Punktmass on liikuva keha mudel. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral on kiirusvektor trajektoori kõikides osades ühtlase pikkuse ja suunaga. Nihkeks nimetatakse keha algpunktist lõpppunkti suunatud sirglõiku. Keskmine kiirus iseloomustab mitteühtlast liikumist ning on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe; näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. SI on põhiühikute süsteem, mille pikkusühikuks on meeter ja kiirusühinguks m/s. Hetkkiirus on keha kiirus kindlal ajahetkel. Vabaks langemiseks nimetataks sellist kehade langemist, kus õhutakistus puudub või on väike
Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d=
Mitte ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetes ajahetkedes erinevad teepikkused(vms) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Taustkeha keha, mille suhtes kirjeldatakse teise keha asukohta Taustsüsteem moodustub taustkehast, kordinaadistikust ning ajamõõtmise süsteemist Suhteline liikumine keha võib ühe keha suhtes liikuda, ning teise suhtes seista Nihe kaugus algpunktist linnulennult Teepikkus läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V kiirus (1m/1s) s teepikkus (1m) t aeg (1s) a kiirendus (1m/1s2) Vo algkiirus (1m/1s) V lõppkiirus (1m/1s) g raskuskiirendus 9,8m/1s2 Kiiruse võrrandid: X lõppkoordinaat (1m) Xo algkoordinaat (1m) kui on kehade vastastik liikumine siis 1 keha on , teine +.
kujundavad ühesuguseid ja ühepikkusi trajektoore. 5.mehaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kalade suhtes. 6.pöörlemine-on liikumine,kus keha kõik punktid liiguvad ringjoonel. 7.ringliikumine-on liikumine,kus keha liigub ringjoonel. 8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9.spidomeeter-on mõõteriist kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. 10.teepikkus-on füüsikaline suurus,mõõdetakse piki trajektoori liikumise algpunktist lõpppunktini.Mõõtühik 1m. 11.tiirlemine-on keha liikumine ümber väljaspool keha asuvat telge. 12.trajektoor-on mõtteline joon,mille kujundab liikuva keha mingi punkt. 13.mitteühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused. 14.ühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Teepikkus on füüsikaline suurus.
kus d on keha kaugus mingist 0-ks loetavast kaugusest mõõdetuna piki välja; Potentsiaal elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingis punktis asetseva laetud keha potentsiaalse energia Wp ja selle keha laengu q suhe: Wp = ; q Potentsiaalide vahe ehk pinge U laengu q mingist välja algpunktist lõpp-punkti viimiseks tehtava töö A ja laengu q suhe: A U = 1 -2 = , q tehtud töö võrra väheneb laetud keha potentsiaalne energia Wp. Pinge ja väljatugevuse vaheline seos: U E= , d
Punkti nr Joone pikkus algpunktist Kõrguskasv h (m) Kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,80 1 27,0 +1,50 2 90,0 -2,70 3 216,0 -4,3m 4 256,0 -6,8m 5 312,0 +3,7m 6 340,07 340,17 Laboratoorne töö nr 1 Lähteandmed: n 1 Esiteks arvutan keskmise joone pikkuse D keskm...
elektriliinide alt läbi jne. Või kui ei mahu, siis kus on võimalikud ümbersõidud. Üldiselt tuleb aga vedu võimaluse korral tükeldada, s.t. tavamõõtmetes detailideks lahti võtta. Kui see ei ole tõesti võimalik, alles siis kasutada ülegabariitset erivedu.Konsolideeritud (ühitatud) saadetiseks loetakse erinevate saadetiste käsitlemist ühe saadetisena veoprotsessi mingites osades. Sellisel puhul veetakse koos mitme saatja kaupa või veetakse kaupa algpunktist sihtkohta mitme erineva transpordivahendiga jne. Tegu on eeskätt logistilise ülesandega, kus veo tellija ja korraldaja panevad vastavalt kauba liikumise kiirusele, hinnale ja muule paika optimaalseima teekonna. Tänan kuulamast!
kaugusest. F= * F-gravitatsioonijõud ühik:N, *mm-kehade mass ü:kg *r-kehade omavaheline kaugus ü:m,G=6,67 *10¹¹ 6)vabalangemisest võib rääkida, kui keha langemist ei takista miski nt muna kukub aknast alla. 7)liikumine on suhteline, sest keha liigub erinevate asjade suhtes erinevalt 8)nihe ei saa olla teepikkusest üle, saab olla sama pikk või lühem. Et jõuda ühest punktist teise, peab ta läbima kogu teekonna. Seega ei saa ta läbida vähem kui nighe algpunktist lõpppunkti. 9)see kui spidoka näit oli 300 km suurem, see arv näitab teepikkust, mille keha tööpäeva jooksul läbis. 10)jalgrattapedaal liigub maantee suhtes üles-alla, rattaraami suhtes ringiratast, saapa suhtes ei liigu. 11)a) teisendan. min-60s, h-3600s,24h- 86400s, a-31.536.000 s.b)arvutan mitu km on valgusaasta, kui levimise kiirus 300 000km/s: 31 536 000x300 000km/s=9 460 800 000 000k m-vahemaa, mis läbib valgus 1 aasta jooksul. *nähtus millegi muutumine, ntks keha paisumine
Kui hoovuses sõitvale laevajuhile on teada hoovuse elemendid, tuleb tal lahendada järgmisi ülesandeid: 1) määrata põhja kurss ja põhja kiirus, teades tõelist kurssi ja kiirust logi järgi. 2) Määrata laeva tõeline kurss ja tõeline kiirus, teades põhjakurssi ja kiirust logi järgi. Põhja kursi graafiline arvutus Põhjakursi ja põhjakiiruse arvutamiseks antud TK ja kiiruse järgi vee suhtes ja hoovusekiirendus vektori abil tuleb algpunktist A kaardile mööda kursijoont A` mõõta suvalises mastaabis võetud laeva kiirus logi järgi Vlg või peamasina pöörete järgi Vp. Tõelise kursi graafiline arvutus hoovuses sõidul Et laev liiguks mööda kaardile kantud põhjakurssi teatud põhjakiirusega, peab arvestama vastava tõelise kursiga. Selleks toimitakse järgmiselt: algpunktist A tõmmatakse põhjakurss AB, samast punktist hoovuse
Füüsika konspekt Skaalariks nimetatakse suurust, mis on täielikult iseloomustatav üheainsa arvuga(arvväärtuse ja mõõtühikute abil). Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus. Nihe Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool. Aeg, Ruum ja Mateeria Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks, mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust eraldada mõtteliselt aja ja ruumi. See mis jääb järgi on mateeria.
et näidata liikumist. Võrgustiku vookaardid(network flow maps, joonis 2) näitavad voolu mahtu olemasoleva võrgustiku peal. Seda tüüpi vookaarte kasutatakse peamiselt transpordi ja sidevõrkude kujutamiseks. Levitavad vookaardid(distributive flow maps, joonis 3) on kaardid, mis näitavad seoseid ühe algpunkti ja paljude sihtkohtade vahel nagu radiaalne vookaart. Levitavad vookaardid on aga radiaalsetest vookaartidest erinevad, kuna levitavatel vookaartidel on üks suur joon, mis pärineb algpunktist ning seejärel jaguneb paljudeks väiksemateks joonteks, mis jõuavad sihtkohta. (Briney, 2014) Need väiksemad jooned peavad kokku liites olema sama laiusega, kui joon, millest need pärinevad. (Verbeek, Buchin, & Speckmann, 2011) Joonis 1. Radiaalne vookaart. Allikas: (Is London a drain on other UK cities?) 5 Joonis 2. Võrgustiku vookaart. (U.S. Department of Transportation, Federal Highway
Samaväärsuspind selle moodustab terve samaväärsuskõverate perekond või väli. Iga kõver peegeldab mingit erinevate kogukasulikuse taset. Büdzetipiirang e. palgapiirang, näitab kõikki sissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mida töötajad võiks antud palgamäära korral realiseerida või saavutada. Palgamäära suurenedes büdzetijooned avanevad lehikuna kellaosuti liikumise suunas, alates paremal asuvast algpunktist. Igal juhul peegeldab büdzetijoone kalle sissetuleku ja vaba aja objektiivset ehk turu-vahetusmäära. Kasulikkuse maksimeerimine. mida kaugemal koordinaatide algpunktis asub samaväärsuskõver, seda kõrgem on selle isiku kogukasulikkuse tase. Üksikisik maksimeerib kogukasulikkuse võimalikult kõrgema samaväärsuskõvera saavutamisega. Optimaalne töö ja vaba aja kombinatsioon saavutatakse kohas MRS L,Y 8smaväärsuskõvera kalle) võrdub palgamääraga (büdzetijoone kalle)
Innovatsioon Innovatsiooni diffusioon Ei ole olemas mingit üldist arengutrendi Imiteerimine e jäljendamine Gabriel Tarde Imiteerimine on olulisim sotsiaalne protsess, sotsiaalse elu ja muutuste alus Imiteerimise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga) Innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali Kaoseteooria Kaos-süsteemi ettearvamatu käitumine Tasakaal- mingi aja jooksul püsiv olukord Tasakaal on ebastabiilne, väikene mõjutus võib süsteemi tasakaalust välja lüüa Liblika efekt- põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivaläägid ühel pool Vaikset Ookeani võivad põhjustada orkaani teisel pool Bifurkatsioon- hetk mil süsteem võib võrdse tõenäosusega areneda kahes erinevas suunas; millise suuna
avaldas Albert Einstein üldrelatiivsusteooria. 1922. aastal tuletas Alexander Friedmann üldrelatiivsusteooriast Universumi arengut kirjeldavad võrrandid. Selgus, et Universumi paisumine on võimalik ja ajas tagasi liikudes näeme et universum läheb aina tihedamaks ja kuumemaks. Georges Lemaître avaldas 1927. aastal sõltumatult paisuva Universumi mudeli. 1929 avaldas Edwin Hubble vaatlusliku kinnituse Universumi paisumisele. 1931. aastal pakkus Lemaître välja, et Universum on paisunud algpunktist, mida ta nimetas Ürgaatomiks. Samuti seostatakse Tähtede vanuse piiri teooriaga, mis on umbes 13miljardit aastat. Taustkiirguse, selle omaduste ja mõõdetavuse ideed arenesid alates 1940-ndatest. Mõõtmiseni jõuti 60-ndate keskel. Praeguseks on kosmilist mikrolaine taustkiirgust ehk reliktkiirgust väga põhjalikult mõõdetud ja uuritud. Kiirgus vastab absoluutselt musta keha temperatuurile 2,73 K. Neid vaatlusandmeid
Rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord Rahvusvaheline finantsturu üldine trend Tarbijate ostuotsused ja isiklikud eeldused rahvusvahelises tarbimiskonjuktuuris Üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös 11. Milline teooria sõnastab, et: toote leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote kasutuselevõtt nõuab tavaliselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast tootejõudmist maailmaturule hakkab tootmine oma algpunktist kaugenema: toode standardiseerub ning seda saab valmistada masstootmisena ja vähem kvalifitseeritud tööjõuga. Seega nihkub tootmine madalama arengutasemega riikidesse, kus on odavam tööjõud. Sellega kaasnevad ka otsesed välisinvesteeringud ja innovatsioon odavama tööjõuga riikidesse. Valige üks: toote elutsükli teooria suhtelise eelise teooria kaubanduse orienteeritud strateegia 12
Siis ta läbib mingi aja t jooksul vahemaa x. O P1 x=x2-x1 P2 x x1 x2 x Keskmine kiirus on vav = ´. t Kui osake liigub teises suunas, siis keskmine kiirus tuleb negatiivne, sest x = x1 - x2 0 . Suurus x on nihe, täpsemalt nihkevektori x-komponent. Nihe on tegelikult vektor, mis viib liikumise algpunktist liikumise lõpppunkti. Hetkkiirus Hetkkiirus näitab, kui kiiresti ja mis suunas osake liigub antud ajahetkel. Nihutame punkti P2 üha lähemale punktile P1. Siis ka aeg selle vahemaa läbimiseks lüheneb ja keskmisest kiirusest saab hetkkiirus, mille arvutamiseks tuleb võtta ajaline tuletis nihkest. x dx v(t ) = lim = t dt t 0 Me eeldame alati, et t > 0. Siis hetkkiirusel on sama märk, mis nihkel x. Seega
LIIKUMINE RUUMIS Kiirus Punkti kohavektor oli r = xi + y j + z k . Joonisel 1 liigub objekt punktist P1 punkti P2, mille kohavektorid on vastavalt r1 ja r2 . Nihe on vektor, mis viib liikumise algpunktist liikumise lõpppunkti. Joonisel 1 on nihkevektoriks r = r2 - r1 . Trajektoor on joon, mida mööda punkt liigub. Trajektoor on skalaar. Trajektoori mööda ds mõõdetakse tee pikkust. Kui tee pikkus on s, siis kiiruse suurus on v = . dt Joonis 1. Punkti liikumine mööda trajektoori
üldvool. Selleks tuleb kanda rõhtteljele pinge mõõtkavas lõik 0-1, mis on pinge U 1 väljenduseks. 39 Kui nüüd punktist 1 tõmmata rõhtjoon, väljendavad punktid 2, 3,ja 4 vastavalt voolusid I 1 , I 2 ja I . Kui on teada näiteks ühe haru vool, näiteks I2 , saab leida pinge U ning voolud I 1 ja I . Selleks tuleb esmalt määrata püstteljel punkt 6, mille kaugus koordinaatide algpunktist väljendab mõõtkavas voolutugevust I 2 . Siis tuleb läbi selle punkti tõmmata rõhtjoon kuni lõikumiseni kõveraga I 2 = f (U ) punktis 3. Tõmmates sealt vertikaali punktini 1 saab lõigu 0-1, mis pinge mõõtkavas väljendab ahelale rakendatud pinget U . Lõik 1-2 väljendab voolu I 1 ja lõik 1-4 üldvoolu I . Just samamoodi tuleb toimida, kui mittelineaarse elemendiga rööbiti on ühendatud lineaarne element. 40
faktorid riigi majandusarengu edendamisel ning iga üksiku ettevõtte kompetentsivõime tagamisel. Seda nii suurtes kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes. Suurfirmadest isegi efektiivsemad teadus- ja arendustöö tegemisel; st et uuringutele ja arendustööle pühendatud ajaühik loob väikefirmades enam uusi tooteid ja ka enam patenteeritud tooteid kui suurfirmades. Tehnoloogiapõhised ettevõtted – on sellised, mis arendavad täiesti uusi tehnoloogiaid nende loomise algpunktist, st ideest alates. Nad arendavad potentsiaalseid tehnoloogiaid või tooteid, mis rajanevad uue radikaalse tehnoloogilise lahenduse väljatöötamisel ja püüavad neid muuta praktiliselt kasutatavateks ja kaubanduslikeks produktideks. Eelised/võimalused • Esmateostaja eelis – võimalik edu korral palju teenida • Kõrgelt haritud personal – kohaneb keskkonna muutustega kiiremini • Intellektuaalomandikaitse abil on võimalik turgu kindlustada
Elektrotehnikas loetakse nulliks Maa- või maandatud elektriseadme potentsiaali. Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks. Potentsiaal muutub kõige kiiremini liikumisel piki elektriväljajõujoont. Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. 7. Elektriline pinge. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe ehk pinge ( , U ) võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks liikumise algpunktist kuni lõpppunktini tehtud töö ja selle laengu suhtega. A U =1 -2 = =Ed q d on algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus. U 1V = 1J / 1C Pinge U = Ed Ülesanne 1 Kui suur laeng läheb juhtmelõigu ühest otsast teise, kui pinge on 12 V ja energiat
pisipakid saadetis, mille kogukaal ei ületa 35 kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust. Pisipaki pakkeühiku (veopakend, pakkeüksus) pikkus ei ületa kaht meetrit ja pikkus pluss ümbermõõt ei ületa kolme meetrit. ii. Turuga seotud tegurid iii. Klienditeenindusega seotud tegurid, sh teenindustaseme näitajad Transpordilogistika funktsioonid i. Kauba liikumistee kujundamine Marsruut veeremi teekond veol algpunktist lõpppunkti ring lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti intervall ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva auto vahel, mis töötavad sellel marsruudil ja mis liiguvad ühes ja samas suunas Veeremi kasutamise näitajad: valmeid ii. Sobivaima veoviisi valik (erinevate veoviiside eelised ja puudused), valikukriteerium –
q elektrivälja tugevus (N/C) laengu suurus (C) välja tugevus on vektoriaalne suurus väljatugevuse suund välja igas punktis ühtib sellesse punkti paigutatud positiivsetele proovilaengule mõjuva jõu suunaga elektrivälja kahe punkti potensiaalide vahe ehk pinge võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks liikumise algpunktist kuni lõpp-punktini tehtud töö ja selle laengu suuruse suhtega töö A U q pinge laengu suurus potensiaali ja pinge mõõtühik on 1 volt (V) kondensaator kehade omadust koguda elektrilaenguid nimetatakse elektrimahtuvuseks tekitame metallplaatidel mis on üksteisest eraldatud dielektrikuga , potensiaalide vahe
Logistika on materjalivoo (tooraine, pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust. Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijaid, tootjad, laod, jaotuskeskused kauba tootmiseks ja jaotamiseks õiges
18. Multimodaalne transport (sh. soodustavad ja takistavad tegurid). [10 p.] Multimodaalne transport (ehk intermodaalne transport ehk kombineeritud transport) tähendab rohkem kui ühe transpordiliigi kasutamist kauba transportimisel lähtepunktist sihtpunkti. Multimodaalse transpordi näidetena võib tuua transpordi rong – auto, lennuk – auto, laev – rong – auto jne. Multimodaalse transpordi puhul võib kauba liikumisel algpunktist kuni lõpppunktini toimuda ka rohkem kui kahe transpordi liigi kasutamine. Samas võib toimuda varieerumine ka näiteks kujul auto – rong – laev – auto jne. ehk üht transpordiliiki võidakse kasutada ka mitmel korral. Multimodaalset transporti soodustavad tegurid: ukselt ukseni teenus: osa transpordiahelast läbitakse näiteks auto-, osa raudtee- ja/või meretranspordiga; autotranspordi ajalised (nädalalõpud), tehnilised (mass, kaal), keskkonnakaitselised ning
veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti. Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks. Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti. Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel. Liikluse sagedus – sõidukite arv, mis läbivad ükskõik millist marsruudi punkti ühes suunas teatud ajavahemiku jooksul. Vedaja – Veeremi läbisõit - 3
moment viib laeva tagasi O punkti. Suurimad diagrammi ordinaadid -- punktid A või A' on maksimaalsed püstuvuse õlad (või püstuvuse momendid) ja nurgad max on maksimaalse püstuvuse nurgad. Suurim diagrammi ordinaadi punkt A määrab kreeniva piirmomendi, mille staatiline rakendamine laeva ümber veel ei kalluta. 36 3. Laeva püstuvus Kui koordinaattelgede algpunktist tõmmata diagrammi kõverale algosale puutuja OA ja punktist B, mille väärtus abstsisste1jel on 1 radiaan ehk 57,3°, tõmmates vertikaali, siis lõik AB on laeva algmetatsentri kõrgus eeldusel -- ordinaatteljel on GZ , kui aga on momentides, s.t. ordinaatteljel on GZ, siis on lõik AB püstuvuse koefitsient K. GZ, m A GM, m B E ° 1 rad = 57,3°
PIKAAJALINE Sotsiaalne liikumine Imiteerimine Organisatsioon Turumajandus LÜHIAJALINE Revolutsioon Paanika Kontsert Märatsev rahvahulk Pikaajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine Imiteerimine Gabriel Tarde - imiteerimine e. jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess. - Uuendused levivad algpunktist "lainetena" imiteerimise teel laiali - Uuendus tekib kui inimene imiteerib korraga mitut uuendust ja kombineerib neist midagi uut kokku Imiteerimise liigid 1. Käitumuslik nakkus inimene (või loom) hakkab teiste eeskujul tegema midagi sellist, mida ta varemgi teha oskas 2. Sotsiaalne õppimine inimene (või loom) näeb teisi midagi tegemas, hakkab seda ka ise proovima ja õpib selle ära. 3. Tõeline imiteerimine inimene (aga ilmselt mitte loom) näeb teisi tegemas
.. + L 1 2 n 28. Siinuselise elektromotoorjõu saamine Siinuselise emj võime saada , kui homogeenses magnetväljas konstantse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 29. Faas, algfaas ja faasinihe Algfaas- algfaasiks nim. elektrilist nurka , mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Faasinihe kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 30. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja pinge hetkväärtus muutub pidevalt. Vahelduvvoolu väärtuse hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks pooleperiood on positiivne, teine,
Siis surnu ei tulnud koju tagasi. Tuli ainult ristini ja sealt edasi ei saanud. horisontaaljoon staatilisus, pärimuskultuuris tähistab horisontaaljoon maisust, materiaalsust, maad kui alust (baasi), silmapiiri (maa ja taeva kokkupuutepind) kui kättesaamatut sihti, naisalget kui sünnitajat, seost veega. vertikaaljoon taevas, hing, meesalge, aktiivsus, ühtsust, autoriteeti, jõudu, absoluuti, aktiivset, positiivset, ekstravertset ja maskuliinset. nool kindel suund Algpunktist tekib liikumine, püüd millegi poole. Eesti mütoloogias Ilmasammas (toetab taevast maa kohal, on Põhjanaelaga taevasse kinni löödud), vaimsuse ja hinge tähis. Sellest uskumusest lähtus hiiepuude austamine (ühinesid esivanemad, inimene ja taevas). IDEE MÕTE MÕISTUS. Tee taeva ja maa vahel. Nimetused isa, esiisa, isake taevas. üles suunatud vertikaal seos tulevikuga, edasiminek. alla - Tagasiminek maa ja esivanemate juurde, eilne.
2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende: a) skalaarkorrutis oleks 0; b) vektorkorrutis oleks 0 ? a) Selleks et skalaarkorrutis oleks null peavad vektorid risti olema. b) Selleks et vektorkorrutis oleks null peab vektorid olema samasihilised. 3. Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Vektor on suunaga sirglõik. Kohavektor on vektor, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktis antud punkti (r). Nihkevektor on liikumise algpunktist liikumise lõpp-punkti tõmmatud vektor (∆r). (Δr = r2 – r1) 4. Näidata, et konstantse kiirendusega liikudes avaldub kiirus ajahetkel t järgmise valemi kaudu v=v0+a*t, kus v0 on keha kiirus ajahetkel t=0, a on keha kiirendus. v = ∫a dt = a ∫dt = at + v 0. a on konstant, seega võib selle integraali märgi alt välja tuua. 1 tuletis dt järgi on t ning määramata integraalile tuleb juurde liita mingi konstant, mis selle valemi puhul on v0, seega avaldubki kiirus
töömehhanismide liikumiskiirused teiste telgedega ära jaotatud. Interpolaator · Võimaldab liigutada vähemalt kahte tööpingi telge korraga. · Juhtsüsteemis olev interpolaator arvutab arvuti abiga teljed nii, et lõikeinstrument liigub programmi järgi määratud positsiooni ja määratud ettenihkekiirusega. · Suurendab täpsust. · Lihtsustab programmeerimist. Interpolaator Lineaar- interpolatsioonis liigu tööriist sirgjooneliselt algpunktist lõpppunktini. Lineaare- interpolatsiooni on võimalik kasutada kõikidel tasapindadel XY, XZ ja YZ ning mitmel juhul ka kolme teljega X,Y,Z üheaegselt. Interpolaator Ring-interpolatsiooniga liikumine toimub piki ringjoonekaart. Lähteandmetena edastatakse interpolaatorile (arvutile) algpunkti ja lõpppunkti positsioon ning raadius R (või nihe algpunktist kaare tsentrisse I ja J). Ringjoone liikumisel muudab interpolaator kogu aeg telgede liikumiskiirust. Arvuti arvutab teatud
nõudmistele Tarkvaraprotsesside liigid: plaanipõhine – kõik tegevused on planeeritud ja edu tagab kriteeriumide järgminie agiilne – planeerimine toimub sammude kaupa töö käigus Kose (waterfall) mudel: requirements -> design -> implementation -> verification -> maintanance. Tuleneb ehitusest. Kose mudeli puudused: nõuded fikseeritud iga protsess peab olema lõpetatud enne kui teine algab protsess algab algpunktist, kus arendaja ja klient ei saa üksteisest tegelikult aru Kose mudeli eelised: parem koordineerida The Manifesto for Agile Software Development Agiilsed metodoloogiad: XP, Scrum, Kanban (vt loeng 3) LOENG 2 - Kuldar Nõue on dokumenteeritud vajadus, mida süsteem peab rahuldama. Nõudeid võib liigitada: kasutajanõuded – süsteemi lõppkasutaja vaatepunktist süsteeminõuded – kirjeldavad ära süsteemi funktsioonid, mis vastavad
Piirkasulikkus on vähenev suurus. (3. loeng -2 ) Gossen'i II seadus viimastel kaupadel on kasulikkuse suhe võrdne. Eelarve piirang (3.loeng 3). Kolmnurga pindala tarbimisruum, mille sees tarbija saab otsuseid teha. Eelarve joone tõus, tõusunurk. Eelarve joone tõusunurk sõltub kaupade hindadest/hindade suhtest kuid ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve joon on SIRGE. Eelarve suurusest sõltub sellest, kui kaugel on eelarvejoon koordinaatide algpunktist. Samakasulikkuse joon või ükskõiksuskõver mida kaugemal koordinaatide algpunktist on samakasulikkuse joon, seda kasulikum on komplekt. (3.loeng 4). Piirkasulikkus mingise kauba kasulikkus. See on kasulikkuse funktsiooni muut. Piirkasulikkus on kasulikkuse muutus ehk kasulikkuse funktsiooni tuletis. (3.loeng 6). Samakasulikkuse joon q1 ja q2 tarbimise kasulikkus jääb samaks. Kui loobuda mingi arv q 1
Tihti põhjustab pigem agitatsiooni parameetreid omandav reklaam diskussioone, mis võtted on vastuvõetavad ning mis peaksid olema keelustatud. Ülepingutatud propagandat võib tihti lahterdada populismi leeri. Seega vajavad täpsemat analüüsi ka need valupunktid Eesti poliitmaastikul. 2.1. Suhtumine propagandasse Suhtumine on iga inimese puhul individuaalne. Loomulikult oleneb see inimese algpunktist, kust ta vaatled propagandat ning mis suhtumine on temasse sisendatud varasemalt. Üldist ühtset ja ainuõiget varianti pole, sest niipalju kui on inimesi, on ka arvamusi. Propagandasse suhtumist tuleb vaadelda erinevate inimgruppide taustal. Kõige positiivsema emotsiooniga propagandasse suhtumisel on kindlasti poliitikud. Nad on igapäevaselt kogu poliitmelu sees ning vaatavad ilmselt kõige sallivamalt propaganda suunas.
Tabelis 6 esitatud andmete põhjal koostasin joonise 7, kuhu on märgitud kaugus alguspunktist (m), maastikuelement, lume tüsedus (cm), maapinna külmumissügavus (cm). Tabel 6. Uurimistransekti kogutud andmed maapinna kaugus lume lumikatte külmumis- algpunktist tüsedus (cm) sügavus (cm) tihedus t/m3 0 28 43 avamaa 10 30 42 0,29 20 31 43 männik 30 47 27 0,2 13 40 79 12
Sulgeda kõik avad korgiga ning täita survepaak 23 veega nagu on kirjeldatud punktis 1.3.1. Kogu katse jooksul tuleb jälgida, et vee nivoo paagis oleks muutumatu, kasutades selleks nivootoru 25. Nivoo kõrgust on võimalik reguleerida kraanidega 15 ja 21 või muutes sagedusmuunduriga 18 pumba tööratta pöörlemissagedust. Eemaldada kork uuritava ava eest ja lasta vee voolul stabiliseeruda. Nihutada mõõteanum 3 veejoa alla ning mõõta aeg, mille jooksul ujuk 6 tõuseb fikseeritud algpunktist lõpp-punktini. Kasutades kaliibrimisgraafikut (lisa 1), määrata vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Nihutada mõõteanum 3 veejoa alt, avada põhjaklapp 5 ning lasta veel voolata paaki 1. Mõõta veekihi kõrgus ava tsentri kohal kasutades nivootoru 25. Iga ava jaoks tuleb läbi viia 3 paralleelkatset. Tulemused kanda tabelisse 2.1. Kui kõik mõõtmised on sooritatud, tuleb pump 16 välja lülitada. 11 Ava kulukoefitsientide määramine Statsionaarne reziim
Smith) •Heckscheri-Ohlini neoklassikaline väliskaubanduse teooria - iga riik kontsentreerub nende kaupade tootmisele, milles tal on suhteline eelis, st ta suudab neid kaupu toota kuluefektiivsemalt kui teised riigid •Toote elutsükli teooria (R. Vernon) – selle kohaselt toimub toote leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote kasutuselevõtt nõuab tavaliselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast toote jõudmist maailmaturule hakkab tootmine oma algpunktist kaugenema: toode standardiseerub ning seda saab valmistada masstootmisena ja vähem kvalifitseeritud tööjõuga. Seega nihkub tootmine madalama arengutasemega riikidesse, kus on odavam tööjõud. Sellega kaasnevad ka otsesed välisinvesteeringud innovatsiooniriigist odavama tööjõuga riikidesse. •Kaubandusele orienteeritud strateegia – otsitakse kulueeliseid ja laiendatakse seeläbi maailmakaubandust. Areng toimub seest väljapoole
{punkt} ↵ Specify endpoint of arc or [ Angle / Length ]: (määrata kaare lõpp-punkt või [ nurk / kõõl ] vaikimisi – lõpp-punkt) 1.2.1) A ↵ Specify included angle: (määrata kaare kesknurk ) {nurk} ↵ Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: (kaar joonestatakse algpunktist või eelmise joone lõpust) 1.2.2) L ↵ Specify length of chord: (määrata kõõlu pikkus) {kõõlu pikkus} ↵ (kaar joonestatakse algpunktist või eelmise joone lõpust) Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 1.2.3) {punkt} ↵
kirjeldatud punktis 1.3.1. Kogu katse jooksul tuleb jälgida, et vee nivoo paagis oleks muutumatu, kasutades selleks nivootoru 25. Nivoo kõrgust on võimalik reguleerida kraanidega 15 ja 21 või muutes sagedusmuunduriga 18 pumba tööratta pöörlemissagedust. 2) Eemaldada kork uuritava ava eest ja lasta vee voolul stabiliseeruda. 3) Nihutada mõõteanum 3 veejoa alla ning mõõta aeg, mille jooksul ujuk 6 tõuseb fikseeritud algpunktist lõpp-punktini. Kasutades kaliibrimisgraafikut (lisa 1), määrata vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. 4) Nihutada mõõteanum 3 veejoa alt, avada põhjaklapp 5 ning lasta veel voolata paaki 1. 5) Mõõta veekihi kõrgus ava tsentri kohal kasutades nivootoru 25. Iga ava jaoks tuleb läbi viia 3 paralleelkatset. Tulemused kanda tabelisse 2.1.
Kauba liikumistee kujundamine - Veoteenuse maksumus veo tellijale - Kaubakoorma kasulikkus veoteenuse osutajale: Veovahendi kandejõu või mahutavuse ärakasutamise määr; Veoks kuluva aja jaotus (sõiduaeg vs vaheajad ehk tehniline vs ekspluatatsiooniline kiirus) - Täiendavate teenuste osutamise võimalus ja riski(de) maandamine Laadimistööde ja kauba käitlemise kiirus Marsruut – veeremi teekond veol algpunktist lõpp-punkti Ring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva auto vahel, mis töötavad sellel marsruudil ja mis liiguvad ühes ja samas suunas. Veeremi kasutamise näitajad: Dve D ve
Sulgeda kõik avad korgiga ning täita survepaak 23 veega nagu on kirjeldatud punktis 1.3.1. Kogu katse jooksul tuleb jälgida, et vee nivoo paagis oleks muutumatu, kasutades selleks nivootoru 25. Nivoo kõrgust on võimalik reguleerida kraanidega 15 ja 21 või muutes sagedusmuunduriga 18 pumba tööratta pöörlemissagedust. Eemaldada kork uuritava ava eest ja lasta vee voolul stabiliseeruda. Nihutada mõõteanum 3 veejoa alla ning mõõta aeg, mille jooksul ujuk 6 tõuseb fikseeritud algpunktist lõpp-punktini. Kasutades kaliibrimisgraafikut (lisa 1), määrata vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Nihutada mõõteanum 3 veejoa alt, avada põhjaklapp 5 ning lasta veel voolata paaki 1. Mõõta veekihi kõrgus ava tsentri kohal kasutades nivootoru 25. Iga ava jaoks tuleb läbi viia 3 paralleelkatset. Tulemused kanda tabelisse 2.1. Kui kõik mõõtmised on sooritatud, tuleb pump 16 välja lülitada. Ava kulukoefitsientide määramine Statsionaarne režiim
kuuli asukohad võrdsete ajavahemike järel üles, mõõtes aega poolesekundiliste taktide kaupa. Vahemaid mõõdeti millimeetrites, mille põhjal Galiloe leidis seaduspärasuse, et üksteisele järgnevad laskumiskiirused järgivad paarituid numbreid 1, 3, 5, 7, ... ja vahemaade summa lähtepunktist mõõtes vastab numbrile 1, 4, 9, 16, ..., mis andis talle vaba langemise seaduse: et teede pikkused algpunktist mõõdetuna võrduvad vahemaa läbimiseks kulunud aja ruuduga. Pärast seda edeneb Galileo töö kiiresti ilma täiendavate eksperimentideta, sest kui matemaatika on juba kord seotud reaalsete mõõtmistega, võib teda ka usldada. Kõik varasemad filosoofia vaidlused ,,matemaatika usaldusväärsuse" üle olid seni seisnud lahus tegelikkusest, nagu Galileo varsti teises kontekstis isegi avastas. Tema uued ja täpsed
Andke valemid. Töö on füüsikaline suuurus mis iseloomustab jõu efektiivsust keha mehhaanilise oleku muutmisel. Töö iseloomustab jõu mõju suurust. (A=F*s*cos kus on vektorite F ja s vaheline nurk) Võimsus on füüsikaline suurus mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. Võimsus on töö tegemise kiirus. (N=A/t) 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud töö ei sõltu teest, mis valitakse algpunktist lõpppunkti 33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on füüsikaline suurus mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia on töö varu 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem
tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupanek, müük, arendustöö ja uuringud - vertikaalne b. välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis - horisontaalne VASTUS(valida): vertikaalne strateegia, horisontaalne strateegia 4. Milline teooria sõnastab, et toote leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote kasutuselevõtt nõuab tavaliselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast tootejõudmist maailmaturule hakkab tootmine oma algpunktist kaugenema: toode standartiseerub ning seda saab valmistada masstootmisena ja vähem kvalifitseeritud tööjõuga. Seega nihkub tootmine madalama arengutasemega riikidesse, kus on odavam tööjõud. Sellega kaasnevad ka otsesed välisinvesteeringud ja innovatsioon odavama tööjõuga riikidesse. Vali: a. kaubanduse orienteeritud strateegia или вот это b. suhtelise eelise teooria c. väliskaubanduse klassikaline teooria toote elutükli teooria (R.Vernon) 5
suhtes tarbija on ükskõikne. Tarbija on senikaua ükskõikne, kuni kasulikkus ei muutu ühe hüvise tarbimise suurendamisel, mis toob kaasa teise hüvise tarbimise vähendamise (Pareto efektiivsus näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajal ei väheneks mõne teise inimese heaolu). Ükskõiksuskõver väljendab teatavat rahulolu taset ning mida kaugemal on punkt koordinaatide algpunktist, seda suuremat kasulikkust ta omab. Ükskõiksusväljaks nimetatakse graafikut, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid. Asenduse piirmääraks (MRS) nimetatakse määra, mis näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. Asenduse piirmäär on võrdne ükskõiksuskõvera tõusuga. Kui tegemist on täielikult asendatavate kaupadega on kumera ükskõiksuskõvera asemel sirge ning kuna sirge igas punktis on sirge
· Kollektiivse käitumise klassifikatsioon ja näited iga tüübi kohta Organiseeritud Spontaane Pikaajaline Sotsiaalne liikumine Imiteerimine Lühiajaline Revolutsioon Paanika · Pikaajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine: o Imiteerimine - Gabriel Tarde (1848-1904) - imiteerimine e. jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess. Uuendused levivad algpunktist "lainetena" imiteerimise teel laial Uuendus tekib kui inimene imiteerib korraga mitut uuendust ja kombineerib neist midagi uut kokku Imiteerimise liigid: · Käitumuslik nakkus inimene (või loom) hakkab teiste eeskujul tegema midagi sellist, mida ta varemgi teha oskas
psii) on algfaasinurk ehk algfaas. Siis e = E m sin (t + ) . Algfaasinurgaks ehk algfaasiks nimetatakse elektrilist nurka , mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Ajahetkel t = 0, kui joonisel algab vaatlus, on elektromotoorjõu perioodi algusest on möödunud 60° ehk /3. Selle emj. algfaas on 60°. t = 0 ja elektromotoorjõu alghetkväärtus e0 = Em sin . Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 74 Joonisel on kaks elektromotoorjõu sinusoidi algfaasi- ga 1 = 60° ja 2 = 30°. Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem
Keskmine kiirus on sellise ühtlase liikumise kiirus, mille korral antud teepikkus s läbitakse antud ajaga t. Keskmise kiiruse ülesannete lahendamine on praktiliselt sama, mis ühtlase liikumise ülesannete lahendamine, sest keskmise kiiruse kasutamisel me eeldame, et kogu läbitud teepikkus läbitakse ühtlaselt jääva kiirusega (keskmise kiirusega). Tegelik liikumine pole praktiliselt kunagi ühtlane, kuid paljudel juhtudel huvitab meid keha liikumine tervikuna algpunktist lõpppunkti, seetõttu ka kogu läbitud teepikkus ja selleks kulunud aeg. Näidisülesanne 7. Veerand tunniga läbib auto 15 kilomeetrit ja järgneva kolmveerand tunniga 75 kilomeetrit. Milline on auto keskmine kiirus? Lahendus. Lähtume keskmise kiiruse definitsioonvalemist, mille kohaselt tuleb Antud: leida kogu läbitud teepikkus ja jagada see liikumiseks kulunud t1 = 15 min = 0,25 h koguajaga
pöördub ja piiril, kui t 0 , langeb selle siht kokku trajektoori puutuja AE sihiga. Niisuguse piirväärtusena saadud vektorit nimetatakse hetkkiiruseks trajektoori vaadeldavas punktis: s ds v = lim = . (2.4) t 0 t dt Hetkkiiruse vektori moodul on võrdne skalaarse hetkkiirusega, mille me saame samasuguse piirväärtusena valemist (2.2), s.t. liikumise algpunktist alates läbitud teepikkuse tuletisega aja järgi. Hetkkiiruse vektor aga võrdub lõpmata väikese ajavahemiku jooksul sooritatud nihke(vektori) ja selle ajavahemiku suhtega. Kiiruse muutumise kiirust iseloomustab kiirendus. Ühtlaselt kiireneva (või aeglustuva) sirgjoonelise liikumise korral nimetatakse punktmassi kiirenduseks füüsikalist suurust, mida mõõdetakse ajaühikus toimunud kiiruse muutusega: v a= . (2.5)
Töö sisu: Nurgad mõõdetakse ühe poolvõttega ±1' täpsusega. Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10......150° piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. · Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega. Juhuslike vigade allikaks on samuti mõõtmisvahendi piiratud täpsus, mõõtja silmanägemise teravus, väliskeskkonna muutused ja teised mõõtmistingimusi määravad tegurid
annaabi.ee 
