Küsimused 1. Milline tegutsemismudel aitab leida hea tarnja? 2. Millest sõltub ajalis-ruumiline kasulikkus? 3. Mida tähendab lao poolt juhitav tootmine? 4. Mida tähendab tellimuse poolt juhitav tootmine? 5. Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine? 6. Mida tähendab ABC analüüs? 7. Mida taotletakse materjalijuhtimisega? 8. Millist kasu on võimalik saada kanban süsteemi kasutamisest? Vastused 1. Sobiva tarnija selgitamiseks arvutatakse iga tarnijakandidaadi puhul eraldi välja tarnija reitingu summa. 2
Seadus, mida tavaliselt vaadeldakse kui iseseisvat, on tuletatav Maxwelli võrranditest. 3. Järeldused Maxwell'i võrranditest. IRT0110_06_maxwell.pdf 4. Elektri- ja magnetvälja vektorite piiritingimused. piiritingimused_koondtabel.pdf ja IRM0110_07_piiri.pdf 5. Piiritingimused ideaalse elektrijuhi pinnal IRM0110_07_piiri.pdf 6. Maxwell'i võrrandid komplekskujul. Väga tähtsad paljudes praktilistes rakendustes (nt. telekommunikatsioonis) on sinusoidaalsed ehk Maxwelli võrrandite ajalis-harmoonilised lahendid. Lisaks saab kõiki perioodilisi välju (ka mitte- sinusoidaalseid) kirjeldada kasutades ajalis-harmooniliste väljade kombinatsioone. Ajalis- harmoonilised E ja H väljad genereeritakse, kui laengute ja voolude tihedused varieeruvad ajas sinusoidaalselt. Reaalaega sisaldavad väljad Maxwelli võrrandites sõltuvad ruumi koordinaatidest ja ajast (nt. ristkülikujulistes koordinaatides E E (x, y, z, t)). Maxwelli võrrandites esitatud suhete lineaarsus
Eriti eluline on korrektse halduse olemasolu juriidiliste vaidluste korral, kus kohtu tarbeks on vaja võtta detailset infot välja. Süstematiseeritud dokumentidega on seda võimalik teostada oluliselt lühema aja jooksul . Kokkuvõttes on dokumendihaldus ettevõtluses elulise tähtsusega, sest see tagab ettevõtte jätkusuutlikuse. Organiseeritud info tagab paremad otsused ning on alati heade ning tarkade valikute aluseks. Lisaks eelmainitule välistab dokumendihaldus kaost ning ajalis-rahalist kadu, mis nõrgema ettevõtte võib viia raskustesse ning halvimal juhul sulgemiseni.
· Millist eluaseme tüüpi eelistavad erineva haridustasemega inimesed? 4 1 Materjal ja metoodika Aine inimgeograafia uurimismeetodid teine rühmatöö uurib lähemalt individuaalandmete analüüsi meetodit. Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega.
küllaldane. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. • Painduvuse arendamise vahendid: üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. • abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine • spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Osavuse arendamine • Osavust on võimalik arendada järgnevalt: 1. Lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel. 2. Erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega. 3. Loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus). 4. Liigutusvilumuste ja -oskuste täiendamise abil. 5. Arendada oskust ratsionaalselt, kasutada omandatud liigutusvilumusi erinevates tingimustes. Kasutatud allikad • http://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/index.html TÄNAN KUULAMAST !
o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord võib erineda) Pausid, ellipsid ja nende eesmärk - Paus on teksti osa, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu (jutustaja kommenteerib juhtunut, tegelase välimust jne) - Hüpe ehk ellips märgib seda loo osa, millest tekstis ei räägita o Tähtsusetu hüpe – ebaolulise informatsiooni kõrvalejätmine o Tähtis hüpe – olulise informatsiooni varjamine ja pinge kruvimine
Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. Eepika
ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda § - üks tegu, aga sellele vastab kaks või rohkem § - ideaalkogum ehk üks tegu, mis realiseerib mitu kuriteokoossseisu. Siis
1. Platoni ontoloogia. Platoni kahe-maailma õpetus: Platon eristab kahte valdkonda: meeltega tajutavat ja mõistusega tajutavat maailma. Meeltega tajutavas maailmas on asjad pidevas muutumises, nad tekivad ja hävivad. Asjad ei paista sellistena nagu nad on, vaid nad on ebatõelised. Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajalis maailm, see tähendab et asjad on ajalised, nad ei ole igavesed. Nähtumuste maailm. Mõistusega tajutavas maailmas ehk olemuste maailmas asjade olemused ei teki, ei hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad. Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia.
reflektiivsed arutlused selle üle, mis on ajaloo objekt(id) või keel(ed). Ajalooteooria moodustub ,,minevikuga seotud kirjelduste, veendumuste ja teadmiste kõikide aspektide filosoofilistest käsitlustest, ning on ühteaegu nii kirjeldav kui ka normatiivne (A. Tucker) Ajaloolaste seas pole üksmeelt ajaloo objekti, meetodi ega teaduslike saavutuste osas, mis peaksid seda eristama ühiskonnateadustest. Ei pasita olevat selge, mis peaks olema ajaloo ,,põhiteema" tema konkreetsed ajalis-ruumilised piirid. Ajalooteoorial on kolm üksteisega seotud praktilist funktsiooni: 1. Legitimeerib mingi konkreetse ajalookirjutuse tava, konkreetse ajalootemise viisi. Esitleb seda epistemoloogiliselt ja metodoloogiliselt teistest paremana. Õigustab ja seab esile nö õige viisi. 2. Programmiline funktsioon, kus teooria visandab konkreetse programmi ajalooga tegelemiseks. Kuidas uuritakse ja kes uurib? 3
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas
Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega.Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. 5. Lainete omadused Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust).Näiteks :Lainete omadused mingis merepunktis sõltuvad:tuule kiirusest, suunast ja nende väärtuste ajalis-ruumilisest jaotusest , rannajoonest, merepõhja iseloomust (sh. lainete ja rannajoone ning merepõhja vastasmõjust), lainetevahelisest energiavahetusest, hoovustest, stratifikatsioonist (suhteliselt vähe) 6. Lainepikkus, sagedus, periood ja levimiskiirus Lainepikkus näitab vähimat kaugust kahe samas võnkefaasis oleva väljapunkti vahel. Näiteks kaugust kahe naabermaksimumi vahel. Lainepikkus mõõtühikuks 1 m.
· Avatud - suletud (lugeja jaoks) Puhtaid tegelastüüpe esineb harva. II TEKST Teksti abil saab jutustada lugu nii kirjalikult kui suuliselt. Loo tekkimiseks on vaja, et tekst väljendaks sündmusi. Vaja on ka jutustajat, kes lugu pajataks. Lugu saab jutustada ka tagant ettepoole, nt kriminaallugudes, segada ära oleviku ja mineviku, ajad . Süzee on sündmuste jutustamine, mis ei pruugi olla kronoloogilises järgnevuses. Faabula on sündmuste jutustamine ajalis- põhjuslikus järnevuses. III JUTUSTAMINE Kes jutustab? Autor? Teoses võib leiduda erinevaid vaatepunkte, kelle silme läbi lugu räägitakse. Jutustaja võib olla keegi "meie" hulgast, minajutustaja, need võivad ka vahelduda. Tema jutustaja esineb sageli kõiketeadaja jutustaja rollis, kes teab kõike ja vaatab kõike sageli eemalt. Kirjanik valib sageli loo rääkijaks kas mõne oma tegelase või loost väljaspool seisva jutustaja. Siin oluline ka tekstuaalne autor.
Vastuse saamiseks oma probleemile püstitasime järgnevad uurimisküsimused : · Kas inimeste haridustase ja emakeel mõjutab palganumbreid ? · Milline seos on haridustasemel perekonnaseisu, laste arvu ja töökohaga? · Kas inimeste haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ? 3. Materjal ja metoodika Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt
proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest. KARAKTER kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Tervikliku karakteri loomiseks annab autor tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise ja tunde- ja
4. satiiriline romaan. mis moodustab teose sisu. S.t sündmused tekstis esitatud järjekorras. Vormilis-struktuuriliste tunnuste põhjal: Faabula (lad k fabula ´valem´) kirjandusteoses kujutatud sündmuste üksteisele järgnev · mina-, esitamine. Sisu ajalis-põhjuslikus järjekorras. · kiri-, Teose sündmustikku e teose tegevust iseloomustab koht (kus tegevus toimub) ja aeg (millal ja kui kaua?). · päevik-,
proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest. KARAKTER kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Tervikliku karakteri loomiseks annab autor tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise ja tunde- ja
· 4-4,5 miljardit aastat tagasi olid Maal kujunenud tingimused mateeria arenguks elu tekke suunas. Selleks, et algaks elu vormiteke peavad olema täidetud neli tingimust: 1. suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu, 2. komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks, 3. energiaallikas (Päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö, 4. tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalis- ruumilise püsimise ja arengu. · Oletatakse, et DNApõhistele rakkudele eelnes RNA-maailm. Üleminek DNA-maailmale võis toimuda alles pärast seda, kui RNA ja valkude basil olid kujunenud rakutaolised süsteemis, mis olid keskkonnast isoleeritud lipiidse membraaniga. · Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. Bakteritaoliste mikroorganismide kindlate kivististe vanus ulatub veidi üle 2 miljardi aasta.
Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid Remarktekst- dialoogis verbaliseerimata elemendid Paratekst- žanrimääratus ja kohamäärused Sekundaartekst- kõik, mis ei ole dialoog Süžee- sündmused tekstis esitatud järjekorras Lavalisus- õhtu täitmine vastavalt sotsiaalsele sündmusele Faabula- sündmused ajalis-põhjuslikes järjekorras Lugu- sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse Analüütiline drama- sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, drama tegevuse moodustab minevikusündmuste järk-järguline avamine (“Oidipus” on tuntuim) Kollisioon- on konflikti eelaste:vastandlike püüdluste, huvide, ideede jms esiletulek Konflikt- vastandlike tegelaste võitlus
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik
valgusmodulaatori (ekraani), mis on ühtaegu sobilik värviliste hologrammide esitamiseks ja ka odav toota – see, mis maksis enne sadu tuhandeid dollareid, maksab nüüd tuhat. Süsteem kodeerib hologrammi laseri kiirde, kasutades selleks liitium niobaadist (LiNbO3) valmistatud valgusfiibrite külge kinnitatud akusto-optilisi modulaatoreid. Moduleeritud kiirt skaneeritakse nii, et tekiks vajalik valguse ajalis-ruumiline jaotus Kuigi teema on raske ja keeruline isegi füüsikat õppinule, on selge see, et suured holograafilised ekraanid ei ole enam ulme valdkonda kuuluv. Jääb vaid oodata, kui kiirelt teadlased sellel keerulisel teel edasi astuvad. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Holograafia http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=508&idse=3120&tase=asi http://entsyklopeedia.ee/artikkel/holograafia1 http://forte.delfi
Protsesside kiiruse ja ulatuse hidnamiseks on vaja korrektset ajaarvestust. Mina vanemad on kihid, seda s ügavamal nad asuvad nind mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks. Suhteline ajaarvestus piirdub kivmkehade tekkimise järjekorra selgitamisega, jättes lahtiseks geoloogiliste s ündmuste absoluutse kestuse. Suhtelise ajaarvamise meetodeid kasutatakse eeskätt maakoore kõige pealmiste kihtide – settekivimite vanuse hindamisel. Suurimateks ajalis-stratigraafiliseks üksusteks on ladekonnad, mille ajaliseks vastaks on aegkonnad. Ladekonnad jagunevad väiksemateks üksusteks – ladestusteks, ladestiteks, ladejärkudeks ja vöödeks. 4 pinnavormide tekkeloolist r ühma: kosmogeensed, geoloogilised, biogeensed ja antropogeensed, mis erinevad üksteisest põhimõtteliselt nii tekkemehhanismilt kui ka vastavate vormide tähenduselt geoloogiliste aja lõikes. Välis ja sisejõudude toimel kujunevad erinevad pinnavormid, mis moodustavad
Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? Lugu Kirjandusteoses aset leidvad sündmused Tekst Mida lugeja loeb Süžee Sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula Sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras. Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus
kontrollima, võrdlema, järeldama 5. Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? Teadmised ja oskused omandatakse seda tulemuslikumalt, mida enam mõtteseoseid nende õppimisel on loodud. Õige häälduse kujunemisele aitab kaasa nii mitmekesise sõnavara rakendamine kui loodushäälte matkimine. Laste sõnavara laieneb uute loodusobjektide ja nähtustega kokkupuutumisel. Matemaatikaga on tihedalt seotud ajalis-ruumiliste seoste mõistmine, arvutamine ning mõõtmine ja võrdlemine. Mudelite ja skeemide kasutamine on harjumuspäraselt omane matemaatikale, kuid see toetab ka looduse tundmaõppimistning maailma mõtestamist laiemalt. Kunstiga seob loodust vaatlemine ning loovus ja esteetiliste elamuste tajumise oskus.Üheks võimaluseks on nähtu/kogetu sõnastamine, teiseks võimaluseks on kunsti väljendusvahendite kasutamine.Erinevate värvuste
allikate esialgne hindamine, tarnijate lõplik hindamine. Tootmislogistika ülesanded – ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine, ebaratsionaalsuse, vigade, varude ja praagi vähendamine, efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine, tootmise kvantitatiivse ja kvalitatiivse paindlikkuse suurendamine. Jaotuslogistika – juhib valmistoodangut efektiivselt tootmiskohast tarbimiskohani tagades kliendile ajalis- ruumilise kasulikkuse. 3 võtmeobjekti – klienditeeninduse tase, kulud ja tellimuse kättetoimetamie tsükli kestvus ehk ala kulu . 6. Klienditeenindus- strateegia, elemendid jne... Klienditeeninduse strateegia eesmärgid – 1. endada ettevõtte kasumit optimaalse teenindustaseme juures 2. viia ettevõtte sisemine potentsiaal vastavusse klientide vajadustega 3. fokuseerida jõupingutused selliste teenuste pakkumisele, mis annavad ettevõttele
ning vastavad eesmärgid. Logistika funktsioon on teenindava vald konna ülioluline funktsioon. Logistika strateegia, eesmärgid ja ülesanded lähtuvad ettevõtte ja selle turunduse eesmärkidest. Logistika peaks looma eeldused ja võimalused efektiivseks tootmiseks ning turunduseks. 10.Mida kujutab endast logistikasüsteem? Logistikasüsteem on logistikafunktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviklik süsteem, mille toimimise eesmärk on kaupade ajalis-ruumilist ning väärtuselist kasulikkust suurendada 11. Mida kujutab endast ettevõtte logistikasüsteem? Ettevõtte logistikasüsteemi all mõeldakse kogumit ettevõtte füüsilise logistikaga tegeleva test tootmisüksustest, logistikatoiminguid haldavatest ja nendega seotud allüksustest, kelle tegutsemine on koordineeritud, toimub ühistes huvides ja ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 12. Mida mõeldakse logistika juhtimise all?
servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik. Sündmuste areng on esialgu aeglane, ei toimu konkreetselt midagi veel. Sündmused hakkavad kiiremini arenema sellest hetkest, kui Huhuu puurist välja pääseb. Ausalt öeldes ei saanud arugi, kui pikk aeg lõpuks oli möödunud, see jäi veidi selgusetuks. Tundus, et sündmused on lugejateni toodud valdavalt ajalis-põhjuslikus järjekorras (faabula). Tekstis esineb pause, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu. Näiteks kirjeldab jutustaja Isanda tuba üsna pikalt „Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei saanud astuda: mosaiik-ustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaarte.“ Samuti esineb tekstis ellips, mis varjab lugeja eest loo mõistmise suhtes olulist informatsiooni ja kruvib pinget üles.
planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tam mo%20-%20Edmund%20Husserl.pdf 25.01.2015) 2. Loogilised uurimused Filosoofia kui tõsi/täppisteadus 1910 –11 — pööre filosoofias mittepsühholoogiliselt mõistetud subjektiivsuse poole, naturalismi kriitika. Õpetus teadvusest kui täppisteadusest eeldab: 1. lahtiütlemist, hoidumist (epoche) ütlustest, milledes "lihtsalt", st refleksioonita, midagi väidetakse esemete eksistentsi kohta nende ajalis-ruumilistes ja põhjuslikes seostes 2. loobumist ütlustest üleelamiste põhjuslik-assotsiatiivsete seoste kohta "Tagasi asjade eneste juurde!" — peatada tähelepanu teadvuse suunatusel esemele, milles esemed avavad oma tähenduse ilma viiteta looduslikele või inimkäte poolt loodud seostele teiste esemetega. Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast 1913 Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab
Õpetaja roll küsimusi esitades on juhtida lapsi oletusi tegema, oletusi kontrollima, võrdlema, järeldama. 5. Teadmised ja oskused omandatakse seda tulemuslikumalt, mida enam mõtteseoseid nende õppimisel on loodud. Õige häälduse kujunemisele aitab kaasa nii mitmekesise sõnavara rakendamine kui loodushäälte matkimine. Laste sõnavara laieneb uute loodusobjektide ja nähtustega kokkupuutumisel. Matemaatikaga on tihedalt seotud ajalis-ruumiliste seoste mõistmine, arvutamine ning mõõtmine ja võrdlemine. Mudelite ja skeemide kasutamine on harjumuspäraselt omane matemaatikale, kuid see toetab ka looduse tundmaõppimist ning maailma mõtestamist laiemalt. Kunstiga seob loodust vaatlemine ning loovus ja esteetiliste elamuste tajumise oskus. Üheks võimaluseks on nähtu/kogetu sõnastamine, teiseks võimaluseks on kunsti väljendusvahendite kasutamine. Erinevate värvuste ja
vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tarbimiskohas liiga kallis, siis arvatakse, et tootja soovib saada ülisuurt kasumit. Hoopis harvemini uuritakse logistika mõju toodete konkurentsieeliste suurendamisele või vähendamisele. Nii näiteks võimaldab jaotuslogistika efektiivne korraldamine suurendada eksportkaupade konkurentsivõimet ja vastupidine tegevus võib olla üheks kohaliku turu kaitse instrument importkaupade puhul.
4. Ostetakse suurte partiidena ja harva 5. Põhilised on müügiprognoosid 6. Jaotust käsitletakse kui vedu (aluseks on veolepingud) 7. Ei reageerita nõudlusele 8. Tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonides Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid pigem tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemide abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtulise kasulikkuse suurendamine ning tarbija rahulolu tõstmine. Logistika funktsioonid: transport, laomajandus ja varud laos, info, juhtimine, klienditeenindus, varustus, turustus, pakkimine, tagastus e. korje, tootmine (annab kaubale vormilise kasulikkuse) Logistika missioon on tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges koguses, et kindlustada ettevõtte väärtuse võimalikult suur kasv.
