Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk"
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk"
· Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid · Inimestel tardunud, teatraalsed poosid · Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline , rahulik · Tihti pildis ainult 2 plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus , ja peaaegu detailideta taust · Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu · Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv, vaese koloriidiga JACQUES LOUIS DAVID
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada?
Donatello(1386-1466)-itaalia, skulptor, esimene ilmalik ratsamonument pärast antiiki *Gattamelata ratsamonument- veneetsia palgasõdurite pealik, pronksist *Taavet pärjaga ja kübaraga Sandro Boticelli(1444-1510)- itaalia, (antiik)mütoloogilised maalid *Venuse sünd *Kevad Hieronymus Bosch(1450-1516)-madalmaad,15.saj sürrealist, eluajal hinnati kõrgelt,maalides seguneb reaalne ja kõige äärmuslikum fantaasia, kujutab valel teel asuvat maailma allegooriliselt Leonardo da Vinci(1452-1519)-auotportree, geenius: maalija, arhitekt, insener,skulptor,luuletaja,muusik; kadus side gootikaga, väga realistlik,lihtne vorm, ääretu monumentaalsus, vähe töid säilinud * ,,Madonna grotis(koobas)" * ,,Vitruviuse mees" *"Püha õhtusöömaaeg" Michelangelo Buanarotti(1475-1564)- itaalia, maalikunstnik,skulptor, arhitekst,luuletaja, kavandas palju töid väga suurtena ja ei jõudnud kõiki ellu viia. Maalikunst : *Sixtuse kabeli laemaal(Vatikanis), * ,,Aadama
· Värv, kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, niiet mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. · Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal sendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. · Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. · Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusse. · Pildi ülesehitus on tasakaalukas, sümmeetriline ja tahulik. · Tihti on pildis ainult kaks plaani. · Maastikupildile ei pööratud erilist tähelepanu ja takerduti juba N.Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõtetesse.
Autoportree: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun Kuninganna Marie- Antoinette sinises sametkleidis Jean-Baptiste Greuze (1725-1805) Autoportree Kõrgklassitsistliku maali taotlused Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal asendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. Püüti poliitilisi ja eetilise ideaale otseselt kujutavasse kunsti üle kanda. Süzeed valiti tihti antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastatud selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehtis oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti oli pildil ainult kaks plaani: Esimene, kuhu koondati kogu tegevus
Egiptlased uskusid, et päikesejumal sünnib iga päev uuesti. Alates neljandast dünastiast kannavad Egiptuse kuningad lisanime "Ra poeg". Egiptlastel oli mitu erinevat arusaama sellest, kuidas päike üle taevakaare rändas. Ühe variandi järgi purjetas Ra paadi või laevaga üle taevavete. Nii sõitis tõusev päike laevas nimega Manzet, kuid õhtuse päikese kandis loojumispaika laev Mesektet . Mõlemad nimed tähistavad allegooriliselt tõusvat ja loojuvat päikest. Ra muutumatu tee üle taevavõlvi oli loomise ajal paika pannud jumalanna Maat, kes kehastas õiglust ja korda. Rad abistas tema igapäevasel retkel grupp sõbralikke jumalusi, kes juhtisid tema laeva loojuva päikese asupaika. Thot ja Maat olid kindlaks määranud kursi ning Horos oli tüürimees ja komandör. Kummalgi pool laeva ujusid lootsiametis kalad, kuid kaasjumaluste abist hoolimata ründasid Ra laeva pidevalt kõige jubedamad koletised ja
See oli valmistatud pronksist ning täitis ka tuletorni ülesannet. Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis. Pergamoni altari 130 m pikkusel friisil on kujutatud lahing jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaaegu eralduvad taustast. Sama tüüpi teos on Laokooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Jumalad vihastasid tema peale, kuna ta hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Laokoon leiti 16. saj lõpust ja seda peeti kreeka kunsti tipuks
Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba Maarja Pent 11 klass 2012 selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit.Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. 14. "Õiglust" ja "Rahu" kujutati ...? Allegooriliselt kujutatakse: Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. 15. Puunikerduskunstis tehti ... ? kirikutele altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. 16. Tarbekunsti arenenuim ala oli ...? Mida valmistati ? Kullassepakunst, valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. kullassepakunst. 17. Eestist pärit kuulsaim maalija oli ...? Michel Sittow ( 1469-1525 ) 18
Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14. Kuidas kujutati allegooriliselt ''Õigust'', ''Rahu'' ja ''Mõõdukust''? Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. Mõõdukus- käes veinikann. 15. Kes kuulusid Mustpeade Vennaskonda? Kes oli nende kaitsepühakuks ? Mustpeade vennaskonda kuulusid noored vallalised kaupmehed. Nende kaitsepühak oli Püha Mauritiuse, teda on kujutatud ka Musteade vapil. 16. Kirjelda Mustpeade hoone raidkivi-kaunistusi.
