osaliseks, kelle arvates ei ole võimalik üksikväidete või teatud omadustele antud hinnangute summeerimise tulemusena saada kuigivõrd adekvaatset ülevaadet indiviidi enesehinnangust. 1.3 Hierarhiline käsitlus Viimastel aastakümnetel on minakontseptsiooni uurijad kõige enam rõhutanud selle mitmetahulisust, käsitledes inimese mina kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes. Ka ühemõõtmeline mudel sisaldab alluvussuhteid, kuid seal vaadeldakse vaid selle lihtsamat varianti- liidetavate ja summa suhet. Hierarhiline käsitlus aga lubab ka keerulisemaid suhteid. Selle mudeli kohaselt on kõige kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang, sellele on allutatud kaks spetsiifilisemat enesehinnangut (akadeemiline ja mitteakadeemiline), mis omakorda jagunevad alakomponentideks. Kirjeldatud mudel on
mõeldud aksessuaaride abil meeldivaks tervikuks liidetud üksikmudelid ühtaegu nii retrolikult kui ka kaasaegselt. Töökohta vahetati harva. 1971. aasta seisuga töötas Tallinna Moemajas kokku 243 inimest. Ajaloo murdepunkti sattunud ettevõtte luigelauluks jäid kostüümid ministri- ja saadikuprouadele ning iseseisva Eesti esimestele missidele, sinimustvalge all esineti esmakordselt 1989. aastal Sveitsis. Kõik toimus liigagi kiiresti ja pöördumatult ning üleliidulistes alluvussuhetes Tallinna Moemaja jäi kapitalismile lihtsalt jalgu.Võlakoorma kasvades lõpetas ilmumise ajavahemikus 1958 1992 hiigeltiraaziga põhikasumit toonud moeajakiri Siluett (kokku 34 aastakäiku), viimane ja varasematest tunduvalt tagasihoidlikum moedemonstratsioon toimus 1993. aasta kevadel. Kommertsliku ajastu saabudes lahkusid parimad kunstnikud, õmblejad ja mannekeenid, muutusid asukoht, suunitlus ja kollektiivi suurus, vahetus juhtkond ning kadusid paraku ka arhiivimaterjalid
Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik. Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib.
Usk ja usklik olemine olid ametivõimude poolt põlu alla pandud, seda teavad tõenäoliselt enamus inimesed. Põhjust aga igaüks teada ei pruugigi. See lähtus marksistlik-leninlikust ideoloogiast. Kõigepealt ideoloogiast endast: see kandis mingit ebamäärast kättemaksu motiivi, mis oli üles ehitatud järgmisele pildile. Nimelt valitsevat ühiskonnas kaks klassi, kodanlane (ehk rikkad inimesed; ettevõtjad) ja proletariaat (liht- ehk tööinimene). Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku
Kontinentaal-Euroopas jaguneb õiguskord kahte suurde valdkonda: era ja avalik õigus. Need jagunevad veel alavaldkondadeks ning kõrvalvaldkondadeks. Õiguskorra jagunemine määrab ära, milline riigiasutus on kindla kaasuse puhul pädev otsust langetama. Kaasajal on määravaks subjektiteooria. Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisus (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis kui subjektid on alluvussuhetes (subordinatsioonisuhetes). Koordinatsiooni puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa välistada eraõiguses subordinatsiooni (vanemlik võim) ega avalikus õiguses koordinatsiooni. Subjektiteooria täiendus: probleem kuulub avalikku õigusesse kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Kokkuvõte
