Mis on rahvakunst, kultuur, rahvakultuur, rahvuskultuur, mida nad hõlmavad ja kas tänapäeval tehakse rahvakunsti? Essee Lugenud erinevaid selgitusi ja termineid arvan, et õige oleks esmalt lahti kirjutada mõiste kultuur. Samas on kultuur üsna laia tähendusega, mida on püütud väga einevalt defineerida. 1919.aastal teati ainult 7 erinevat kultuurimõistet, 1920-1950 oli 157 erinevat määratlust, 1960-ndaks aastaks oli neid 400 ja tänapäeval arvatakse olevat ligi 1000 (Käär. 08.06.2011). Kultuur hõlmab väga paljusid valdkondi nagu keel, traditsioonid, uskumused, moraal, väärtushoiakud, teadmised, kombed jne. Inimene omandab kultuurilised väärtused ühiskonnas kasvades ja arenedes ja vastupidiselt ühiskonnast isoleeritud inimesel ei ole võimalik kultuuri omandada. Ühiskonna kaudu edasi antavat kultuurilist informatsioo...
Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht Satiirilisus Puänt Mihhail Bahtin (1895- 1975) "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Romaan ja eepos Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik kogemus; vaba, loominguline väljamõeldis; otsing Rüütliromaan 12-13. saj prantsuse värssromaan: Chrétien de Troyes (Erec et Enide, Cligès, Le Chevalier de la Charrette
kujul; naiteks Tiibeti budism oma sunnitud leviku tõttu läänemaailmas; mittemissioneerivad judaism; kosmopoliitsed missioneerivad vähemused Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid. Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Usundite liigitus algallikate alusel Raamatuusundid olemas on autoriteetne pühakiri, nagu näiteks Piibel, Koraan jt. Pärimususundid pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi suuliselt; näiteks maausk. Usundid muutuvad Usundid on sündinud ning vormunud eri viisil. Paljud on etnilised ehk rahvuslikud: need on kas hõimu- või rahvuse usundid ning neid ei saa vaadelda eraldi sellest rahvagrupist. Teised usundid on asutatud ning seotud ajalooliste sündmuste ja tegelastega
1 Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8251/k%F5vevillu.pdf;jsessionid=E5B13EA7289E96D27AAC7 38825E4346C?sequence=1 (25.09.2011) 2 Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. JURIDICA VII/2010. Lk 470. http://juridica.ee/get_doc.php?id=1583 (5.10.2011) 3 Ibid 5. Kuidas olid ülesanded rühma liikmete vahel jaotatud? Nelja liikmeline rühm oli jagatud algallikate otsingute teostamiseks kaheks grupiks. Ühed tegelesid valdkondlike artiklite leidmisega, teised riigikohtu lahendite otsimisega. Seejärel toimus grupitööde vahetus kontrolliks ja valiti ühiselt artiklid, mida küsimuste vastamisel kasutasime. Põhiallika läbitöötamine oli kõigil kohustuslik. Kogu grupi koostöös vormistati kodutöö, mille vastused arutati läbi nii kokkusaamistel kui ka Skype vahendusel. Lisad:
Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.Arvatavasti ritas inimene jljendada teda mbritseva saladusliku looduse hli. Rituaalsete toimingutega, nagu laul ja tants pti mjutada hvardavaid loodusjude. Sna muusika tuleb snast musike, mis thendas muusade kunsti.Levinud oli uskumus, et muusika kinkis inimestele jumalad. Krgemalt arenenud maadeks olid hiina, india, asria,abeloonia,egiptus, kreeka. Vanimateks on lkpillid.Kik vimaliku kujuga.
Loodususundeid iseloomustab see, et üldjuhul ei usuta looja-jumalasse, ning kui usutakse, siis teda ei austata ega kummardata. Suuresti usuvad loodususundite järgijad loodusvaimudesse ja surnud esivanemate hingedesse. Tähtsamad rajatud usundid on kristlus, islam ja budism. Kristluse rajajaks oli Jeesus Kristus, islami rajajaks oli prohvet Muhamed ning budismi rajajaks oli aga Siddhattha Gotama. Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal. On olemas kaks liigitamisviisi: esiteks eksisteerivad raamatu- ehk kõrgreligioonid mis on usundid, mille õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse, ning teiseks on primitiivsed usundid mis on suuliselt edasi antud ning kujunenud. Kõrgreligioonideks on põhiliselt kristlus ning islam. Kristluse pühaks tekstiks on Piibel, mis koosneb kahest osast: Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Islami pühakirja nimetatakse Koraaniks
Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmemõõtmelisuses tuleb kõikide vahenditega säilitada ja levitada nii liidus kui väljaspool selle piire, eitamata asjaolu, et on äärmiselt soovitatav suhtuda nii avatult kui võimalik teistesse kultuuridesse, mis lisaks on alati olnud Euroopa kullaproov. Meie kultuuripärand, sealhulgas selle väljendusvormide mitmekesisus ning algallikate segunemine, nagu näiteks kreeka-ladina ning juudi-kristlik pärand, on ajaloo vältel asetanud Euroopa kõikide kontinentide etteotsa. See on tõestanud end innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatu tõukejõuna, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, vaimse rikastumise ja elavnemise, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks võrdkujuks.
Renesanss - Pöörduti algallikate juurde (Cicero, Caesar) - Antiikkultuuri taassünd Konstsantinoopol langes vist - Töödeldi kreekakeelseid tekste Kirjanduse keskpunktiks inimene - individualistlik. Kangelased mitmekülgsed Toob optimismi ja lootusrikkuse. Siis muutub ka ühiskond ja eluoluparemaks. Eesmärgiks harmoonia. Maine individualism, rikastumise soov. Moraalikriis inimesed kastuasid seda kurjasti ära DANTE ALIGHIERI (1265-1321) Sündis Firenze linnas. Pärines aadli suguvõsast, kuigi suurt jõukust peres enav väga polnud. Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit, Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid paavsti ja valged kes eelistasid keisrit. Dante, kes kuulus valgete hulka osales aktiivselt linna juhtimises, kuulus...
Kokkuvõttes esitatakse töö tulemused ja järeldused, mis peaksid loogiliselt välja kasvama töö põhiosast. Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud. Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid esitada täpselt nii nagu töö põhiosas. Tuleb keskenduda sellele, mis on tekstis oluline. Seejuures tuleb väljenduda selgelt ja kokkuvõtvalt. Kasutatud kirjandusallikad Kõik kirjutised ja muud allikad, millele töös on viidatud, peavad olema esitatud algallikate loetelus. Lisaks raamatutele ja artiklitele tuleb viidata ka internetimaterjalidele, arhiivimaterjalidele vms. Viited rühmitatakse alljärgnevalt: Raamatud Autor(id). ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:).Kirjastus. Ehala, Martin. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Hage, Maaja. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri. Artiklid Autor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või ajakirja number, lehekülg. Kase, Mati
1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud (pühaks kuulutatud) ning moodustavad pühakirja. (nt. kristlus, islam) 2. Loodususundid, hõimuusundid IV Leviku ja liikmete arvu põhjal 1. Maailmausundid on suure lviku ja toetajaskonnaga (nt. islam, kristlus, budism, hinduism) 2. Kosmopoliitsed religioonid on vähemusrühmade rahvusvahelised usundid, mis
