alaväärsustunne (mõiste «alaväärsuskompleks» ongi Adleri kuulsaim leiutis) ja teiselt poolt võimutung (see on mõneti sarnane Nietzsche «võimutahtega»). Inimene püüab oma tegelikku või oletatud alaväärsust (pole tähtis, kas inimene objektiivselt tõesti on alaväärne, tähtis on, kuidas ta end tunneb) igal võimalikul viisil kompenseerida, ent sageli see ebaõnnestub (või toimub ülekompenseerimine) ning siis kujuneb välja püsivam alaväärsuskompleks. Adleri õpetus püüabki aidata arstil kui ka inimesel enesel seda kompleksi ja tema tekkepõhjusi teadvustada, alaväärsustunnet leevendada, hingeelu ohtlikke käänakuid ennetada ja vältida. Kirjeldatud skeem võib iseenesest muidugi tunduda üpris toores ja pealiskaudne, ent piisavalt avara ja samas kriitilise suhtumise korral võib ta olla vägagi sisukas ja viljakas. Kõigepealt ei peaks kedagi ära kohutama termin «alaväärsus». Õnnetuseks
tekitasid talle probleeme tema enda perega. Villu suutnud lapsepõlves jääda Anna tõttu ühest oma silmast ilma ja hiljem Anna auks kive lõhates kaotas ka teise ja vigastas tõsiselt oma kätt, seega ei pooldanud ta vanemad kuidagi Villu ja Anna sooje suhteid. Vastuolu vürtsitas veelgi Villu idee tuua Eevi oma tallu perenaiseks, kuna Eevi oli saunanaine ja Villu tulevane taluperemees. Kõigest sellest tekkis Villule tõsine alaväärsuskompleks ja seega ka arvamus, et teda kellegile vaja pole ja et keegi temast ei hooli. Kuna sellises kompromissitus olukorras ei pidanud Villu võimalikuks elada, lõpetas ta oma elu. Ta pidas paremaks lahkuda kõigi teiste juurest ja sellega teha nende elud kergemaks, kuid tegelikult tõi Villu enesetapp rohkem valu, kui lahendusi, ehkki lõpuks olid kõik rahul. Kõigi teiste vaatevinklist oligi Villu enesetapp vist parim lahendus, kuna kuhugile mujale
jahimütsi ning kannab seda läbi kogu teose. Holdeni parem käsi ei paindu eriti hästi rusikasse, see on mälestus Allie surmaööst, kui ta tagus garaaziaknad kildudeks. Ka on Holden enda meelest argpüks, nii kakluses, mida on paar korda ette tulnud ja kus kolki saadud, kui tüdrukutega suhtlemises. Tüdrukutega on see häda, et kui poiss neile meeldib, siis olgu ta nii vastik kui tahes, ikka nad ütlevad, et tal on alaväärsuskompleks, aga kui poiss neile ei meeldi, siis olgu ta nii kena kui tahes või olgu tal kui sügav alaväärsuskompleks tahes, ikka nad ütlevad, et ta on ennast täis. Nii ütlevad isegi arukad tüdrukud. (lk 119) Holden on pigem rahu poolt. Raha suhtes on ta pillaja - mida ei raiska, selle kaotab. Holden vihkab enda sõnutsi üsna palju asju, inimesi ja tegusid, näiteks ka kui keegi kasutab sõna ,,võrratu", kuigi suurem osa sellest vihkamisest on hetketunne ja minu arvates pigem eitus enese ees.
See on varajane täiskasvanu iga. Intiimsus ja solidaarsus on ühed märksõnad, mis seda eluetappi iseloomustavad. Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ka ühistööd, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Noor kasvab välja sellest murdeeale loomulikuks loetavast mässumeelsusest. Samas jäävad aga murdeea ja noorukiea lahendamata probleemid kummitama elluastujat pikaks ajaks, võimalik, et terveks eluks. Alaväärsuskompleks tuleneb suuresti välismõjudest (muidugi peab selleks olema ka inimese enda mõtlemises ruumi). Selle pärast peaks noorel laskma iseseisvuda vähe haaval ning teda kogu selle aja vältel toetada. Minu arvates on selle arenguetapi normaalne kulgemine oluline, sest selles vanuses noored iseseisvuvad, kujuneb enesehinnang ning noor õpib enda ,,mina" tundma. See on tähtis, sest sellel perioodil kinnistub see, mis noor endaga iseseisvasse ellu kaasa võtab. Muidugi on see
hakka temaga igasuguseid jälkusi tegema- näiteks talle vett näkku sülitama." · ,,naise keha olevat nagu viiul, mida ainult suur muusiktõeliselt helisema oskab panna." · ,,Kui sa teed mõnda asja liiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli, hakkad sellega edvistama. Ja siis ei saagi see enam hästi välja tulla." · ,,Tüdrukutega on see häda, et kui poiss neile meeldib, siis olgu ta kui vastik tahes, ikka nad ütlevad, et tal on alaväärsuskompleks, aga kui poiss neile ei meeldi, siis olgu kui kena või olgu ta kui sügav alaväärsuskompleks tahes, ikka nad ütlevad, et taon ennast täis. Nii ütlevad isegi arukad tüdrukud."
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Millised on täiskasvanu ja lapse põhilised erinevused? 2. Pärilikkuse kandjad on ... 3. Mis määrab lapse soo? 4. Miks on sünnieelses arengus eriti olulised esimesed 8 nädalat? 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid (4tk) 6. E. Eriksoni inimese arengu psühhosotsiaalsed faasid 7. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused. 8. Nimeta põhjusi, miks inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga. 9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata 14. Millised on teadvuse...
Samas tundub ta üsna julm olevat, kuid palju on temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on nii endasse tõmbunud ja pole suutnud ühtegi kooli ära lõpetada, ning tegeleb aina oma klaasist loomakestega, ühesõnaga elab oma maailmas. Nimelt Laural on üks jalg lühem kui teine ja tänu sellele ta lonkab. Talle on see olnud igal pool suur takistus, ning sellest on tekkinud tal alaväärsuskompleks. Ta alahindab ennast, ning peidab teiste eest. Kuid raamatus on veel üks tegelane, kes suutis Laurat natukene aidata. Laura kauaaegne silmarööm Jim O`Connor, kes perekond Winfieldidele külla tuli. Just tema sai kohe aru mis Laural häda on. Ta teadis et Laura vastu tuleb huvi tunda ja tema mõttetega kaasa minna. Jim võttis ta tantsima ja huvitus isegi Laura klaasleludest, mis tegelikult tundusid nii totrana. Probleemiks on näidendis ka ema ja poja suhe
Klaasist loomaaed Tennessee Williams ehk Thomas Lanin Williams oli 20.sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke. Ta sündis Columbias Mississippi osariigis. Nime `Tennessee` sai ta kolledžikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid `Klaasist loomaaed` ja `Iguaani öö` premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardsiga. Näidendi `Klaasist loomaaed` pealkiri vihjab kindlasti raamatu ühele tegelasele, Laura Wingfieldile ehk peretütrele. Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa e...
Maailmasõja järgsed diktatuurid Peale Teist Maailmasõda oli olukord maailmas vägagi ebastabiilne. Mitmed riigid vaevlesid majanduskriisides ja üleüldises viletsuses. See lõi kõikuma ka demokraatliku maailmavaate aluspinna. Miks osades riikides kujunes välja diktatuur, aga teistes suutis püsima jääda demokraatia? Üks põhjustest on lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Osadel riikidel nt Itaalia, Saksamaa tekkis nn. alaväärsuskompleks ja seda kasutasid osavasti ära esilepürgivad tulevased diktaatorid. Lisaks olid riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Tööpuudus oli tohutu. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist nt. Saksamaal Hitler, Itaalias Mussolini, Venemaal Stalin. Lisaks kõigele oli eelnimetatud riikides demokraatlik kord väga lühikese ajalooga ning ei olnud veel ennast suutnud päris hästi õigustada
ajakirjandus, juhikultuse puudumine, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fasistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fasistideks. Fasistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat
ajakirjandus, juhikultuse puudumine, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fašistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fašistideks. Fašistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat
õigus olla. Külavanem Johannes arvab ühtemoodi, sest tema on elanud ühes ühiskonnas, Leemet aga teistmoodi, sest tema on elanud teises ühiskonnas. Arvamuste kokkupõrge. Sellepärast ei tohi meiegi hukka mõista näiteks inimesi, kes uskusid natsireziimi. Neile tehti lihtsalt ajupesu ning nad uskusid siiralt, et see ongi õige. Kui sulle sisendatakse piisavalt kaua midagi, siis sa hakkadki seda uskuma ja ei mõtlegi, et see võiks vale olla. 13. Tüüpiline eestlaste alaväärsuskompleks ,,Miks te neid kuulate?" küsisin mina. ,,Kuidas siis?" imestas Jaakop. ,,Nemad on ju võõralt maalt tulnud, nemad teavad paremini, kuidas maailma asjad on seatud. Nemad ikka peavad meid kamandama, mitte meie neid. Meie tulime ju alles äsja metsast välja mida meil neile õpetada on?" Tüüpiline eestlaslik alaväärsuskompleks tänu meie pikale orjapõlvele. Meile on juba emapiimaga sisse süstitud, et meie oleme madalamad ja peame järgima koguaeg kellegi teise juhtnööre
