Retsensioon SÜG Alternatiiv 2012 Ma käisin 9.märtsil Saaremaa Ühisgümnaasiumis ,,SÜG Alternatiivi" kuulamas. Peakorraldajad olid Alar Truu ja Thorwald Kaljo. Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada noortele Saaremaa bändide muusikat ja laule. Seda ka tehti, terve õhtu e siis 19.00- 22.00 sai kuulata erinevaid muusika stiile ja muusikat erinevatelt muusikutelt. Muusika mida põhiliselt tutvustati saaksin liigitada popp muusika alla. Kuigi tegelikult kuulsime ju kõike alates aeglastest lauludest kuni rockini välja. Kontserdil esitati muusikute endi laule, sain aru et nad on need laulud ise kirjutanud. Kontserdil esinesid ,,The Natives" , ,,Leek" , ,,Ööpärast" , ,,Cest" , ,,Lost in the Abyss" , ,,The Werg" , ,,Walus". Minu jaoks muutis kontserdi eriliseks see, et esiteks kontsert toimus meie koolis ja teiseks see, et enamus esinejateks olid meie enda kooli õpilased. Mulle meeldis kõi...
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs
parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu on otsusega kaasnev lisakulu. Piiritulu on lisatulu, mis saadakse tootmise suurenemisel läbimüügi suurenemisest. 6. Põhilised majandusotsused: mida? (milliseid tooteid ja teenuseid toota ja millises mahus) kuidas? (neid tooteid ja teenuseid toota) kellele?(lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) Turg on vabatahtlike vahetsutehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid müüvad ning ostvad osapooled.
7. Koht, kus vahetustehinguid viivad läbi kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 9. Majandusteooria põhiprintsiip, kus pole olulised mitte tarbitud ja toodetud hüviste ühikud kokku, vaid viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkus ja viimasena toodetud ühik. Alla 1. Õpetus majanduse üldisest tasakaalust. 4. Kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. 5. Valik, mille puhul loobutakse veidi ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. 6. Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. 8. Suutmatus rahuldada kõiki vajadusi, sest ressursid on piiratud. 10. Maavarad, kapital ja inimressurss.
seadmed lähenemine TEGURITULU Rent Palk Intress, Kasum dividend -Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. -Loobumiskulu e alternatiiv tähistab parima alternatiivse võimalus maksumust, millest loobutakse valiku tegemiseks. -Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natuke teist. -Mikroökonoomika vaatleb üksikisiku ja ettevõtte valikuid. -Makroökonoomika vaatleb riigi tasandil. Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Majanduse põhivalikud 1. MIDA? 2. KUIDAS? 3. KELLELE? Majandussüsteemid
Ei saa ju osta saapaid, kui puudub selle ostmiseks vajalik raha. 8. Selgita järgmisi mõisteid: Alternatiivtulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valikuid tehes. Nappus- tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursidon piiratud. Piiriprintsiip- teadlased nimetavad selleks kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss- on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natukene teist. Majandus- on ühiskonna toimumise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, juhitde ja riigiametnikena. Mikroökonoomika- uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Makroökonoomika- on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandust tervikuna.
aitab meil mõtestada ka majanduskäitumist. Majanduslikuks mõtlemiseks peetakse ka inimese otsuseid, kus ta proovib osta endale mingi toote võimalikult odavalt. Näiteks kui Euronicsis müüakse kõrvaklappe 300 euroga. Kuna hind on krõbe hakkab inimene endale otsima paremat alternatiivi, kust need endale soetada odavamalt. Kompromiss on valik, mille puhul saavad mõlemad osapooled kasu. Kompromissi puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Valime nüüd uue näite, ehk ärme kasuta enam kõrvaklappe. Näiteks perega minnakse poodi ostlema. Poes selgub et pole piisavalt vahendeid, et osta saia ja leiba, kuna lapsed tahavad kommi saada. Ehk siis kompromissi puhul ei osteta ainult ühe asja (näiteks ainult saia, või ainult leiba) vaid proovitakse saada mõlemat. Ehk siis ostetakse pool saia ja pool leiba nii, et raha jääks mõlema jaoks.
Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsionide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Nappus tuleneb suutmatusesr rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nim majandusteadlased kompromissi otsimist piirtulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad.
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära
Eestis tuleks taaskehtestada surmanuhtlus Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Ma tahaksin teiega täna rääkida meid kõiki otseselt või kaudselt puudutaval teemal vangide ülalpidamisest ja alternatiivist praegusele süsteemile. Kas teie teate, kui palju kulub ühe vangi kohta kuus maksumaksjate raha? 963,32 eurot. See summa ei ole mitte väike, ei see on rohkem kui kolm korda enam, kui Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalk ja ligi 2 korda enam mediaanpalgast. Kas te teate, et vangidele võimaldatakse muuhulgas kolm toidukorda päevas, tasuta hambaravi, meelelahutus- ja õppimisvõimalusi? Seda kõike meie raha eest euroremonditud
Ülejääk on olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga müügiks pakuvad Normimine tähendab kaupade jaotamist hinnasüsteemi kaudu Oligopol- kui on vähe firmasid turul Monopol- turul on ainult üks firma Ceteris paribus printsiip- kõik muud tingimused jäävad samaks SKP- kindla perioodi jooksul lõpptoodanguna valminud toodete ja teenuste väärtus Kompromiss valiku tegemisel loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natuke teist PPP- ostujõu prioriteet, korrigeeritud elatustaseme järgi Monopson on ainuostja turul Turumajandussüsteemi eesmärgid Täielik tööhõive. Igaühel, kes tahab ja suudab töötada, peab selleks olema võimalus Majandusareng. Keskmine elatustase peab koguaeg tõusma, sest todete ja teenuste hulk ja kvaliteet järjest suureneb Hindade stabiilus. Ajaloost on teada etappe, kui hinnad on suures ulatuses tõusnud või
kompenseeri tekitatud kahju. Positiivse puhul avaldub tegevuse sooritaja teiste heaolule positiivset mõju, kuid tasu selle eest ei saa. 22. Tarbija hinnavaru - ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub 23. Alternatiivkulu - on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Mõiste on oluline, et leida tõelist kasu, mida konkreetse valiku lisandumine pakub. 24. Välismõju - 25. Sotsiaalne piirkulu - 26. Sotsiaalne piirkasu - 27. Erapiirkulu - 28. Erapiirkasu - 29. Väline piirkulu - 30. Väline piirkasu - 31. Maksevalmidus - kui palju sa oled selle eest nõus maksma ?
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs
i 1 — tõene " P või Q " h n Lausearvutuslause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest Tingimuste samaaegse kehtimise nõue: e alternatiivist. P Q t " P ja Q " t i Lausearvutuslauseteks võivad olla: u Järeldumine : v
maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel Tootmisvõimaluste piir kaupade tootmiskominatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursside omavahel kombineerides Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud Piirprintsiip Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist,et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik Hinnasüsteem Hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad
agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes.
Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond loobuma aina suuremast ja suuremast teise hübise kogusest.
verbaalselt. Milline omadus peab olema formaalsetel esitlustel? Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Mis on lausearvutus? Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Milline lause on lausearvutus lause? Lausearvutus lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõevaartuse, ehk kas ta on tõene või väär, 1 või 0. Lausearvutus lause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest alternatiivist. Millised tõeväärtused on olemas? Kuidas neid tähistatakse? On olemas kaks tõeväärtust, 0 ja 1 ehk vastavalt kas väär või tõene. Milline lause on lihtlause? Lihtlaused on lihtsaimad lausearvutusvalemid.Neid ei saa jagada enam veelgi lihtsamateks lauseteks. Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt tähistatakse? Lausearvutus lauseid tähistame formaalselt suurtähtedega A,B,P,Q..... . Mis on liitlause?Kuidas ja millest neid moodustatakse?
