Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Pr ioon Prioonid ehk on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid kahjustavad pea ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. http://biomedicum.ut.ee/~martv/prionfig.html CreutzfeldtJakobi t õbi Geneetiliselt päritav või nakkuslik aeglaselt edasi arenev kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab spetsiifiline haigust tekitav valk ehk prioon. Haigestutakse sagedamini vanuses 6070 eluaastat, mehed ja naised
teatud). 1958. a. keelas Austraalia valitsus kannibalismi ära, peale seda on haigestumiste arv järjest vähenenud, 90ndatel pole enam ühtegi haigusjuhtu leitud. See teeb ka haiguse tekitaja põhjalikumat uurimist võimatuks, kuid tagantjärele tehtud uurimiste põhjal on järeldatud, et see võis olla CJD-variant. Huvitav on asjaolu, et teised hõimud ümbruskonnas ei haigestunud, kuigi neil oli sama komme. Arvatakse, et kunagi minevikus tekkis ühel fore-hõimu liikmel CJD ja kuna ajukude on väga infektsioosne, oli haiguse levik võimalik.
Haiguse avastas ameeriklane Stanley Prusiner, mille ees sai ta 1997. aasta Nobeli preemia. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise scrapie) lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk "hullu lehma" tõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. Prioonhaigused Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust: · Kuru · Creutzfeldt-Jakobi tõbi (CJD) - 15% pärilikud ja enamus sporaadilised · Gerstmann-Straussleri tõbi (GSD) - enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna
haigus on suutnud jääda vastupidavaks. Erinevates laborites on üritatud neid hävitada, aga sellele ei ole ravi leitud, nad on väga vastupidavad. Need haigused on suutnud vastupidada nii kuumutamisel, külmutamisel kui ka erinevatele kiirgustele ning neid ei ole võimalik hävitada. Õnneks on nakatumisviisid siiski leebemad ja nendega ei pruugi meist igaüks kokku puutuda. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid, ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Seega võib arvata, et mõlemad on elus, sest kui nad juba levima hakkavad, siis on see väga ohtlik. Viirused tulevad meile teatud aegadel külge ja priionite vastu ei saa midagi teha, aga siiski nad võivad tulla ja mis tähendab, et me võime vaadata neid kui elus organisme. Võib
Esmaabi koerahammustuse korral - pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget olema tasakaalus. Arstiabi vajav alkoholi päevas. Kujuneb loote 19. Kuidas kujundada õigeid 34. Peaaju vapustus ja põrutus – Ajupõrutus - alkoholkahjustuse sündroom (FAS): toitumisharjumusi- Toidupüramiid, Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja Regulaarne toitumine: teatud kindlatel kahjustu. Tunnused: mitmesuguse astmega välised stigmad. Kasvupeetus kestab kogu kellaaegadel, Lapse toiduportsjon on ¼ või 1/3 teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotuseni; lapseea, pea ümbermõõt on normaalsest täiskasvanu toiduportsjonist, Kõige paremini peavalu, iiveldus; nägemise- ja tasakaaluhäired; väiksem
konverteerimisega. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Prioonhaigused kahjustavad närvisüsteemi (selja- ja peaaju), millega kaasneb alati surm. Prioonhaigustel on ühiseid tunnuseid: pea-või seljaaju neuronites kuhjuvad valguladestused, neuronid vakuoliseeruvad ja hukkuvad (ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna), sellega kaasneb astroglioos. Kuna organism peab prioone omasteks valkudeks, siis ei teki haigestunud organismis antikehi. Seega pole seda enne sümptomite avaldumist võimalik diagnoosida, mistõttu ei saa haigusi
· Peata tugev verejooks. · Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. · Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) · Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. · Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 22. Peaaju vapustus ja põrutus Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotamiseni, peavalu,
Vajadusel suunab perearst patsiendi vaktsineerimisele ja ulatuslike puremishaavade esinemisel ka immuniseerimisele. Kuidas teada saada, kas loom on marutaudis? Hoolimata sellest, et on mitmeid väliseid tunnuseid, mille puhul võib kahtlustada marutaudi, saab lõplikult kindel olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte, laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna uurimismaterjaliks on ajukude, ei saa elusloomalt proovi marutaudi uurimiseks võtta. Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab veterinaararst. Kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi marutaudi vastu? Kuna ligikaudu 90% inimestel esinevatest marutaudijuhtumitest on põhjustatud marutaudihaige lemmiklooma (tavaliselt koera) puremisest, tuleb vaktsineerida oma koer(ad) või kass(id) marutaudi vastu.