silmanud. Mõskinil oli nõrkus ilusate naiste vastu. Nastasja oli seltskonna kõige keerulisem naine, ometi suutis vürst teda mõista ja kohtles teda ülimalt hästi. Ta armus Nastasjasse ning Nastasja hakkas teda ka vastu armastama. Suhe võttis traagilise pöörde, sest naine kannatas komplekside all ja võitles pidevalt iseenedaga. Ta teadis väga hästi, et on ilus, tark, ta armastas ennast, kuid oma lapsepõlve tõttu oli tal alaväärsuskompleks. Selline kooslus tekitas Nastasjas pidevalt hullumeelsus hoogusid, mis sundis teda jooksma vürsti ja Rogozini, alatu ning küllaltki rumala mehe vahel. Mõskin kannatas sellepärast väga palju, kuid siiski ei öelnud ta naisest lahti. Ta ei hakanud Nastasjat vihkama, vaid pigem asendus armastus kaastunde ja haletsusega. Siiski hoolis vürst oma kallimast väga ja oli alati tema juurde valmis tagasi minema. Nastasja armastas vürsti, kuid ei suutnud tema armastust vastu võtta, teades,
saada. Raha mõjutab päris palju suhtumist kaasinimestesse. Näiteks, kui inimene on rikas, võib ta muutuda tähtsaks ja upsakaks. Ta tunneb, et kuulub kõrgemasse klassi, ja peab teisi, mitte nii jõukaid, mingil määral oma alamaks. Muidugi hakatakse rahaga uhkustama, miks nad peaksidki oma rikkust varjama. Jällegi tulevad mängu kallid autod, uhked majad, luksuslikud puhkusereisid. Samas võibki vaesemal inimesel tekkida mingil määral alaväärsuskompleks. Kuna nii uhkeid asju ei omata, võib kaduda julgus teistega suhelda. Eriti ei taheta käia avalikes kohtades ning seltskonnaüritustel. Tihti muretsetakse oma välimuse pärast, sest neil ei pruugi alati olla võimalust osta moekaid rõivaid. Muidugi ei pruugi ka väljas käimise jaoks raha olla, seetõttu istutaksegi kodus, nukrutsetakse ja kadestatakse rikkaid inimesi. Minu arust pole õige, et inimesed pidevalt oma varanduslikku jõukust tähtsustaksid. Tihti puutun sellega koolis kokku
Kordamine romantilise proosa kontrolltööks · F. R. de Chateaubriand on Euroopa mastaabis romantismi tugisammas, Prantsusmaal selle voolu isa. Kirjutas romantilisi teoseid klassitsismiajastul, väärtustas teose autorit, oli esimene, kes pidi vanu harjumusi murdma. Iseloomult oli ta väga edev, ennastarmastav, tujukas, teatraalne, salapäratsev, kuid sisimas oli tal tugev alaväärsuskompleks. ,,René" on võtmeks autori kunstnikuisiksuse ja loomingu mõistmisel, see on tulipunktiks, kus ristuvad kirjaniku elukäik ja mitmed tema eri aegadel kirjutatud suuremad teosed. Põhiteema oli indiaanlased. · E. T. A.Hoffmann tegeles oma elu jooksul muusika, joonistamise, õigusteadusega, oli jurist, teatri muusikadirektor, muusikaõpetaja, dirigent, komponist, dekoraator, kapellmeister.
3. Jumal kasutab kannatust selleks, et luua inimestes moraali 4. Kannatus toob inimesed Jumalale lähemale Thomas Aquino leiab, et Jumal lõi maailma täiuslikuna. Kõik tõeliselt olev tuleb Jumalast. Kurjusel ei ole oma tõelist olemist, see on puudujääk (hea puudumine). Martin Buber- Kurjus saab inimese tegudes tegevalt realiseeruda ainult juhul, kui ta "paadub kurjuses", püüdmata seda ületada, pöörates kogu oma olemuse headuse, Jumaluse poole. Kurjus inimeses on omamoodi alaväärsuskompleks, kadeda iseloomu, jõuetu meeleheite produkt. Tõeliselt õilis inimene elab maailmas alati oma südametunnistusega, seega Jumalaga. Ta ei tunne kurjust, sest peab Jumalat meeles. Stoikude eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusesse. Kuid miks on maailmas olemas kurjus? Kas stoitsistlik jumal tõesti leiab, et nii peabki olema? (Teodiike probleem) Kuidas stoikud seletasid kurjuse olemasolu maailmas ja õigustasid jumalat?
Saks maksma kõrgeid reparatsioone, teda alandati, võeti maid ära jne. 1920-ndate alguses kujunes Saks Natsionaalsotsialistlik Partei, mille juhiks sai Adolf Hitler. Esialgu ebaõnnestus tal riigipöördekatse, aga natsid said väga populaarseks, kui saabus majanduskriis, sest lubasid nt inimestele tööd, ning nad said riigipäeva valimistel võidu. Kuna ka Itaalia sai I ms-s lüüa, tekkis riigis madalseis ja nö alaväärsuskompleks, mida kasutasid osavalt ära võimuihkajad, kelle jaoks soosis olukorda ka kaotajariikide suured inimkaotused ja võlad. Itaalias kerkiski esile Mussolini, kes rõhutas rahvale nende tähtsust ning sisendas, et it peab hakkama saama iseseisvalt ning olema sõltumatu teistest riikidest. Väitis ka, et kõik indiviidi ja klassihuvid tuleb allutada rahvushuvidele, sest rahvus on prioriteet nr üks. Ende sõnadega panigi Mussolin It rahvast omale juhiks tahtma, sest
Orgaanilised iseärasused võivad põhjustada ka psüühilist alaväärsust. Inimese aitamiseks on oluline arendada tema ühiskonnatunnet, ,,sotsiaalseid instinkte". Alaväärsusest aitab inimesel üle saada ka üleoleku- ehk võimutunne. Ta kujutleb teisi inimesi veel nõrgema ja saamatumana, püüdes neist üle olla (sellel põhineb ka sooline, rassiline, usuline jms diskrimineerimine). Kui alaväärsustunnet ei õnnestu ületada, kujuneb välja püsiv alaväärsuskompleks, mis põhjustab neuroose. Adler oli esimesi, kes pööras tähelepanu lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelisele seosele. Adler - suurepärane kõneleja, energiline, tippiva sammuga mees, hiilgava mäluga ja ahelsuitsetaja - pidas aastaid loenguid, kuni ta 1937. aastal 28.v Sotimaal Aberdeenis ülikooli jalutades tänaval kokku kukkus ning mõne minutiga suri. Tema individuaalpsühholoogia on andnud rohkesti impulsse tänapäeva defektoloogiale ja psühhoteraapiale.
midagi hinnatavat. Joon 17 väike ja 18 üliväike *17- väga isikupärane, palju omapäraseid, ilusaid tähekujusid ja elegantseid lihtsustusi. Seotusaste on kohati kõrge, kohati madal - kirjutajal on nii ideid kui ka loogikat. Antud juhul näitab käekirja väiksus, et inimene on tagasihoidlik ja peenetundeline, kes arvestab alati ka teistega ega rõhuta igal võimalikul juhul enese mina. *joon 18 isikupäratum, kui eelmine. Üliväiksus- alaväärsuskompleks. Kirja teravus aga seda, et inimene on konfliktis ümbritsevaga." Nii palju kui sina mulle, nii palju mina sulle" Tunne , et annab liiga palju, saab liiga vähe. Vajutusviis: *tugevajutusviis * reeglipärane- tugev seemine elujõud on tasakalustatud mõistuse ja enesedistsipliini läbi. Nii kirjuavad sihikindlad tahtejüulised ja energilised inimesed *reeglipäratu- enesevalitsuse puudumist ja tujukust *nõtk vajutusviis ei saa eeldada silmapaistvat energiat ega tahtetugevus.
./Ma olen haige inimene... ma olen õel inimene/... Ühelt poolt soovib haletsust ja teisalt keelab seda teha. Makar Aleksejevitsi ütleb ühe fraasi, hakkab kohe häbenema ning parandab ennast. (Köök = tuba). Häbeneb pidevalt oma olmeelu ja ümbritsevat olustikku ning tööd (Kantseleirott). Seos prantsuse utopistide ideega. Makar jõuab mõtteni, et rikkad võiksid midagi vaeste heaks teha. Samas Dostojevski ei ole nõus selle prantslaste mõttega, et rikkad peavad oma vara vaestega jagama. Alaväärsuskompleks sellest veel ei kao. Vihje ,,Sinelile" ilmumine kindrali ette, kuna on teinud oma töös vea. (nööp, 100 rubla). Poleemika Gogoliga kindral, kes karjub /kindral kellel on kahju. Dostojevski näitab, et samas see ongi just see, mida prantslased tahavad. Kui rikkad vaeseid aitavad, siis ei asjade olemus sellest veel ei muutu. Makar Aleksejevits mõistab valitseva ühiskonnakorra õigeks, sest selline struktuur on saanud harjumuseks. Temast saab ühest
Kõige enam on see iseenese leidmise periood. Tuleb langetada tähtsaid otsuseid. (näiteks, mida õppima minna ja kelleks saada) Nooruk õpib käituma nagu mees või naine. Kasvab huvi filosoofiliste probleemide üle. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse. (http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_2:Noorukiiga) 5 Alaväärsuskompleks Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et need toovad kaasa alaväärsustunde. End alaväärsena tundev noor püüab näida hoolimatu, lõbus, muretu ja üsna sageli õnnestub tal sellega kõik ära petta. Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pärast on muidugi ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevate...