peab seda heaperemehelikult kasutama ja maksma selle eest. Avaliku õiguse tegevuses on ka eraõiguse elemente ja printsiipe. Era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad 1.Huviteooria – lähtub õigusnormi suundumuses/kelle huvides midagi. Avalik õigus teenib avalike huve, eraõigus puututab üksikisiku kasu. Avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus on see mis lähtub üksikisiku kasust. 2. Subordinatsiooniteooria - avalikus õigus ollakse alluvussuhetes ja eraõigus reguleerib suhteid võrgsete subjektide vahel/ollakse võrdsetes suhetes. Avalik õigus reguleerib suhteid riigi ja KOV ja riigi vahel, eraõigus aga reguleerib võrdses seisus olevate isikute vahel. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon. Haldusõigus tunneb järgmisi õigusliku reguleerimise meetodeid: 1. Käsud- otsesed kohustused midagi teha 2. Keelud- sõnaselgelt kirja pandud kohustus mingi toiming tegemata jätta 3
tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused . Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele kirjutab töötaja isiklikult alla/ ka alaealine/.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ühemõõtmeline käsitlus on saand mitmete uurijate kriitika osaliseks, kelle arvates ei ole võimalik üksikväidete või teatud omadustele antud hinnangute summeerimise tulemusena saada kuigivõrd adekvaatset ülevaadet indiviidi enesehinnangust. Hierarhiline käsitlusViimastel aastakümnetel on minakontseptsiooni uurijad kõige enam rõhutanud selle mitmetahulisust, käsitledes inimese mina kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes. Ka eelnevalt mainitud ühemõõtmeline mudel sisaldab alluvussuhteid, kuid seal vaadeldakse vaid selle lihtsamat varianti- liidetavate ja summa suhet. Hierarhiline käsitlus aga lubab ka keerulisemaid suhteid. Selle mudeli kohaselt on kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang, sellele on allutatud kaks spetsiifilisemat enesehinnangut (akadeemiline ja mitteakadeemiline), mis omakorda jagunevad alakomponentideks. Kuigi kirjeldatud mudel on leidnud piisavalt empiirilist
Tsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis a.i. Detsentralisatsioon suurendab paindlikkust, on iseseisvaid halduskandjaid, võimu hajutamine iseseisvate üksuste vahel a.ii. Tsentralisatsioon kiirendab otsustamist, ei ole iseseisvaid halduskandjaid Eesti haldusorganisatsioon on detsentraliseeritud: Võim on hajutatud 3-me iseseisva halduskandja vahel, kes on üksteisega koostöösuhetes, mitte alluvussuhetes. Mida rohkem on iseseisvaid halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. 9. Avaliku huvi õiguslik väljendus riigi õiguskorras. Avalik ja eraõigus <=ERISTAMISE TEOORIAD!!!!! Avalik haldus tegutseb avaliku õiguse alusel. 9 Avaliku ja eraõiguse eristamise teooriad: HSS I. Huviteooria avalik õigus teenib alati avalikku huvi II. Subkordinatsiooniteooria : a
võrdõiguslikkuse seadus jõustus 2004. aasta 1. mail. Õigustloovat akti on muudetud kahel korral, esimene redaktsioon võeti vastu 11.12.2008 ning teine 14.09.2009. 2008. aastal vastu võetud redaktsioon kaotas kehtivuse 30.06.2009, teine redaktsioon on aga tähtajatu ning kehtib kuni pole võetud vastu täiendavat akti selle muutmiseks.1 Rahvusliku õiguskorra püramiid (vt Lisa 1) on hierarhilise ülesehitusega, koosnedes seitsmest tasandist, mille madalamad astmed on kõrgematega alluvussuhetes. Alustades madalamast jaguneb õiguskorra püramiid järgmiselt: kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid, määrused, seadlused, seadused, konstitutsioonilised seadused, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid, põhiseadus ning püramiidi tipus asub loomuõigus, mida kõik madalamad tasandid peavad sisaldama, et olla kehtivad ja õiglased. Soolise võrdõiguslikkuse seadus asub rahvusliku õiguskorra püramiidis seaduste tasandil.
Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga. Mõistlikkuse põhimõte, heausu põhimõte, hea tava ja hea praktika jne. Töölepingu tunnusteks on tööd tehakse alluvussuhetes, töö tegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. 8. Töölepingu pooled. Töölepingu seaduse kohaselt on individuaalse töö subjektiks töötaja ja tööandja. Töölepingu sõlmimiseks on vaja poolte kokkulepet. Töölepingu sõlmib iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. See on üks töölepingu vabatahtliku sõlmimise tagatisi. 9. Töölepingu tähtaeg.
IV. Kindlustada riigi rahalised vahendid Avaliku halduse funktsioonid: 1) Prognoosimine ja planeerimine 2) Täitmine 3) Kontroll Detsentralisatsioon – suurendab paindlikkust, on iseseisvaid halduskandjaid, võimu hajutamine iseseisvate üksuste vahel Tsentralisatsioon – kiirendab otsustamist, ei ole iseseisvaid halduskandjaid Eesti haldusorganisatsioon on detsentraliseeritud : Võim on hajutatud 3 iseseisva halduskandja vahel, kes on üksteisega koostöösuhetes, mitte alluvussuhetes. Mida rohkem on iseseisvaid halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. 5. Avaliku halduse organisatsioon Riigil ei ole alati võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma asutuste kaudu (valitsusasutuste või valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste kaudu). Seepärast antakse osa avalik-õiguslikke haldusülesandeid seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele,
Lisaks alluvaele arvule arvestatakse ka suhete arvu allüksuses. Optimaalseim: 7 alluvat ehk 21 suhet. Grupeerimine- funktsioonide ja toote/sihtgrupi põhiselt. Funkts- ühes üksuses viiakse ellu samu funktsioone. Toote/sihtgrupi grupeerimine- ühes üksuse viiakse ellu erinevaid fukntsioone. Org'i struktuuri LIIGID: Lihtsad, komplekssed, mehhaanilised, orgaanilised Lihtsad: Lihtne diferentseerimata struktuur- kuni 12 töötajat, kes pole alluvussuhetes. Lihtne diferentseeritud struktuur- 2 vertikaalset taset, max 50 inimest. Komplekssed- funktsionaalne, divisionaalne, maatriks-, hübriid-, võrkstruktuur. Liin- org'i põhitegevuse elluviimine, mis viib põhieesmärkide täitmiseni. Staap- adm üksus, mis viib ellu tugitegevusi, mis tulenevad phitegevuste rakendamisest. Funkts struktuur-
Ulpianuse definitsioon – Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga. Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhe). Avaliku õigusesse kuulub probleem juhul, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhe). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa peale panna üksteisele siduvaid otsuseid. Alluvussuhetes saab. Mandri-euroopalikus õiguskultuuris – era ja avalik õigus. Common Law-s üldine ja õiglane õigus. Ombudsman – konstitutsiooniline organ, kes peab kaitsma üksikkodanikku põhiõiguste rikkumise korral ja üldise ametkondliku omavoli eest. Eestis on selleks õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle. 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus
teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. I. Sisene kontroll – kontroll, mida haldusorgan ise teeb Teenistuslik järelvalve – alluvussuhetest teostatav kontroll (põ hineb subordinatsioonil) (KOV-s volikogu kontrollib valitsust) Kontrollitakse haldustoimingute õ iguspä rasust ja otstarbekust; Toimingu kohta võ ib teha ettekirjutusi võ i tunnistada seda kehtetuks; Riiklik järelvalve – toimub koostö ö suhetes (kontrollija ja kontrollitav pole alluvussuhetes) Kontrollitakse ainult haldustoimingute õ iguspä rasust; Toimub alati kohtu kontrolli all; Teostavad ametid ja inspektsioonid (ministeerium seda jä relvalvet ei kontrolli, vaid kohus); Vabariigi Valitsus kontrollib: 1. Ministeeriumit 2. Riigikantseleid 3. Maavalitsusi Minister kontrollib: 1. Oma struktuuriü ksusi 2. Oma valitsemisala valitsusasutusi 3) Enesekontroll – kontrollsü steem, mida iga haldusasutus iseenda sees rakendab II