PROTESTANTLUS Laiemas mõttes hõlmab protestantlus neid kirikuid, mis otsustasid reformatsiooni tulemusena roomakatolikust kirikust lahku lüüa. 15-16 sajandil oli kõigis Euroopa eluvaldkondades tunda murrangut. Reformaatoritele ei meeldinud olukord, kus kirikuid kasutati luksuse, rikkuse saavutamiseks ning kiriklikud ametid andsid mõningaid eelistusi. Nad olid seisukohal, et usk pidi muutuma taas isikukesksemaks ning tuleb tagasi pöörduda kristluse algallikate juurde. Protestandid rõhutavad, et pattude andestus ja pääsemine tuleneb usust Kristuse lunastavasse ristisurma ning Jumala armust. Protestantlus erineb roomakatolikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, patuta eostumist, Maarja kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Pühitsetud leiba ja veini ei peeta Kristuse ihuks ja vereks vaid need on pigem kujutlused või sümbolid. Piiblit peetakse ainukeseks ülimaks õpetuseks
· Ortofoto maapinnapildid, kust on eemaldatud on perspektiivi aspektid · Ortofotomosaiik järjestikused ortofotod on moneeritud kokku üheks suureks pildiks 2 · Ortofotokaart mõõtkavasse teisendatud ortofotode montaaz koos sellele kantud leppemärkidega Digitaalse ortofoto valmistamise protsess: · digitaalsete algallikate valmistamine · fotode sisemine orienteerimine · fototriangulatsioon · kõrgusmudel valmistamine (DTM ainult maapind, DSM maapind koos obj.) · ortotransformeerimine · mosaiikimine ja radiomeetriline korrektuur · lõpp-produkti valmistamine 6. Fotogramm-meetrilised rastertooted ja nende kasutusvõimalused Rasterkuju andmete organiseerimise vorm, kus need on esitatud ruudukujuliste elementidena (pikslitena). Rastertooted: · katastrialuskaart e
aastal puhkes tal tüli Kölni usuteadlastega. · Teoloogid taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist, väites, et need on kristlusele vaenulikud. · Johannes Reuchlin, kes oli kutsutud selles küsimuses eksperdiks, astus raamatute hävitamisele vastu, kinnitades, et osa neist on kristluse uurimise seisukohalt olulised. · Vaidluse käigus jagunesid haritlased Reuchlini pooldajateks ja ,,pimedusmeesteks" (obskurantideks). · Põhiprobleem oli, kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat. · Alahoidlikud usuteadlased väitsid, et kiriku põhiseisukohad ja paavstide dekreedid peavad jääma mis tahes kriitikast puutumata. Ulrich von Hutten · Sündinud 1488. aastal. · Isa pani ta kloostrikooli, kust ta minema jooksis ja mõnda aega seikles rändluuletajana mööda Saksamaad. · Teaduskraad jäi omandamata. · Silmaringi laiendasid reisid Itaaliasse.
fantaasiamaailma, millest ta mõnikord lähtus. Marc Chagall sündis 7. Juulil 1887, Vägi sodiaagimärgi all. Chagalli sündis Venemaa väikelinnas Vitebskis. Marci ema oli kantud koos suure nurgavoodiga linna teise otsa haiglasse sest nende linnaosa hävitas sellel ajal halastamatu tulekahju. Tema isa ja ema tunnistasid hassidismi, 18. sajandil Ida-Euroopas tekkinud müstilist usulahku, mille õpetuse aluseks oli tagasipõõrdumine pühakirja algallikate juurde. Seda iseäralikum näib Chagalli soe suhtumine Kristusesse, mis temas tärkas niipea kui sai täisealiseks. Jeesus polnud talle mitte messias vaid imeline laulik halastusest ja kannatusest, ja neile tunnetele jäi kunstniku süda alati avatuks. Lapsepõlves ei kogenud Chagall ka seda alandavat hirmu ja lõmitamist, mis on omased nii paljudele juutidele, sest tema kodulinnas Vitebskis oli väga palju juute. Chagalli isapoolne suguvõsa oli arvatavasti rikkam kui enampoolne. Isapoolsed