saatis nad kõik minema, kohale jäi ainult Bergamino- kõige leidlikum jutumees. Kuna talle midagi ei antud ja ära ka minna ei lastud, jäi ta lootma, et see kõik talle kunagi hiljem veel kasuks tuleb. Kuid mitu päeva ei teinud tast keegi välja,teda ei kutsutud õukonda, ega tahetud tema kunsti näha, samuti kasvas ta arve võõrastemajas elamise eest. Elades niigi oma tagavarade peal läks ta Cane juurde ja rääkis teravmeelselt, endast allegooriliselt loo, lootes selgust saada miks teda koju ei lubata. Ka Cane oli della Scala oli arukas, ja sai koheselt aru, mida Bergamo oli öelda tahtnud. Ta laskis kinni maksta Bergamio arve, andis selga uhked riided, kinkis lisaks veel raha ja ratsu ning andis talle vabaduse, kas ära sõita või sinna jääda.
Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14. Kuidas kujutati allegooriliselt ''Õigust'', ''Rahu'' ja ''Mõõdukust''? Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. Mõõdukus- käes veinikann. 15. Kes kuulusid Mustpeade Vennaskonda? Kes oli nende kaitsepühaks? Mustpeade vennaskonda kuulusid noored vallalised kaupmehed. Nende kaitsepühak oli Püha Mauritiuse, teda on kujutatud ka Musteade vapil. 16. Kirjelda mustpeade hoone randkivi-kaunistusi.
Järgmise romaani "Pärijad" (1955) tegevus toimub eelajaloolisel ajal. Põhiteema - inimese pattulangemine ja pärispatt. "Pincher Martin" (1956) kujutab mereväe-ohvitseri surmavõitlust ulgumerel, võimetust võtta uppumist paratamatusena, vahele episoodid egoistlikust minevikust. "Vaba langemine" (1959) ei sarnane enam varasematele mõistujuttudele, olles pigem realistlik romaan. Katse vastandada ja ühtlasi liita kaks maailma - vaimne ja füüsiline. "Torn" (1964) on allegooriliselt käsitluselt keerulisem, ülesehituselt aga lihtsam varasematest romaanidest. Pakub palju, isegi vastandlikke tõlgendusvõimalusi. Fanaatikust Jocelini hulluses ehitada torn inimelude hinnaga võib näha katset leida lepitust maa ja taeva, vaimu ja mateeria vahel. Samas keha- vaimu, usu-mõistuse konflikt. Eriline romaan on "Püramiid" (1967), mis kujutab 30ndate provintsilinna sumbunud elu ja võimuhierarhiat koolipoisi silme läbi. Peale pikemat vaikimist ilmub
Donatello(1386-1466)-itaalia, skulptor, esimene ilmalik ratsamonument pärast antiiki *Gattamelata ratsamonument- veneetsia palgasõdurite pealik, pronksist *Taavet pärjaga ja kübaraga Sandro Boticelli(1444-1510)- itaalia, (antiik)mütoloogilised maalid *Venuse sünd *Kevad Hieronymus Bosch(1450-1516)-madalmaad,15.saj sürrealist, eluajal hinnati kõrgelt,maalides seguneb reaalne ja kõige äärmuslikum fantaasia, kujutab valel teel asuvat maailma allegooriliselt Leonardo da Vinci(1452-1519)-auotportree, geenius: maalija, arhitekt, insener,skulptor,luuletaja,muusik; kadus side gootikaga, väga realistlik,lihtne vorm, ääretu monumentaalsus, vähe töid säilinud * ,,Madonna grotis(koobas)" * ,,Vitruviuse mees" *"Püha õhtusöömaaeg" Michelangelo Buanarotti(1475-1564)- itaalia, maalikunstnik,skulptor, arhitekst,luuletaja, kavandas palju töid väga suurtena ja ei jõudnud kõiki ellu viia. Maalikunst : *Sixtuse kabeli
Varaklassitsism Hakkasid kehtima normid, millest oli lubamatu üle astuda. Nõuti mehisust ja eetilisust. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik, vooruslikult eluviisile suunama. Näiteks Jean-Baptiste Greuze, tema teoste süzee pärineb jutustustest. Alati õpetlik sisu. Teiseks portreekunstnik E.L. Vigee-Lebrun , soojatundeline ja sarmikas. Kõrgklassitsism Süzeed antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega. Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline. Esiplaani kogu tegevustik, taust peaaegu detailideta. Vähenes huvi elava looduse ja valguse vastu. Seetõttu olid klassitsistlikud maastikumaalid kuivad ja tuhmid. Olustikumaale eriti ei tehtud, sest argielu kujutamist peeti madalaks ja proosaliseks. Jacques Louis David (1748-1825) prantslane, kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik.
