Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand"
luuleraamatut aastail 1927-1930, eriti kaks esimest: ,,Hääl varjust" ja ,, Rõõm ühest ilusast päevast." Nende teema ja häälestus on erinevad, lausa vastandlikud. Mure ja rõõm, inimhinge öö- ja päevapool, maailmavalu ning elujõud- niisgused on kahe luulekogu tundepoolused. Koguga ,,Hääl varjust" asub luuletaja otsekui kõrvaltvaataja rolli ning laseb kõnelda kujutatul endal. Esile tõusevad agulivaated. Eriti meeldib mulle sellest luulekogust luuletus ,,Agulis", kus Under kasutab üldistusjõulisi pilte inimeste kaotatud või umbejooksnud elust. Lugedes tuli silme ette kirjeldatud agul ning teda ennast seal elamas. Kuna ta on sündinud Tallinna ühes agulis, siis olen üsna veendunud, et luuletus võis rääkida sealsest agulielust. Kohe hakkasin otsima sarnasusi tänapäevaga ning luuletuses kirjeldatud elu elavad siiani uskumatult paljud inimesed üle terve maailma. Kõige rohkem kõnetasid mind järgmised värsiread aguli raskest elust:
sisevaatlused, *hirm, mure, eluvaev, ummikutunne *ühtekuuluvustunne loodusega LUULETUSE ,,Ehtides" ,,Endaga" ,,Agulis" ,,Aadam" D ,,Verivalla" ,,A rebours ,,Vaeste patuste ,,Taaveti kannel" ,,Pärisosa" 1" tänaval" ,,Loomine" ,,Laatsarune" ,,Seek" ,,Kodumaa" ,,Raismik. Mets"
Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas
Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn:
„Nimed marmortahvlil“ Albert Kivikas Henn Ahas – Kommertskooli 7.klassi õpilane, vaesest perekonnast. Sõjas oli erapooletu. Tal oli kirg raamatute vastu. Ta elas oma korteris, koolilinna kaugemas agulis. Käämer- Kängujäänud kasvuga, tumedad juuksed, tedretähniline. Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht.
Sofia Loren Lapsepõlv Tema sünninimi oli Sofia Villani Scicolone Sündis 1934 Rooma väikses agulis . Neil oli vaene pere, ning ema elas üksi. 14. aastaselt hakkas ta osa võtma iludus - ja modellikonkurssidelt. Suur rolli mängis ka tema vanaema tugi, tänu millele hakkas Sofia pingutama selle nimel, et saada legendiks. Edasine elu Tema esimene roll oli filmis ,,Aida" . 1957 esimene inglis keelne film. Abiellus Carlo Ponti´ga, kes tasus ta õpingute eest ja tänu kellele ta sai oma esimese filmirolli.
· Palju hüüatusi, omasussõnu "Langes lund, langes verist lund" · Luuletused olid traagilised, masendavad, "mina" kesksed · Under "Agulis" Impressionism 19. saj. lõpp Prantsusmaa · Oluline hetke-meeleolude · Ridala "Talvine väljendamine õhtu" · Antakse edasi detaile, värvi-, · Under "Ekstaas", valgusvarjundeid "Sirelite aegu" Kubils 20. saj
1918 kukkus Gershwini esimene muusikal Broadwayl läbi, pool aastat hiljem kirjutatud "La La Lucille" läks juba täissaalidele. Helilooja teos ,,Porgy ja Bessi" võeti algul kunstiringkondades kesiselt vastu. Valge helilooja mustade muusikal põhinev teos hämmastab maailmapublikut eheda realismi, draama ja dzässmuusika kooslusena. Tutvumaks mustade muusika traditsioonidega elas Gershwin ise mitmeid kuid neegrigetos. Ooper kajastabki neegrite elu agulis, mille vaesuse, narkootikumide ja kuritegude miljööst tõuseb esile invaliid Porgy kirgastav armastus Bessi vastu. Esimese maailmasõja järgsed kümnendid said dzässi võidukäigu ajastuks. Tuntud dzässmuusikud kolisid New Orleansist Harlemisse, seal tekkis dzässi kommertslik meloodiline variant sweet music. Gershwin aga ühendas dzässi sümfoonilise muusikaga. Selle valdkonna esimene suurteos "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile (1924)
Linnades on: · kesklinn - ärila /kaubandus- ja kontoripinnad/ · üleminekupiirkond - agul /segahoonestus, soositud elamispiirkond/ · vana tööstuspiirkond - nüüdseks ümber ehitatud kaubandus- või elamispiirkonnaks · madala maksumusega elurajoonid · kõrge maksumusega elamurajoonid · uuskeskus · uus tootmise piirkond · uus /raske/tööstuspiirkond · vanad ja uued keskklassi elamurajoonid /korrusmajad/ · eeslinn, vaid eliidi elumajad · regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal Euroopalik linn: eeslinn, äri-ja kaubanduskeskus, renoveeritud linnarajoon, kesklinn, uuselamurajoon, tööstusrajoon ajalooline Ameerikalik linn: elamurajoon, tööstusrajoon, kesklinn - ärila, elamurajoon 16. Sudu - ilmastikunähtus suurlinnades - suitsust ja selle lisandeist koosnev mürgine udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral , kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus sisalduva vääveldioksiidi ja heitgaasidega. Nimetus pärineb Londonist.
