Elektromagnetism (0)

Elektromagnetism
elektrilaeng
aatom iga keemilise aine aatom koosneb klassialise teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest
mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad
aatomi tuum koosneb prootonitest + neutronitest laeng puudub ja elektronid on neutraalsed
tavaolekus on aatom neutraalne
aatomi tuum annab 99,9 % kogu aatomi massist
ioonid välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest sel juhul osutuvad aatomis positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks
laengute vahelise jõu suund
erinimelised laengud tõmbuvad
samanimelised laengud tõukuvad
elektrijõukd nimrysyskdr jõudu miillega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha
mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud seda suurem on neile mõjuv jõud
mida suurem on laetud kehade kaugus seda väiksem on elektrijõud
elektroskoop on seade millega saab kindlaks teha kas keha on laetud või mitte
elektroskoobi töö põhineb samanimeliste laengute tõukumisel
elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele
mittejuhiks ehk dielektrikuks nimetatakse ainet või ainetesegu mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele
coulombi seadus
kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad
suhteline dielektriline läbitavus mis näitab mitu korda väheneb keskkonnas kahe laengu vahel mõjuv jõud võrreldes vaakumiga
ülesanded
kaks punktlaengut
C ja
asetsevad teineteissest vaakumis 3 cm kaugusel kui suur jõud on nende laengute vahel?
antud
__________________________
F=?
lahendus
kaks ühesugust punktlaengut
asetsevad teatud dielektrikus laengutevaheline jõud on
ja nendevaheline kaugus 4 millises dielektrikus laengud asuvad?
antud
__________________________
lahendus
kahe punktlaengu vahel millest ühe väärtus on
seisab klaas
laengute vahelina kaugus on 6mm ja nendevaheline jõud on
milline on teise laengu suurus?
teise laengu suurus on
kaks punktlaengut asetsevad vaakumis, ühe laengu suurus on C ja teine on temast kolm korda suurem. jõud laengute vahel on milline on laengute vahekaugus ?
antud
F=
lahendus
kui suure jõuga mõjutavad teineteist kaks 20 nC suurust laengut, mis asetsevad vaakumis 20 cm kauguse
antud
kaks punktlaengut
C ja
asetsevad teineteissest vaakumis 3 cm kaugusel kui suur jõud on nende laengute vahel?
antud
__________________________
F=?
lahendus
laengu suuruse muutumiesl jääb talle mõjuva jõu ja laengu suuruse suhe antud väljapunkti jaoks muutumatuks
seda suurust võib kasutada elektrivälja iseloomustamiseks
elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektriväljas positiivseltele laengutele mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet
laengule mõjuv jõud(N)
elektrivälja tugevus (N/C)
laengu suurus (C)
välja tugevus on vektoriaalne suurus
väljatugevuse suund välja igas punktis ühtib sellesse punkti paigutatud positiivsetele proovilaengule mõjuva jõu suunaga
elektrivälja kahe punkti potensiaalide vahe ehk pinge võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks liikumise algpunktist kuni lõpp-punktini tehtud töö ja selle laengu suuruse suhtega
töö
pinge laengu suurus
potensiaali ja pinge mõõtühik on 1 volt (V)
kondensaator
kehade omadust koguda elektrilaenguid nimetatakse elektrimahtuvuseks
tekitame metallplaatidel mis on üksteisest eraldatud dielektrikuga , potensiaalide vahe
plaatide vahel tekib elektriväli mille tulemusena dielektrik saab elektrilaengu
laengu suuruse ja plaatidevahelise pinge suhe antud konstruktsioonis on muutumatu suurus ning iseloomustab seadme mahtuvust
millest koosneb aatom?
millistel aatomi koosseisu kuuluvatel osakestel on elektrilaeng
kuidas tekib neutraalsest aatomist negatiivne ioon ?
kuidas tekib neutraalsest aatomist positiivne ioon?
kuidas mõjutavad üksteist samanimelised laetud kehad?
kuidas mõjutavad üksteist erinimeliselt laetud kehad
mis ümbritseb laetud kehasid?
miks aatomil tavaolekus laeng puudub?
millised omadused iseloomustavad elektrivälja?
mis on kondensaatori üleessandeks?
millest sõltub kondensaatori mahtuvus?
kaks punktlaengut
ja asetsevad teineteisest vaakumis6 cm kaugusel kui suur jõud on nende laengute vahel?
kui suur on 10 km pikkuse kõrgepingeliini alumiiniumjuhtme takistus kui selle ristlõike pindala on 520 mm
(0,028*10 000):520=0,538
konstantaan traadist mille ristlõike pindala on 0,2 mm2
soovitakse valistada takistit mille takistus oleks 50 oomi kui pikk traaditükk tuleb selleks võtta
2m pikkuse ja 0,5 mm2 se ristlõikepindalaga traadi takistus oli 4,4 oomi mis ainest oli traat valmistatud?
takistus jada ja rööpühendustes
elektrivooluu töö ja võimsus
laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teeb elektriväli rööd, seda nimetatakse voolutiheduseks
A=Iut
A= tehtav töö J
I= voolutugevus A
U=pinge V
t=aeg s
P=IU
1.mida nimetatakse elektrivooluks ?
vabade laengukandjate suunatud liikumine
2.milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund?
positiivse osakese liikumis suund
3.millistel tingimustel saab tekkida elektrivool?
peavad olemas olema vabad laengukandjad ja peab mõjuma elektrijõud
4.milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu metallides?
elektronide suunatud liikumine
5.millite laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elekrolüütide vesilahuses
ioonide suunatud liikumine
6. millised nähtused kaasnevad elektrivooluga?
magnetväli , vooluga juhtme soojenemine, vool eraldab juhist koostisosi
7. joonista jadaühenduse elektriskeem
8. joonista rööpühenduse elektriskeem
9. sõnasta ohmi seadus
voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline takistusega
10. millest sõltub juhi takistus
juhi ainest, juhi pikkusest juhi läbimõõdust, temperatuurist
11. leia voooluahela kogutakistus
3+8+2=13
Magnetväli
magnetid on ferromagneetilised kehad ja ka mõned taevakehad(maa,päike)
magnet tõmbab külge teisi ferromagneetilisi kehi need on kehad millel on magneetumise võime
Universum
valgusaasta =9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 632400 astronoomilist ühikut
astronoomiline ühik tähis aü on maa keskmine kaugus päikesest 150 000 000 km
parsek 3,26 valgusaastat . pikkusühik: kaugus kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi tähis pc