Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Proosaanalüüs (0)

1 Hindamata
Punktid




o Lõpu ootus – algab, hargneb, tahame teada lõpp lahendust. Ei kluge lõputult
o  Küsimused  Millal sündmused algavad, millal lõpevad, milline on teose loo kestus? - Sündmuskoht ja aeg o Millal algab?
o Millal lõppeb?
o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade)
o Sündmuste kestus (kiirus, rütm)   stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips)  loo ja teksti vaheline ajaline suhe  o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav
o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst)  Kindlas perspektiivis  Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord  võib erineda) Pausid, ellipsid ja nende eesmärk - Paus on teksti osa, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu (jutustaja kommenteerib 
juhtunut, tegelase välimust jne) - Hüpe ehk ellips märgib seda loo osa, millest tekstis ei räägita o Tähtsusetu hüpe – ebaolulise informatsiooni kõrvalejätmine
o Tähtis hüpe – olulise informatsiooni varjamine ja pinge kruvimine Jutustajatüüp ja jutustamistüübid - Jutustamistüüp o Järgnev – jutustatakse millestki möödunust (väga tavaline) - Jutustajatüüp o Autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja. Eesmärgiks on subjektiivse  kogemuse ja emotsioonide võimalikult täpne esitamine.  Jutustaja kui peategelane  Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sisevaade jutustaja 
sisemaailma, samas ka piiratum.   Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva 
jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja 
positsiooni.  Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane.  Vaatepunkt sündmustele


- Vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustiku nähakse. Jaani vaatepunktist, 
jaani kõhklused ja kahtlused, teiste inimeste need emotsioonid, mida jaan näeb - Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia:  - Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust 
vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) o Edastab ühe tegelase (Jaani) piiratud vaatepunkti, ei ava teiste tegelaste siseelu Tegelased - Peategelane (teose ideeline põhiraskus) o Kannavad teose ideelist põhiraskust – juhivad ja arendavad sündmustikku - Kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses) - Episoodiline tegelane  - esinevad põgusalt - Tegelane kui tüüp o esindab teatava inimrühma iseloomu ja jooni, vanatädi oli esindas kindlat  inimeste gruppi - Sügav tegelane ja lame tegelane o Sügav - arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma
o Lame - muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju  informatsiooni, esind. üht ideed, iseloomujoont  või tüüpi o - Tegelase analüüs o Välimus, keskkond
o psühholoogilised aspektid
o kujundlikud aspektid
o tegelaskuju loovad suhtegrupid (suhe jutustajaga, suhe iseendaga, suhe teiste  tegelaste ja ümbritseva maailmaga) o bioloogilised ja sotsiaalsed aspektid - Tegelaste kujundamiste vahendid Suhtegrupid - Tegelase suhe loo jutustajaga Kuidas lugu vormub? Millised on loo vahendamise viisid, kuidas lugu sõltub vahendamise viisist?
Proosaanalüüs #1 Proosaanalüüs #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kalli Kolberg Õppematerjali autor
Mis žanrist on Andrus Kivirähki raamat lood?Kuidas iseloomustada sealseid tegelasi? Erinevad kirjanduslike mõistete kasutamine ja raamatu lahti seletamine.

Sarnased õppematerjalid

KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus
26
docx

KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus

KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab).  Enne 1800 oli kirjandus kõik kirjapandud teadmised. Kirjandus kui fiktsioon al 18 saj lõpust. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)?  Poeetiline keel o Muudab keelekasutust o Intensiivsem o Fookus keelel  Väljamõeldis o Ei oma praktilist väärtust o Konstrueeritud kunstireeglite põhjal o Ei ole alati kujundlik  Esteetilise väärtusega objekt o Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed o Sisu ja vormi seo

Kirjandus
Kirjandusteaduse eksamikonspekt
10
doc

Kirjandusteaduse eksamikonspekt

Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem ­ hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam ­ Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega

Kirjandus
Kirjanduslikud mõisted-kirjanduse I kursus - gümnaasiumiaste
10
docx

Kirjanduslikud mõisted (kirjanduse I kursus - gümnaasiumiaste)

Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub:  Lugemismudelile  Isiklikule elukogemusele  Tõlgenduskogukonnale  Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apelsin Avatud ja suletud teose

Kirjandus
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
20
doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja v?

Kirjandusteadus
Proosateksti analüüs
28
docx

Proosateksti analüüs

Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’)  Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus.  Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks.  Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil)  Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse  Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehiskõne. Seega l

Kirjandus
POEETIKA
24
docx

POEETIKA

POEETIKA Luule ­ keeleline looming Ilukirjanduslik ­ lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika ­ luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel ­ kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine ­ teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus ­ teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad ­ teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine ­ teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs ­ teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus ­ vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need vä

Kirjandus
Kirjandusteaduse aluste konspekt
11
doc

Kirjandusteaduse aluste konspekt

Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. · Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste · Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda · Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid a) Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. i. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Mõisted kirjanduslik ja literatuurne tähendavad enam

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kirjandusteaduse eksami konspekt 2020
6
docx

Kirjandusteaduse eksami konspekt 2020

● Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi) ? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. ● Miks

Sissejuhatus kirjandusteadusesse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun