Kursusetöö wordis- Ahven (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
Ahven 3
Koondtabel 5
Lõpptabel % -des 6
Graafik 7
Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75% 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Püünise selektiivsus on saagis olevate kalade arv jagatud püünisega kontaktis olnud (püünisesse sattunud) kalade arvuga pikkusrühmiti ja liigiti . Seda suhet iseloomustab mingi funktsioon, mida on võimalik graafiliselt kujutada. Paljude püüniste puhul on selektiivsus määratletav otseselt. See tähendab, et on võimalik otseselt määrata püünisesse sattunud kalade hulka ja nende liigilist/pikkuselist koosseisu.
Tavaliselt loetakse püünis külladaselt selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile kehtestaud alammõõduga L min võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse:
L25%
Töös kasutan Eesti Mereakadeemia professori Ahto Järviku poolt antud andmeid ,mis on tehtud Pakri + Muuga lahest aastatel 2007-2009

Ahven

Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased . Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas , tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume.
Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven võib ka kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 20–25 aastaseks. Ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni.(www.wikipedia.org)
Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island , Šotimaa ja Norra), Taga- Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage - ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Eestis väga laialdase levikuga . Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes.
Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt
Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven koeb olenevalt suurusest 12–200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile . Väikestel isenditel on see lint 12–40 cm pikkune , suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse enemasti sügavamale. Nad on umbes 3,5 mm läbimõõduga ja rebus on suur õlitilk. Sültja massi eesmärk on nähtavasti kaitsta mune hallitusseente ja mõne vaenlase eest. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis , mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. (www.bio.edu.ee)
Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt , aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt.
Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama . Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.
Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu.
Ahven valib oma jahialadeks peamiselt veetaimestiku varjulised sopid, kuid väga sageli võib teda kohata veekogu keskel. Parvekalana ründavad ahvenad "organiseeritult" ja üheaegselt pinnavees planktonist toituvaid väikesi kalapoegi ning vesi lausa keeb nende jõulistest sabalöökidest. Omapärase ja huvitava vaatepildi avastanud spinningumees võib parve oskuslikul jälitamisel rikkaliku saagi noppida. Jahikirest hõivatud röövikud ei lase end paadis tegutseva kalastaja lähedusest palju häirida ning haaravad lanti vahel üsna paadi külje alt.
Nagu enamik mageveekalu, on ka haug ja ahven aktiivsel toiduotsingul just hommiku - ja õhtutundidel. Paraja soodsa tuule (lõuna, lääs) ja pilves ilmaga võib neid edukalt püüda päev läbi. ( www.miksike.ee)

Koondtabel

Lõpptabel % -des

Graafik

Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75%

Joonis 2 . Selektiivsus kõverad L25% , L50% ja L75%
A(mm)/L(%)
25%
50%
75%
44
18,3
15,2
12,2
50
14,4
15,2
16
60
16,6
17,7
19,3
80
23
24
25,8
Tabel 3 .
Selle kõvera järgi saab öelda, et silmamõõt peaks olema 64 mm ,et ei jääks üle
25 % alamõõdulist kala saaki.
Jätsin välja silmasuurused 32 mm , 64mm ja 72 mm , kuna neid isendeid kes sinna sattusid ei olnud piisavalt ja graafikud ei tulnud välja.

KOKKUVÕTE

Kui soovitakse Pakri + Muuga lahes tagada ,et alamõõdulist kala ei jääks saaki üle 25% , peab minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm. Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin x-teljelt vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ahven.ht m
2. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.ht m
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven
4. http://y.delfi.ee/norm/108861/5344505_IJgoNl.jpeg
5. A.Järviku materjal ; Loeng 2 ppt, slaid 4
10