Valgustus 18.saj Vastuseis absolutismile. Materialism ja ratsionalism. Demokraatlikud ideed. Prantsusmaa. Inglismaa, Saksamaa Inimese harimine ja inimene ise, inimmõistuse tähtsustamine, loogiline mõtlemine. Loodus- ja täpisseaduste saavutused.Entsüklopeediad. Romaanid. Teater ja draama. Luuleareng aeglustus. Iroonia. Diderot- esimene enstsüklopeedia. Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. Teatriesteerika- alased tööd. Näidendid "Vallaspoeg", ,,Perekonnapea". 18. saj keskpaik. Swift- allegooriliselt esitas tekste. 17.-18. saj. Filosoofiline proosa. Teenistus Inglismaal, kuigi sündinud Iirimaal. Pamfletid ,,Raamatute lahing" ja ,,Tünnilugu". Filosoofiline satiir ,,Gulliveri reisid"- sümbolistlik, utopistlik, allegooriline, filosoofiline. Montesquieu- 18. saj algus. ,,Pärsia kirjad". Pr. Akadeemia. ,,Seaduste vaim". Vanad keeled ja antiikkultuur, mis olid koolis õpitud, olid ta kirjanikuks saamisel tähtsaks osaks. Küps satiirik. Ida ja lääne võrdlus.
sõjavägi (kõik elanikud vajadusel) ja salapolitseina mõned nuhid ning ka koerad. 7 KOKKUVÕTE George Orwelli "Loomade farmi" lugedes tekib terav paralleel Stalini-aegsest Nõukogude liidust loetu, televiisorist nähtu ja kuulduga. Raamat on tugevaks irooniliseks allegooriaks Stalini-aegsele Nõukogude Liidu ajaloole. Raamat kirjeldab allegooriliselt Stalini teed võimule ja ka seda, kuidas ta oma eesmärke teostas. Selleks läks vaja ideoloogiat, propagandamasinat, isikukultuse kehtestamist ja rahvast tööriistaks. Ka loomade farmi diktaator Napoleon kasutas samu meetodeid ja läbi tema eesmärgi inimeseks saada, on kirjanik võib-olla vihjanud Stalini varjatud eesmärkidele Orwelli arvates siis tegelikult võimsaimaks kapitalistiks olemisele. Orwelli totalitaarsuse-vastased kirjutised on hoiatuseks inimkonnale. Teosed
tolleaegse Prantsusmaaa poliitilist olukorda, võimuvõitlust monarhistide ja vabariiklaste vahel. Ta selgitab, et kuigi ametlikult olid võimul vabariiklased, oli tegu siiski näitemänguga hoidmaks ära uusi konflikte uue monarhi võimu kindlustamiseni, kelleks sai Marshal MacMahon. Ka Manet’ autoripositsiooni tõlgendab Hutton läbi kunstniku poliitilise orientatsiooni. Ta teeb järelduse, et Manet’ teos kujutab allegooriliselt monarhistide võltsmoraali ja nende läbikukkumist poliitilises võitluses. Manet’ maalil kujutatud kõrgem kodanlik klass ei toetanud monarhide võimulejäämist ning siit ka seos matusetalitusega teos kujutab ühe poliitilise režiimi lõppu. Kunstikriituku ja ajaloolasena huvitas Huttonit eelkõige kunsti seos poliitiliste ja sotsiaalsete nähtustega ning sellest tulenevalt peab ta neid aspekte ka kunstiloomingut peamiselt
konkreetse kaudu väljendatakse üldist. Nähtuste, eseme või nähtusterühma tähistamine piltlikult mingi muu nähtuse või esemega, mis antud eset meenutab. Nt J. Krossi romaan ,,Taevakivi". Mõtlemiseks sümbolpealkirjad: J. Liiv ,,Vari", A. Kitzberg ,,Libahunt" Allegooria ehk mõistukõne on abstraktse mõiste esitamine piltlikul, asjastatud kujul, nähtuse esitamine mõistu. Nt Eesel rumaluse, lõvi julguse ja jõu kehastusena, kohtumõistmist kujutatakse allegooriliselt naise kujul, kel on silmad seotud ja kaalud käes, lootuse allegooria on ankur Paradoks vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurde väide, lühike, tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele jõuad; elu on liiga tõsine, et seda surmtõsiselt võtta. "See, kes jõudu kasutab, näitab oma nõrkust." (R. Tagore) Oksüümoron mõttekas mõttetus, tähenduslik vasturääkivus, stiilikujund, milles
