Nakkevõrkude selektiivsus ahvenapüügill POWERPOINT (0)

Nakkevõrkude selektiivsus
ahvenapüügil
Sissejuhatus
· Püünise selektiivsus on saagis olevate kalade
arv jagatud püünisega kontaktis olnud
(püünisesse sattunud) kalade arvuga
pikkusrühmiti ja liigiti.
· Seda suhet iseloomustab mingi funktsioon, mida
on võimalik graafiliselt kujutada.
· Paljude püüniste puhul on selektiivsus
määratletav otseselt. (See tähendab, et on
võimalik otseselt määrata püünisesse sattunud
kalade hulka ja nende liigilist/pikkuselist
koosseisu.)
Tavaliselt loetakse püünis külladaselt
selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile
kehtestaud alammõõduga võrdse
pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on
kuni 25 %, seda tähistatkse:
L25% Ahven
· Selg on tumeroheline, küljed
rohekaskollased, 5­9 tumeda ristvöödiga
· Saba ja pärakuuim ning kõhuuimed on
erepunased, rinnauimed kollased.
Eesmine seljauim on sinakashall, suure
musta laiguga tagaosas, tagumine
seljauim rohekaskollane.
· Silmad on oranzid.
· Ahvena värvus oleneb ka elukohast,
näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume.
· Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass
20...180 grammi ulatuses.
· Ahven võib ka kasvada üle 4 kg raskuseks
ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 20­25
aastaseks.
· Ahvena alammõõduks loetakse 19 cm
kogupikkusest või 16 cm sabauimeni.
· Ahven on levinud kogu Euroopas (välja
arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island,
Sotimaa ja Norra), TagaKaukaasias ning
PõhjaAasias. Venemaal puudub ta vaid
Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool.
· Isasahvenad saavad suguküpseks varakult:
12aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3
4aastaselt
· Kudemisperiood algab varakult, mil vee
soojus on alles 8 °C.
· Emasahven koeb olenevalt suurusest 12­
200 tuhat marjatera.
· Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv,
kudeda kõlbab enamvähem ükskõik
millisele objektile.
· Väikestel isenditel on see lint 12­40 cm
pikkune, suurtel isenditel üle meetri.
· Marjastaadium kestab sõltuvalt
temperatuurist 4...21 päeva.
· Röövtoidule võivad noorkalad üle minna
juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub
see 10 cm pikkuselt.
· Looduskaitse alla ei kuulu.
· Ahven on aktiivsel toiduotsingul just
hommiku ja õhtutundidel. Paraja soodsa
tuule (lõuna, lääs) ja pilves ilmaga võib
neid edukalt püüda päev läbi.
Kursusetöö tulemused
KOONDTABEL
(Sorteeritud
silmasuuruse
järgi)
A, mm/L, cm 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
32 2 6 9 5 1 3 2 2 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
44 0 0 0 0 3 12 30 40 27 18 5 2 1 1 0 1 0 0 0 0
50 0 0 0 0 0 5 6 31 47 21 9 5 2 0 0 0 0 1 0 0
60 0 0 0 0 0 0 2 9 6 12 27 15 8 5 0 0 0 0 0 0
64 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 1 0 0 0 0 0 0
72 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 8 2 4 0 0 0 0
80 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 3 5 3 0 0 1 1 0 1 1
LÕPPTABEL %-des
A, mm/L, cm 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
32 100 100 100 100 33,3 25 6,7 5 2,1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
44 0 0 0 0 100 100 100,0 100 57,4 85,7 18,5 13,3 12,5 12,5 0 25 0 0 0 0
50 0 0 0 0 0 41,7 20,0 78 100 100 33,3 33,3 25 0 0 0 0 100 0 0
60 0 0 0 0 0 0 33,3 29,0 12,8 57,1 100,0 100,0 100 62,5 0 0 0 0 0 0
64 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4,8 0,0 6,7 0 12,5 0 0 0 0 0 0
72 0 0 0 0 0 0 0 0 2,1 0 0,0 0,0 0 100 100 100 0 0 0 0
80 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4,8 11,1 33,3 37,5 0 0 25 100 0 100 100
Graafik
Selektiivsus kõverad
A(mm)/L(%) 25% 50% 75%
44 18,3 15,2 12,2
50 14,4 15,2 16
60 16,6 17,7 19,3
80 23 24 25,8
Kokkuvõte
· Jätsin välja silmasuurused 32 mm , 64mm ja 72 mm ,
kuna neid isendeid kes sinna sattusid ei olnud piisavalt
ja kõveras ei tulnud välja.
· Kui soovitakse Pakri + Muuga lahes tagada ,et
alamõõdulist kala ei jääks saaki üle 25% , peab
minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm.
· Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks
kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning
vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin xteljelt
vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!