Nõudluse sissetulekuelastsus- mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsent= hüvise nõutava koguse suhteline muutus/ sissetuleku suhtelise muutus Nõudluse ristelastus- mis tahes hüvise nõutav kogus sõltub ka teiste hüviste hindadest. Nõudluse ristelastsuskoefirsient= hüvise X nõutava koguse suhteline muutus/ Hüvise Y hinna suhteline muutus Alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Arvestuslik kasum- kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja otseste- ja kaudsete kulude vahe Hinnavõtja- firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Lorenzi kõver- sissetulekute ebavõrdsuse graafiline kajastamine Avalikud kaubad- hüvis, mida saavad tarbida kõik soovijad, sõltumata sellest, kes selle hüvise eest maksab.
· loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja · kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad, seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist. 2. Mis on alternatiivkulu? Kuidas see tekib? Alternatiivkulu on majandusteaduse mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. 3. Mis on SKP? Kuidas see kujuneb? Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni?
1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne väide ning teine eeldus on atributiivne väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS TINGIV-LIIGITAVAKS nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, NIMETATAKSE TINGIV-LIIGITAVAT süllogismi VÄLISTAVAKS DILEMMAKS, kui kolmest alternatiivist, siis VÄLISTAVAKS TRILEMMAKS, kui neljast siis VÄLISTAVAKS TETRALEMMAKS jne. 3) TAGAJÄRJE JAATUS 4) ALUSE EITUS
Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess Töö – inimese kehalised ja vaimsed võimed, midakasutatakse tootmisprotsessis Alternatiivkulu - näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Tootmisvõimaluse kõver – graafik, mis näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida on võimalik toota olemasolevate tootmisfaktorite ja -tehnoloogia abil Kasvavate alternatiivkulude seadus – toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond igakord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest Majanduskasv - on tootmismahu suurenemine
kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb. (Nõudluskõver-tähistus D) x telg hüvise kogused y telg hüvise hinnad (Pikki nõudluskõverat üles alla liikudes ei muutu mitte nõudlus vaid nõutav kogus!) 3) Mida väidab pakkumisseadus? Pakkumiskõvera graafiline esitus.
Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga Hüvised jagunevad: piiratud hüvised (tootmisprotsessi tulemus); tasuta hüvised (ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Piiratud ressursid ja alternatiivkulu Piiratud ressursside tingimustes on valikud vältimatud. Valikutega kaasneb loobumine ja sellega omakorda alternatiivkulu. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Reeglina alluvad alternatiivkulud kasvavate kulude seadusele. Nõudlus Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind Nõudluse mõjurid Tarbijate sissetulek (mõju on erinev väheväärtuslike ja väärtuslike kaupade korral). Teiste hüviste hinnad (asendus- või täiendkaup).
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y)
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes.
Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Kaubad on käegakatsutavad hüvised, millede tarbimine võib olla pikaajaline. Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele. Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõdlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem,mida madalam on selle hind. Nõudluse mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate ootused ja tarbijate arv. Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel.
(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal on kättesaamatud(sinna suunas läheb majanduskasv), vasakule jäävad punktid sümboliseerivad ebaefektiivset majandamist) Kasvavate alternatiivkulude seadus olukord kus ühe hüvise tootmismahu suurendamiseks peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest.