mõtlejatel. (Eliade 1987: 291-292) Taoism, kui maagiline praktika Alkeemia Hani perioodiks (206.e.m.a -220 m.a.j) oli taoism omandanud ka maagia osasi. Taoism hakkas looduse tasakaaluga kooskõlas elades täiustama elu ja elujõudu. Legendid räägivad, et taoismi- meistrid õppisid enda elu pikendama, lendama läbi pilvede ning saama nähtamatuks. Paljud sellised uskumused tulenesid Dadejingi ja Chuang-Tzu otsesest lugemisest, sealsed osad on mõeldud aga allegooriliselt võtmiseks. Nende meistrite endi kehad said samuti katsejänesteks. Need taoistlikud maagid proovisid elujõu tugevdamiseks erinevaid atleetlikke praktikaid joogasarnaseid harjutusi, venitusi. Nad valmistasid ja jõid maagilisi eliksiire. Järgiti rangelt dieete, näiteks hoiduti teraviljast. Wang Ch'ung (u. 100 a e.m.a) kirjeldas Taoismi maage järgmiselt: ,,Nad doseerivad end kulla ja jadeiidiga (poolvääriskivi), söövad parimaid lilla polypore fungus (seene) viljasid
stseene igapäevaelust ,,Liigkasuvõtja juures, ,,Rahavahetaja ja ta naine". Üleminekuaja meister oli Hieronymus BOSCH (1450-1510). On eksimatult äratuntav.. Piltidel veider ja fantaasiaküllane segu naturalistlikust nägemuslikest elementidest. Lõi terve rea sümboleid. Loomingut on seostatud hiliskeskaja Flandria müstitsismiga. On peetud ka sürrealismi eelkäijaks. Kogu looming näitab väga head piibli tundmist. Oli suur moralist. Armastab kujutada maailma allegooriliselt, omandas eluajal tohutu populaarsuse. Hispaania kuningas Philippe II sai tema maalide kollektsioneerijaks. Tuntumad tööd: triptühhon ,,Lõbude aed". Keskne pilt alastifiguuridest kummalistes poosides, küljepilt kujutas põrgut (meelisteema). Suur tiibaltar ,,Püha Antiniuse kiusamine". Kuulus ka heinakoorma triptühhon, allegooriline pilt mis kujutab inimkonna naeruväärset võitlust maise heaolu eest. Rida karikatuurseid pilte: ,,Silmamoondaja", ,,Narrilaev". Bosch moodustab omaette etapi
Armastuse teema on ka tema teises kuulsas maalis. Kevad on taaspuhkemise ja armumise, armastuse aeg, mida ,,Primavera" (u 1480) ideaalselt väljendab. Seda õrna, graatsilist, vertikaalide ja diagonaalide abil loodud pastelsetes toonides harmooniat, mille kompositsioonis on nii klassikalist ja renessansslikku ideed armastusest, võiks lugeda kõige otsesemaks katseks näitlikustada antiigi taassünniga kaasnevat tunneteõhinat. Kunstiteos peidab endas niisiis allegooriliselt kahte tüüpi armastust - platoonilist, mis väljendub kolme graatsiana ning füüsilist läänetuul Zephyros nümfi röövimas. 10 Veenus, kes jällegi on kesksel kohal, näib malbe ja vooruslik, kuid temast õhkub ka erootilisust - on juba lapseootel. Ta on ka väga ilus, kujutades ka omaaegset naiseilu ideaali. Vasakul pool seisev Mercurius on samuti
aastatel, kui inimesi nuheldi mitte nende vaenuliku suhtumise prast valitsusse, vaid dogmaatiliste vaadete prast. Siiski oli neid tagakiusamisi palju vhem kui sel ajal kristlikus maailmas. Tekkisid esimesed "valed" usuvoolud kadariidid. Nad nimetasid end ise "ainujumaluse ja igluse meesteks" ja ainujumala all mtlesid nad ainust igavest jumalat, kellele ei saa omistada mingeid ainelisest maailmast vetud omadusi. Kike, mida jumal neb, kuuleb ning ndsad teda omakorda paradiisis nevad, tuleb mista allegooriliselt, vrdkujuliselt. Kik olemasolev peale jumala on tema loodud, selle hulgas ka tema sna. Jumal ei tohi teha kurja ega vi jtta tehtud kurjust nuhtlemata. Patusele muhamedlasele on paradiis niisama suletud kui uskumatule. Koraani ja sunna krval on usuallikaks mistus. Selge oli see, et sellised uskumusi ei vinud kaua areneda lasta. Juba kaliif Mahdi (775-785) vttis vastutusele kadariite ja iiite, kes nii arvasid, kuid eksinud lambatalled palusid ikka ja jlle selgitada, mille vastu nad eksivad