lihased. Lapsed peavad tegema nii palju harjutusi, kui võimalik, et parandada osavust. Sel moel rajatakse alus, et tulevikus saaks omandada teisi raskemaid oskusi. Osavusharjutusi on kasulik kasutada tundide ajal, et lapsed ära ei väsiks ning, et nende osavus ikka areneks. Nendeks harjutusteks sobiksid väikese palli püüdmised ja vastu põrandat visked ja jooksmine. Osavust saab arendada lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel, erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega, loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus), liigutusvilumuste ja -oskuste täiendamise abil ja arendada oskust ratsionaalselt, kasutada omandatud liigutusvilumusi erinevates tingimustes. Ruumilise eristamise oskus on noorte ruumis orienteerumise oskuse arendamiseks tuleks kasutada erinevaid ja uudseid asetusi
Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2. Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 3. Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis- ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. MAJANDUSE VÕTMETEGURID ON RESSURSID, AEG JA KOHT •Logistika üks eesmärke on ressursside optimaalne kasutamine. Logistika optimeerib kauba- ja kapitaliringlust ning nendega seotud kulusid; •Logistika võimaldab suurendada põhikapitali (laod, transpordi- vahendid, laadimisseadmed) tootlust ja kiirendada käibekapitali ringlust TOOTMISLOGISTIKA Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine
ebaproportsionaalselt tugevasti mõjutavad kriitilised ressursid (nt. joogikohad, surnud puude seisvad tüved, puuõõnsused). Ökosüsteemi terviklikkus (ecosstem integrity, ecological integrity) – Ökosüsteemi seisundi looduslikkus, vastavus piirkonnale iseloomulikele ja inimmõjust puutumata keskkonnatingimustele, funktsionaalsus ning ökoloogiliste suhete loomulikkus. Ökosüsteemi elurikkuse, struktuuri ja toimimise dünaamiline ajalis-ruumiline tasakaal. Keskkonnaökonoomika (environmental economics) – Keskkonnaprobleemidega tegelev majandusteaduse haru, mis uurib ökosüsteemide ja majandussüsteemide omavahelisi seoseid kõige laiemas mõttes. Keskkonnaökonoomika uurimisvaldkondadeks on peamiselt keskkonnafunktsioonide väärtustamine majandusarvestuses, looduskasutuse ja seda reguleerivate õigusaktide ning planeerimisdokumentide majanduslike tagajärgede uurimine,
9. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. 10. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 11. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad 12. Följeton - pilkejutt, veste. 13. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talvRaudkivirahnu 14. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur
Täiendades: matemaatiline mudel on mudel, mis on koostatud kasutades matemaatilisi kontseptsioone (nagu funktsioonid, võrrandid, võrratused jm). Modelleerimise peamine eesmärk on süsteemi oleku kirjeldamine abistada inimest otsustamisel ja prognoosimisel. SÜSTEEMI OLEK (seisund) väljendub tema elementide (olekumuutujate) omaduste kaudu. ANDMED on süsteemi elementide omaduste arvulised väärtused. PROTSESSID (sündmused) on süsteemi elementide omaduste ajalis-ruumilised muutused. Süsteemi olek. Entroopia Asugu mingi süsteem olekus X (x1,x2 .. xn), kus süsteemi iga elemendi esinemise tõenäosustõenäosus oleks P(xi)= pi Süsteemi entroopia = - = ENTROOPIA H(X) mõõdab juhusliku suuruse X juhuslikkust. Mida väiksem entroopia seda korrastatum on süsteemi olek, mida suurem on entroopia, seda korratum e. juhuslikum on X. Konstant ei ole
Otsustusjõud on kaheks jagatud: empiiriline ja aprioorne(puhtad aru mõisted). Printsiibid satuvad otsustusjõu alla ehk kuidas otsustusi teha, sest igale otsustele on vastavalt omane printiip, mille alusel otsustusi teha. Kogemuses on üldine seaduandlus, kust tulenevad madalamad seadused ehk loodusteaduse üldisemad seadused. Kvantiteedi kategooriad ja lk 66-67, mis millele vastab? Kaemusaksioom – ekstensiivne suurus ehk me teame, et objektid omavad ajalis-ruumilist mõõdet. Ajalis-ruumilised mõõtmeid saab osadeks võtta ( nt. tahvli pindala, eluiga). Ekstensiive suurus on liitmise teel ehk ükskõik, mida me kaeme, sellel on ekstensiivne suurus. Üks loodusteadusliku uurimisobjekt. Kvaliteedi kategooriatele vastavad: tajuantitsipatsioonid – ettenägemist nähtumustest. Intensiivne suurus, mida tajume taju kaudu. Me ei saa nähtumusi osadeks võtta, sest puudub ajalis-ruumiline mõõde. Intensiivne suurus ehk nt. kas miski on soe või külm. Igal kvaliteedil
Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu • Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras • Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras • Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Analüütiline draama – sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, tegevuse moodustab mineviku-sündmuste järk-järguline avamine Loo esitamise piirangud draamas: • järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. • kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida.