On analoog/digital (A/D) ja vastupidi (D/A) muundurid, on muusikasüntesaatorid, on lihtsalt pesade ja pistikute standardid (vali vasakust freimist CABLING-> PINOUTS). Paraku, tavamõistuse ja keskkooliharidusega inimesele pole lootustki neid mõisteid selgeks teha, järelikult tuleb kogu see funktsionaalsus sobivalt pakendada, siduda millegi moodsa ning motoorset satisfucktsiooniTM tekitavaga (MP3, mängurlus), tekitada inimeses alaväärsuskompleks juhuks kui ta ei kavatse osta ning alles siis on lootust seda komplekti kellelegi maha müüa (vt The Competitive Advantage). Well, aga jutt pidi tulema lihtne, ilma viideteta turundusklassikutele. Asi, mida helikaardiks nimetatakse, on seega mingi turunduslikult otstarbekas valim mainitud seadmestikust, mis (reeglina) on monteeritud ühele ja samale, ISA või tänapäeval pigem PCI arvutikaardile. Helikaardi paradigmal on
Kuradi mitu nägu Legendi järgi on Lucifer esimene Jumala poolt loodud ingel. Issand tegi temast enda asetäitja ja pani asevalitsejaks teiste üle. Oma võimu kuritarvitades tõstis ta koos ühe kolmandikuga inglitest Jumala vastu mässu, et ise taeva ja maa valitsejaks saada. Vastuhakkajad osutusid kaotajateks ja karistuseks saadeti nad elama Põrgusse. Nii sai Luciferist allilma valitseja kurjuse ja sõnakuulmatuse kehastus. Kartes tema viha enese peale tõmmata, kasutatakse nime asemel mitmeid sünonüüme. Saatan, Kurat, Vanapagan, Vanatühi ja Hingevaenlane on vaid mõned näited. Rohkemgi kui nimesid, omistati Põrgu valitsejale erinevaid kujusid ja välimusetüüpe, milles inimeste ette astuda. Nimede, välimuse ja käitumisviiside varieeruvus tegid Kuradist populaarse tegelase paljude kirjandusteoste lehekülgedel. Mitmed autorid erinevatest ajastutest ja rahvustest on inimsaatust rohkem või vähem Luciferiga seostanud. Piibli-Saatan on eelkõige k...
enesekindlus ning enese rahulolu. Garanteeritud on minimaalne ,,rambipalavik". See sama rahulolu, mis siis tekib ja enesekindluses väljendub, tuleb kaasa võtta ka lõpuks oma kuulajate ette astudes. Tuleb uskuda endasse, oma ettekandesse ja selle edukusse ning auditooriumi siirasse ja heatahtlikku huvisse ning ettekanne õnnestub suurepäraselt, arvestades asjaolu, et ettevalmistus on olnud põhjalik. See on võti minu paremaks esinejaks saamisel. Tuleb uskuda endasse, unustada alaväärsuskompleks, nina püsti ajada ning sirge seljaga publiku ette astuda.
mis on ühiskondlikud, poliitilised või majanduslikud. Teiseks ei ole tihtipeale konfliktis võimalik eristada põhjust protsessi ja tagajärge. Aeg-ajalt on nad isegi kombineerunud. (Lehtsaar, 2008, lk 65) Konfliktide allikaks on tihtipeale võim. Inimesed suhtuvad võimu väga erinevalt kuid üheselt ihaldavad seda. Psühholoogilistes uuringutes on kirjeldatud järgmiseid suurkujusid, näiteks Napoleon, Hitler, Stalin, kelle võimukuse aluseks on olnud just nende alaväärsuskompleks oma kehapikkuse või kehva tervise pärast. (Lehtsaar, 2008, lk 67) Lisaks veel mõned konfliktide põhjustajad: Info puudulikkus suhtlemises. Rollide ebaselgus meeskonnatöös. Põlvkondadevahelised lahkhelid. Töö organiseerimatus. Töötajate ebakindlus ning nende ebavõrdne kohtlemine. Usalduse puudumine. Motivatsiooni puudumine. Võimu kuritarvitamine. (Kilkson, 2012)
· Carl Gustav Jung (1875-1961) o On ka muid põhjuseid peale seksi, mis inimesi liigutab o Kollektiivne alateadvus o Arhetüüp Sarnaste isikute, objektide või kotseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Armukade naine, ihnur, hooplev sõdur, kuri võõrasema · Alfred Adler (1870-1937) o Inimest paneb tegutsema võimuiha ja alaväärsuskompleks o Napoleoni kompleks Kui mees on väikest kasvu, siis on tal suur võimujanu Kognitiivne (kogemus) psühholoogia · Sotsiaalne õppimine o Inimene on mõistuslik olend o Inimesele on mõistus, mis teda juhib o Ta lähtub mõistusest, mitte oma tunnetest · George Kelly (1905-1967) o Inimesel on n-ö ,,peegelmina" Teised inimesed on sinu jaoks peegel ja tegutsed nende järgi ning nende
