KODUNE TÖÖ 1 Nimi, õpperühm: Doris Grisin AÜSR2 1.1. Varade (aktivad) ja allikate (passivad) rhmitamine Määratlege varade ja allikate koosseis antud andmete põhjal. Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital
NÄITAJAD Kapitali struktuur: kohustused/ passivad = kohustuste osakaal e. võõrkapitali osatähtsus või vastupidine suhe omakapital/ passivad = omakapitali osakaal Eraldi tuleks analüüsida võõrkapitali struktuuri, näiteks, milline on lühiajalise ja pikaajalise võõrkapitali vahekord, milline on kreditoorse võlgnevuse osakaal. Normaalne võõrkapitali osakaal pangale tuntud firmas on kuni 70%. Aktivate struktuuri näitajad: Nõuete osakaal = nõuded/ aktivad Varude osakaal = varud/ aktivad Põhivarade osakaal = põhivara/ aktivad Andres Laar 2008 2007 ETTEVÕTTE KASV KASVU =VARADE KASV FINANTSEERIMINE Kohustuste kasv Likviidsete varade kasv Aktsiakapitali kasv Kauba- ja tootmisvarude
tulumaksuga). Puuduseks on sellega kaasnevad potentsiaalsed finantsraskused alates madalast likviidsusest kuni pankrotini. Mida enam kasutatakse laenukapitali, seda suurem on pankroti risk ja firma turuväärtuse langemise tõenäosus. Modiglian-Milleri (MM) teooria – maksude ja muude turu ebamugavuste puudumisel ei ole seost kapitali struktuuri, kapitali kaalutud keskmise hinna ja ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad. 25. Pikaajalise investeerimisprojekti netorahavoogude kalkuleerimine 26. Pikaajalise investeerimisprojekti tasuvuse hindamise meetodid: NPV, kasumiindeks, IRR, Tasuvusaeg Projekti nüüdispuhasväärtus on järgmine: NPV=C0+C1/(1+i0,1)+C2/(1+i0,2)+C3/(1+i0,3) 27. Riski hindamise meetodid Riski mõõtmiseks kasutatakse : 1) standardhälvet 2) dispersiooni 28. Kapitali hinna ja investeeringu tulunormi vaheline seos 29. Kapitali hinda mõjutavad tegurid
intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 7. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. 8. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. Puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima GAP nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära
andmete tehnilises retsessioonis ja veel 14 on sellele küllaltki lähedal. Paulsoni plaan (Paulson plan) 18. septembril 2008 teatas USA rahandusminister Henry Paulson, et tema koos USA Föderaalse Reservi Süsteemi ja Kongressi esindajatega töötab plaani kallal, mis on suunatud süsteemsete riskide küsimuse lahendamisele USA kapitaliturul ning probleemsete aktivatega. Plaan näeb ette riiklike korporatsioonide loomist, mis ostab pankadelt ära probleemsed aktivad. Paulsoni järgi tuli korporatsioonidele eraldada 700 mld USD. Korpotatsioonid moodustatakse korporatsiooni Resolution Trust Corporation (RTC) eeskujul, mida kasutati 1980ndate lõpus halbade laenude likvideerimiseks. 29. septembril 2008 lükkas USA Senat Paulsoni plaani tagasi, kuid see võeti vastu 1. Oktoobril. 3. Oktoobril kiitis USA Kongress Paulsoni plaani heaks (Emergency Economic Stabilization Act of 2008). 5. Oktoobril kirjutas USA president Paulsoni plaanile alla. Algas
· ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129]. Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus ning materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [21].
41. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. Riski juhtimise seisukohalt on otstarbekas teada, kas ja kui suur on avatud intressiriskipositsioon, mille moodetakse gAp ja/voi DgAp mudeli alusel. GAP (value of rate-sensitive assets minus value of rate-sensitive liabilities) on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt gAp kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimaaraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne gAp, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimaarariskile ja seda suurem on turuintressimaara muutuse moju puhtale intressitulule. Seos gAp-i, turuintressimaara ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis 3.30. (3.30) Δ NIIexp = GAP . Δ iexp kus Δ NIIexp – puhta intressitulu oodatav muutus, GAP – vahe intressitundlike aktivate ja passivate vahel, Δ iexp – turuintressimaara oodatav muutus. 42
ettevõte vaatama üle maksetähtaja pikkuse ja analüüsima erinevate ostjate osas, kas neile teostada krediidimüüki või mitte. Madal raha ringluskiirus võib tähendada seda, et ettevõtte juhtkond pole kuigi efektiivset tööd teinud debitoorse võlgnevuse osas. · Varade käibekordaja (Total Assents Turnover) näitab ettevõtte töö efektiivsust kõigi varade kasutamisel. Varade tootlus näitab aktivate koormatust ehk mitu ringkäiku teevad aastas ettevõtte aktivad ja kui suur on läbimüük ettevõtte aktivasse investeeritud iga krooni kohta. Hinnangu andmisel tuleb olla ettevaatlik, kuivõrd tuleb arvestada ettevõtte omapäraga. Üldiselt loetakse kiiret käivet positiivseks, sest see näitab majandustegevuse intensiivsust ja tagab kõrgema rentaabluse. Samas võib kõrgem näitaja võrreldes eelnevate aastate või ettevõtte keskmiste näitajatega olla märgiks, et ettevõte töötab oma võimsuste piiril ning
Kaudse finantsvahenduse majanduslikud efektid: 1. tähtaegade vahendamine 2. säästude mobiliseerimine ja käibes hoidmine 3. nominaali vahendamine 4. geograafia vahendamine 5. riskide vähendamine diversifitseerimise (mitmekesistamine) abil 6. informatsiooni vahendamine 7. tehingukulude vähendamine 8. maksemehhanismi tagamine arveldusteks 9. raha juhtimine professionaalide poolt Bilanss Vastavalt bilansi põhimõtetele peavad panga varad (aktivad) olema tasakaalus võõrkapitali ehk kohustuste ning omakapitaliga (passivatega): varad = võõrkapital + omakapital Oma ja võõrkapitalina saadud raha kasutab pank varade soetamiseks, mis jagunevad: · rahaks ja selle ekvivalentideks, · laenudeks, · turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks, · investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi.
Eesti Pank, siis EEKi bilanss kajastub Eesti Panga bilansis. Bilanss näitab kui palju on Eestis kulda ja välisvaluuta reservi. Krooni bilansi vastavus kattevarale:1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Kattevara kasutatakse raha garanteerimiseks, et raha oleks usaldatav. Kattevara: 1)kuld 2)konverteeriv valuuta 3)muud finants-ja füüsilised aktivad 19. Valuutakomitee süsteemi olemus- Valuutakomitee süsteem eeldab krooni kattevara 100% olemasolu. 20. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid- Raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes, ekspordi soodustamine. 21. Erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel- Raha kehtib ka väljaspool oma riigi piire. Suletud: raha kehtib rangelt ühe riigi piires. 22. Inflatsiooni mõiste- on üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb
tulumaksuga). Puuduseks on sellega kaasnevad potentsiaalsed finantsraskused alates madalast likviidsusest kuni pankrotini. Mida enam kasutatakse laenukapitali, seda suurem on pankroti risk ja firma turuväärtuse langemise tõenäosus. Modiglian-Milleri (MM) teooria maksude ja muude turu ebamugavuste puudumisel ei ole seost kapitali struktuuri, kapitali kaalutud keskmise hinna ja ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad. 41. Risk ja tulu Riskide juhtimine hõlmab äri- ja finantsriskide minimeerimise meetodite valimist, eesmärgiks riskide ärahoidmine. Mida madalam risk seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. 42. Finantsinvesteeringu tasuvuse hindamine Jooksev tulu intresside, dividendide jne. Vormis saadavad perioodilised laekumised. Kasum kapitalilt investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine)
Puuduseks on sellega kaasnevad potentsiaalsed finantsraskused alates madalast likviidsusest kuni pankrotini. Mida enam kasutatakse laenukapitali, seda suurem on pankroti risk ja firma turuväärtuse langemise tõenäosus. Modiglian-Milleri (MM) teooria maksude ja muude turu ebamugavuste puudumisel ei ole seost kapitali struktuuri, kapitali kaalutud keskmise hinna ja ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad. 50) Finantsjuhtimise roll strateegilise planeerimise protsessis Finantsjuht hindab tõenäosust antud strateegilise eesmärgi saavutamiseks. Finantsjuhtimise meetodid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses. Finantsjuhtimine kontrollib strateegiliste plaanide elluviimist (rakendamist). Finantsanalüütik koostab rahaeelarved, mis aitaksid vältida likviidsusprobleeme.