raamat 1935. aastal ja Kolmas tase Neljas tase eesti keeles 1995. aastal Viies tase ning selle andis välja kirjastus Eesti Raamat Tegevus toimub peale Esimese maailmasõja lõppu Tegevuspaik on Monterey linn Kalifornias Sündmuskohad, peategelased, lühike sisukokkuvõte Peamiseks sündmuskohaks on maja Tortilla Flati agulis ja ka selle ümbrus Peategelasteks on kuus sõpra: Danny, Pilon, Pablo, Jesus Maria, Piraat (rahvas kutsus teda nii) ja Suur Joe Esimene maailmasõda oli lõppenud ja kui Danny sõjaväest koju jõudis, sai ta teada, et tema vanaisa on surnud ja ta päris kaks tema maja, mis asusid Tortilla Flatis. Väiksema maja üüris ta oma sõbrale, Pilonile, kes kutsus sinna elama veel Pablo ja Jesus Maria. Ühel õhtul jõid nad veini ja läksid magama, unustades küünla põlema ja maja põles maha
valgus ja piemdus ning mure ja rõõm. Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude erinevusele - elu varjupoolele ja rõõmule. ,,Hääl varjust" kutsub lugejat tumepoole juurde, sinna mahub sõjajärgne koledus, surma traagika, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, kontvõõra mured ja inimese hinge vaevavad probleemid. Hääled ei kisenda enam, nad vaid halitsevad tasakesti oma valutavat südant. ,,Agulis" poetessi puudutab valusalt kannatav maailm. Momentvõtted osutavad tsivilisatsiooni pahedele, mille ohvriks ja tegelikult ka tekitajaks on inimene. Läbi sõnade joonistab Under täpse pildi tolleaegsest elust äärelinnades: Need tohletand majad kui ussitand seened neil porine võõp. On lapsi väraval: kaelad kui peened! peos komvekikarp ja tinane nööp.
tunge.Underi luulet läbib olemise suur vastasseis-elu ja surma,rõõmu ja mure,valguse ja varju vahel. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, sokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. (,,Sirelite aegu","Veri valla","Endaga","Agulis".) · Underi ballaadid- Ballaadid on dramaatilised,peamiselt rahvuspärimus ainestikuga värsslood. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga
vaatlemiseni. Inimene on underi lüürikas väsimatu otsija. ,, Õnn on olla teel" , ,,Päevalaule" Luulekogus ,, Hääl varjust" sisuks on elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus, mis avaneb eri vaatenurkade kaudu. ,,Tuisk" Valus tundub hingeline lahutatus,üksiolu. ,,Aknal" , ,,Kakas kitse"-üksiolu ja vägivaldsus. Luuletaja loob täpselt ja vapustava kujutuse viletsuse hääbujaist. Nende elutruude piltide loomisel võisid Underile tuge anda lapsepõlvemälestused. ,,Agulis" ,,Seek" masendav pilt vanaeidekese kustuvast elust. Neis luuletustes on selgelt näha sotsiaalset protesti, kuid üksnes kujundi jõul. ,,Kontvõõras", ,,Ahastaja", ,,Varjumees" ,,Ummikus" jne. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" seab esiplaanile inimese kõikehõlmava suhte loodusega, mille elustavat juuresolekul on tunda ka linnapildistikus. Tsüklis ,,Laule lindudest" imetleb luuletaja igast küsimiseest vaba eluindu.
peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Muusika autor on Frederick Loewe, kes kirjutas ka algsele muusikalile kogu muusika. Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Eliza Doolittle on agulis elav naine, kes müüb tänaval lilli. Tema tugev kokni aktsent, ei lase tal saada lillepoes müüjaks. Samuti puuduvad tal head kombeid ja ta ei suhtle just kuigi viisakalt, samuto on ta harimata, riiakas, kangekaelne. Kuid Eliza suudab endast nii palju lugu pidada, et isegi raha puudumisel pole olnud nõus oma keha müüma. Henry Higgins on uhke, kergesti ärrituv keeleteadlane, õpetab kõnekunsti. Samuti ei meeldi talle naised nii väga
21. sajandi Unustatud Töökoda Unustatud võib olla miski, mis läks meelest või jäi maha. Mida peaks aga tähendama Unustatud Töökoda 21. sajandil, mil enamik inimesi ei vaevukski selle pärast pead murdma? Esmapilgul, usun, arvavavad kõik, et Unustatud Töökoda on järjekordne mahajäetud ja pankrotti läinud tehas, mis asub kusagil agulis. Samas aga, kui sügavalt järele mõelda, leiab igaüks Unustatud Töökojale oma tähenduse. Richard Brautigan kirjutas raamatus "Arbuusisuhkrus": "Keegi ei tea, kui vana on Unustatud Töökoda, mis ulatub siit meie juurest kaugustesse, kus me pole käinud ega tahagi minna. See kõrgus meie kohal unustatud asjade kuhjadena, mis kasvasid taamal mägedes ja ulatusid vähemalt miljoni miili kaugusele." Minu
ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Kesklinnast, mis on parima kättesaadavusega, saab kaubandus-ja kontoritetsoon ehk nn. ärila. Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jne. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdametele ka eeslinnakeskustes jne. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega.
3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Aja jooksul linn kasvab. Kesklinnast, mis on parima kättesaadabusega, saab kaubanudus ja kontoritetsoon ehk nn. Ärila (ehk city, ingl.k. central business district). Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jmt. Kõrgete hindade tõttu surutakse elanikud, tootmine ja vähemtulus
Lavateost ei saatnud esialgu kuigi suur tähelepanu. Ballett ,,Puust prints" (1917) oli märksa edukam ning tänu balleti menule lavastati 1918. a ka ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss". Balletti helikeeles on märgata impresionisstliku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kujundlikult edasi ka muinasjutulist õhustikku. Keskmine periood Pantomiim-ballett ,,Võlumandariin" (1923) Muusika hoogne energia ja atraktiivsed rütmikujundid. Tegevus toimub modernse suurlinna agulis, kus prostituut meelitab oma kliente urkasse, et tema kolm hulgusest kaaslast nad paljaks rööviks ja tapaks. See läbiproovitud skeem ei tööta aga hiina päritolu mandariini ehk Hiina riigiametniku puhul, keda röövlite noahoobid ei vigasta. Hiinlane on sedavõrd oma kire võimuses, et alles pärast rahuldust hakkavad haavad veritsema ja saabub surm. Libreto varjamatu seksuaalsus oli ka põhjuseks, miks Ungari teatrid ei julgenud teost lavale tuua. Klaveritsükkel ,,Mikrokosmos" (1937)
Surmameeleolud inetuse-esteetika- jultuse ülistamine.5.Väärtuste maailm kukub kokku.6.Sõjajärgselt on süüdunne toimunu pärast.Tundsid süüd sõjas tapetud inimeste pärast,sest kõik on ju kellegi pojad,mehed,isad,kes võibolla ei läinud sõtta vabatahtlikult.Kõige tähtsam on Inimene"Oo ärge tapke Inimest!".7.Maailma keskpunkt on igaühe MINA.MINA ei näe vaid vaatab, ei kirjelda vaid elab läbi.Hendrik Visnapuu"Langes lund,langes verist lund","Sireli".Marie Under"Agulis","Orb",Becher"Ettevalmistus"Dadaism- sürrealism.-Dadaistide agressiivne suhtlemine publikuga,olulised on mäss,provakatsioonid,skandaalid,kirjutasid kõlaefektidel rajanevaid luuletusi.Guillame Apollinaire(1880-1918)"Kroon"sürrealist. Sürrealism tekkis1919a. Prantsusmaal.Dadaistid muutusid sürrealistideks.I MS oli hukka mõistetud.Sürrealistide meelest tuleb vägivalda aktsepteerida ja võtta vastutus.Püüdlesid maagilise reaalsuse poole.1.Unenäod tuleb vabastada,tuleb
Nende peamine ülesanne oli kutsuda ning õhutada ülesse kõiki koosolekul viibijaid võitlema ning kaitsma oma riiki, vabadust ja uhkust. Sellega nõustusid enamus. 9. Henn Ahas polnud pärit just kõige jõukamast perest, ega kõige paremast kodust. Henn Ahase peres oli väga palju pereliikmeid ning sellest tingituna oli Henn Ahasel ka väga vilets ning väga halvas seisukorras olev kodu. Henn Ahas elas oma korteris, mis asus koolilinna kõige kaugemas agulis mis võimaldas tal Tartus õppida. 10. Maal elavate inimeste suurim tahtmine oli saada endale suurem tükk maad, et harida seda enda tarbeks. Nad soovisid endale luua põldusi ning talusid, millepealt teenida endale igapäevast leiba ja ka isegi kasu, sest toitu nappis. Mõni soovis ka luua endale mõisa ja võtta endale tööle odavat tööjõudu. Maal elavate inimeste soov oli elada enamasti rahus ning puutumatuses. Maal elav rahas pooldas rohkem punaseid, sest
Keskmine period Bartoki ajal loodud teoste seas on tähelepanuväärsel kohal klaveripalade tsükkel "Mikrokosmos" ja pantomiim-ballett "Võlumandariin". "Võlumandariin" (1923) on helilooja meisterlikku orkestratsiooni üks värvikamaid näiteid , muusika hoogsat energiat ning atraktiivseid rütmikujundeid võib võrrelda vaid Stravinski "Petruska" ja "Kevadpühitsusega". Erinevalt Stravinski nimetatud ballettide arhailisest õhustikust toimub aga "Võlumandariini" tegevuse modernse suurlinna agulis, kus prostituut meelitab kliente oma urkasse, et tema kolm hulgusest kaaslast nad paljaks rööviks ja tapaks. See läbiproovitud skeem ei tööta aga salapärase võõramaalsase, hiina päritolu mandariini puhul, keda röövlite noahoobid ei näi vähimalgi määral vigastavat. Hiinlane on lihtsalt sedavõrd oma kire võimuses, et alles siis, kui prostituut on teda rahuldanud, hakkavad kummalise võõra haavad veritsema ning seejärel ta ka sureb. Libreto varjamatu
toiduainete tootmine ei olnud jälgida rahvastiku kasvu perioodil 1970-1983. Ränne linnapiirkondadega on tavaliselt motiveeritud lootust paremateks elutingimusteks. Umbes 16% elanikkonnast Etioopias elavad vähem kui 1 dollariga päevas (2008). Keskmine pere suurus on kuus või seitse liiget. Kuigi tingimused on oluliselt paremad linnades, terve Etioopia kannatab vaesuse ja halva kanalisatsiooni käes. Pealinnas Addis Ababa, 85% elanikkonnast elab agulis. Ainult 12% kodudest on tsemenditud plaatide või korrustega. Kanalisatsioon on kõige tungivam vajadus linnas. See aitab haiguse levikuteks. Kirjaoskuse tase on 82%. Sündide arv, laste suremust ja surma määrad on väiksem linnades kui maapiirkondades, sest seal on parem ligipääs haridusele ja haiglatele. Eluiga on kõrgem 53, võrreldes 48-ga maapiirkondades. Jätkuv linnastumine ja ränne ohustab keskkonnasäästlikkust Etioopiat. Kuna rohkem rände juhtub, siis vähenes toiduainete
9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga
Ristisõitjad Kirjanik kujutab oma novellis vastikut ja masendavat maailma, kuhu preester on oma ameti tõttu juhtunud. Tema ülesandeks on surmaminejatele jutlust pidada või nende pihtimust kuulata. Tegevus algab agulis, rõhutud ja räpases meeleolus. Eemal suitses vabrik, mille tolm kattis nii taimed kui lapste näod, nii aknad kui terved tänavad. Ilm oli veel palav ja see lisas olustikule veel ebameeldivaid külgi. Preestri esimene käik oli Anna Raudani juurde. Kuigi nimi on üsna keskpärane, mõjub see isikupäraselt ja kõlavalt- täpselt Gailiti stiil. Surija, lämbuvalt köhides ja abipaluvate silmadega, püüdis rääkida preestrile ruttu, ruttu oma rohketest lastest ja suurest armust, tahtis
surma padrikusse kaotsi oli läinud. Tuleb aeg täis päikest, valgust, soojust ja rõõmu. Ärgatakse ning põlves sirgub uus jõud. 6) 1928 - HÄÄL VARJUST Peale igat tõusu on ka langus. Samamoodi vaheldus ka Marie Underi looming. Sellesse tuli elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus. See väljendub erinevates luuletustes. Luuletaja loob pildi viletsast hääbujast linna aulis, mille koht sai ta inspiratsiooni väiksena ise samasuguses keskkonnas sirgudes. Luuletuses ,,Agulis" kirjendatakse elu: ,,majad kui ussitanud seened", ,,on lapsi värval: kaelad kui peened!". Väljendub sealne karm ja väga vaene elu. Ta avaldab selle üle kahetsust ja protesti, mis autori hinge vaevab. Marie Under käis Pariisis, ta oli ta vaimustuses sealsest kõrgkultuurist kuid ta ei jätnud tähele panemata sealseid vaeseid, mis selle uhkuse kõrval eksisteerisid. Marie Under justkui ei tea, kuidas elada või mida teha - kas nutta või naerda.
