Mis on majandus (0)

Mis on majandus
Indrek- Kristjan Paut 10B
Majandus on on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks. Majandus on ka inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majanduse alla kuulub ka majandusteadus mida nimetatakse sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest karvavaid vajadusi. Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt , et ressursid oleksid suunatud sinna, kus alternatiiv kulu oleks kõige väiksem. Alternatiivkuluks nimetatakse suurima väärtusega alternatiiv, mullest valikut tehes loobuti. Ressirssideks nimetatakse põhielemente, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu näiteks maarvarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad , inimressurss, kapital . Kõik inimesed soovivad endale uuemaid ja paremaid asju, selleks, et neid paremaid ja uuemaid asju saada on vaja ressursse. Ressursid on kõikidel inimestel piiratud. Inimeste vajadustest ja soovidest on teinud ka Abraham Maslow püramiidi, milles ta üritab kajastada, et inimene hakkab janunema kõrgemate vajaduste järele alles siis, kui madalamad vajadused on rahuldatud. Põhimõtteliselt siis kui inimelesl on rahuldatud füsioloogilised vajadused hakkab ta tahtma endale paremat. (kas siis turvalisust -vajadust kaitse järgi, Kuulumine ja sotsiaalsed vajadused - vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ka tunda, et temast hoolitakse, tunnustuse ja staatuse vajadus - vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele, eneseteostusvajadus - vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.). Majanduslik mõttlemine on Majandusliku mõtteviisi mõistmine mis aitab meil mõtestada ka majanduskäitumist. Majanduslikuks mõtlemiseks peetakse ka inimese otsuseid, kus ta proovib osta endale mingi toote võimalikult odavalt. Näiteks kui Euronicsis müüakse kõrvaklappe 300 euroga. Kuna hind on krõbe hakkab inimene endale otsima paremat alternatiivi, kust need endale soetada odavamalt. Kompromiss on valik, mille puhul saavad mõlemad osapooled kasu. Kompromissi puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Valime nüüd uue näite, ehk ärme kasuta enam kõrvaklappe. Näiteks perega minnakse poodi ostlema. Poes selgub et pole piisavalt vahendeid, et osta saia ja leiba, kuna lapsed tahavad kommi saada. Ehk siis kompromissi puhul ei osteta ainult ühe asja (näiteks ainult saia, või ainult leiba) vaid proovitakse saada mõlemat. Ehk siis ostetakse pool saia ja pool leiba nii, et raha jääks mõlema jaoks.