kontrollimisfunktsiooni all. Tegelik juhtimine ei ole nii lihtne kui eeltoodud funktsioonide kirjeldustest võiks järeldada. Realistlikum on juhtimist kirjeldada protsessina. Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad ning mitte alati selles järjekorras. Otsustamine - juhi töö põhiolemus Kõikide tasandite töötajad teevad otsuseid. See tähendab, et nad teevad valikuid kahest või enamast alternatiivist. Ettevõtete juhid teevad otsuseid, mis puudutavad organisatsiooni eesmärke. Samuti teevad juhid otsuseid nädala- ja kuuplaanide kohta, üleskerkinud probleemide lahendamise kohta, palgatõusu määramise ning töötajate valiku ja distsipliini kohta. Aga otsustamine ei ole omane ainult juhtidele. Kõik organisatsiooniliikmed teevad otsuseid, mis mõjutavad nende tööd ja organisatsiooni, kus nad töötavad. Planeerimine
Käsumajandus (Riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine), Turumajandus (eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda). 6 Maa ja kapitali kui ressurside iseärasused Maa kui ressurss on looduse poolt antud piiratud ressurss, kapital aga luuakse varasema majadustegevuse (investeerimise) käigus. 7 Alternatiivkulud ja tootmisvõimalused. Alternatiivkulude mõiste ja näited Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind (ressursi hulk mida oleks saanud teise hüvise tootmiseks kasutada). 8 Majandussüsteemide liigid ja nende iseloomustus Traditsiooniline majadnus juhivad kombed ja tavad Käsumajandus riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine. Turumajadnus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 9 Turumajanduse iseloomustus. Turutüübid ja nende iseloomustus
jätku, sest soove on liiga palju. · Alternatiiv ehk loobumiskulu. Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud. · Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on olemasoleva põhjalik võimalik toota · Piirprintsiip kompromissi otsimist piirkulude ja piirtulude vahel, et tulemus oleks parim · Kompromiss tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest. · Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad.
28.Kahaneva Piirtootlikuse seadus - Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütlebki, et kui kindlale hulgale fikseeritud ressurssidele (põhivarale) lisatakse täiendavaid muutuvressursse (töötajaid), siis teatud punktist alates hakkab piirtoodang (tootlikkus) vähenema 29.Alternatiivkulu - Majandusteadlased võtavad kuluna arvesse ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Ettevõtjad seda oma raamatupidamises arvesse ei võta. 30.Kasumi maksimeerimise tingimus täieliku konkurentsi korral. Täieliku konkurentsi tingimustes on firma kasum maksimaalne, kui piirkulu = piirtulu = toote hind. Seega hamburgeritootja kasum on maksimaalne, kui hinna 2 eurot juures toodab ja müüb ta 5000 hamburgerit kuus. 31.Tasuvuslävi on punkt kus firma sissetulek ja väljaminek on võrdelised. 32.Oligopol - 33
võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. ! ! Ma pean hüppama kas aknast või rõdult. ! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. ! ! Kui hüppan alla, murran kas käe või jala. ! ! Ma ei murdnud kätt ega jalga. ! ! Ma ei hüpanud. 29. KÜSIMUS, SELLE LIIGID JA REEGLID
võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. ! ! Ma pean hüppama kas aknast või rõdult. ! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. ! ! Kui hüppan alla, murran kas käe või jala. ! ! Ma ei murdnud kätt ega jalga. ! ! Ma ei hüpanud. 29. KÜSIMUS, SELLE LIIGID JA REEGLID
on piiratud. Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid. Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Eraomand seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Annab tõuke kasutada oma vara(ressursse). Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. Hinnasüsteem - Hinnad annavad informatsiooni: 1) tarbijate käitumise kohta 2)ressursside kasutamise loobumiskulude kohta 3)Ressursside väärtuste kohta 4)Tootmiskulude kohta Hinnad motiveerivad: 1) Ettevõtjaid 2)Tarbijaid 3)Ressursiturge(tööjõu hind) ja vastavad kolmele põhiküsimusele.