9. Fundamentaalanalüüsi kriitika Fundamentaalanalüüsi puhul tuleb arvestada, et firmal võivad üldse puududa võrdluseks sobivad samas harus tegutsevad ettevõtted. Laia tegevusampluaaga firmale ei pruugi olla samuti võrreldavat analoogi. Harude keskmised näitajad ei pruugi olla parimad näitajad. Tsüklilised ja sesoonsed mõjud moonutavad suhtarve. Inflatsioon võib tugevasti moonutada aruandeid ja kordajaid. Eriti võib inflatsioon mõjutada bilanssi, kus mõned aktivad võivad kirjas olla ajaloolises hinnas, mis võib tegelikust suurel määral erineda. Mõned aktivad võivad olla raamatupidamislikult amortiseeritud, samas kui nende väärtus võib olla hoopis tõusnud. Järelikult tuleks inflatsiooni arvesse võtta, mis teeb aga arvestused keerulisemaks. Samuti võib inflatsiooni all mõelda erinevaid asju, näiteks tarbijahinnaindeks ei pruugi ettevõtete korral olla õigeks indikaatoriks ja tuleks leida mõni just uuritavale firmale sobiv indeks.
Finantsaruannetest võite leida kogu vajaliku informatsiooni pangalaenutaotluste või maksudeklaratsioonide täitmiseks. Selle peatüki eesmärk on tutvustada finantsaruannete mõisteid ning anda teile juhtnööre, mis võivad aidata finantsasjade arutamisel ja hindamisel. Finantsaruanded annavad ülevaate teie ettevõtte hetkeseisust. Kasumiaruandes on esimeses reas alati ära toodud sissetulekud ja viimases reas puhaskasum. Bilansitabelis on alati aktivad (esimeses osas), passivad (teises osas) ja omakapital (viimases osas). Kassakäibearuanne toob alati ära esialgse kassaseisu (esimeses reas), rahaallikad (teine osa), raha kasutamise (kolmas osa) ja lõplikku kassaseisu (viimases reas). Kui teie ettevõttel on palju tehinguid klientide ja tarnijatega, on tark tegu koostada iga kuu kohta kõik kolm finantsaruannet. See võimaldab igakuise informatsiooni esitamist kõrvutiasetsevates veergudes. Selline esitusviis
13. Mida peetakse silmas nn ,,erihuvide" all ettevõtte finantsaruandluse analüüsil? (näiteks kreeditor versus omanik) Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni. 14. Mis informatsiooni pakub ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad). ..... 15. Mis informatsiooni pakub ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest. Kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). 16. Mis informatsiooni pakub ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus)
pangakriisid (bank run), kus arvukad hoiuseid sularahana välja võtvad kliendid põhjustavad konkreetses pangas sularahakriisi ja võivad viia selle pankrotistumiseni. Kui hirm rahast ilma jääda veelgi levib, võib see mõjuda ka teistele finantsinstitutsioonidele ja seega tekkida süsteemse kriisi oht. Süsteemne kriis tekib, kuna pankadel on tihti ulatuslikes kogustes üksteise aktivaid ja kui üks pankadest nüüd pankrotistub, muutuvad selle aktivad väärtusetuks, mis võib omakorda kaasa tuua ka teiste pankade pankrotistumise laine. Süsteemse kriisi ohu vältimiseks on pankadel ranged tegutsemiseeskirjad ja usaldusnormatiivid, mille rakendamist ja elluviimist kontrollib pankade järelevalve süsteem, mis võib olla keskpangaga seotud, kuid võib tegutseda ka eraldi organisatsioonina. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk
Suletud konsortsiumi korral on liikmete arv piiratud ning praktiliselt ei ole võimalik sealt välja astuda ega sinna siseneda. Konsortsiumi tulu jaotatakse konsortsiumi lõpetamisel. Osa omamine erinevates investeeringutes Osakute hinna määramisel on fondid kasutusse võtnud algfondide puhasväärtuse valemi, mille alusel arvutatakse igapäevaselt ostu- ja müügitehingute osakuhinna. Ühe osaku puhasväärtus võrdub algfondi aktivad algfondi kohustused algfondi osaku arv Seega sõltub osaku hind vastavasse algfondi kaasatud väärtpaberite hinna muutustest. 9
Alustavatel FIE-del on see soovituslik, kuid mitte kohustuslik. Bilanss näitab rahalises väärtuses ettevõtte finantsseisu mingil kindlal ajamomendil. Bilanss koostatakse tavaliselt majandusaasta viimase päeva seisuga. Bilanss peab alati olema tasakaalus: bilansi AKTIVA pool peab võrduma PASSIVA poolega. 18 Ettevõtte varad (AKTIVAD) võivad olla väga erinevas vormis: sularaha, klientide tasumata arved, laos olevad kaubad ja materjalid, maa, hooned, seadmed jne. Põhiliselt jaotatakse ettevõtte varad kaheks: käibevara ja põhivara. PASSIVA pool koosneb võõrkapitalist ja omakapitalist. Võõrkapital kujutab endast ettevõtte võlgasid, teiste sõnadega kõigi kreeditoride nõudmisi ettevõttele. Laenud jaotatakse pikaajalisteks ja lühiajalisteks laenudeks, sõltuvalt sellest, milline on nende maksetähtaeg
Nõuded ja laenud krediidiasutustele 122432- likviidsed need, mille tähtajani on jäänud ianult 1 kuu (73768) Laenud klientidele 574336 - likviidsena ainult need, mille tähtajani on jäänud ainult 1 kuu (38461) Ebatõenäoliselt laekuvad laenud -7526 Fikseeritud intressiga väärtpaberid 95093 Aktsiad ja teised väärtpaberid 3923 Sidusettevõtete aktsiad 6640 Tütarettevõtete aktsiad 4542 Materjaalsed varad 110010 Immaterjaalsed varad 609 Sissemaksmata märgitud aktsiakapital 610 Muud aktivad 29735 Viitlaekumised 18711 Kokku aktiva: 1077221 (79582+33541+73768+38461)/1077221=0,2092 = 21% Selline likviidsuse tase tagab pangale piisava likviidsusvaru ettenägematuteks olukordadeks ning samas ei saa me sellist panka lugeda kõrglikviidseks, mis võimaldab eeldada panga head kasumlikkust. 1. Likviidsete aktivate suhe hoiustesse ehk L/H - võrdub likviidsed aktivad jagatud hoiuste kogusummaga. Tegemist on mõneti ettevaatusnäitajaga, kuna selle abil
Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus
selletõttu kasutatakse pidevat tulumäära Pideva tulumäära ln(120/100)=18.23% Nüüd on näha, et average arvutamine ja võtmine on lihtsam ln(100/120) =-18.23% Portfelli tulumäär (RISK JA TULU) Portfellis olevad aktivad saavad kaalu ning leitakse portfelli keskmine tulumäär. Olgu meil 2 projekti, mis A (osakaal; Tulumäär, kui B sõltuvad talvel olevatest talv realiseerib) külmakraadidest. Algne investeering on 1 000 000 36 € Külm talv 20%;29% 20%;-12% Keskmine talv 65%;8% 65%;10%
Viimased on ruum, kaup, personal, kapital. Laiemas kontekstis võib neid nimetada põhivaraks, käi- bevaraks, personaliks, bilansi mahuks. Ressursinäitajaid võib arvestada · naturaalnäitajates: kaubandusettevõtete arv, kaubanduspind (m 2), äripind (m2), laopind (m2), laomahutavus (m3), töötajate arv; · väärtuselistes näitajates: põhivara (hoone, ruumi, seadme), käibevara (kaubavaru, sularaha, muud aktivad) maksumus, personalikulud, s.h. palgakulud, bilansimaht (omakapital, võõrkapital) kroonides jne. Ressursside puhul võib eristada seisundi, kasutamise ja liikumise näitajaid. Eelpool loetletud ongi üks osa seisundinäitajatest, täpsemalt öeldes suurusenäitajad. . Nendest kõige olulisemad on ressursside kasutamise näitajad, sh. efektiivsusnäitajad (vt. tabel 2). Tabel 2
reaalne rahatasakaal M/P (likviidne raha) Kui palju nominaalse raha eest teatavaid kaupu osta saab. Rahanõudlus näitab seda, kui suurt osa oma olemasolevast varast soovib inimene hoida likviidse raha vormis (sularaha või hoiuses). Dilemma kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Kui tekib kiire vajadus raha kasutada, siis tekivad probleemid, kui raha pole likviidses vormis. Varad (aktivad) · Füüsline vara · Finantsvara 1. Reaalne rahatasakaal M/P a. Sularaha b. Nõudmiseni hoiused 2. Intressi andvad väärtpaberid a. Kodumaised B b. Välismaised B* Rahanõudluse motiivid · Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) · Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud (sissetulek, likviidsus (elektroonilised maksevõimalused), intress)
EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum 15. Mis informatsiooni pakub a. ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad), mis peavad olema võrdsed. Varad = kohustused + omakapital. Varad on esitatud likviidsuse kahanemise suunas. Bilansi puhul võib leida puhta käibekapitali = lühiajalised varad - lühiajalised kohustised b. ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon, kus kajastatakse ettevõtte majandusaasta tulud ja kulud ning tulemus, kas siis kasum või kahjum. c
intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 28. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on abso-luutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäära-riskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. Seos GAP-i, turuintressimäära ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis: ∆ NIIexp = GAP × ∆ iex 29. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. GAP mudeli abil võib puhast intressitulu lühiajaliselt stabi liseerida või suurendada, muutes
Aruandeaasta kasum Omakapital kokku VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode
Aruandeaasta kasum Omakapital kokku VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode
Aruandeaasta kasum Omakapital kokku VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode
2). Üheks oluliseks valdkonnaks, mida vaadeldakse firma finantsseisundi analüüsi raames, on maksevõime analüüs. Ettevõtte maksevõime ehk likviidsuse all mõistetakse ettevõtte võimet katta õigel ajal oma lühiajalised kohustused (Järve jt 2003, lk 25). Bilansi järgi loetakse kõige 8 likviidsemateks varadeks sularaha kassas ja pangaarvet, kõige vähem likviidsemad on immateriaalsed aktivad. Maksevõimeks loetakse kõigi maksevahendite summat, mis on antud hetkel ettevõtte käsutuses (sularahaliste maksevahendite jääk; tähtajalised aktivad pankades ja teistes finantsasutustes; kasutamata, kuid ettevõtte käsutuses olevad krediidid; samuti maksevahendite asendajad nagu tsekid ja vekslid ning välisvaluuta). Investeeringute suurendamine käibevaradesse tähendab küll ettevõtte likviidsusriski vähenemist, kuid samas vähendab see ka tema rentaablust
. Ka sellisel juhul ei kaota seaduspärasus deebet = kreedit oma jõudu, vaid toimib endiselt suurepäraselt. Korrespondeeruvateks kontodeks nimetatakse tehingu kirjendamisel kasutuselevõetud kontosid. Neist kasutuselevõetud kontodest on tekitatud kontrollsüsteem, sest kõik majandustehingud on registreeritud vastavates registrites ja tehinguliste seoste väljatoomisteks ning neist järelduste tegemiseks on see hea ja lihtne viis, sest kokkuvõtetes peavad ju deebetid-kreeditid, aktivad-passivad omavahel võrdsed olema. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend (kirjend) on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina. Seadus nõuab kõikide tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist. Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on koostataval raamatupidamislausendil vaja täita viis nõuet. Kirjeldatud peavad olema majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
on: 1)varaline seisund, mis on tuleb arvess võtta mitmeid probleeme: a)kinnisvara määrat. järgm. asjaoludega: ·rahaline tulu ·saadava tulu seisukord ja turuhind; KV tagatisel võib anda mitut laenu; b)avansiline sissemakse- 10-30% laenu summast; suurus ja vastavus panganõuetele ·säästetava tulu c)laenusaaja krediidivõime, mis on määratud raha- suuruse vastavus igakuistele maksetele ·muud aktivad; voogude iseloomuga; d)valida laenu põhiosa ja intressi 2)Sotsiaalne seisund: ·sugu ·vanus ·perekonnaseis tasumise variant: ·igakuised annuiteedimaksed, mis ·ülalpeetavate arv 3)Elukutse: ·haridus ·elukutse sisald. Muutuva laenu põhiosa tagasimakse ja muutuva ·kvalifikatsioon ·tegevusvaldkond ·tööstaaz; 4)Suhted intressimakse ·pikaajalistel eluaseme laenudel võivad laenu andva panga teiste krediitoritega: ·võlgnevuse
Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Veel põhjuseid: tööstus tootis üle rahvas oli ostuvõimetu palgad ebavõrdsed kullastandardist peeti kinni, mis süvendas ja pikendas kriisi erinevatel põhjustel ei saadud kaupa viia enam ka euroopasse 29. Islandi pangakriis 2008-2012 Suhteliselt suurima pangasüsteemi kokku varisemine ühe riigi kohta. Võimetus refinantseerida oma võlgu. Panga sektori aktivad 11 korda suuremad kui SKP. 30. Euroopa pangad ja 2008-2012. a. Rahanduskriis. IIRIMAA Euroopa ,,tiigri" kasvu toitis (nagu ka Balti riikides) odav laenuraha ning madalad maksumäärad See tingis sarnaselt Eestile kinnisvarabuumi Halbade laenude tagajärjel (peatamaks pangajookse) otsustas Iirimaa valitsus garanteerida 6 suurima panga hoiused See viis aga ettenägematute kulutusteni 32% ulatuses SKP-st Suures defitsiidis Iirimaa ei saanud mõistlikel
47 Müügikäibe puhasrentaablus 6.32 Koguvara rentaablus (ROA) 10.34 Omakapitali puhasrentaablu 17.49 EVA 132.4 kui võõrkapitali hind 13.45 % omakapitali hind 20% WACC = 9.0 2) Tuua välja AS merekohin rahavood (Raha allikad ja kasutamine) Arve (kassa) algul, 01.01. RAHAALLIKAD Puhaskasum Kulum Mittemateriaalsed aktivad Kokku operatsioonidest Osakapital - haril. aktsiad Eelisaktsiad Võlad hankijatele Muud Lühiajalised võlad Pikaajalised kohustused Kokku allikaid RAHA KASUTAMINE Põhivara soetamine Saadaolevad arved Varud Ostjate ettemaksud Dividendide maksmine Muud nõuded Finantsinvesteeringud Kokku kasutamine Arve (kassa) lõpus 31.12 Ülesanne 10.2 Aktiva Passiva Raha 97500 Kred. lühivõlg 300000
dest ja bilansist. Mitmesugused koefitsiendid on abiks otsustamisel kui efektiivselt on juhatus tema käsutusse antud aktivaid kasutanud. Need suhtarvud sisaldavad tavaliselt käibe suhet ning näitavad kasutatud kapi- talikoguse panust e/v äritegevuses. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja - näitab juhtkonna töö efektiivsust kõigi varade kasut. ja arvut. realis. netokäibe suhtena keskmistesse koguvaradesse. Varade tootlus näitab, mitu ringkäiku aastas teevad e/v aktivad ja kui suur on läbimüük e/v aktivatesse invest. iga krooni koh- ta. Kiiret käivet loet. pos.: näitab maj.tegevuse intensiivsust ja tagab kõrgema rentaabluse. Põhivarade tootlus - näitab juhtkonna töö efektiivsust põhivarade kasut. ja arvut. realis. netokäibe ja põhivarade suhtena. Põhivarade ringkäik on võrreldes käibevaradega aeglane, kuna põhivarasid kasut. paljude aastate vältel. E/v varade hulgas pöörat. tähelep. peam. käibekapitali kontodele - kaubavarud (k.a
I. du Pont Nemours. Pakutud süsteem annab meile võimaluse Silvia Kuusk "lõhkuda" tulusuhtarv komponenideks, aidates meil identifitseerida erinevate perioodide tulutasemes aset leidvatemuutuste põhjusi. Omakapitali tulutase (ROE) on mõõduks, kuidas ettevõte toob tulu oma aktsionäridele. Tavaliselt on omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvarade tulutase. Kui aktivad, millesse vahendid on investeeritud, teenivad suuremat tulu, kui on makstav intress, siis on finantsvõimandus positiivne, kui aga teenitav tulu on väiksem, siis negatiivne. Finantsvõimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused. ROE-d võib väljendada ka turuväärtuse baasil, st. omakapitali osa väljendatakse turuväärtuses. Mida suurem on jaotamata kasum, seda kiiremini ROE kasvab, sest säilitatud tulu on kõige odavam ja kõige lihtsamini kättesaadavam allikas
Peale investorit iseloomustavate karakteristikute väljaselgitamist tuleb otsustada, mis liiki varasid ja millises mahus portfelli lülitada teostada aktivate jaotus. Uurimused on näidanud, et otsus mis liiki varaklasse (võlakirjad, aktsiad, kinnisvara jms) portfelli lülitada määrab suuresti ära selle, milline on portfellilt saadav tulusus ja milline on sellega seonduv riskitase. Valik tuleb teha ka selles osas, kas portfelli lülitada ainult kodumaised aktivad või omandada ka välisaktivaid. Olles määratlenud aktivate klassid, millesse raha paigutada, tuleks valida konkreetsed väärtpaberid, mida omandada. Väärtpaberite valik võib olla nii passiivne kui ka aktiivne. Esimesel juhul kas ostetakse juhuslikult valitud väärtpabereid või koostatakse mingit turuindeksit jäljendav portfelli. Aktiivse väärtpaberivaliku puhul üritatakse leida väärtpabereid, mis on turu poolt momendil kas ala- või ülehinnatud.
Aruandeaasta kasum Omakapital kokku VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode
Kaitse inflatsiooni vastu, omakapital, kliiring e tasaarveldusrehing, barter 2. Sularahamäära cr (sularaha ja deposiitraha suhte) kasvades suureneb ka raha tegelik multiplikaator VALE 3. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui vahetus vahendi funktsiooni VALE 4. Kui rahapakkumine kasvab 12%, ringluskiirus alaneb 4% ning hinnatase kasvab 5%, siis reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k ...... kui inmesed soovivad enda käes hoida ..... raha. Kahaneb; vähem 7. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1% endaga
Järeltulevatele põlvkondadele tuleb säilitada tootmisvõimsused. Selline seisukoht on 32 kooskõlas ka enimtuntud jätkusuutlikkuse määratlusega, mis esitati nn Brundtlandi raportis: Sustainable development is development that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs (WCDE, 1987). Millised on tootmiseks vajalikud varad ehk aktivad? Need on: 1) Looduslik kapital (maa, vesi, metsad, nafta jms) 2) Füüsiline kapital (tehased, seadmed, ehitused, infrastruktuur jms) 3) Inimkapital (inimesed ja nende oskused) 4) Intellektuaalne kapital (tedmised, mis ei ole seotud konkreetse inimesega, vaid on osa ühiskonna kultuurist) Tootmisfunktsiooni võib väljendada: Q = Q (L, KN, KH) L = tööjõud; KN = looduslik kapital; KH = inimkapital;
annaabi.ee 
