SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid 7 Jalakatted 7 Jalanõud 7 ÄKSI KIHELKONNA MEESTE RAHVARÕIVAD 8 Särk 8 Püksid 8
riideriba kampsuni allääres). Meeste rõivastusse tulid vatid ja vestid. Koos uut tüüpi ülerõivastega tuli kasutusele poevärv potisinine (indigo). Rahvarõivad igapäevaelus püsisid kauem ääremaadel ja tegid läbi ka moearenguid, nt Muhu kollasetriibuline suht lühike seelik. Rahvarõivad on igapäevaelus tänini kasutusel Kihnus. Rõivad valmistati valdavalt kodukootud kangast: linasest särgid ja abielunaiste peakatted, villasest pealisrõivad, samuti kindad, sukad ja sokid. Põhiosa rõivastusest oli kaua aega värvimata: linased pleegitati valgeks, villased pealisrõivad valdavalt lambapruunid või -mustad. Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega. Eriti tuntud oli madarajuur, millest saadi punast värvi. Esimese ostuvärvina levis 18. sajandil indigo. Ehted ja ornamendid olid nii kaunistuseks kui maagiliseks kaitseks. Rõivaesemetest usuti kõige rohkem kaitsevõimet olevat vöödel ja kinnastel.
väiksemas kohas. 4.3 TOODE Phat Farm pakub rõivaid, jalanõusid, aksessuaare nii naistele, meestele kui ka lastele. Kavatseme siia hakata esialgu importima Phat Farmi hitte, ehk tooteid, mida on kõige rohkem müüdud Ameerikas ja internetis. Tooted jagunevad järgmiselt: 1. Meeste rõivad- ja jalanõud: Sportrõivad Teksad Sviitrid Püksid Jalanõud Aksessuaarid Pealisrõivad Mütsid T-särgid Triiksärgid 13 Toote näidis: Phat Farm "Classic" jalanõud, hind 890.- 2. Naiste rõivad-ja jalanõud: Sportrõivad Teksad Sviitrid Püksid Jalanõud Aksessuaarid Pealisrõivad Mütsid T-särgid Triiksärgid Toote näidis: Baby Phat Moto Teksajakk, hind 1250.-
perekonnaseisule kui ka eale. Rahvariided jaotati üldiselt kolme ossa: 1. Pidulikud rõivad (kanti vaid pidulikel juhtudel, mis pärandati põlvest põlve); 2. Käimise rõivad (peamiselt kanti vähem pidulikeks käikudeks); 3. Igapäevased töörõivad (olid tehtud halvemast materjalist ja ilma kaunistusteta). Peamiselt valmistati rõivaid kodukootud villasest või linasest kangast. Suurem osa rõivastusest oli kaua aega värvimata. Villased pealisrõivad olid valdavalt pruunid või mustad ning linased riided pleegitati valgeks. Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega (nt punast saadi madarajuurest). Usuti, et vöödel ja kinnastel oli kõige suurem kaitsevõime rõivaesemetest. Rahvarõivaste piirkondlikud erinevused jagunevad nelja suurde rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Piirkondlikud erinevused, mis kujunesid välja 19. sajandiks, olid
Õukonnarõivastus pidi keisri korralduse kohaselt olema väga luksuslik, õuedaamidel keelati kanda ühte kleiti kaks korda. Naisterõivastust mõjutas ampiir eriti tugevasti. Materjalid ja värvused. Alguses kleidid tihedast siidist või õhukestest läbipaistvatest kangastest (musliinist), sel juhul võisid olla voodriga. Kaunistuseks kuld- ja hõbeniitidega tehtud tikandid. Hiljem siid ja samet. Rõivastus värvilisem. Soosituimad pastellvärvid, vedikud ja pealisrõivad heledate kleitide juures tugevad pompeippunased, erkkollased, rohelised või violetsed. Siluett: kõrge ja sihvakas, sirget sammast meenutav kontuur. Kleidi pihaosa ja seeliku proportsioonid 1:7 või 1:6. Kleit lühikese liibuva pihaosaga, vöökoht rinna all, läbilõike kohal seos või vöö, seelikuosa volditud või kroogitud, langes vabade voltidena maani, sageli kleidid slepiga. Voldid ja krooked paigutatud rohkem seljale. Varrukad erinevad: lühikesed
antibakteriaalne täiteks,viltkangas Kookoskiud tugevus pole hea, kuid on hea harjatööstuses, pruuni hõõrdekindlus, märjalt elastne, matid,köied värvusega suurepärase ilmastikukindlusega, suure õhusisalduse tõttu on kerge ja püsib vee pinnal Loomsed kiud Vill WO iseloomstab säbrus ehk karva pealisrõivad, soe oleneb villast: max30 pesu, käsipesu, loogelisus,ei kortsum väga pesu aksessuaarid, valge, triikimine 160 läbi niiske riide elastne, taastab kiirelt esialgse kodutekstiil kollane,beez,hal või aurutriikrauaga, vormi, hoiab hästi soojust l,pruun, must trummelkuivatus keelatud,
Jäämees oli u 5300 a vana, laip oli mumifitseerunud. Uurimisgrupis oli 147 teadlast eri aladelt. Mehega olid kaasas erinevad puust, luust, nahast jms esemed, mis sellest ajajärgust pole kuskil mujal säilinud. Oli 7 eri rõivastuseset, 20 varustuse osa. Tal oli mitmeid vigastusi, vasakul oli kolm roiet murdunud. Oluliseim riietusese oli vöö, vöö küljes oli hirvenahast kotike taelatüki ja tulekivitükkidega (väga oluline). Vöö küljes olid ka nahast püksid. Pealisrõivad koosnesid samuti nahast, kõige peal oli kõrkjatest keep, mis pidas hästi vett. Oli kaks kasetohust topsikut ja jugapuust õng, palju nooli ja nooleotsi. Seljakott oli nahast ja vitstest raamiga. Jalatsid eri loomanaha tükkidest, tagaotsas rohi. Tähtsaim relv oli vasest kirves, kinnitatud varre külge, ja tulekivist nuga. Noa peal leidus inimverd, mis polnud tema enda oma. Teda on peetud maagiotsijaks, sest juuksekarvadest leiti metallijälgi. Itaalia üritas
annaabi.ee 