Missugused kujundid ja sümbolid on seotud vabaduse poole püüdlemisega ja seda takistavate asjaoludega? Poeedid onjõudnudpõrgust lõunapoolkera tähevalgusse koidueelsel ajal, kui sealses taevas on näha armastuseplaneetiVeenust ja neljakirgast tähte,mis sümboliseerivad nelja põhivoorust,tarkust, õiglust,meelekindlust ja mõõdukust, ning mida ükski elav hing pole pärast AadamatjaEevat näinud. Allegooriliselt tähendab see, et nelipõhivoorustpole inimeselepärast pattulangemistja maisestparadiisistväljaajamisttäielikult kättesaadavad Описание атмосферы и природы Чистилища символичны : на берегу океана Пречистилище, на двух уступах нерадивые души ждут допущения в чистилище. Далее
või sümbolite kaudu. Tuntuimad allegooriad on näiteks vanasõnad. Keskaja ühiskonna struktuur ja selle väljendus Rebaseromaanis ja kangelaslaulus. Kõige populaarsem tegelane kogu keskaja jooksul oli Reinuvader Rebane, keda Eestis tuntakse Kreutzwaldi samalaade jutustuse põhjal. See põhineb Goethe ja teiste kirjanike teostel. Prantsuse linnakirjanduse üks menukamaid teoseid oli loomaeepos"Rebaseromaan". Tegelasteks on loomad, kes esindavad allegooriliselt inimlikke iseloomujooni (näit lõvi on kuningavõimu sümbol, kanad aga esindavad lihtrahvast, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades (eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende
Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius
poseerimise vastu. Viimasel loominguperioodil võib märgata osalist tagasilangemist retoorikasse, ent satiir püsib siiski. Apuleius- looming on mitmekesine. Teosesse ,,Kuldne eesel" on põimitud kümmekond mitmesugust jutustust. Folkloorne süzee on seal antud kirjanduslikus vormis, väga põnev on lugu Amorist ja Psychest. Apuleius käsitleb salakavaluse, ustavuse ja omakasupüüdmatu armastuse teemat allegooriliselt. Inimese hing astub uudishimu sunnil keelust üle ja peab heastama oma süü kannatuste ja kestvate rännakute hinnaga. Idee hinge kõlbelisest ,,puhastusest" kannatuste kaudu ilmus selle muinasjutu süzeesse uusajal ja on võõras Apuleiuse kontseptsioonile. Kujutab ühtlasi Rooma riigi provintside olustikku, ,,väikeste inimeste" ja orjade rasket elu, kohalike võimude ja rikaste omavoli. Ülevad teemad vahelduvad satiiriliste olukirjeldustega. 46
mis see tähendab. On olemas juhtumeid, kuis referents on läbipaistev nt.giorgone nimi(suure kasvu pärast) on sellepärast, et inimene on suur. Siin on raske eristada signifikaati ja referentsi. 2. signifikatiivne- räägib ka tähendusest, mitte ainult asjadest. nt. ,,tütar" on neutraalne, aga ,,tütreke" on tavaliselt väike ja hell 3. allegooriline või metafooriline allegooriliselt hakkame tõlgendama neid asju,mida ei suuda tõlgendada referentsiaalsete ja signifikatiivsetega nt kell on pool kuus mis jama, kell on kolmveerand kaks, vb tähendab see midagi muud? Nt on see kood, et täis juua end. See, et kell on pool kuus, ei tule sõnatähendusest, asja tuuma saazme analüüsida sõnade ja nende tähendustega. Allegooriline ütlus on alati ütlus. Allegoorias tuleb teistest sõnadest aru ka saada.