madalamal jumala poolt loodud kehas ja et hing peab jõudma oma tõelisse koju, mis on kõrgema jumal algne kodu, kus hinged algselt tulevad -ateism usk sellesse, et jumalat ei ole. Monism Tähtis ei ole maailm, vaid tähtis on inimene ja tema saatus. Pigem idast tulnud õpetused. Dao ; brahman maailmvaim, ülijumalus, kõikide olendite eksisteerimise eesmärk, kõikide inimeste hingede lõppeesmärk on kokkusulamine maailmavaimuga; karma. Ma' at. 3. Algallikate alusel - raamatu- usundid Avesta, Kolmikkkorv (Tripitaka), Kulgemise väe raamat (Daodejing), Vesteid ja vestlusi (Lunyu), Vana Testament, Uus Testament, Koraan - pärimusundid lõviosa maailmaajaloo religioonidest. Kanoonilist pühakirja ei ole. Ei ole keskset teksti. Kõik religioonid, mis on olnud tsivilisatsiooniajastul, ei olnud pühakirja. 4. Jumaluse tunnusjoonte alusel - jumala mõiste puudub ( ateism, budism, ürgusundid, kofutsianism)
18 Kasutatud allikad.................................................................................................................. 19 Sissejuhatus Kursusetöö sai koostatud teemal "Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel", autor annab antud töös ülevaate vabalt valitud ettevõtte sise ja väliskeskkonnast ning töötab välja arengustrateegia, et olla 4...5 aasta pärast soovitud tasemel. Näidis organisatsioon sai valitud lähtudes autori isiklikust huvist ning algallikate kättesaadavuse põhjal. Eesmärk on kinnistada ja süvendada praktilise töö kaudu erialastes õppeainetes omandatud teadmisi juhtimise valdkonnas. Töö koosneb viiest osast. Esimeses peatükis antakse kiire ülevaade ettevõtte olemusest. Teises peatükis kirjeldatakse ettevõtte väliskeskkonda, sh. konkurente, kliente, partnereid jne. Kolmandas peatükis tutvutakse lähemalt ettevõtte sisekeskkonnaga. Neljandas peatükis
Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus KÕRGHARIDUSE ARENG LÄÄNEEUROOPAS Keskaeg: UNIVERSITAS (lad. k.) Tähendas sarnaste huvidega inimeste ühendust Studium Generale Kunstide teaduskond (facultas artium) 2-aastane üldhariduslik kursus Erialased õpingud kolmes teaduskonnas Iseloomulik keskaegsele ülikoolile: Õppetöö ladina keeles. Kasutati lectio e. loengu meetodit ja (algallikate lugemine ja kommenteerimine). Dispuute (pro et contra). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi (magister artium). Pärast eriala õpinguid promoveeriti doktoriks. BOLOGNA ÜLIKOOL - Asutatud 1088, ametlik staatus ja põhikirja kehtestamine 1158 Asutati üliõpilaste algatusel. PARIISI ÜLIKOOL - Asutati 12. saj. Notre Dame'i katedraalikooli baasil. Tegutses kiriku algatusel ja juhtimisel. Tuntuim Collège de Sorbonne (1257- 1882) Sorbonne, Pariis 17.saj. ja kaasajal
valdkonna tuntud kõrgharidusega spetsialist väljastpoolt kooli, kui valiku kiidab heaks sama aine (valdkonna) õpetaja. Töö juhendaja (ja kaasjuhendaja) kinnitatakse kooli juhtkonna poolt. Üks õpetaja võib olla kuni kahe uurimistöö juhendajaks. Juhendaja: ● aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust; ● aitab koostada uurimistöö kirjutamise ajakava; ● annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; ● konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; ● kontrollib töö valmimist osade kaupa; ● annab kirjaliku hinnangu (mittehindelise) õpilase tööle ja poolte koostööle. .Kaasjuhendaja ülesandeks on konsulteerida õpilast uurimistöö üksikutes osades. Õpilane: ● valib uurimistöö teema ja juhendaja; ● otsib teemakohase kirjanduse ja allikad; ● kogub ja analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;
Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. 1 2.1. Juhendaja: a) aitab formuleerida töö struktuuri ja eesmärgi; b) aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani; c) annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; d) konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; e) korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandi vahel; f) kontrollib töö valmimist osade kaupa; g) suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist; h) hindab õpilase töö protsessi vastava hindamisjuhendi alusel ning paneb õpilasele selle eest ühe kahest uurimistöö eest ette nähtud kursusehindest. 2.2. Töö kirjutaja: a) otsib teemakohase kirjanduse ja allikad; b) töötab välja uurimistöö metoodika;
3) lihtsalt tundusid huvitavamad. Õppemeetodid 1. Loeng. Loeng on kõige enam levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Loeng kui õppematerjali esitamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on hõlpsasti kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja teistele nõuetele (Krull, 2000). Loeng on teema süsteemne esitus, mis annab kuulajale ette loogilise struktuuri. Loeng sisaldab algallikate ülevaadet, nende kriitilise käsitkuse ja seonduvad kõrvalkäsitlused. Loeng loob raamiatiku iseseisvaks tööks. 1.2 Köitev loeng Köitev loeng on informatsiooni vahendamine õpetaja poolt, kusjuures õppijat stimuleeritakse mõtlema esitatava üle ja oma seisukohti avaldama. Esitatakse nii fakte kui erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta. Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust (oskust hinnata kriitiliselt faktilist
Essee on lühike vabas vormis isikupärane kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ning väidete korrektne tõestamine ei ole kohustusli- kud. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne põhjendatud arvamus. Töö mahu annab ette õpetaja (tavaliselt paar lehekülge). Vormistatakse kui kirjalik koduülesanne. Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel toetutakse eelkõige kirjanduse ja muude algallikate uurimisele. Referaat ei eelda uudsete seisukohtade väljatöötamist, aga esitada tuleb järeldused ja omapoolne arvamus. Referaadi mahu määrab õpetaja. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhendist. Referaat esitatakse paberkand- jal kiirköitjasse köidetuna. Elektrooniliselt esitatava töö formaadi määrab õpetaja. Ainetöö on õppeaine raames tehtav kirjalik töö, milles kasutatakse erialast kirjandust ja statisti-
Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja Nt. Kristlus, islam 2. Loodususundid Usundite lähteallikaks on iidne suuline pärimus IV. Levikul põhinev 1. Maailmareligioonid Suure leviku ja toetajaskonnaga Nt. Kristlus, budism, hinduism, judaism 2
Iga naine, nagu ka iga mees, vastutab ise oma tegude eest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö autor on leidnud vastused oma uurimisküsimustele ning lükanud ümber püstitanud hüpoteesi. Autor on saanud teada palju uut mosleminaise õigusliku staatuse kohta Koraanis ning avardanud silmaringi. Antud töö põhjal oleks võimalik alustada uusi referaate, mis kajastaksid konkreetsemalt kindlaid teemavaldkondi. Teemadeks tooks autor välja islami algallikate (Koraani ja sunna) täpsema käsitluse naistest ning mehe poolt abiellumisel antava kingituse õiguslike tagajärgede käsitluse. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Abielu islamis. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=39 (8.10.2015) 2. Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., Islamimaailmas. Mondo 2012 3. Dr. Sherif Abdel Azeem, Naine judaismis, kristluses ja islamis. Iqra 2012, lk 16 – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri
Väike maht;Satiirilisus-sageli vägivaldne;Puänt-üllatuslik terav mõte Mihhail Bahtin (1895-1975) romaaniteooria, kirjeldas varast ja renessansi romaani "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Eepose ja romaani võrdlus: Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik kogemus; vaba, loominguline väljamõeldis; otsing Rüütliromaan 12-13. saj prantsuse värssromaan: Chrétien de Troyes (Erec et Enide, Cligès, Le
· töötab välja uurimistöö metoodika; · analüüsib uurimismaterjali sisuliselt; · annab töö käigus perioodiliselt aru juhendajale; · vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest; · vormistab töö nõuetekohaselt; · kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees. Töö juhendaja: · aitab formuleerida töö eesmärgi ja struktuuri; · aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani; · annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; · konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; · korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandiga; · kontrollib töö valmimist osade kaupa; · suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist; · hindab õpilase töö protsessi. 4 2.2. Uurimistöö koostamine Töö koostamise põhietapid on järgmised: 1
metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga” [seals., lk. 1846]. 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Samas on näiteks teadmiste empiiriliste algallikateni jõudmine – välja arvatud triviaalsetel juhtudel – loogiliselt võimatu. Kui meil on tegemist väidetega, mis tõepoolest väärivad tõestamist, viib niisuguste algallikate otsimine sel puhul lõputusse tunnistajate otsingusse, sest “igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsioonide jne. kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu … Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. Nii on loogiliselt võimatu püüda plaanipäraselt jõuda teadmise
• Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt. kristlus, islam, ka nüüdisaegsed hinduismivoolud, Tiibeti budism • Mitte misioneerivad • nt. judaism • Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused • nt. Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid • Algallikate alusel • Raamatuusundid - on olemas autoriteetne pühakiri • nt. Piibel, Koraan • Pärimususundid - pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi suuliselt • nt. maausk RELIGIOONIDE UURIMINE • Religiooniajaloos käsitletakse nii kirjeldavalt kui ka analüüsivalt ja kriitiliselt kogu inimkonna religioosset valdkonda, alates esimestest usudnite vormidest kuni suurte maailmausunditeni • nt
Noorusaastatel tundis ta endast kutset luuletaja ja ajaloolase elutööks. Temal oli teine arusaam põhjamaade vanemast luulekunstist kui Oehlenschlägeril. Mitte motiivid polnud talle selles tähtsad, vaid võimalikult lähedale pääseda muistse luule tõelisele vaimule, seda kaasajale võimalikult võltsimatult uuesti käepäraseks teha. Tema lühike ,,Põhjamaade mütoloogia" (1808) ja poeetilised kõnelused ,,Pildid kangelasaja langusest Põhjamail" (1809) teenivad erilist tähelepanu algallikate ausa ja ustava käsitluse poolest. Varsti elab ta läbi aga sügava usulise kriisi, millest tuleb välja paindumatu, ortodokslikult vanaluterliku kristluse eestvõitlejana. Siitpeale seguneb tema ajaloolistesse mütoloogilistesse käsitlustesse kristlikku tendentsi ja arvustavat suhtumist ratsionalismi ja romantikasse (mida ta küll alguses oli toetanud). 1812 ilmub tema ,,Lühike seostatud maailma ajaloo ülevaade",
JOHANNES REUCHLIN 1455-1522 · Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot. · 1509. aastal tüli Kölni usuteadlastega - taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist kristlusele vaenulikud tegelikult vajalikud uurimiseks. 1 · Vaidluse järel: Reuchlini pooldajad ja ,,pimedusemehed". Põhiprobleem: Kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat? Katoliku kiriku põhiseisukohad ja paavstide dekreedid peavad jääma kriitikast puutumata. ULRICH VON HUTTEN 1488- · Kirjutas saksa humanismi kaitseks satiilise teose ,,Pimedusemeeste kirjad". Kirjavahetus harimatute ja ahnete usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormid maailmaasju. Nt: Ceasar oli pidevalt sõjas, seega ei saanud ladina keelt õppida. · Nn Pimeluuletaja
Töö andmete ja viidete õigsuse ning vormistuse eest vastutab õpilane. Juhendaja ülesanded: · annab teema ja peab arvestama sellega, et ta oskab antud teemat juhendada, st teab juba teemat andes vähemalt kolme allikat, kust teemakohast teoreetilist taustainfot leida ja mida ka õpilasele soovitada. · aitab formuleerida töö eesmärgi ja struktuuri; · aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani; · annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; · konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; · korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandiga; · kontrollib töö valmimist osade kaupa; · suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist; järgib uurimistöö vormistamise nõuetest kinnipidamist; · otsustab uurimistöö kaitsmisele lubamise; 28 · otsib tööle retsensendi; · aitab koostada kaitsekõnet;