õigel ajal väikseimate kogukulude ja suurima kasumiga. Hankelogistika juhtimise strateegia toetub materjalituru analüüsile, määratleb prioriteedid ja koordineerib oma tegevused finantside ning operatsioonide juhtimisega. Hankelogistika juhtimise kvaliteet mõjutab otseselt firma klienditeeninduse taset, konkurentsivõimet, kauba realiseerimist ja kasumit. Hankelogistika kvaliteedist ja efektiivsusest sõltub suurel määral lõpptoote füüsiline kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas). Hankelogistika ülesanded: Kauba nõudluse prognoosimine (firma ja varustustehingute määratlemine) Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, teenused) Võtmeprobleemi „teha ise või osta“ lahendamine (enne tarnijate valiku tegemists kaalutakse kulude ja kvaliteedi alusel, kas valmistada detailid ise või osta teistelt ettevõtetelt)
Ressursimahukas Biomehaanilised tunnused: 1) Kinemaatilised – kehade liikumise geomeetrilised aspektid, arvestamata nende massi ja neile mõjuvaid jõude. Liikumine võib olla kulgev(joonkiirus ja –kiirendus), pöörlev (nurkkiirus- ja kiirendus), deformatsiooniline ja kombineeritud. Kinemaatilised parameetrid: 1) Ajalised: ajamoment, kestvus, tempo, rütm 2) Ruumilised: positsioon, trajektoor, nihe, nurk (absoluutne või suhteline) 3) Ajalis-ruumilised: joonkiirus (hetk- ja keskmine kiirus), joonkiirendus, nurkkiirus, nurkkiirendus Kinemaatilise uuringu meetodid: lokaalsed kiirendus ja asendiandurid, gps põhised mõõteseadmed, goniomeetrid, videoanalüüs 2) Dünaamilised e. kineetilised – käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul Newton I: kui kehale ei mõju teised kehad või nende mõju summa võrdub nulliga siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt kulgevalt Dünaamilised parameetrid: 1
Näidendis ei loo ega lahenda tegevus konflikte, vaid demonstreerib neid kui midagi igipüsivat, sotsiaalselt või eksistentsiaalselt paratamatut. montaaz: nüüdisaja kultuuris levinud ülesehitusviis, mis seisneb vähemalt kahe teineteisest tähenduse või struktuuri poolest erineva kujutise, eseme või stseeni asetamises ajas ja ruumis lähestikku Poeetiline aeg (ja ruum) on reaalse aja (ja ruumi) kunstilise reprodutseerimise vorm, seega teose enda struktuuri aspekt. Anakronism põhineb ajalis-ruumilisel ja/või kultuurilisel referentsinihkel. Ruumikontseptsiooniks ruumi kasutamise ja kujundamise kõige üldisemaid põhimõtteid. Võtmetähtsusega on valik lava kahe funktsiooni vahel: kas ruum on domineerivalt mimeetiline või mänguline. Mimeetiline ruum tähistab "midagi muud" - tuba, linnaväljakut, lossisaali, metsalagendikku vm. Jäljenduse täpsuse ja detailsuse aste on muutuv. Sündmus tegevus või nähtus, mis enamasti eristub argirutiinist või teistest sündmustest
Erinevat: · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi vahetult dialoogi ja remarkide kaudu · Loo esitamise vahendid ja võimalused näidendis on romaaniga võrreldes piiratumad (pikkus, arvestamine vaataja tähelepanuvõimega, teatri tehniliste võimalustega arvestamine) · Draamateoses on liikumine ajas ja ruumis keerulisem: romaanis saab ajalis-ruumilisi jutustaja suhteid vabalt kujundada (hüpped ajas jne), näidendis nõuab aja ja ruumi muutmine selget markeerimist · Draamateoses on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. 11. Mis on draamateksti osad? · remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid
meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada. · Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne. · Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. · Praiming tähendab tajulise töötluse hõlbustumist tänu sellele, et sedasama stiimulit on hiljuti juba töödeldud. ·
