Proosaanalüüs (0)

o Lõpu ootus – algab, hargneb, tahame teada lõpp lahendust. Ei kluge lõputult
o  Küsimused  Millal sündmused algavad, millal lõpevad, milline on teose loo kestus? - Sündmuskoht ja aeg o Millal algab?
o Millal lõppeb?
o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade)
o Sündmuste kestus (kiirus, rütm)   stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips)  loo ja teksti vaheline ajaline suhe  o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav
o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst)  Kindlas perspektiivis  Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord  võib erineda) Pausid, ellipsid ja nende eesmärk - Paus on teksti osa, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu (jutustaja kommenteerib 
juhtunut, tegelase välimust jne) - Hüpe ehk ellips märgib seda loo osa, millest tekstis ei räägita o Tähtsusetu hüpe – ebaolulise informatsiooni kõrvalejätmine
o Tähtis hüpe – olulise informatsiooni varjamine ja pinge kruvimine Jutustajatüüp ja jutustamistüübid - Jutustamistüüp o Järgnev – jutustatakse millestki möödunust (väga tavaline) - Jutustajatüüp o Autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja. Eesmärgiks on subjektiivse  kogemuse ja emotsioonide võimalikult täpne esitamine.  Jutustaja kui peategelane  Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sisevaade jutustaja 
sisemaailma, samas ka piiratum.   Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva 
jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja 
positsiooni.  Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane.  Vaatepunkt sündmustele


- Vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustiku nähakse. Jaani vaatepunktist, 
jaani kõhklused ja kahtlused, teiste inimeste need emotsioonid, mida jaan näeb - Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia:  - Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust 
vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) o Edastab ühe tegelase (Jaani) piiratud vaatepunkti, ei ava teiste tegelaste siseelu Tegelased - Peategelane (teose ideeline põhiraskus) o Kannavad teose ideelist põhiraskust – juhivad ja arendavad sündmustikku - Kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses) - Episoodiline tegelane  - esinevad põgusalt - Tegelane kui tüüp o esindab teatava inimrühma iseloomu ja jooni, vanatädi oli esindas kindlat  inimeste gruppi - Sügav tegelane ja lame tegelane o Sügav - arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma
o Lame - muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju  informatsiooni, esind. üht ideed, iseloomujoont  või tüüpi o - Tegelase analüüs o Välimus, keskkond
o psühholoogilised aspektid
o kujundlikud aspektid
o tegelaskuju loovad suhtegrupid (suhe jutustajaga, suhe iseendaga, suhe teiste  tegelaste ja ümbritseva maailmaga) o bioloogilised ja sotsiaalsed aspektid - Tegelaste kujundamiste vahendid Suhtegrupid - Tegelase suhe loo jutustajaga Kuidas lugu vormub? Millised on loo vahendamise viisid, kuidas lugu sõltub vahendamise viisist?