AK-47 (1)

AK-47
Tallinn 2008

Sisukord
1. AK-47 AJALUGU…………………………………………………………………………………………………………….....3

2. Mihhail Timofeevich Kalašnikov…………………………………………………………………..……………………4
3. Töö põhimõte……………………………………………………………………………………………….…………...…….4
4. Muuseum …………………………………………………………………………………………………………………………4

5.Pildid……………………………………………………………………………………………………………………………….…5
6.Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………………………………..……….…..6

AK-47
AK-47 on 7,62mm automaat ehk 7,62mm Kalašnikov on üks kasutatumaid käsirelvi maailmas.
Ajalugu
Mudel on konstrueeritud 1947a. Mihhail Kalašnikovi poolt. 1947 aasta AK on eeskujuks kõikidele AK-dele. Tulirelva on valmistatud kuni 1957 aastani. Paljudes riikides toodetakse seda ka tänapäeval.
AK-47 eelkäijaks loetakse iselaaduvat karabiini SKS-45 ning ka Saksamaal Teise maailma sõja ajal kasutuses olevat Sturmgewehr 44-ja.
1957 aastal moderniseeriti relvi , mille eesmärgiks oli suurenda oma tehnikat ja tegevust. Samaaegselt töötati välja relv , millel on fikseeritud PUUDU!!
1961 aastal võeti armeedesse vastu Kalašnikovi ’’revlade komplekt’’ehk siis PKS-raske relvastus , PKB- soomustatud liikuv relv ja PKT- mahutiga relv.
1960-te lõppus ja 70-te alguses suurenes vähendatud kaliibriga relva tootmine. Eesmärgiks oli suurendada tõhusust lahingus ja operatiivseid relva omadusi. Pärast mitmeid katsetusi valiti välja kolbampulliks 5.45x39 teraskate.
1974 aastal oli selline relv välja töötatud Arnamendi jaoks.
1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74 (Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne.)
1990 a. olid armeed varustatud ajakohaste Kalašnikovidega AK-74M. Relva eelkäijaks oli AK-47. Kasutatud on enamusi eelkäija süsteeme ja tehnilisi lahendusi. Olulised erinevused peale väiksema padrunitüübi on modifitseeritud löögi- ja päästemehhanism (lisatud 1 stabiliseeriv detail), suudmeosa ja plast -materjalist standardsalv.
Relva tootsid praktiliselt kõik sotsialismibloki maad: Nõukogude Liit, Blugaaria, Hiina, Saksa DV, Ungari, Põhja-Korea, Poola, Rumeenia ja Jugoslaavia.
Mihhail Timofeevich Kalašnikov
Kalašnikov sündis 10. novembril 1919 aastal , Kurya külas Altai territooriumil, suures talupoja perekonnas. Peale 9-ndat eluaastat läks ta tegutsema Matai depoosse kui õpilane ja seejärel tehnilise kauplusejuahataks Turkistan-Siberi raudtee osakonda. 1938a. M. Kalašnikov kutsuti punaste armeese Kiievisse, kus ta sai tangi mehaaniku tunnistuse. Teenistuse ajal leiutas ta spetsiaalse lisa ’’TT’’ relvale ja kujundas tangi ajameetri lugeja. 1941 a. juunis tuli M.T.K lagedale oma viimase leiutisega. Sama aasta oktoobris sai ta raskelt haavata ning sattus haiglasse, kust sai alles 6 kuu pärast välja. Siis saadeti t a Moskva lennunduspiirkonna instituuti. 1942 a. arendati teine Klašnikovi mudel. 1944a. sai valmis Kalašnikovi arenenud mudel, millel oli iselaadiv karabiin. Selle eest anti talle Stalini esimese klassi teenetemärk. 1950 a. võeti relv kasutusele täielikult Nõukogude armees . M.T Kalašnikov sia oma riigile väga väärtuslikuks oma teenetega. Ta oli kaks korda au kangelane Sotsialistliku Tööpartei meelest Ning sai Stalinilt ja Leninililt preemia. Hiljem anti talle ka koloneli auaste ja doktorikraad inseneri/looduse vallas, Isamaalise sõja I klassi orderi, Punase tähe ja palju medaleid. 1987a. sai temast ka auväärne kodanik Izhevskis. Kalašnikovi käsirevald on levinud üle kogu maailma ning osad riigid on selle pildi ka oma riigi embleemi pannud . 1990-ks aastaks oli kirjanduse väitel 70 miljonit käsirelva tehtud. Põhjuseks, miks Kalašnikovi relvad on nii populaarsed on asjaolu, et M.T.Kalašnikov on välja töötanud niivõrd head relva omadused ning need kõik pannud ühte relva, mis tagavad suure efektiivsuse ja usaldusväärsuse lahingutes.
Tööpõhimõte
Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja gaasikolviga uuesti ette, lukk haarab kaasa uue padruni ja sulgeb padrunipesa. Päästikule vajutades protsess kordub.
AK-47 Kalašnikovi muuseum
Muuesum avati 4.novembril 2004 a. Izvekis. See oli kingitus Mihhail Kalašnikovile ning ta ise aitas ka kaasa fotode ning esemetega,et täiustada veegli muuseumi väljapanekuid.
Pildid:
Mihhail Kalašnikov
AK-47
Kasutatud kirjandus:
http://kalashnikov.guns.ru/
http://et.wikipedia.org