kiirusagara koore vigastus*prospagnoosia-ei tunne ära nägusid Ignoreerimissündroom-üarema kiirusagara kahjustus, mille tulemusena ei pööra inimene mingit tähelepanu vasakult tulevtele signaalidele VEEL VAATA SLAIDIDELT! AJU PLASTILISUS-aju võime oma struktuuri ja talitlust muuta, nt kui inimene teeb mingis ülesandes rohkem praktikat, eraldatakse selle otstarbeks ka rohkem ajukude(muusikutel on sõrmedest tulenevate signaalide töötlemiseks suurem aju piirkod kui mittemuusikutel) Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda- ehk aju võb omandada uue ühendusvõrgustiku Ka väga traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi pühendusi nt post traumaatiline stressihäire. Aju võib kasvatada uusi neuroneid- neurogenees, kortikaalne neurogenees kõige vähem tõenäoline. Raamat ´´mõtteviis´´ Carol Dweck
Selles staadiumis tekib loomal tung rännata. Neeluhalvatus süveneb ja loom ei saa enam süüa. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. (vet.agri) 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis? Kuigi on palju väliseid tunnuseid mille põhjal diagnoosida marutaudi, saab lõplikult kindel olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna uurimismaterjaliks on ajukude, ei saa elusloomalt proovi marutaudi uurimiseks võtta. Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab arst. (wrongdiagnosis) 4 2.Kuidas ennetada marutõve? Kuna ligikaudu 90% inimestel esinevatest marutaudijuhtumitest on põhjustatud marutaudihaige lemmiklooma (tavaliselt koera) puremisest, tuleb vaktsineerida oma koerad või kassid marutaudi vastu, kusjuures marutaudi vaktsiin on tasuta riigi poolt. Esmakordselt
Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks.
· Peata tugev verejooks. · Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. · Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) · Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. · Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 24. Peaaju vapustus ja põrutus Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotamiseni, peavalu,
4. KOLMAS TRIMESTER 28.-30. nädal Loode kaalub 1 kilogramm ning on 35 sentimeetrit pikk. Ajulained näitavad erinevaid unetsükleid ning unistamist. Beebi oskab intensiivsemalt imeda ning hingata. Beebi nahk on siledam, sest naha all on piisavalt rasva, et hoida energiavarusid. Kesknärvisüsteem peegeldab üha suurenevat keerukust. Praeguseni oli aju pind sile, kuid nüüd hakkab ta omandama iseloomulikke sooni ja lohke, mis omakorda annavad võimaluse suurendada ajukude. Loote luuüdi on võtnud üle punaste vereliblede tootmise, mis aitab paremini edasi areneda, kui ta juba sündinud on. 31.-33. nädal Loode on 40 sentimeetri pikkune ja kaalub 1,6 kilogrammi. Enamuse ajast ta magab ja näeb ka unenägusid. Ärkvel olles teeb ta nägusid, hingab, luksub, neelab, tambib jalgade- ja kätega emakaseina ning imeb pöialt. Beebi on võieline tajuma viit erinevat meelt tänu üksikute närvirakkude kiirele kasvamisele. Loode on võtnud
sardiin kaudu. Hambad pehmenevad lest D-vitamiin on oluline ka vererõhu regulatsioonis. muna Neerudes tekkinud D-vitamiini aktiivsel vormil on veel teisigi või märklaudu nagu pankreas, hüpofüüs(ajuripats), platsenta, emakas, ajukude, vere vormelemendid (lümfotsüüdid, monotsüüdid) ja naha keratotsüüdid. vaja näiteks ka normaalseks vere hüübimiseks, südamelihase tööks ja närvikoe funktsioneerimiseks. Vitamiin E Tokoferoolid E-vitamiini põhirolliks on antioksüdantsus. Ta on olulisim Erütrotsüütide membraani kahjustused
Peata tugev verejooks. Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 34. Peaaju vapustus ja põrutus Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva
3 Diafragma närv lähtub neljandast kaelasegmendist, seetõttu on hingamisele kõige ohtlikumad need kahjustused, mis on neljandast kaelasegmendist kõrgemal (esimese nelja kaelasegmendi taseme ja piklikaju tasemel). Hingamisekeskus ei saa hingamislihastele mingit infot/käsklusi saata- tee on läbi lõigatud ja hingamine lakkab. Kui kiirelt tegutseda, peab hakkama kunstlikku hingamist tegema. See võib tekkida ka ajuturse korral (ajukude läheb tursesse). Kui vigastus on neljandast kaelalülist allpool aga rinnasegmentidest kõrgemal (5-8 kaelalüli), siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused hingamisele. Hingamisregulatsiooni iseärasused lapseeas 1. Sissehingamine tekib pärast sündi mõnekümne sekundi jooksul ja on tingitud, pärast seda kui side ema vereringega on katkenud, CO2 kuhjumisest veres. Toimub spontaanselt esimene sissehingamine
peanahale kinnitatud elektroodide abil. Positronemissioon tomograafia (PET)- Ajutalituse uurimise meetod, mis seisneb aju piirkondade metaboolse aktiivsuse jälgimises. Kompuutertomograafia (CT)- Aju ülesehituse uurimise meetod, mis seisneb koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest. Magnetresonants kuvamine (MRI)- Neurokuvamise meetod, mille puhul registreeritakse tugevate magnetimpulsside mõju ajukude moodustavatele molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus-Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.Primaarne,Reflektiivne,Eneseteadvus.
epiduraalõõs (cavitas epidurale) – seljaaju ümber sees rasv, veeni- ja närvipõimikud, peaaju ümber siinused (veenid!), hüpofüüs jne. -2.Kõvakelmealune e. subduraalruum (spatium subdurale) – kõvakelme ja ämblikvõrkkelme vahel. B. Ämblikvõrkkelme (arachnoidea mater) – õhuke, kuid tugev, vedelikukindel – ajuvedelik jääb selle alla 3.Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40 cm; kaal ca 30 g; läbimõõt 1 – 1,5 cm; ristlõigu keskel on hallaine, selle ümber valgeaine. -Seljaaju hallaine: - a) eessarv – somatomotoorne tsoon (“käsud” skeletilihastele); b) tagasarv – somatosensoorne tsoon (tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne
Tegutsemisjuhised: · Aseta nihestuse piirkonda midagi jahedat · Toimeta kannatanu lähemasse haiglasse. · Kutsu 112, kui tegemist on puusaliigese nihestusega, kui valu on nii tugev, et haige on kaetud külma higiga. · Ära anna haigele peale traumat süüa ega juua. Ära ürita liigest ise paigaldada. PEAVIGASTUSED 1. Ajuvigastused: Ajupõrutus - Ajupõrutus tekib peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe. Ajukude ei kahjustu ning hilisemaid kahjustusi ei teki. Tunnused: · Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma. · Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. · Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Ajuvapustus Löök vastu pead võib kahjustada ajukude. Tunnused:
pürimidiintuum ja seejärel kantakse PRPP-le: · Tekib vaheühend orotidiinmonofosfaat 13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. V: Organite metaboolsete aktiivsuste erinevused tulenevad nende poolt kasutatava energiaallika erinevusest. Aju glükoos; Skeletlihas glükoos, rasvhapped, ketokehad; Südamelihas rasvhapped. Maks varustab kogu keha energiaga pm. Enamus imendunud ühendeid satuvad sinna. Vastavalt signaalidele kehast, reguleerib maks veresuhkru taset jmt. AJUKUDE · Ajukoe sisuliselt ainus energia allikas, välja arvatud pikakajalise nälgimise korral, on glükoos · Ajukoes puuduvad energia varud, mistõttu aju vajab pidevat glükoosiga varustamist · Aju kasutab ca 120 g glükoosi ööpäevas (vastab 420 kcal energiale), mis on ca 60% kogu organismi glükoosi kasutamisest · Enamus energiat (60 70%) energiast kulub ajul Na+-K+ membraani potentsiaali hoidmiseks, mis on vajalik närvi impulsite ülekandeks
erinev alguses kogunenud pruunist rasvast, mida arenev loode on kogunud. Kui pruun rasv oli vajalik sobiva temperatuuri hoidmiseks, siis valge selleks, et hoida energiavarusid. Kesknärvisüsteem peegeldab üha suurenevat keerukust. 30. NÄDAL 30. nädalaks on hingamisliigutused palju igapäevasemad ja keskmine loode teeb neid 30-40% ajast. Praeguseni oli aju pind sile. Nüüd hakkab ta omandama iseloomulikke sooni ja lohke, mis omakorda annavad võimaluse suurendada ajukude. Teine suur muutus on see, et loote luuüdi on võtnud üle punaste vereliblede tootmise. See on oluline samm, mis tähendab, et ta on võimeline paremini edasi arenema, kui ta juba sündinud on. Nüüd hakkab kaduma pehme karvkate, mis loodet kaitses, sest lapse kehatemperatuuri reguleerivad juba rasv ja aju. 31. NÄDAL Loode on nüüd juba umbes 39 sentimeetrit pikk ja kaalub 1,6 kilogrammi. Enamuse ajast ta magab ja näeb ka unenägusid
Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise(psüühika) reaalsust näitab inimese otsasttbekohane käitumine selliselt,et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva,tulevase olukorra või tingimuste kohaselt. Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast,vaid maailma ja selle omadusi.Arvestada tuleb ka seda,et teadvustub ainult väike osa inimeses toimuvatest psüühilistest protsessidest.Ajus on ikka vaid ajukude ja selles sisaldav- neuronid,neurogliia,veresooned,närvikiud ja biokeemilised ained. Tänapäevane psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilike ega sosiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele.Muude tingimuste võrdne olles on parema või sobivama genotüübiga inimesel eduks kahtlemata suuremad võimalused. Inimese psüühika ontogenees Just vanemad ja õpetajad on need,kelle vahendusel esialgu väline,sutluses ja juhendamistes
kuju, et neil oleks võime liikuda kapillaaride kaudu) - Steroidhormoonide sünteesi lähteühend (kortikosteroidid, suguhormoonid) - Sapipõie rakkude membraani kaitse sapphapete soolade ärritava kahjuliku toime eest (sapphapete sünteesi eelühend) - Vitamiin D3 sünteesi vaheühend - Kus ja Kuidas toimub kolesterooli süntees? - Sünteesivad kõik koed, kuid põhitootjad on maks, peensoole limaskest, neerupealsed, munasarjad, testised, aju, platsenta - Ajukude sünteesib 55...65% - Süntees toimub tsütoplasmas (ER ja tsütoplasma ensüümide koostöös) - 27-süsinikuaatomit annavad atsetüül-CoA-atsetüül jäägid (ehk süntees toimub atsetüül-CoA baasil) - Vajab rohkesti metaboolset energiat (ATP, NADPH) - Võtmereaktsioon on mevaloonhappe süntees (HMG-CoA-reduktaasi toimel) - Süntees (tsütoplasmas) 1. HMG-CoA süntees atsetüül-CoA baasil 2. Mevaloonhape süntees HMG-CoA baasil 3. Mevalonaadi konversioon Chol-ks
poebki pimedusse ja vaikusesse Migreeni ravi sõltub inimesest. Ravitakse migreeni voogu, vähendatakse sagedusi. Aura, mis enamasti kõige enam hirmutab, ei ole ravitav. Visuaalne vertigo pearinglus vastusena visuaalsetele stiimulitele (supermarket, autojuhtimine). Pole seotud psühholoogiliste probleemidega. Seotud visuaalsete stiimulite töötlusega. Pingepeavalu. Oluline selgitada kuidas tekib ja et pole kasvaja (ajukasvaja ei tekita peavalu, sest ajukude ei tunne valu, valu tunneb vaid kelm!). Ravi algab kohe paratsetamool, aspiriin, ibuprofeen jms. Äge seljavalu. Võib kiirguda tuharatesse. Seljavalu pole seotud selgrooga, vaid lihaspingete valuga. Ravi on erinev. Seljavalu on iseparanev haigus. Loeng 2 Katrin Gross-Paju 23.02.2016 Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang. Kaebused: aeg, haiguskriitika (kas inimene ise tajub, et midagi viga on), anamnees võib olla ainuke diagnoosimise meetod
- Piklikaju – hingamine ja vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem – emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Hüpotalamus – homoöstaas, söömine-joomine, intuitiivsed tegevused - Amügdala – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hipokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Mis asjad on ajukoore projektsioonialad? Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavat. - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarsed – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerinvad ja seovad infot Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Motoorsed ja sensoorsed närvid ristuvad tee lõpp-punktis ajju või vastupidi
niinimetatud õnneaine, mille puudusel tekib masendus. 7. Peaaju (vt joonis). Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Ajus eristuvad silmnähtavad närvirakkude kogumid, mis moodustavad hallaine. Seal, kus on rohkem närvirakkude pikki jätkeid, paistab ajukude heledam, sellepärast nimetatakse neid piirkondi valgeaineks. Viimasel ajal on aju uurimine väga palju edasi arenenud. Aju uuritakse masinatega, nagu EEG, mis mõõdab elektrilisi impulsse, ja CAT, mis loob ajust röntgenkiirte abiga kolmemõõtmelise pildi. Aju jagatakse eri piirkondadeks: Piklikaju reguleerib hingamist, südame löögisagedust, neelamisrefleksi. Väikeaju koosneb kahest poolkerast, mida ühendab ajusild. Läbi ajusilla toimub info vahetamine
3.15. Sünaptiliste protsesside tundlikkus keemiliste ainete suhtes. Kobra mürk ja kuraare blokeerivad atsetüülkoliini retseptorid. Botulismi toksiin pidurdab atsetüülkoliini vabanemist. Insektsiidid ja närvigaasid inhibeerivad atsetüülkoliini esteraasi (Ach ei lagundata) – spasmid ja tetaania. 3.16. Tserebrospinaalvedelik ja hematoentsefaalbarjäär. Hematoentsefaalbarjäär – veresoonte endoteel ja astrotsüütide jätked – eraldab ajukude ülejäänud organismist (verest). Vajalik homoöstaasi tagamiseks. Tserebrospinaalvedelik – ajuvatsakeses ja seljaaju kanali vedelik. Kaitseb aju meh. mõjutuste eest ja eemaldab ainevahetusprodukte. Teeb nn ’ajupesu’ une ajal, blokeerib sünapside erutumist. Nt. une ajal on noradrenaliini vähem. 3.17. Seljaaju talitluse põhijooned. Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete NS osade ja peaaju vahel
● ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb SUBDURAALRUUM. EKSAMIL!!! - kitsas pilu, väheke liikvorit ● ämblikkesta ja soonkesta vahel asub SUBARAHNOIDAALRUUM - ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor ➔ EKSAMIL TEADA, et toodavad ajuvedelikku, mis on vajalik aju ainevahetuses! ➔ SUB-ruumidesse võivad tekkida verevalandused -> surve ajule kui kogunenud vere hulk on suur! - kui ajukude saab deformeeritud, siis ajukoores ja ajus olevad keskused lülituvad välja ja inimene pole enam see, kes ta enne oli 3. Soonkest PIA MATER (ka pehmekest, sisemine) - pehme, rohkesti veresooni sisaldav sidekoeline leste - liibub vahetult pea- ja seljaajule, vooderdades kõiki süvendeid nende pinnal - peaaju soonkest tungib ka ajuvatsakestesse, moodustades seal SOONPÕIMIKUID ➔ Soonpõimikud osalevad ajuvedeliku valmistamises
4. Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused 4.1. Ülevaade inimese närvisüsteemi üldisest ehitusest Käitumise kõrgeimaiks juhiks on peaaeju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest e. neoronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Hallaine- ajus eristuvad suured, silmnähtavad närvirakkude kogumid. Valgeaine- Koht ajus, kus domineerivad närvirakkude pikad jätked ning ajukude paistab heledam. Peaaju jagatakse eesajuks (omakorda parem ja vasak ajupoolkera), vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju seljaaju jätk, seal asuvad hingamist, vereringet, neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad Ajusild- tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad. Sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt silmi, kõrvu. Väikeaju tasakaalustatud kehaasendi ja liigutuste täpsus. Keskaju kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu.
põletikunähud rind on punane, kuumav ja turses. · Paget' tõbi harva esinev vorm, mille puhul esineb rinnanibul ekseemitaoline lööve · Tubulaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, mille puhul vähirakud on toruja kujuga · Mutsinoosne rinnavähk väga harva esinev vorm, piimajuhadest lähtuv rinnavähk, mida iseloomustab lima eritus · Medullaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, kasvaja meenutab värvilt ajukude · Papillaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, kasvajarakud meenutavad näsajalisi moodustisi 10 Umbes 70% kõikidest rinnavähkidest on hormoontundlikud. Hormoonretseptorite olemasolu on tähtis rinnavähi ravi määramise seisukohalt. (Grün-Ots 2010:81) 2.3. Haiguse staadiumid
· Mitte kardiaalne (trauma, mürgistused, ajuinsult jm.) Suremine · Agoonia · Kliiniline surm - kestab kuni 3-5 min. (ajus taaspöörduvad muutused) · Bioloogiline surm (ajus taaspöördumatud muutused) Kliiniline ja bioloogiline surm Südame seiskumisel seiskub ka vereringe ja organismi koed ei saa enam oma elutegevuseks vajalikku hapnikku. Erinevate kudede taluvus säilitada elutegevuseks vajalikku olukorda ilma hapnikuta on erinev. Tähtsaim kude ajukude mis kindlustab inimorganismi just inimesena talub ilma hapnikuta olekut u. 3-5 min. Seda perioodi nimetatakse kliiniliseks surmaks kõik muutused selles perioodis on tagasipööratavad. Edasine periood on bioloogiline surm, milles tekkinud muutusi tagasi pöörata ei saa. KLIINILISE SURMA TUNNUSED · KESKNÄRVISÜSTEEM - teadvusetus · HINGAMINE - ebaefektiivne, apnoe · VERERINGE - pulss Ø, südametoonid Ø · NAHAVÄRVUS -kahvatu või tsüanootiline (sinakas)
nõrkus Ristluu S1- Tuharad ja vaheliha Selgrookõverus, ristluuvaevused S4 Sabaluu Pärasool, pärak Pärakukomud ja sügelused, valuline sabaluu 10. Kui selg valutab, siis mis teeb valu tegelikult Mitte kõik koed organismis ei ole varustatud valutundlike närvilõpmetega. Nii pole valutundlikud ajukude ja luud. Lülisamba struktuuridest ei ole valutundlik disk (vt. järnev joonis). Säsituumas puuduvad valutundlikud närvilõpmed täeilikult, neid on leitud võrus, kuid tõenäoliselt nad valu ei edasta. Diski haigestumise korral peab valu seepärast pärinema naaberstruktuuridest. Vedeliku süstimine fervesse diski annab aga valu nimmeosas. Valu põhjuseks on surve tagumisele pikisidemele. Valutundlikud on ka eesmine pikiside, liigesepinnad ja kapsel
Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Ühendused ajupiirkondade vahel
peanahale kinnitatud elektroodide abil. Positronemissioon tomograafia (PET)- Ajutalituse uurimise meetod, mis seisneb aju piirkondade metaboolse aktiivsuse jälgimises. Kompuutertomograafia (CT)- Aju ülesehituse uurimise meetod, mis seisneb koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest. Magnetresonants kuvamine (MRI)- Neurokuvamise meetod, mille puhul registreeritakse tugevate magnetimpulsside mõju ajukude moodustavatele molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus, tähelepanu, uni. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Primaarne - Reflektiivne
Mao ärritus: liigne täitumine ja venitus või makku sattunud kahjulikud ja toksilised ained (ka roiskunud toit). Kui on palju söödud, ei suuda ensüümid kogu massi korraga seedida ja maos võib tekkida roskumisprotsess, esinevad H2S röhitsused. Mõnepäevase tagasihoidlikuma söömise korral peaks seisund mööduma. 12 Tugev valu. Ajuturse. Ajuturse korral surutakse ajukude tugevalt vastu koljut, ka piklikaju, mis on sealsetele keskustele, ka oksekeskusele tugev ärritus. Ajuturse põhjuseks on koljutraumad ja sellega kaasuvad ajutraumad. Trauma korral saadud põrutus võib viia turse tekkele. Ka kõrge kehatemperatuur (tavaliselt infektsioon- haiguse tagajärjel) ja ülekuumenemine (päikesepiste) võivad viia ajuturse tekkimisele. Sellele viitab oksekeskuse erutus.
motoorika. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Korteksi peamised osad: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar Ajutüvi: (ülalt alla) taalamus, keskaju, sild, piklikaju, seljaaju Limbiline süsteem: Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal „kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. 1
Taastatakse normaalne pH. Diafragma närv lähtub neljandast kaelasegmendist, seetõttu on hingamisele kõige ohtlikumad need kahjustused, mis on neljandast kaelasegmendist kõrgemal (esimese nelja kaelasegmendi taseme ja piklikaju tasemel). Hingamisekeskus ei saa hingamislihastele mingit infot/käsklusi saata- tee on läbi lõigatud ja hingamine lakkab. Kui kiirelt tegutseda, peab hakkama kunstlikku hingamist tegema. See võib tekkida ka ajuturse korral (ajukude läheb tursesse). Kui vigastus on neljandast kaelalülist allpool aga rinnasegmentidest kõrgemal (5-8 kaelalüli), siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused hingamisele. Hingamisregulatsiooni iseärasused lapseeas 1. Sissehingamine tekib pärast sündi mõnekümne sekundi jooksul ja on tingitud, pärast seda kui side ema vereringega on katkenud, CO2 kuhjumisest veres. Toimub spontaanselt esimene sissehingamine
enesevaatlusest; inimese sellistest reageeringutest ja tegudest ja teadlikult antud kirjeldustest, mis viitavad abstraktse või teoreetilise tegelikkuse- esinduse olemasolule närvisüsteemi töö vahendusel. Aju poolt vahendatud psüühika abi ei tunneta me mitte aju ennast, vaid maailma ja selle omadusi. Nt kui inimene näeb loodusmaali, siis pole see maal sisendatud ajukudedesse; maali tajumist tagab informatsiooni töötlemine maali pinnalt tulvate signaalide alusel. Ajus on ajukude ja selles sisalduv neuronid, neurogliia, veresooned, närvikiud ja biokeemilised ained. Võimaldavad esineda ja kogeda tegelikkuse objekte ja nähtusi. Geneetilist infot salvestavad ja kannavad nukleiinhapped (DNA, RNA), ellu viivad valgud. Paljud in geenidest on mittetegusad, käitumise ja individuaalsete omaduste seisukohalt tähtsusetud või siis oma mõju alles hiljem avaldavad. Järglastele ei pärandu tegelikult vanemate tunnused otse, vaid nende tunnuste avaldumist
Bakteriaalne superinfektsioon sage. • Entsefaliit – kardetuim tüsistus. • Atüüpilised leetrid – intensiivsem lööve, võimalikud vesiiklid, petehhiad, purpura või urtikaaria (vana inaktiveeritud vaktsiini saanutel, kes on olnud eksponeeritud wild-type leetriviirusele. Diagnostika. Tavaliselt laborit ei kasutata, kliinik väga selge. Saab kasvatada primaarsetel rakukultuuridel. Proovid: hingamisteede sekreedid, uriin, veri, ajukude. Antigeen immuunfluorestsentsi või genoom RT-PCR-iga. Giemsaga värvitud hingamisteede või uriinisedimendipreparaadis tsütopatoloogiline efekt. IgM, kui lööve ilmub. Ravi ja profülaktika. MMR-vaktsiin: atenueeritud elusvaktsiin leetrite, mumpsi, punetiste vastu. Tapetud vaktsiin ei olnud kaitsev (kasutati vanasti). Leetrid on ka hea kandidaat elimineerimiseks – ainult inimestel, üks serotüüp, aga Aafrikas on raske vaktsineerida… spetsiifiline
rolli oli kindlaks määranud juba Barnard). Lisaks kopsus toimuvale huvitas ka kopsu töö regulatsioon reflekside tasemel. Neurofüsioloogia 1806. aastal leidis Julien Le Gallois (1770-1814) ajust üles hingamiskeskuse. Eeskätt katseloomi kasutades saadi aru, et erinevaid keha funktsioone kontrollib aju. Katsetades elektriga, jõuti järeldusele, et aju on seotud erinevate organite, jäsemete jne liikumisega. Uuriti aju koore funktsioone. (Tehti ka metoodilisi vigu nt kui ajukude oleks lõigutud ajupinnaga paralleelselt, oleks efekt suurem olnud aju pinnaga risti tehtud lõiked ei paistnud rottide mälu nõrgendavat). Oluline oli Helmholtzi avastus mille kohaselt impulsside ülekandumiseks organismis kulub aega. See näis kinnitavat materialistlikke lähenemisi (et tegemist ei ole mingi tahtelise / vitalistliku ,,mõtte" fenomeniga). Kuivõrd hiljuti oli avastatud telegraaf, sai Helmholtz kogu protsessi võrrelda sellega. Tekkis arusaam refleksikaarest
Infusiooni jätkatakse isotoonilise lahusega. Patsiendi transport toimub 20º–30º tõstetud ülakehaga, et parandada venoosset verevoolu ajust, kui ei esine vererõhu langust (hüpotoonia). Kui transportimiseks on vajalik sedatsioon, tehakse seda midasolaami (Dormicum) või fentanüüliga (ainult arst). Peatrauma eripärad lastel Kasvava lapse ajul on koljus väiksem ruumivaru kui täiskasvanul, s.t kitsas subarahnoidaalne ruum. Lapse ajukude vajab ca 50% tugevamat verevoolu kui täiskasvanu. Seda suurem on ka püsiva kahjustuse oht puuduliku verevarustuse ja häiritud gaasivahetuse tagajärjel. Lisaks säilitab lapse aju paremini vedelikku kui täiskasvanu oma, seetõttu võib kergesti tekkida vedeliku ülekoormus. Verejooksud esinevad pärast traumasid harva, esiplaanil on üldine turse. Rõhu tõusu kompenseerib lapse aju kauem sümptomiteta, siis viib see aga väga kiiresti koomasse kuni GCS 4
annaabi.ee 
