50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristo ots
Õppematerjali autor
Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid `Klaasist loomaaed` ja `Iguaani öö` premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardsiga. Näidendi `Klaasist loomaaed` pealkiri vihjab kindlasti raamatu ühele tegelasele, Laura Wingfieldile ehk peretütrele. Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja. Kogu tegevus
kaasinimese hoolivuse ja abikäe või inimese enda jõuvarude näol. Nii ka ,,Iguaani öös", kus peategelane Shannon heitleb ja viskleb sisekriisis nagu nurga taga köidikutesse seotud surma ootav iguaan, kelle Shannon lõpuks matseetelöögiga vangistusest vabastab. Kujund, mis hakkab tööle ka Shannoni enda (ja teistegi tegelaste) puhul. Williamsile on kohati tema liigotseste sümbolite kasutamist ette heidetud, kirjanik ise aga ei kujuta asja ilma nendeta ette. ''Klaasist loomaaed'' - Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks
tema näidendid kaasaarvatud "Klaasist Loomaaed" said New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardi ja näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. Ta kirjutas enda elu jooksul kümneid lühijutte, kaks novelli, pea nelikümmend näidendid jne. Näidend "klaasist loomaaed" sai kirjanikul valmis aastal 1941 ja valmis see teos MGM-ile, kellega oli Williamsil leping. Näidendi pelkiri on tulnud arvatavasti, näidendi sisust, et nende perekond on justkui klaasist loomaaed ja sellest, et ühel tegelasel on oma väike kollektsioon väikestest klaasist loomadest. Arvatakse, et see näidend põhineb tema enda elul, mitte üheski teises tema poolt kirjutatud teoses ei ole niivõrd palju seoseid tema enda eluga, tegelastega näidendis ja tema perekonna vahele saab tuua mitmeid paralleele. Tema isa jättis nad maha, kui Tennessee alles noor oli nii pole ka näidendis ta isast sõnagi.
Seitsmes, ühtlasi viimane stseen algab ,,Ühiskondliku teenuse katkestamisega", ehk siis elektri kadumisega, mis loo seisukohalt tähendab ka Tom'i lahkumist, kuid see on lõpumonoloogi pärusmaa. Ema ja poeg jäävad kööki, kui Amanda palub Jim'il minna seltsi pakkuma Laurale, kellega neil areneb südamlik ja lootustandev dialoog. Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega
Seitsmes, ühtlasi viimane stseen algab „Ühiskondliku teenuse katkestamisega”, ehk siis elektri kadumisega, mis loo seisukohalt tähendab ka Tom’i lahkumist, kuid see on lõpumonoloogi pärusmaa. Ema ja poeg jäävad kööki, kui Amanda palub Jim’il minna seltsi pakkuma Laurale, kellega neil areneb südamlik ja lootustandev dialoog. Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib „Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?”, olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O’Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega
Seitsmes, ühtlasi viimane stseen algab ,,Ühiskondliku teenuse katkestamisega", ehk siis elektri kadumisega, mis loo seisukohalt tähendab ka Tom'i lahkumist, kuid see on lõpumonoloogi pärusmaa. Ema ja poeg jäävad kööki, kui Amanda palub Jim'il minna seltsi pakkuma Laurale, kellega neil areneb südamlik ja lootustandev dialoog. Jim on sõnadega üsna osav ja ta suudab Laura üles sulatada. Tüdruk näitab talle oma klaasist loomade kogu, seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriit
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid