lehekülg Äksi seeliku kanga muster: https://www.google.ee/search?q=%C3%A4ksi+naise+seelik&safe=active&rlz=1C1GKLB_e nEE642EE647&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiSi6nppMXTAhVI2ywKHf YYAdQQ_AUICigB&biw=1366&bih=613#imgdii=PxF-G3h13nTmCM:&imgrc=ZEOOiQ6 xrzhKQM: (17.05.2017) Vöö: Reet Piiri ,, Vana-Tartumaa rahvarõivad’’ lk 152 Foto Äksi neie kirivööst: http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad?element%5Bkihelkond%5D=%C3%84ksi&element %5Bsugu%5D=naine&element%5Btyyp%5D=V%C3%B6%C3%B6d&element%5Bese%5D =Kiriv%C3%B6%C3%B6d&search=1 (17.05.2017) 11 Põll: Reet Piiri ,, Vana-Tartumaa rahvarõivad’’ lk 152 Kirjastus ,,Eesti Raamat’’ Tallinn 1968 ,,Eesti rahvarõivad’’ 4.lehekülg Pilt: https://www
Nüüd võetakse see kaasa isegi pulma, rahvamajja, või lihtsalt ilu pärast. Varem seda niiviisi ei kantud. Kihnu naise ehted olid niidi osta lükatud klaashelmed. Kanti kolme hõbemünti kivihemeste vahel, seda kutsuti kaelarahaks. Jaki peal kanti vaid ühte ehet. Kas kaelaraha või kudruseid. Käistega kanti aga rohkem ehteid, kaelarahaga kõrvuti helmeid või kudruseid. Kasutatud materjalid Eesti NSV Teaduste Akadeemia ,,Eesti rahvarõivad`` http://www.kultuuriruum.ee/?id=511 http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-naine http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-mees http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-lapsed
peakate Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Vadja_keel http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri- rahvakultuur/Vadjalased http://www.vadjamaa.narod.ru/language_est/language_est.h tml https://en.wikipedia.org/wiki/Votic_language https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Distribution- vot.png http://www.kultuur.info/syndmus/hoimuklubi-vadda- sonakopittoja/ http://www.fennougria.ee/index.php?id=33088 http://www.fuinfo.eu/et/laanemeresoome- rahvad/vadjalased/rahvaroivad http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/araamat/2011/5heinsoo.p df http://epl.delfi.ee/news/eesti/ilmus-raamat-vadja-keeles- Tänan kuulamast!
hästi kõrged. Välja minnes sõlmiti mütsi peale veel rätik. Ruhnu naise tanu Ruhnu tüdruku tanu Ruhnu naise ja tüdruku leinatanu Inspiratsioon Mind inspireerisid kaunid suurejoonelised lillemustrid pidulike tanude kangastel ja kasutaksin neid aplikatsioonidena ja tikanditena lasterõivastel. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_rahvari ided1 http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saare d/ruhnu/ruhnu-naine http://pood.post.ee/postmargid? id=1595&product_id=308&c_tpl=1019
Tänapäeval on sürja- ja permikomisid kokku umbes 200 000. Komi vabariigis on nad vähemusrühm. Siiski võib veel komi keelt kuulda ka linnatänaval. 3 Kasutatud kirjandus: 4 http://vvv.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Komid (24.09) https://fennougria.ee/rahvad/komid/ (24.09) https://et.wikipedia.org/wiki/Komid (24.09) http://www.fuinfo.eu/et/permi-rahvad/komid/rahvaroivad (25.09) 5
3.10 Lahttasku Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka Kihelkonnas eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut. See oli tikitud helmestega, mis muutis selle veelgi põnevamaks. Saaremaa helmestikandiga lahttaskuid kanti seelikute peal, need olid väikesed ja trapetsi kujulised, mines alt veidi laiemaks. Kaunistamis ornamentidest on kasutatud lilli, südameid, riste, ringe jne. Kasutatud allikad: Raamat: ,,Eesti rahvarõivad” http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihelkonna www.google.com www.wikipedia.com http://www.kihelkonna.ee/
Rahvarõivad. Taive Särg Kaarma, Melanie. Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981 Värv, Ellen 1998. Riietumine ja rahvarõivad. Eesti rahvakultuur. Tallinn, lk. 367396. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/Li/Rahvaroivad http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvariided/ Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad. Eestis tähistasid rahvarõivad ühtaegu seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust talupojaseisust ja maarahvast, sest valitsevad klassid kuulusid saksa rahvusse. Nimetus rahvarõivad (rahvariided) tuli tarvitusele ärkamisajal, mil C. R. Jakobson jt. rahvuslikud tegelased hakkasid taotlema tollal kadumas olevate traditsiooniliste talupojarõivaste