ii. Täiendavad (täiendame sisu üksikuid elemente) iii. Informatiivsed (täiendav informatsioon teema/kaarditatava ala kohta, kvaliteedi hindamiseks vajalik informatsioon) e. Andmete kogumine i. Mõõdistamine või mõõtmine ii. Registritest kogumine iii. Teised kaardid 1:1 iv. Teised kaardid generaliseerimine v. Oluline algallikate kvaliteedi hindamine f. Kogutud andmete talletamine i. Digitaalselt ii. Manuaalselt 119. Kirjeldage kaardi trükiks ettevalmistamise protsessi. a. Andmete visualiseerimiseks ettevalmistamine b. Programmi kirjutamine arvutis või printeri-plotteri kaardi jaoks c. Väljatrüki kontrollimine d. Trükifaili valmistamine trükikaardi tarbeks i. Trükiplaadi mõõtmete kindlakstegemine
Peakoogutus=taevatuult loov päike. Tuul on eluandev pneuma, mis kiirgab päikesest ja seoses toruga meenutab keskaja maalinguid, millel Maarja viljastamine toimub Jumala troonilt laskuva vooliku kaudu, mis neitsi kehasse siseneb ja mida mööda Püha Vaimu tuvi alla laskub. Seega: ürgtüüpi mütopüad võib leida nn primitiivide ehk vaimuhaigete ja laste juures. Need metslased on ikka veel müüdi rituaalsete algallikate lähistel ja avaldavad end nii keha kui keelega, tsivilisatsioonis müüt aga jäetud kutseliste etlejate hoolde. Usuhullustaja tunneb vajadust „tõtt“ valjult kuulutada. Väikesed lapsed saavad oma „ilmavaadet“ piibililoo põhjal sõltumatult kujundadamõttemaailm katab motiivistiku, milleks inimsugu on kulutanud aastatuhandeid. Nelja aastane hüüatab „Jumal oli esimene, kes suri.“ Ning „Kas välku on näha vee all?“
kasvas välja tegijate seesmisest ängist, protestist ja raevust, mille ajendiks olid nõukogude suletud 33 ühiskonna süvenev õhupuudus ja lootuste kuhtumise paine – eeskätt nn. Praha kevade sündmuste mahasurumise järel 1968. aasta augustis. Esteetilisi mõjutusi saadi Artaud’lt, Grotowskilt ja Brookilt, uue teatriparadigma kesksete mõistetena, sh. uuete printsiipidena näitlejatöös aktualiseerusid mäng ja müüt – tähistades tagasipöördumist teatri algallikate juurde. Hermaküla ja Toominga kõrval oli uuenduse kolmandaks oluliseks nimeks Kaarin Raid – tema lavastused tõid suurtele sümbolitele lisaks mängulist kujundlikkust (Neimar 1996: 9). Teatriuuenduse kui nähtuse ja protsessi kohta – selle tipp-aastateks peetakse ajavahemikku 1969–1972, mida kroonisid „Tuhkatriinumäng” ja „Laseb käele suud anda” –, on käibel mõnevõrra erinevad vaatenurgad: tinglikuks lõppvaatuseks ja
..................................................17 1.8.2Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus....................................18 1.8.3Sotsiaaltöö uurimisel kasutatavate kvalitatiivuuringute võimalused...........20 1.9Triangulatsioon....................................................................................................21 2.UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE............................................................................... 27 2.1 Algallikate ja kirjanduse analüüs....................................................................... 28 2.2Uuringu kava.......................................................................................................32 2.3 Probleemi seade..................................................................................................32 2.4 Tööhüpoteesi ja uurimisülesannete püstitamine.................................................34 2.5Tunnuste tüübid......................