- Kaugemas minevikus toimunud. - 13. sajandi Eesti ja Liivi vabadusvõitlus. - Põhiliseks allikaks Liivimaa kroonika. o Miljöö kirjeldamiseks, ajaloolise loogika loomiseks. - Kirjutamise põhiimpulsiks jällegi Merkeli ajalooteooria eneseväärikuse tootmine tekstide kaudu. - Rahva raamatu formaat + romantilisest ajaloolisest proosast mõned motiivid. - Kaupo tuntud ristiusku pöördumise pärast see tõuseb sümboolseks sümboliks, mis allegooriliselt kujutab kogu rahva seesuguse saatuse otsustamist. - Naistegelased ja suhted. - Taustaks ülimalt naiivne ja romantiline looduskujutus. Epiteetide kerge ülekasutus. - Liiga tundelised ja seikluslikult liialdatud lood. - Hoopis vähemal määral võimeline karakterite loomiseks. - Erinevate tegelaste, sündmuste, tegevuskohtade kuhjumine, palju paralleelseoseid, seoseid, juhuseid. - Tekst areneb kiiresti.
Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Antiik: Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis- ajaloolisel taustal. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid
tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda. Machiavelli tugineb Titus Liviuse Ajaloole (XXVIII). 22 Quintus Fabius Maximus Verrucosus, hüüdnimi Cunctator (Viivitaja), viiekordne konsul (surn. 203 eKr). 23 Originaalis: Quomodo fides a principibus sit servanda. 24 St., mõistukõnes, allegooriliselt [coppertamente]. 25 Cheiron oli kreeka mütoloogias tark ja hea kentaur, kes õpetas paljudele kreeka kangelastele ravikunsti, jahipidamist, ratsutamist, relvade valmistamist ja muusikat. 9 Machiavelli Valitseja loom, pooleldi inimene, ei saa tähendada muud, kui et valitsejal on tarvis osata ära
(peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele zanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius
tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda. Machiavelli tugineb Titus Liviuse Ajaloole (XXVIII). 22 Quintus Fabius Maximus Verrucosus, hüüdnimi Cunctator (Viivitaja), viiekordne konsul (surn. 203 eKr). 23 Originaalis: Quomodo fides a principibus sit servanda. 24 St., mõistukõnes, allegooriliselt [coppertamente]. 25 Cheiron oli kreeka mütoloogias tark ja hea kentaur, kes õpetas paljudele kreeka kangelastele ravikunsti, jahipidamist, ratsutamist, relvade valmistamist ja muusikat. 10 Machiavelli Valitseja loom, pooleldi inimene, ei saa tähendada muud, kui et valitsejal on tarvis osata ära
*Tiit Aleksejev 1968 Samuti ajaloo teemade käsitleja. Kirjutanud lühijutte, novelle ja näidendeid. Tähtsamad tekstis on siiski romaanid. Nt triloogiaks kujunev teema esimesest ristisõjast. Valib ainese euroopa keskajast (11.saj), mis üsna haruldane eestlasele. Eeskujuks vb Karl Ristikivi (populaarseim Eesti pärit välisajaloo kirjutaja). Ei järgi realistlikku esteetikat, pigem keskaegset (st kunstiteaos peab olema mõistetav mitmeti: metafüüsiliselt, analoogiliselt, allegooriliselt. Nende erinevate tasandite kaudu üritas maailma selgitada, st oli palju võrdlusi, paralleele aegadega, tähtsad on ka unenäod jne). Teksti iseloomustab poeetiline või lüüriline laad. Ajaloolist maailma ja atmosfääri kujutatakse siiski üsna täpselt. Ka detaile edastab täpselt (nt relvad jm). Vaatelt on mina mina-jutustus ühe sõduri, st ristisõja hierarhias madala astme indiviidi vaatepunktist. Ajaloolise romaani kese on traditsiooniliselt
