Maa ajalooline areng spikker (0)

Tektoonika – Teadusharu , mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga.
Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad – Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad).
Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad – Maakoore liikumine väike (laamade keskosad).
Kurrutus – Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine.
Kurrutusmäestik – Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik.
Platvorm – Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist.
Kilp – Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad .
Vanad mäestikud: Baikali , Altai , Skandinaavia , Šoti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatšid ja Uurali mäestikud.
Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid , Püreneed, Andid , Alpid , Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud.
Vanad madalikud : Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskmaa, Põhja-Aafrika tasandikud, Suurtasandik , Kesktasandik ning Amazonase, Mehhiko lahe ja La Plata madalikud.
Uued madalikud: Kesk- Doonau , Po, Mesopotaamia ja Induse- Gangese madalikud.
Antropogeen e. Kvaternaariajastu – Inimese tekkimise ajajärk.
Loodusvarad – Geograafilise keskkonna osad, mida inimesed saavad oma heaks kasutada.
Mõned loodusvaradest : õhk (hingamiseks), vesi (joogiks), taimne kui loomne toiduvaru (söömiseks), taimestik (loomade toiduks), kliima ja muld (taimed kasvuks), puiduvarud (ehitus, küte, mööbel, paber jne), vee-, tõusu-mõõna-, merehoovuste-, lainete- ja tuuleenergia (elektri tootmine), maa siseenergia (kütmine).
Maavarad – Maapõuest kaevandatavad loodusvarad. Jaotatakse tahketeks (süsi, metallmaagid, soolad ), vedelateks ( nafta , mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas). Väga hinnatud on metallid, eriti raud, aga ka vask ja alumiinium.
Fossiilsed kütused: Turvas , kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas ning uraan .
Ehitusmaterjale: Graniit , marmor , tuff, lubjakivi .
Briljandid – Lihvitud teemandid. Teemante kasutatakse ka tugevaimateks lõikeriistadeks.
Ammendamatud loodusvarad – Loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest (vooluvee energia, tuuleenergia, Maa siseenergia, hoovuste energia).
Ammenduvad loodusvarad – Loodusvarad, mis võivad lihtsalt otsa saada.
Taastuvad loodusvarad – Ammenduvad loodusvarad, mida võib uuendada, taastada ja uuesti kasutusele võtta (õhk, vesi, mets, muld, taimestik, loomastik ).
Taastumatud loodusvarad – Ammenduvad loodusvarad, mida on võimatu taastada või mille taastamine võtab miljoneid aastaid aega (kõik maavarad).
Sudu – Suitsust ja suitsulisanditest mürgine udu.
Ürgaegkond – Algas laamade liikumine.
Aguaegkond – Suured kurrutused .
Vanaaegkond – Oli ainult üks manner Pangaea. Suured kurrutusperioodid. Pandaea hakkas lagunema, tekkisid Lauraasia (P-Ameerika, Euraasia ) ja Gondvana (L-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis , Hindustani ps.).
Keskaegkond – Tugev kurrutus, kus tekkisid uuemad mäestikud. Kujunesid uhtmadalikud.
Uusaegkond – Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas. Kujunesid välja tänapäevased mandrid . Jääajad.
Vanade mägede tipud on aegade jooksul muutunud ümarateks, nõlvad laugemaks ja kogu mäestik on madaldunud. Uuemad mäestikud on tippudest teravad ja järskude nõlvadega.
Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid. Happelised sademed põhjustavad pöördumatuid kahjustusi taimedele. Peale happevihmu jääb metsast sageli järele vaid kütteks sobiv puiduräga. Veekogude reostust põhjustavad tööstusettevõtted, põldude üleväetamine ja laevad. Pinnast kahjustatakse liiga intensiivse maaharimisega.