Swedbank kerkib esile kui parim variant, kuna Swedbank´il on kiireim „hüvitamise aeg“ ning väikseim „omavastutuse määr“. Salva kindlustus jääb eristavale teisele kohale ning seda „hüvitamise aja“ tõttu. Kuna If kindlustusel on suurim „osavastutuse määr“, jääb If kolmandale kohale. „Tulekahju“ stsenaariumist selgub, et tulekahju korral pole kindlasti mitte mõistlik jätta korter kindlustamata, kuna see alternatiiv on teistest kolmest alternatiivist märkimisväärselt kehveim variant. 5.2. Lõpptulemuse tekstiline esitlus Value Tree 0 Kindlustus 1 Normaalne 0.990 2 Taastamise ulatus 0.335 5 Salva 0.318 5 If 0.318 5 Swedbank 0.318 5 Omanik 0.045 2 Hüvitamise aeg 0.042 5 Salva 0.205 5 If 0.205 5 Swedbank 0.544 5 Omanik 0.047 2 Omavastutus 0.127 5 Salva 0.400 5 If 0.200 5 Swedbank 0.400 5 Omanik 0.000 24
Järeldus: Tasapinnalise kolmnurga külg on kas sirge või murtud. 8.13. Politsei kaitseb korda või inimest. Politsei kaitseb korda. Süllogism ei tööta, sest esimese eelduses pole tegemist alternatiividega. TINGIV - LIIGITAV (lemmaline) süllogism. Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse süllogismi dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis tetralemmaks jne. Lemmalise järelduse tõesus oleneb sellest, kas tingivad väited suuremas eelduses on tõesed ja kas kõik liigituse liikmed väiksemas eelduses on ammendavalt esitatud. Konstruktiivne dilemma Lihtne (ik simple) modus ponens (jaatav moodus): (p q) & (t q), Kui hüppan alla aknast, saan surma, ja kui rõdult, saan surma.
ELASTSUS JA MAKSUKOOREM Hinnast peaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormat osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. TOOTMINE JA KULUD Firma all mõistetakse mikro- ja makroökonoomikas tootmisüksust mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Kui firma saab max kasumit, siis järelikult suudab ta kättesaadavaid ressursse kasutada kõige paremini. KULU J A KASUM Alternatiivkulu parimast alternatiivist loobumise hind. Kuna ressursid on piiratud ja neid võib kasutada mitme alternatiivse hüvise valmistamiseksm kujutab kindla hüvise valmistamiseks vajalikke ressursside kasutamise majanduslik kulu endast alternatiivkulu. Otsesed kulud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Nt. Firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu - mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Nt
Reaalkapital hõlmab muud varustust ja infrastruktuure. Inimkapital,Tööjõud Inimestega seotud ressursid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused. Majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet. Tuuakse välja ka neljanda ressursina ettevõtlikus, mille all mõistetakse inimeste valmisolekut riskida tootmise uuendamisega, kuid see kipub liigituma inimkapitali mõiste alla. Alternatiivkulu Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Mõiste on oluline, et leida tõelist kasu, mida konkreetse valiku lisandumine pakub. Majandussüsteemi eesmärgiks on ühiskonnas saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu, mistõttu on oluline ressursside kasutamise efektiivsus. Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursi kulu põhjal või vastupidi: Kui palju toodangut saab toota sama ressursikulu korral.
pmst üle kantav jur isikule. Briti teooria probleem on et ta on kitsas ja väheefektiivne, kui meil on globaalselt tegutsev korporatsioon kus on 10 000 töötajat ja 1000 juhti ja öelda, et äriühingu tegevus on samastatav ainult 3-4 juhatusse kuuluva liikmega on vale.Näide: laevafirma juhtum USA mudel- liiga lai et ettevõttel ei ole võimalik krim vastutust vältida. Seetõttu on proovitud välja töötada uuem mudel – tänapäeval võib rääkida 2-st peamiselt alternatiivist: Karistusõigus II.osa 1. laiendatud indentifikatsiooniteooria- iga jur isiku töötaja võib tuua kaasa jur isiku vastutuse, vaid juhul kui see töötaja poolne kuritegu on aset leidnud juhtkonna poolse hooletuse tõttu. Kui on tuvastatud rikkumise toime pandud isik siis tuleb vaadata kuidas oli korraldatud järelevalve inimese juurde ning sh ka millised on üldised reeglid selles äriühingus. 2
kõige seepärast, et Chase'i arvamust kinnitada või ümber lükata. Vaevalt saame siis lõpuks tema ar- vamust kasutada lahendamaks vaidlust meie rivaalitsevate neurofüsioloogiliste teooriate vahel. Chase võib arvata, et ta arvab, et tema kogemused on samasugused nagu varem, sellepärast, et nad tegelikult ongi seda (ja ta mäletab õigesti, millised nad varem olid), kuid tal tuleb möönda, et tal puuduvad introspektiivsed vahendid selle võimaluse eristamiseks alternatiivist (1), mille korral ta arvab, et asjad on sellised, nagu nad varem olid, hoopis sellepärast, et tema mälestusi sellest, milli- sed nad varem olid, on moonutanud tema uued kompensatoorsed harjumused. Oma katseisiku süstemaatilist neutraalsust trotsides võivad füsioloogidel olla omad põhjused eelis- tada (I)-t (II)-le või vastupidi, sest nad võivad olla kohandanud termini "kvaalid" omaenda teoreeti-
kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada o Kui ressursid on piiratud, siis piiratus nõuab valiku tegemist. Valikutega kaasnevad kulud. o Majandusteadlikus terminaloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressurse. Teisisõnu, alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. · Tootmisvõimaluste kõver (rada) (TVK) - näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside(samad kättesaadavad ressurside ja tootmiskulud) ja antud tehnoloogia korral. (inglise keeles PPC) · kaup A · kaup B · 0 · 65 · 10 · 60 · 20 · 52 · 30 · 38
Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. 0 — vale (väär) 1 — tõene Lause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest alternatiivist. Lausearvutuslauseteks võivad olla: " 19 on algarv " " popcorn on hea " verbaalne esitus formaalne tähistus " jänesed jooksevad vihmaveetorudes " P eitus: __
" · Realism on sobilik case-study korral: "case (Ostwald, in James, 2005: 41) · Rahulduvust saab mõõta mitme mõõdupuuga ... [mõni alternatiiv], mis on mõnest study researchers expect that their alternatiivist rahuldavam, võib lõppude lõpuks olla plusside ja miinuste summa", tuleb loota et jõutaks paranduste maksimumini knowledge claims can and will be evaluated (Väljataga, in James, 2005: 377) · Pragmatism ,,pöörab selja ..
Kultuuri poolt määratletud Ühiskonna poolt lubatud vahendid eesmärgid Allumine + (tunnustab) + Innovatsioo + - n Ritualism - + Retritism - - Mäss Keeldub ja asendab uutega Keeldub ja asendab uutega Isikud võivad ühest alternatiivist teise sõltuvalt sellest, millise sotsiaalse tegevuse liigiga nad parasjagu tegelevad. Toodud kategooriad kirjeldavad isiksuse adaptsiooni konkreetsesse rolli spetsifilises situatsioonis, mitet aga isiksust tervikuna. Oma töös vaatleb Merton eelkõige majanduslikku tegevust (tootmist, vahetust, tarbimist jne). 1) Allimine - Igas ühiskonnas on kõige tavalisem allumine (tagab stabiilsuse ja järjepidevuse; lubab rääkida kogumist kui ühiskonnast).
Meie tegevust õigustab asjaolu, et väljendeid konstruktiivne dilemma ja destruktiivne dilemma kasutatakse tänapäeval enamasti lausearvutuse kontekstis, vt nt tabel 9.1, traditsiooniliste välistavate lemmade kasutamine on vähem levinud. D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingivliigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens’i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma
Meie tegevust õigustab asjaolu, et väljendeid konstruktiivne dilemma ja destruktiivne dilemma kasutatakse tänapäeval enamasti lausearvutuse kontekstis, vt nt tabel 9.1, traditsiooniliste välistavate lemmade kasutamine on vähem levinud. D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingiv- liigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens'i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma
annaabi.ee 