öeldud sõnade mõju. Hästi on sõna jõudu näha Woolfi romaanis "Tuletorni juurde". Lily Briscoe kardab, et öeldud sõnade mõju. Hästi on sõna jõudu näha Woolfi romaanis "Tuletorni juurde". Lily Briscoe kardab, et pole kunstnikuna paljutõotav , kuna Charle Tansley arvustab teda, et naised ei oska maalida. Samuti pole kunstnikuna paljutõotav , kuna Charle Tansley arvustab teda, et naised ei oska maalida. Samuti vaevab mr. Ramsay'id teatav alaväärsuskompleks oma teoste üle, ning tunneb ennast siis võimsana kui vaevab mr. Ramsay'id teatav alaväärsuskompleks oma teoste üle, ning tunneb ennast siis võimsana kui keegi on teda kiitnud. Oma naiselt otsib ta pidevalt kaastunnet, et enda meeleolu parandada, kuulda kiidusõnu. 11. Autorist Mõnda eluloost Mõnda eluloost Virginia Woolf ( 18821941) on briti kirjanik ja feminist. Ta pole saanud kooliharidust, isa õpetas teda. Ema ootamatu surm 1895. aastal oli Virginiale ränk löök
·Sublimatsioon (õilistamine)- ebasoovitavate impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks. 8.Neofreudistid. (Jung, Alder) Freudi õpilased, rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel. Põhimõisteks sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina, Freudi ideede edasi arendamine. A. Alder: käsitleb individuaalset psühholoogiat. Inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Olulised terminid on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd, elueesmärgid,elustiil,sotsiaalne huvi. C.C.Jung: käsitleb analüütilist psühholoogiat. Isikuses kolm tasandit:teadvus, isiklik alateadvus, kollektiivne alateadvus. E.Fromm: võõrandumine,negatiivne vabadus, inimene on vaba K.Horneye, A.Freud. 9.Psühhosotsiaalne teooria ( Erik H. Erikson). APsühhosotsiaalse arengu astmed: areng toimub epigeneetilise printsiibi järgi, areng sõltub eelmisest läbitud fraasist. ·Usaldus ja usaldamatus - sünnist kuni 1a.
käe kasutamisse ka sageli suurtele häiretele peaajus. See tähendab, et vasakukäelisi ei ole mõtekas ümber õpetada paremakäelisteks. Selle tagajärjeks võivad tekkida primaarsed ja sekundaarsed häired. Primaarsete tahajärgede hulka kuuluvad keskendumishäired, mäluhäired, probleemid lugemise ja õigekirjaga, häired rääkismisel, isegi kokutamine. Primaarsetest tagajärgedest võib sageli tekkida ka sekundaarsed nagu alaväärsuskompleks, teesklemine, küünte närimine, öine voodimärgamine jne. Võiks ju arvata, et tänapäeval ei toimi enam vasakukäeliste ümber kasvatamist paremakäeliseks, kuid kahjuks ei ole see nii. Ka tänapäeval sunnitakse või meelitatakse mitmesuguste lubaduste ja kasvatuslike üleskutsete abil veel vasakukäelisi lapsi kasutama paremat kätt. Palju vanemad on oskamatud oma vasakukäelise lapsega tegeldes, ja sageli jääb juhuse hooleks see, kas nendeni jõuab
Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad - mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada (abielu, lahutus, perekonnaliikmete surm, lapse sünd). · Koolistress Peamisteks teguriteks on õppimisega seonduvad emotsionaalsed pinged (kehv seis mõnes aines, eesolev tähtis kontrolltöö jne.), alaväärsuskompleks (tuntakse, et ollakse teistest kehvem), koolivägivald ning kooli vahetus/lõpetamine/astumine. 5 · Muudatused Muudatused võib jagada kaheks: isiklikud ja ühiskondlikud. Ühiskondlikud mõjutavad teatud inimeste gruppi, isiklikud seevastu ainult ühte persooni. · Katastroofid Ettenägematud sündmused nagu loodusõnnetused, lennu- ja
tugev isiksus, aga koosneb tükkidest. Algeid võib ära tunda vastassugupoolega suheldes. Self kõige olulisem, annab tasakaalu ja eesmärgid jne. Selle tunnetamiseks elukogemust vaja. Inimene peab leidma oma individuaalsuse, tuleb ületada mask ja varjust teadlikuks saada ja Aast. Ego teadlik ja teadvuse kese. Seisab vastu kõigele, mis teadvust ähvardab. Kogemuste baasil kujuneb. 7. Adler Individuaalne psühholoogia, kasutas mõistet alaväärsuskompleks. Võtab üle lapsepõlve osa isiksuse kujunemisel ja unenägude tõlgendamise. Toob sisse mõiste ühiskondlik tunne, erineb võimutahtest. Põhimõisteks on alaväärsus ja see on seotud selle kompensatsiooniga. Esimene teos kõneles organite mittetäisväärtuslikkusest, tugevamad püüavad nõrgemaid kompenseerida. Kõikidel on olemas alaväärsuskompleks. Tugev alaväärsus on pidur, aga muidu ei pruugi see negatiivne tunne olla. Uuris kuulsaid inimesi ja sealt võttis need ideed.
On saanud mõjutusi Darwinilt (elu põhiaspekt on keskkonnaga kohanemine, ühed organismid kompenseerivad teisi, olulised on koostöö ja ühtsus.) psühhoanalüüsilt (võtab üle ema-lapse suhted, ei võta üle seksuaalsust ja Oidipuse kompleksi), Nietzchelt (terminid, mõisted), holismilt ja Smutsilt (filosoofiline baas, süsteemidel on omadused, mis puuduvad nende üksikutelt osadelt). Isiksuseteooria tähtsaim mõiste on alaväärsuskompleks. Tugev pidurdab, mõõdukas motiveerib. See on olems kõigil inimestel, tekib, kuna lapsed on väiksemad ning neil on piirangud. Tugev alaväärsuskompleks tekitab üleolekupüüdusi. Üleolek võib olla positiivne ja negatiivne. Positiivne hõlmab hoolitsemist enda ja teiste heaolu eest, see on oskuste ja võimete arendamine. Negatiivse puhul võitleb inimene isikliku üleoleku eest, allutamine, valitsemine.
Alfred Adler (1870-1937) Individuaalpsühholoogia Alder, A (1912/1926). Neurotic Constitution. Alder, A. (1927) The Practice and Theory of Individual Psychology Adler, A. (1927) Understanding Human Nature. I Organite alaareng kompenseerimine (compensation), ülekompenseerimise (overcompensation) püüdlus täiuse või üleoleku poole striving for superiority. II Alaväärsustunne ja alaväärsuskompleks alaväärsustunne (feeling of inferiority), alaväärsukompleks (inferiority complex), üleolekukompleks (superiority complex). III Elustiil elustiil (life-style). sotsiaalne huvi (social interest). Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on: töö ühiskonna kasuks, koostöö teistega, järglaste saamine (armastus ja abielu). IV Isiksuse tüübid. Vale elustiil
Alfred Adler (1870-1937) Individuaalpsühholoogia Alder, A (1912/1926). Neurotic Constitution. Alder, A. (1927) The Practice and Theory of Individual Psychology Adler, A. (1927) Understanding Human Nature. I Organite alaareng kompenseerimine (compensation), ülekompenseerimise (overcompensation) püüdlus täiuse või üleoleku poole striving for superiority. II Alaväärsustunne ja alaväärsuskompleks alaväärsustunne (feeling of inferiority), alaväärsukompleks (inferiority complex), üleolekukompleks (superiority complex). III Elustiil elustiil (life-style). sotsiaalne huvi (social interest). Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on: töö ühiskonna kasuks, koostöö teistega, järglaste saamine (armastus ja abielu). IV Isiksuse tüübid. Vale elustiil
Kuu parimate töötajate valimine. Mitte rahalised (sümboolsed) üllatused erinevate tähtpäevade puhul, millega antakse töötajale teada, et teda peetakse meeles ning ta on kollektiivi üks osa (sünnipäevad, emade- ja isadepäevad, naiste päev jne). Positiivne Negatiivne Võimalik motivatsiooni tõus Kulude suurenemine Innustab töölisi hoolikamalt Üritatakse, kuid ei saavutata soovitud tulemus, siis võib ülesandeid täitma tekkida alaväärsuskompleks teise töötaja suhtes Töötaja tunneb, et teda peetakse ikka meeles Töökeskkonnas tekib rohkem vaheldust Tööosakondade kokkuviimine Omavahel rohkem seotud osakonnad tuleks paigutada üksteisele võimalikult lähedale, et kiirendada kommunikatsiooni ja infovahetust nende vahel. Lisaks tuleks luua otsekontakt sulle tööülesande andud inimesega, mitte teostada lisaküsimuste ja probleemide lahendamist
käib ise tööl ja laps on lasteaias. Teine perekonna näide on perekond Millerid, kus vastupidiselt Evani perekonnale kasvatab lapsi üksikvanemast isa. Perekonna reeglid ja tavad on normidest kõrvalekalduvad ja taunitavad. Mr miller, on alkohoolik, pervert ning väärkohtleb oma lapsi. Kas otseselt või kaudselt sellise käitumise tulemusena tuleneb Tommy sadistlik ja vaenulik käitumine ning Kayleighi osaline alaväärsuskompleks. 1.8 Majandus Otseselt teemat filmis ei käsitleta kuid võib eeldada, et tegemist on klassikalise kapitalistliku majandusega mis eksisteerib tänapäeva ühendriikide majandusmudelis. Tootmist filmis ei käsitleta kuid tarbimist esineb filmi jooksul mitmeti. Tegelikkuses võib suure osa igapäevategevustest tarbimiseks liigitada. Filmis tarbitakse mitmeid teenuseid nagu autoga sõites kütusekulu jne. kuid selliseid tarbimissituatsioone ma esile tooma ei hakka
siis võib seegi viia konfliktide vägivaldse lahenduseni. Vägivallatsejat iseloomustab sageli kõrge kontrollivajadus, mis väljendub vägivallaga kulmineeruvates armukadedushoogudes. Kontrolli kaotamise hirm võib viidata vägivallatseja enda sisemisele ebakindlusele, mida püütakse varjata teise ohjeldamisega iga hinna eest, kaasa arvatud vägivaldse käitumise abil. Vägivalla põhjuseks võib olla ka vägivallatseja alaväärsuskompleks ja püüe 'meheliku' käitumisega iseennast kehtestada. Vägivalda kalduvad suure tõenäosusega kasutama pigem need mehed, kelle muud võimalused oma kõrgema positsiooni legitimeerimiseks on piiratud. Omaette vägivallatsejate rühma moodustavad psüühika häiretega inimesed, kelle vägivallapuhang on ajendatud haigusest. Üheks olulisemaks pingeallikaks lähisuhetes on erinevad ootused ja nõudmised partneri suhtes, mis ei vasta tegelikule olukorrale.