Humanistliku maailmavaate puhul oli siis seda peeti eksimuseks Jumala loodud ideaaliks universaalinimene (nt Leonardo da maailmakorra vastu. Vinci). Igati toetuti piiblile. See oli kõige alus. Ei väärtustanud piiblit, vaid oli oluline loodus ja selle uurimine. Antiikkultuuri taassünni puhul oli hästi oluline tagasipöördumine algallikate juurde ehk algsete tekstide lugemine. Hakati tegelema ka tekstide/ajalooallikate kriitikaga. Just selle tekstikriitika abil Lorenzo Valla avastas, et Constantinuse kinkeürik pärineb tegelikult hoopis 8. sajandist, mitte 4. sajandist. Ainuõigeks hinnati antiikaja ladina keelt ja renessanssiaegsete uurijate arust oli Cicero ladina keel ainuõige ja seda tuli õppida. Ladinakeele kasutus vähenes ja hakati rohkem tähelepanu pöörama rahvuskeeltele
lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis). Lisad visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi. Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad). PRAKTILISE TÖÖ OSA Praktiliseks tööks gümnaasiumi astmes võib olla: - kunstiteos (joonistus, graafiline teos või tööde seeria, maal, skulptuur, makett, moekollektsioon jne) - ehted - kollaazid (erinevatest materjalidest) - tarbekunst (keraamilised vormid, -plaadid, nahkehistöö, siidimaalid, puitesemed jne)
juba varem tõsiselt huvitanud "Attila" loomisel. Rahva kannatustest ja kangelaslikust vastupanust haaratuna nägi Verdi V sajandil Itaaliat röövima tulnud hunnidega seotud süzees tükikest kaasaega, mistõttu ka muusikas "Nabucco" ja "Lombardlaste" sütitav heroika taas valla pääses. Uudse ja Verdi edaspidise loomingu suhtes olulise joonena näeme "Attilas" orkestrivaimaluste avaramat. Kirjanduslike algallikate põhjaliku uurimisega piirdumata põikas Verdi töö käigus koguni kujutava kunsti valda, pärides skulptor Vincenzo Luccardilt Roomas asuvatel freskodel kujutatud Attila riietuse kohta täpseid andmeid. Nii nagu "Nabucco", "Lombardlased" ja "Ernani", nii kulges ka "Attila" esietendus 17. II 1846 a. Veneetsia "La Fenice's" tegelaste ja kuulajate patriootlike juubelduste saatel. Sädemest oli taas süttinud leek, poliitiline manifestatsioon täitis südameid uhkuse ja väitlusinnuga.
Seega ei kuulu ta kirjanduse hierarhiasse. Romaan parodeerib teisi zanre ja iseennast, seega on ta enesekriitiline. Ta on suunatud tegelikkuse ja parodeerib ka seda. Romaaniteooria kujunes juba 18. sajandil raamatute eessõnades. Romaan pole eepiline zanr ja kangelane pole tegelikult kangelane. Romaani tegelased on pidevalt muutuvad. Romaan peab saama selleks, mis oli vana kirjanduse eepos. Bahtin: eepose aeg on suletud aeg, see on absoluutne minevik, rahva ajaloo algallikate ja esiisade maailm, maailm, mis asub alati lauliku ja kuulaja tasandist kõrgemal (väärtuselis-ajaline ülivõrre). Romaani sündmused toimuvad lugeja-autori maailmaga samal tasandil. Demokraatlik, avatud zanr. Eepos kaob renessansiajaloo pärimuses. Eepose allikaks on rahvapärimus. See on teine põhjus, miks eepose maailm on täiuslik. Eepose maailm on lugejast distantseeritud, kauge ja kättesaamatu. Romaani teksti seostab Bahtin karnevali- s.o naerukultuuriga. Naer
okupeeritud riikides ei teinud midagi oma juutidest naabrite aitamiseks ning mõelda järele selle üle, miks inimesed olid nõus osalema massimõrvas. Algallikatele juurdepääsu tagamine Holokausti kaasaegsest ajakirjandusest, päevikutest, ajalehtedest, kõnedest, kunstiteostest, korraldustest ja ametlikest dokumentidest saab lugeda holokausti toimepanijate, ohvrite, päästjate ja kõrvalseisjate seisukohti. Algallikate materjal on oluline inimeste motivatsiooni, mõtete, tunnete ja tegude uurimiseks, tehtud valikute mõistmiseks ning arusaamiseks, miks sündmused just niimoodi toimusid. Töös allikatega tuleks silmas pidada, et mälestused on alati subjektiivsed. Natsismiohvrite reageeringute ja vastupanu eri vormide tutvustamine Oli mitmeid vastupanuvorme natslikule tagakiusamisele, alates relvastatud võitlusest kuni inimväärikuse säilitamiseni kõige ekstreemsemas geto- ja laagriolukorras
annaabi.ee 
