Füüsika konspekt (0)

Füüsika konspekt
Skaalariks nimetatakse suurust, mis on täielikult iseloomustatav üheainsa arvuga(arvväärtuse ja mõõtühikute abil). Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur.
Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus.
Nihe
Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool .
Aeg, Ruum ja Mateeria
Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks , mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust eraldada mõtteliselt aja ja ruumi. See mis jääb järgi on mateeria.
Mateeria: mateeria põhivormideks on aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab.Mõju saab avaldada ainult siis, kui on rohkem kui üks keha ning selle mõisteks on vastastikmõju. Näiteks kuulub siia mehaaniline liikumine(asukoha muutus ruumis ja ajas).
Ruum on inimeste tavakogemustes mahuti, mis hõlmab kõiki füüsilisi esemeid. Ruum võimaldab keha asukohta kirjeldada ruumis kolme kordinaadi abil.
Ruumi omadused on:

homogeensus-ühtsus, kõik ruumi osad on samaväärsed, keha füüsikalised omadused ei sõltu sellest, kuhu keha ruumis paigutada.

Isotroopsus-suund. kõik suunad ruumis on samaväärsed.
Aeg on kokku lepitud füüsikaline suurus, mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada.
Aja omadused on: 1) Isotroopsus puudub. 2) Homogeensus on olemas 3) Aeg on pidev ja lõpmatu 4) aeg on pöördumatu, me saame ajas vaid eidasi minna. 5) aega ei saa väljendada teiste füüsikaliste suuruste abil.
Liikumine ja selle liigid
Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis kindla aja jooksul.
Liikumise liigid: 1) kulgemine ehk kulgliikumine - liikumine, kus kõikide punktide trajektoorid on samasihilised ja ühesuguse kujuga.
2) Tiirlemine /pöörlemine ehk pöördliikumine - ringiliikumine, kus üks kehaga seotud punkt on paigal. Tiirlemine on ümber mingi objekti, pööremine on ringliikumine ümber oma telje. Näiteks maa tiirleb ümber päikese, kuid pöörleb ka ümber oma telje.
3) Kuju muutumine - väände-, murde-, surve-, paindeliikumine ehk keha kuju muutumine ehk deformatsioon
4) Võnkumine - perioodiline liikumine. Keha aine või välja pidev korduv muutumine tasakaalu asendist ühele ja teisele poole.
Avatud ja suletud süsteem
Kehade süsteemid võivad olla suletud või avatud. Suletud süsteemiga on tegemist siis, kui puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt ning pole ka aine- ning energiavahetust väljapoole. Kui aga süsteemi mõjutatakse väliste kehade poolt või antakse/saadakse väljast energiat või ainet, on tegemist avatud süsteemiga.
Kiirendus
Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus.
Tähis: a
ühik: m/s ruudus
valem: a= delta v/delta t delta v: kiiruse muut(m/s), delta t: aja muut(s)
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine
Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiirus kasvab mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju ja trajektooriks on sirgjoon . Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on füüsikaline mudel.