(tüüpilised) iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. Emotsionaalsel seisundil, vaatamata selle subjektiivsusele, on alati oma kindel põhjus ja tüüpiline avaldumine käitumises, mis muuseas teeb võimalikuks nende diagnoosimise ja avastamise objektiivsete meetoditega. Lisaks suhteliselt kindlapiirilistele emotsionaalsetele seisunditele kuuluvad tundmuste spektrisse veel Nn kõrgemad tundmused, Empaatia, Alaväärsuskompleks. (Bachmann ja Maruste, 2003: 223) 2.1 Meeleolu Meeleolu on isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele. See mõjub märkamatult ja tema konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. Siiski võib esile tuua teatud tüüpilisi põhjusi, nagu inimese füüsiline seisund, mis omakorda sõltub tervisest, toidust, ilmastikust, arstimitest ja biokeemiliste ainete sisaldusest organismis jne. Enesetunne võib signaliseerida korrastusest füüsises.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasv...
kõik. Nii on ka tänapäevane Kurat kogu inimeses leiduva negatiivse kehastus. Tema sisemine uss, mis närib hinge, tekitab kadedust, ei luba millegagi rahul olla, paneb end saamatuna tundma. Just see väike paharet ajendab E. Tode (T. Õnnepalu) romaani "Piiririik" minategelast sooritama mõrva. Franzi luksuslik ja mugav elu tekitab peategelases viha ja tahtmist see kõik hävitada, rikkuda, ära määrida. Sellise soovi põhjuseks on alaväärsuskompleks. Häbi oma vaese kodumaa pärast ja kadedust Lääne luksuse suhtes on raske taluda. Olukorda raskendab veelgi teadmine, et tema, Ida- Euroopa mats, ei saa kunagi lääneeurooplaseks, vaid jääb alati äratuntavalt iseenda nägu, oma vaese kodumaa lapseks. Alaväärsustunne, kadedus ja häbi toidavad peategelase sisemist Saatanat, mis ajendabki teda oma armukest tapma. 20. sajandi lõpul on iga inimene iseenda kõige suurem vaenlane, igaüks on endale ise Kurat.
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kas...
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati ...
seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks. Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni, et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on alaväärsuskompleks, kuid kui neile ei meeldi, siis leiavad nad, et ta on ennast täis, kuigi võib tegelikult olla väga kena ja alaväärsuskompleksiga. Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise.
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus Ilma Hitlerita on Kolmas Reich mõeldamatu. Enda ümber kurjust koondanud meheta lakkas riik olemast. Riigi mõrtsukalik eksistents sõltus ainuüksi Hitlerist, kelleta seni kehtinud institutsioon surmalaevaks muutus. Diktaator sõltus omakorda paljudest end täielikult tema teenimisele pühendanud abilistest. Need paladiinid olid Hitleri võimu kandjateks ja tagatiseks, nad olid Hitleri ideede elluviijad. Kõik türanni käsud täideti, vahel veidi rohkemgi. Hitleri poolt loodud riik oli midagi palju enamat kui nõrk diktatuur eesotsas tööpõlgurist vagabundiga, kes asjadel vahele sekkumata, omasoodu minna laskis ja kes vaid ajuti natsivõimu struktuuridesse sekkus ning alles asjaolude arenedes paratamatult kurjategijaks sai. Hitler teadis, et ükski tema abilistest ei julge eales temaga kooskõlastamata ...
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrast...
inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks. Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni, et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on alaväärsuskompleks, kuid kui neile ei meeldi, siis leiavad nad, et ta on ennast täis, kuigi võib tegelikult olla väga kena ja alaväärsuskompleksiga. Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise.
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Kolmandaks struktuurüksuseks on superego ehk ülimina, inimese moraali alus (südametunnistus) b. neoanalüütilised (neofreudistlikud) käsitlused (C. G. Jung ja A. Adler). Kaugenesid Freudist seoses ülepaisutatud seksuaalsusega eelneva teooriates, rõhutasid ego (mina) olulisust. Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte teooriaks tänapäeva levinumat isiksusekäsitlust, mille põhjal isiksus koosneb viiest faktorist:
at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. G.C.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B on võtnud aluseks reflekside uurimisest saadud ideid. Klassikaline tingimine (I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