üksikmõiste, mis tähendab üksikasja. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Partikulaar on mistahes konkreetne objekt ("asi" kõige laiemas mõttes). Partikulaaridele osutavad niisugused fraasid nagu "see laud siin nurgas", "too noormees seal", "planeet Marss", "Vanemuise tänava õppehoone" jne. Kõik need väljendid peavad silmas kindlaid esemeid ja olendeid. Partikulaar hõivab kindla ruumipiirkonna kindlas ajavahemikus. Ehk: iga kindel ja konkreetne ajalis-ruumiline ese on partikulaar. Heaks näiteks on see, et kui maja on universaal, siis savitellis on partikulaar. Samuti võime rääkida lauast klassis, mis on konkreetne objekt, kuid võime ju rääkida ka lauast üleüldse. Kui tool on üldmõisteks, siis taburet ja tumba on üksikmõisteteks. Skolastilises filosoofias leidis aset universaalide olemasolu või siis selle viisi puudutav universaalide tüli (sama: universaalide probleem, universaalide vaidlus). Universaalide
Shakespeare tekstid on tema dramaturgia Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend, võib olla varem fikseeritud Dramatiseering – eepilise teose (romaan, jutustus, novell jne) töötlus draamavormi v näidendiks, võib hõlmata mitut alusteksti või ainult osa tekstist, proosatekstist tehakse näidend 5. Lavastatav draamatekst Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula – sündmused ajalis-põhjalikus järjekorras Lugu – sündmused mida jutustatakse Analüütiline draama – sündmused tagurpidi, nt Oidipuses, sündmused toimusid ära ja siis lahendati Järgnevuse printsiip – segipaisatud sündmustik raskemini jälgitav laval kui tekstis Kontsentratsiooni printsiip – ajamaht piiratud, sündmused hoolega valitud Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid – määravad vaadatava nt vägivald jääb enamasti lava taha Konflikt:
positiivsed regulaatorvalgud soodustavad ja negatiivsed pidurdavad transkriptsiooni alustamist. Seonduvad kindlale DNA järjestusele (promootorpiirkonda). Reguleerivad kas ja kui palju. Ilma transkriptsioonifaktoriteta ei ole võimalik RNA'd sünteesida. 19. Mis on promootor? DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA-polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. 20. Mis on enhaanser? DNA järjestus, mis määrab ajalis-ruumilist ekspressioonimustrit ja soodustab promootori aktiivsust. DNA järjestus enne promootorpiirkonda kuhu kinnituvaptsioonifaktd transkrior. 21. Milline on mRNA sünteesi juures DNA matriitsahel, milline kodeeriv ahel? Matriitsahel - transkriptsioonil DNA-ahel, mida kopeeritakse komplementaarse RNA-ahela moodustamiseks. Kodeeriv ahel - DNA ahel, mis on RNA-ga identse järjestusega. 22. Geeniekspressiooni regulatsioon.
(lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a
(lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a
hõlmab hankeid(hankelogistika), tootmise korraldamist(tootmislogistika) ja jaotust(jaotuslogistika). Eesmärk on leida taskaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ning tarbijate rahulolu tõstmine. Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise ja logistika ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse. Logistika jaguneb hankelogistika e sisendlogistika, seesmine logistika e materjalilogistika e tootmislogistika ja väljundlogistika e jaotuslogistika. Logistika üldkoseptsioon ja tulu 1) Peame püstitama strateegilised prioriteedid
(värsiskeem 4+4+3+3). Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. 12. Narratiiv. Lood aitavad maailma mõsta ja kogemusi korrastada, samuti inimese tähendust uurida. Lood aitavad igapäevaelust eemalduda. Lood võivad olla nii vahendavad kui loovad. Vahendav lugu ilmutab e näitab maailma korrastatust, loovad lood loovad midagi sõnade/kujunditega , käivitavad sündmusi. 13. Narratiivi mõiste. Süžee on nii nagu sündmusi tekstis esitatakse; faabula on sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel).Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Kasvavas joones: sissejuhatus, sõlmitus, pingetõusja kolmnurga tipus on kulminatsioon, siit edasi kahanevalt: pööre, lõpp-pinge ja lahendus; omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan sellist skeemi ei järgi. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks selle
annaabi.ee 