Läbilõige ajastust. Huvitavaim muinasjutt Amorist ja Psychest, mida jutustab vanaeit röövlite salaurkas. Kuningapaaril on 3 tütart, noorim imekena. Seepärast hakkas Venus teda vihkama. Pidi abielluma koletisega, kes ei lubanud ennast vaadata, aga ükskord salaja ta seda tegi. Mees oli venuse ilus poeg Amor, kes vihasena lahkus P juurest. Siis naine kannatas täiega kuni uue mehe leidis. Salakavaluse, ustavuse ja omakasupüüdmatuse teemat käsitleb Apuleius allegooriliselt. Inimese hing astub uudishimu sunnil keelust üle ja peab heastama oma süü kannatuste ja kestvate rännakte hinnaga. Idee hinge kõlbelisest puhastusest kannatuste kaudu ilmus selle muinasjutu süzeesse uusajal ja on võõras Apu kontseptsioonile.
7. reljeefikunst * Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. * Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel aga katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. * Reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid rohkem kivist väljas kui tagumised loob ruumilise mulje. * Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Võitlejad mütoloogiast võõi kreeklaste ajaloost. Meenutavad tihti allegooriliselt kreeklaste võite, eriti pärsia üle. * Klassikalise ajastu algusest päris olümpia zeusi viilufiguurid (kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis jumal Apollo, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele) * Parimad ehitusplastika teosed loodi ATEENA PARTHENONI templi jaoks (1799 a viidi suur osa Londonisse briti muuseumi). * Nike templist päris reljeef kujutab imetlusväärse meisterlikkusega läbi kanga
Allegooria, metafoor Müüte tuleb Tylori järgi võtta sõna-sõnalt. Müüt pole mingisugune metafoor, mõistulugu, allegooria. Tylor läheb sellega tugevasti teoloogilise ja antiikse traditsiooni vastu. Echemeros (sündis 300 eKr.), oli arvamisel, et müütidel on meie tänases mõttes mingisugune ajalooline tasut. Lood jumalatest on kunagi olnud lood mingitest juhtidest, isikutest. On liialdatud neid isikuid. Moraalsed tõlgendused jne. Kõike seda otsesõnu võtta. Müüte tuleb mõista allegooriliselt. Allegooria ja hiljem metafoori mõiste on müütilise mõtlemise tõlgendamisel olnud tegelikult kogu aeg tähtis. Max Müller. Tylori kaasaegne. Uuris palju sanskriti tekste. Tema filoloogiline lähenemine põhines eeldusel, et kõik india müüdid on metafoorid. Mülleri meelest on tegemist keelelise põhikujundi, keelelise mehhanismiga. Metafoorist personalismini on ainult väike samm. Frazer "The Golden Bough" (kuldne oks) mütoloogiakäsitlus. Maagia (väga selgelt müüdist ei
ajaloo vältel, olles lühikest aega kõrvale tõrjutud vaid Ptahi poolt Memfises. Alates neljandast dünastiast (26-25 ss.) kannavad Egiptuse kuningad lisanime "Ra poeg". Egiptlastel oli mitu erinevat arusaama sellest, kuidas päike üle taevakaare rändas. Ühe variandi järgi purjetas ta paadi või laevaga üle taevavete. Nii sõitis tõusev päike laevas nimega Manzet (st. "tugevnev"), kuid õhtuse päikese kandis loojumispaika laev Mesektet (st. "nõrgenev"). Mõlemad nimed tähistavad allegooriliselt tõusvat ja loojuvat päikest. Ra muutumatu tee üle taevavõlvi oli loomise ajal paika pannud jumalanna Maat, kes kehastas õiglust ja korda. Rad abistas tema igapäevasel retkel grupp sõbralikke jumalusi, kes juhtisid tema laeva loojuva päikese asupaika. Thot ja Maat olid kindlaks määranud kursi ning Horos oli tüürimees ja komandör. Heliopolises samastati hiljem Horos Ra- Harahtega ("Horisondi Horos"). Kummalgi pool laeva ujusid lootsiametis kalad, kuid
-) Roomlased ei loo ühtki filosoofilist süsteemi kõik filosoofilised süsteemid olid loodud kreeklaste pool ning seega roomlased on lihtsalt suurepärased eklektikud. -) Aleksandriast sai eklitsism alguse sellega, et juudid, kes seal elasid, põgenesid Egiptusesse, kus nad tõlkisid Vana Testamendi kreeka keele (selle nimeks sai LXX ehk 70- e tõlge). *) Philon uskus, et kreeka targad olid juba seotud ka Moosese raamatutega ning arvas, et piiblit tuleks tõlgendada allegooriliselt, mitte sõna-sõnalt. Ta usub, et jumal on määratlematu ning ta seisab üle kõige. Ütleb ka, et idee, see sõna, millega luuakse on algusest peale jumala juures ning seega on ta jumala poeg. Uus-Platonism * Platon ise ei loonud mingit süsteemi, vaid lihtsalt kirjutas mõtteid, kuid uus-platonismi puhul loodi ka süsteem. Uus-Platonism on kui religiooni süsteem, mis püüab intelligentselt ühendada religioosset mitmekesisust, püüdes takistada kristluse liigset levikut.
Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal asendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. Selle püüe poliitilisi ja eetilisi ideaale otseselt kujutavasse kunsti üle kanda viis pateetiliste ideaalskeemide loomiseni. Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast, eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotus kaasaja sündmustega. Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus, ja peaaegu detailideta taust. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu ja takerduti juba Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse
Siia tõmmatakse kogu elu. Nendele Ehlvesti novellidele on laiemalt iseloomulik pürgimine kas siis mingi abstraktse sõnumi poole või migisse konkreetsesse kohta või naise armastusest ja suhtest arusaamise suunas. See on pidevalt pürgimine ülespoole, kõrgemasse kohta. See ülespoole minek ei pruugi alati tähendada Jumalani jõudmist, vaid ka mäest ülesminekut, puu otsa või varemetest üles ronimist jms. Sellel maailmal on vertikaalne mõõde. Eks see sama Toomeäest üles minek o allegooriliselt minek taeva poole ja ka siin mingid religioossed või müstilised taustad on olemas. Selle Ehlvesti loomingu II pooles toimub teatud nihe. Kui Nendes esimestes raamatutes oli oluline tõde, mida üritatakse tõlgendada ehk tähtis on mingi tekst või sõnum, siis loomingu teises pooles tuleb tekstiv või sõnumi asemele järjest enam ja enam inimene, inimese hing. Nüüd püütakse tõlgendada ja arusaada mitte tekstist, vaid inimese hingest ja inimese kõige
Intellego ut credam mõistan selleks, et usuksin. Ta ütles, et tõeline religioon on tõeline filosoofia, kuid samuti vastupidi. Scotuse tähtsaim töö on De divisione naturae (Looduse jaotusest). Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt. Lähtudes Platonist, väitis ta, et üldine on oma olemuselt varasem kui üksik. 15 (L6) SKOLASTIKA Varaskolastika u aastani 1200 (nt Eriugena). Kõrgskolastika XIII-XIV saj, (nt Aquino Thomas) Hilisskolastika alates XV saj. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti: trivium: retoorika, grammatika ja dialektika; quadrivium: geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Peale neid võis õppida kas arsti-, usu- või õigusteaduskonnas
annaabi.ee 
