Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keelesugulus. Maailma keeled (0)

1 Hindamata
Punktid

Keeled
Keelesugulus.Maailma keeled
Maailmas on ligi 7000 keelt, millest 200 on kultuurkeelde.
Arenenud kultuurkeel:
Keeleteadlased arvavad , et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est.
Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna , mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks.
Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa , Hiina, Altai , Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome- ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna.
Suurem osa Euroopas kõneldavatest keeltest kuulub Indoeuroopa keelkonda.
Indoeuroopa keelkonna suuremad keelerühmad:
Germaani allrühm:
  • Inglise keel (328mil)
  • Saksa keel (90mil)
  • Hollandi keel (22mil)
Romaani allrühm:
  • Hispaania keel (328mil)
  • Portugali keel (178mil)
  • Prantsuse keel (68mil)
    Slaavi allrühm:
    • Vene keel (144mil)
    • Poola keel (40mil)
    • Ukraina keel (37mil)

    Eesti keele sugulaskeeled
    Kuni 20. Sajandi lõpukümnenditeni arvati, et meie esivanemad saabusid Eesti aladele Volga jõe või Uurali mäestiku lähistel asunud algkodust 5000 või enam aastat tagasi.
    20. sajandi lõpukümnenditel leidsid teadlased uue aluse oletada, et Uurali keeli kõnelenud hõimud saabusid Eesti aladele jääaja lõpul lõuna poolt Musta mere piirkonnast .
    Ainult kolmel Uurali keeli kõnelenud rahval on õnnestunud luua oma riik: ungarlastel, soomlaste ja eestlastel. Ülejäänud Uurali keeli kõnelevad rahvad elavad peamiselt Venemaal Siberis .
    Uurali keelkonna enim kõneletud keeled
    • Ungari keel (14mil)
    • Soome keel (5mil)
    • Eesti keel (1mil)

    Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja, karjala , isuri, vepsa , liivi ja soome keel.
  • Keelesugulus-Maailma keeled #1 Keelesugulus-Maailma keeled #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor johannabrigite Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Soome-Ugri keelkond
    12
    pdf

    Soome-Ugri keelkond

    6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed

    Eesti keele ajalugu
    Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
    28
    docx

    Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

    kuuluda nt osa neid laene, millel on võrdväärne balti ja germaani etümoloogia. Oletusi võimaliku eelbalti või eelgermaani päritolu kohta on tehtud ka muude tüvede puhul, näiteks on arvatud, et eelbalti laenud võivad olla ehti-(ma), ime, kudu- (ma), külm ning eelgermaani laenud kallis, tahm. Üksikute tüvede puhul, nt vili, on oletatud isegi laenamist eelbalti perioodile eelnenud hüpoteetilisel baltoslaavi perioodil, kuid uurijate seas pole üksmeelt selles, kas balti ja slaavi keeled üldse pärinevad ühisest baltoslaavi algkeelest. *Slaavi laenud - slaavi laenud on tulnud kuni 13. sajandini (u 54-75 tüve) muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust, vene laenud pärinevad 13. sajandist. Põhilised valdkonnad on põllundus ja karjandus, ehitus, riietus ja jalanõud, religioon (uus valdkond), kodune majapidamine jne. Nt pagan, papp, raamat, rist, saabas, niit, sirp, sahk, aken, lusikas, pirukas, nädal. Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse laenatud 7.–14

    Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
    Üldkeel
    23
    doc

    Üldkeel

    Sümboli vormi suhe sõna potensiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke.Ülejäänud kaks märkide põhiliiki,mille vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende

    Eesti foneetika ja fonoloogia
    Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
    25
    docx

    Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

    6. MAKROLINGVISTIKA(kausaalne) – keelt uuritakse koos rahvuskultuuri ja muu sellisega. Keeleteaduse meetodid: 1.ANDMETE KOGUMINE: *salvestus, lindistus *litereerimine *korpused *sõnaraamatud, arhiivid 2. ANDMETE TÖÖTLEMINE: *kvalitatiivne meetod: uuritakse üksikjuhtumit *kvantiatiivne meetod: uuritakse sagedust 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) *Vana-India: Panini (3saj eKr) - Tema on maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. *Vana-Kreeka Platon (4-5 eKr) arutles oma kuulsas teoses „Kratylos” keeleteaduslike probleemide üle – sümboli teke, tähendused. Ta pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv,verb). Kas keel on väljamõeldud või loomulik.

    Keeleteadus
    Omakultuur-konspekt- eksamiteemad
    34
    doc

    Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

    muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine · Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid · Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja · Erinevused keeles ja meeles · Erinevused juttudes ja maailmapildis · Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst · Tuleviku puudumine kui staatiline kõiksuses olek, mitte "areng" või "pürgimine" selels suunas

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    Omakultuur konspekt eksamiteemad
    74
    doc

    Omakultuur konspekt eksamiteemad

    muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine  Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid  Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja  Erinevused keeles ja meeles  Erinevused juttudes ja maailmapildis  Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst  Tuleviku puudumine kui staatiline kõiksuses olek, mitte “areng” või “pürgimine” selels suunas

    Kultuur
    Soome-ugri rahvakultuur
    87
    docx

    Soome-ugri rahvakultuur

    Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu

    Kultuurid ja tavad
    Maailma usundid
    30
    docx

    Maailma usundid

    2. Islam ­ 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism ­ 900 miljonit järgijat ­ tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud ­ 850 miljonit inimest 5. Budism ­ 360 miljonit järgijat ­ tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism ­ 23 miljonit järgijat ­ tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism ­ 14 miljonit järgijat ­ tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused ­ väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt ­ kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend ­ domineerib s-u usundites ­ kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend ­ piiblipärimus Memoraat ­ isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia ­ katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt

    Religioon




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun