Navigatsioon kohamääramismeetodid (0)

Navigatsioon
Laeva triiv
Tuule mõjul hakkab laev liikuma teatud nurga võrra allatuult. Seda nurka nimetatakse triivi nurgaks . Trrivi nurka mõõdetakse ja märgitakse juurde mis suunalisest tuulest ta on tingitud. Vasakpoolset tuule poolt tekitatud triivinurka . Loetakse positiivseks ja parem poolset triivinurka negatiivseks.
Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. Kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus. Praktiliselt on triivi nurka . Võimalik kindlaks määrata kas laeva asukoha kindlaks määramiste abil või ka ligikautselt laeva kiiluvee ja laeva diametraal tasapinna vahelise nurga mõõtmise abil.
Laeva triiv Ng
KrK
TK
TK
KK 90´,5 (-0,5)=+5,0 19.05
18.00
70,6 19,05
99,8
Hoovus ja selle arvestamine
Merevee masside rõhkliikumist nimetatakse hoovuseks. Hoovused jagatakse püsi-, tõusu- mõõna ja tuulehoovusteks. Hoovusest tingitud nurga  märk on positiivne kui PKTK ja miinus kui PKTK. Kõik on seotud järgmiste valemitega: PK=TK+ ; TK=PK-; =PK-TK.
Kui hoovuses sõitvale laevajuhile on teada hoovuse elemendid, tuleb tal lahendada järgmisi ülesandeid:

määrata põhja kurss ja põhja kiirus, teades tõelist kurssi ja kiirust logi järgi.

Määrata laeva tõeline kurss ja tõeline kiirus, teades põhjakurssi ja kiirust logi järgi.
Põhja kursi graafiline arvutus
Põhjakursi ja põhjakiiruse arvutamiseks antud TK ja kiiruse järgi vee suhtes ja hoovusekiirendus vektori abil tuleb algpunktist A kaardile mööda kursijoont A` mõõta suvalises mastaabis võetud laeva kiirus logi järgi Vlg või peamasina pöörete järgi Vp.
Tõelise kursi graafiline arvutus hoovuses sõidul
Et laev liiguks mööda kaardile kantud põhjakurssi teatud põhjakiirusega, peab arvestama vastava tõelise kursiga. Selleks toimitakse järgmiselt: algpunktist A tõmmatakse põhjakurss AB, samast punktist hoovuse kiirusevektor Vh ; sirkliga , mille haarade vahele on võetud laeva ühe või poole tunni kiirus logi järgi, tehakse vektor Vh lõpust märge põhjakursile.
Hoovus ja selle arvestamine Ng
K
Vlg
B B
K
A
Vh Vh
T

PK=TK+ graafiline arvestus
E,lg,A´
Slg
C
Vlg
to + Vh F
lgo A D KK 91,5´ (-0,5´)= +3,0 B
Vh

TK=KK+GK graafiline arvutus
E lg A´
to Slg
lgo A + v D
F
Vlg KK91,5(+0,5) =+2,5´
to
Vh lg,
Hovuse ja triivi üheaegne arvutus
Kui sõiduga hoovuses kaasneb tugev tuul, siis hoovusega samaaegselt peab arvestama ka triivi.
Triivi- ja hoovusenurga summa c on nurk tõelise kursi ja põhjakursi vahel.
C=PK-TK ; c=+
Joonis

PK ja põhjakiiruse arvutamine triivi puhul.
Ng
Vh
TK
KrK
PK
B KK68,0(+0,5´) C=9,0´

TK arvutus triivi puhul.
Ng
Vh
TK
KrK
PK
B KK 70,0´(-1,5´)C=+9,0´
A V Vlg
Vh
E
Koha määramine kahe rõhtnurga järgi
Kolme orientiiri vahelise kahe nurga mõõtmisel saadakse laeva asukoht nendele nurkadele vastava kahe ringi ristumiskohas. Selle meetodi suurim eelis on see, et nurkade mõõtmise täpsus sekstandiga ulatub kuni ühe nurga minutini, mis pole kuidagi võrreldav kompassi täpsusega.
Kahe rõhtnurga järgi määratakse laeva asukoht tavaliselt juhul kui on nõutav suur täpsus ja leidub küllalt tugipunkte. Samuti toimitakse vast avastatud madaliku asukoha määramisel, poide ja toodrite panekul.
Koha määramine kolme peilingu järgi
Laeva asukoha määramine kolme peilingu järgi on üks täpsemaid kompassi abil sooritatavaid võtteid, mis võimaldab ka ebatäpse kompassi õiendi puhul viimast täpsustada ja saada usaldusväärne observeeritud asukoht.
Peilungid võetakse kiiresti üksteise järel. Kellaaeg ja loginäit märgitakse peilimise lõpus. Kui kaugus orientiirini on alla 5miili, laeva kiirus üle 12 sõlme ja peilitud aeglaselt, tuleb peilungid taandada ühele ajahetkele. Selleks märgitakse kellaaeg ja loginäit pärast kolmanda peilungi võtmist ning arvutatakse välja keskmine väärtus.
Kahe rõhtnurga järgi
A B C
* *

• 
  

10,00
3,4 11,25
KK90´,0(-0,5´) 07,3
10,00
Koha määramine kolme peilungi järgi
A B C
* *
11,30
18,2
11,30
Koha määramine kahe peilungi abil
Koha määramis meetod kahe peilungi järgi annab võimaluse kiiresti määrata laeva asukoht.
Võetakse kahe eseme kompassi peilungid, märgitakse kellaaeg ning loginäit. Kaardile kantud tõelise peilingu lõikumispunkt on laeva observeeritud koht.
Võte leiab merel laialdaselt kasutust . Võtte puuduseks on see, et ei saa otsustada kohamääramise täpsuse üle, kuna kaks peilungit lõikuvad alati ühes punktis.
Joonis
A B
* *
10,25
20,4
KK-130´(-0,5´)
10,25
Koha määramine kolme üheaegselt võetud peilungi abil
B C
* *
A
10,05
08,5
KK-90´,0(+2´)
10,05
Koha määramine kahe peilungi ja rõhtnurga järgi.
Võte leiab kasutust juhul, kui üks orjenntiiridest on varjatud ning puudub võimalus teda peilida kompassilt. Sel juhul mõõdetakse sekstandiga kahe orientiiri vaheline rõhtnurk ning peilitakse neist ühte. Järgmiseks arvutatakse varjatud orientiiri tõeline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht.
Koha määramine peilungi ja vertikaalnurga abil
Tuleb võtta peilung ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse nr.29 a. oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilungi joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht.
Kohamääramine kahe peilungi ja rõhtnurga järgi
* *

11.10
50.1


Koha määramine Peilungi ja vertikaalnurga abil
14,00
70,0
KK90´,0(-0,2´)
70,0
Hm
 e
Dm
Näide: 17,25; lg =17,3 TT- Tallinn- 210´,5; GK=0´,0; =0´,15´,0
i+s=0 H=31m; c=10´-0,3miili
e=6m
Koha määramine ristpeilungi järgi
Ühe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha määramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks , kusjuures esimene peilung taandatakse teise peilungi võtmise hetkele.
Laeva asukoha määramisel ristpeilungi meetodil, sooritatakse üksikud võtted järgmises korras: võetakse kompassi peilung ning märgitakse üles kellaaeg T, ja loginäit lg, ; KP parandatakse kompassiõiendiga ning kantakse kaardile TP, ; kursijoone, looditud sügavuse ja peilingujoone paiknemise järgi saadakse ettekujutus laeva ligikaudsest asukohast.
A
TP, Dm TP,
TP,
KK90´(+0,2)
T, T, T,
Lg1 Slg lg,
Koha määramine ristpeilungi järgi hoovuse ja triiviga
Vh A
Slg B K
A 40,5
Vh
To KK89´,0(+0,5´) c= +4,0´ F
Lg.
15,40
40,5 M
Koha määramine kahe ja kolme kauguse abil
Selleks tuleb laevalt mõõta kahe või kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid . Nende kujutis peab olema eristab rannajoone taustal.
Kahe kauguse järgi A B
D, D,
12,15
30,2
KK 88´0(-0,´5)
12,15
Koha määramine kolme kauguse järgi
A
B
C
D, D,
D,
KK115´(+3,´0)
T
Lg
Koha määramine kauguse ja peilungi järgi
Seda võtet kasut. Juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir .
Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peiltungijoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´lähedane.
10,00
3,0
KK180´(+0,´5)
10,00
Koha määramine peilungi ja sügavuse järgi
Seda laeva asukoha määramise võtet kasut. Kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilungi lõikepunkti.
5m
10m
20m
50m
Tsirkulatsiooni arvutus
Pöörde lõpppunkti leidmiseks toimitakse traaversi kauguste järgi. Vajaliku kiirusega laev juhitakse kursile arvestusega mööduda orientiirist 5….10kbt kauguselt.
Pöördepunktist A tõmmatakse ristjoon pöörde suunas algkursi joonele TK,. Seejärel mõõdetakse ristjoonel kaardimastaabis kaugus Rt. Saadud punkt 0 on tsirkulatsiooni keskpunkt, millest tuleb tõmmata kaar raadiusega OA=Rt. Lõppkursi joon TK, moodustab sellele kaarele puudutaja ning puutepunkt B ongi otsitav pöörde lõpppunkt. Pöörde alg- ja lõpppunkti leidmine: märgime kaardile lõppkursi TK, , millel laev liigub. See võib kulgeda piki faarvaatri telge või mööda liitsihti.
A
Rt B
O
TK, TK,