5. Millistele tegevusaladele ei laine töölepingu seadus? Tööõiguse normid ei laiene eriseadutega reguleeritud teenistujale riigi ja KOV asutustes. 6. Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes? Tööleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik, st. töötaja teisele isikule, st. tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ja tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused : 1) Tööd tehakse alluvussuhetes 2) Töö tegija sõltub tööd andvast isikust 3) Tööd tehakse isiklikult 4) Oluline on tööprotsess 5) Tööd tehakse tasu eest. Tööõigus jaotub individuaalseks ja kollektiivseks. 7. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed? 1) Lepingupoolte andmed (tööandja ja töötaja nimi, isiku- ja registerkood, elu- või asukoht, tegeliku elukoha märkimine töölepingus on vajalik seetõttu, et tööandjal oleks vajadusel
Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga. Mõistlikkuse põhimõte, heausu põhimõte, hea tava ja hea praktika jne. Töölepingu tunnusteks on tööd tehakse alluvussuhetes, töö tegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata 1) Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule.
selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on 9 siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne); Avalik õigus siin on suhted isiku ja riigi vahel.Suhtes osalejad on alluvussuhetes. Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses. a) avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud b) avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks. - riigiõigus; a) haldusõigus; b) rahvusvaheline (avalik) õigus; c) karistusõigus; d) protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); e) maksuõigus; f) kirikuõigus.
,,kriminaalidele'', kes on teatud situatsioonis otsustanud käituda õigusvastaselt ning seetõttu on riik kohustatud, käesoleva seaduse normide rikkuja suhtes rakendama õigust. Kaasajal on õigusvaldkondade eristamisel määravaks teooriaks nn. subjekti teooria, mille kohaselt kuulub õiguslik probleem eraõigusesse, kui on tegemist koordinatsiooni suhetega ehk õiguse subjektid on võrdses seisundis ja avaliku õigusega, kui õiguse subjektide õigussuhe on subordinatsiooni ehk alluvussuhetes.32 Subjekti teooria kohaselt, kuulub uuritav õigusakt kindlasti avaliku õiguse sfääri, sest kui füüsiline või juriidiline isik peaks sattuma vähemalt ühte KarS'i eriosa faktilistes koosseisudes kirjeldatud elulistesse asjaoludesse, on õigusvastase käitumise karistajaks riik ning füüsiline või juriidiline isik on konkreetsetest asjaolduest lähtuvalt allutatud subordinaarsele õigussuhtele.
P. o Üldotsustus- mingi klassi kõigi esemete kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse midagi. Kõik S on P. NT: Kõik filosoofid on targad Kvantiteedi ja kvaliteedi järgi liigitatakse kategoorilised otsustused järgmiselt: A-üldjaatav otsus. Kõik inimesed on surelikud I-osajaatav otsus. Mõned mehed on tugevad E-üldeitav otsus. Mitte ükski loom ei räägi O-osaeitav otsus. Mõned sõjamehed ei ole mehised Alluvussuhetes on otsused ülevalt alla (A – I) ja (E – O). Kui üldotsus on tõene, on tõene ka osaotsustus, kuid mitte vastupidi. Vasturääkivussuhetes on diagonaalsed otsustused (A – O) ja (E – I). Üks otsustus on kindlasti tõene ja üks kindlasti väär. Nt: üldjaatav tõene, siis osaeitav väär. Kontraarsed (vastandsuhetes) mõisted (A - E) võivad olla korraga väärad, kuid ainult üks võib olla tõene.
hukkamõist. Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis. Avaliku ja eraõigus püüavad määratleda kolm teooriat: Huviteooria - avalik õigus on kõik mis puudutab riigi huve, eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. Subordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Subordinatsiooniteooria on avalikus õiguses, kordinatsiooniteooria on eraõiguses.. Täiendatud subordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale.. Eraõiguses on subjektid võrdses. Avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused Miks on teooriaid kolm? Ühest ei piisa. , Sest kaks esimest on puudulikud.
Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik. Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib 3 Õiguse allikad 3.1 Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni
majandusõiguses? Majandusõigus on riigi jaoks tähtsama kaaluga, panganduses on kogu majandus tähtis. Riigil on suurem huvi kontrollida, näit: et kellegi pensionikindlustus kokku ei variseks. 21. Mis on huviteooria? Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist, eraõigus see, mis lähtub üksikisiku kasust. 22. Mis on subordinatsioonisuhe/subjektiteooria? avalikus õiguses ollakse alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes. 23. Mis on täiendatud suordinatsioonisuhe? Kehtib ainult avaliku õiguse puhul. Avalikus õiguses allutakse avaliku õiguse kandjale. 24. Miks on teooriaid 3? Sest ühest ei piisa. 25. Mis on huviteooria puudus? Ostu-müügi lepingute puhul, kui avaliku õiguse kandja ostaks midagi, siis huviteooria järgi kuuluks võlaõigus( mis tegeleb lepingutega) avaliku õiguse alla, kuigi tegelikult
subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad võrdseid suhteid. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod. Kuidas neid kahte eristada? Huviteooria Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust; Subkordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Täiendatud subkordinatsiooni teooria (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale. Miks neid teooriaid kolm on? Järelikult kahest ei piisa, nendes on mingi puudulikus, Sest kaks esimest on puudulikud. Huviteooria puudus lepinguõigus, pärimisõigus jne. (seos eraõigusega, kuulub sinna alla), avalik õigus ja eraõigus vastuolus. Nt riik sõlmib ostu-müügi lepingu. Subkord
Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Kuidas neid kahte eristada? Huviteooria Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust Subkordinatsiooni teooria Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes Täiendatud subkordinatsiooni teooria (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale Miks neid teooriaid kolm on? Järelikult kahest ei piisa, nendes on mingi puudulikus, Sest kaks esimest on puudulikud.
Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhtes). Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa alati õigusvaldkondi eristada ka eraõiguses subordinatsioonisuhted. Subjektiteooria täiendamine aitab aga õiguse valdkondades probleemi rahuldavalt lahendada probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esinev vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Common law üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. II peatükk ,,Õiguse allikad" 1
Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga. Mõistlikkuse põhimõte, heausu põhimõte, hea tava ja hea praktika jne. Töölepingu tunnusteks on tööd tehakse alluvussuhetes, töö tegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata 1) Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule.
Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte vahel on varalised suhted; vaidluse korral VÕS. Töölepingu eriliigid: 1
Enesehinnangut käsitletakse mina- kontseptsiooni raamistikus. Kui mina käsitlus võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti, siis enesehinnang puudutab mina hinnangulist osa. Enesehinnangut on määratletud kui mina kontseptsiooni afektiivset osa ehk tundmuslikku avaldust, mis valdavad inimese enesekohast suhtumist. Enesehinnangu hierarhiline struktuur: mina kontseptsiooni uurijad on inimese mina käsitlenud kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes. Mina kontseptsiooni hierarhilise mudeli alusel on kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang. Sellele allutatud kaks spetsiifilist enesehinnangut- positiivne ja negatiivne akadeemiline ja mitteakadeemiline , mis omakorda jagunevad allkomponentideks. Nt mitteakadeemiline (situatsioonist sõltuv) mitteakadeemiline jaguneb sotsiaalseks, emotsionaalseks, füüsiliseks enesehinnanguks. Enesehinnang: Eristatav on üldine enesehinnang ja
Kasutab seda kui kinnisvormelit eri lahingute puhul. Korra saavad sõna Järvamaa naised, kes võitlevad saarlastega: „Peksku teid sakslased!”; ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa; emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde
(tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS §1 lg 1). Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS §1 lg 2). TLS-s kasutatakse ka mõistlikkuse põhimõtet, hea usu põhimõtet, head tava, head praktikat jne. Oluline on töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest lepingutest (TLS §1 lg-d 4, 5). Töölepingu tunnused on: 1. Tööd tehakse alluvussuhetes; 2. Töötegija sõltub tööd andvast isikust; 3. Tööd tehakse isiklikult; 4. Oluline on tööprotsess; 5. Tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti (TLS § 1 lg 3). Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: 1. Lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töötegemise viisi, aja, koha valiku olulisel määral iseseisev. 2
lepingutena, milles kajastuvad vastastikused õigused ja kohustused. Lepingu tingimused peavad looma olukorra, kus koostöökohustuste täitmine on osapooltele kasulikum kohustuste täitmata jätmisest. Riigivõimu ülesandeks on tagada seaduse ja sunnimehhanismidega lepingupartnerite võrdõiguslikkus ning lepingu täitmata jätmises tulenevate sanktsioonide rakendamine. - Vertikaalsetes seoseahelates on administratiivsetes alluvussuhetes olevad subjektid ühe ettevõtte raames. Siingi on tarvis tagada kõigi koostöös olevate subjektide õiguste ja kohustuste tasakaal. Ühelt poolt saab kõrgemal juhtimisastmel luua administratiivselt allpool asuvatele subjektidele töökeskkonna, mis tagaks nende tegevuse vastavuse üldistele huvidele. Teisalt peab aga neile jätma võimaluse isikliku initsiatiivi ilmutamiseks ülesannete täitmise uute lahendusvariantide leidmisel ja
(Indias), peab olema vihmavari jne). Kui platvorm annab väga kindlalt ette, kuidas toimida, siis on tegemist töölepinguga. Kui on põhiline töökoht, siis on nad majanduslikult sõltuvad ja see on nende põhiine sissetulek, samas osad töötavad kõrvaltööna vaid öösel. Tööõigus peab kaitsema haavatavaid töötajaid – majanduslik sõltuvus, põhiline tasu jne. Ühesõnaga on tööõigus muutumas. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhetes (olulisim!) töötegija sõltub majanduslikult tööd andvast isikust (teoorias rõhutakse üha enam) tööd tehakse isiklikult o kodus töötades võib olla esindaja, muidu esindamist ei ole. oluline on tööprotsess o TL on tavaliselt tähtajatult sõlmitud, samas nüüd on ka projektipõhilisi töid. See kaitseb inimest paremini. Töötaja võib väga
suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes (alluvussuhetes). Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa. Mis on õigussüsteem? Õigusnormid, reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad ühe riigi ulatuses teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena, mida nimetatakse õigussüsteemiks.
tagajärgedega. Õigesti sõlmitud töövõtuleping aitab vältida probleeme, mis tekivad seoses mittekvaliteetse tööga, tähtaegadest mittekinnipidamisega, töösuhetega jne. Töölepingu puhul saame rääkida töötajast kui nõrgemast poolest tööõigussuhetes. Töölepingu alusel töötav inimene teeb oma ametis tööd pideva protsessina, täidab päevast päeva ja kindlal ajal töölepingus kokkulepitud tööülesandeid, saades selle eest palka ning olles samal ajal tööandjaga alluvussuhetes, st tööandjal on kogu aeg õigus kontrollida ning juhtida töötaja tööd. 87 Töövõtulepingu puhul seevastu on lepingupooled võrdsed, samuti on pooltel suurem kokkuleppevabadus kui seda lubab töölepingu seadus töölepingu sõlmimisel (vt töölepingu kohustuslikud tingimused). Vaidluste ja arusaamatuste vältimiseks tuleb töövõtulepingus täpselt märkida,
annaabi.ee 