(pomm hävitas nende kodu). Nad läksid elama ema õe juurde. Elutingimused olid kaunikesti kitsad, samas lastel oli õues tegutsemiseks ruumi ja vabadust. Neile sobis see paik suurepäraselt, sest hommikul sai kohe õue mängima minna ning kui nälg näpistas, käidi toast läbi, söödi midagi, kas suhkruleiba või ainult vett ja leiba ning jälle õue tagasi. See oli nagu pidev õues kasvamine, omapäi ning täiesti rahulikult mürgeldamine. Tema lapsepõlve agulis oli ümbrus nagu üks suur aed, kõik tundsid kõiki ja lapsed kasvasid vabalt õues. Eriksoni järgi oli mängueas võimalus püstitada oma eesmärk ning katsetada nende elluviimist, ilma karistuse hirmuta arendab sihikindlust. Laps õpib oma tegevusi kavandama ning omandab esmaselt teiste juhtimise kogemused. Koos iseseisvusega areneb ka vastutustunne enda tehtu eest. Kujuneb välja südametunnistus, arusaamine heast-halvast ja kui ta toimis valesti, süütunne
Kujutluspilti Rembrandti kunsti stiilist ning tema loominguperioodist aitavad täiendada hulgaliselt hästi säilinud joonistused. Paraku vajus Rembrandt pärast surma täielikult unustuste hõlma. Õnneks taasavastati mees ja hakati tema kunsti hindama uuesti alles 19. sajandil ning uuema aja kunstnikud on tema oskustest palju õppinud. Maha matnud elukaaslase Hendrickje 1663 ja poja Tituse 1668. aastal, sureb Rembrandt üksiku, mahajäetuna ja vaesena 1669. aastal Amsterdami Rozengrachti agulis. Rembrandtil oli ka väga palju õpipoisse, kuid mitte ühtegi, kes oleks midagi osaks saanud tema kunsti vaimust, sest nad jäljendasid lihtsalt puhtväliselt Rembrandti maneere. Lisad Saskia portree Poeg Titus mungana Rembrandti üks ilusamaid Kolm rist eneseportreid Sajakuldnaleht Öine vahtkond Mees kuldse kiivriga
- 1917 ,,Sonetid"- pöördeline mõju, armastusest häbenemata, armukirg, intiimsus, lähedus. Nt sonett ,,Ehtides" - 1918 ,,Sinine puri"- endiselt juubeldav, värvikad võrdlused looduse kirjeldamiseks, veidike ülepakutud - 1920ndate algus ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa"- ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud, suure emotsionaalsusega kujutatakse sõda. - 1927 ,,Hääl varjust" elu varjuküljed nt ,,Agulis" - ,,Rõõm ühest ilusast päevast"- helgemas meeleolus luuletused, meeldejäävad looduspildid. - 1929 ,,Õnnevarjutus" ainus ballaadikogu Underilt, ainet nendeks sai rahvaluulest, piiblist oma fantaasiast. Kirjutab tegelaste hingeelust, maalib süngeid ja karme pilte, tunneb kaasa neile, keda elu pole hellitanud. Ta e loe moraali vaid laseb kujunditel enda eest rääkida. Ballaadid räägivad önnetust
Venemaal hakkas kehtima kolmik võim. Suurem osa võimust oli aga ikkagi Sofia käes. Peeter saadeti emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse vihkamise ja paanilise hirmu, ta ei suutnud neid ealeski enam usaldada. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel retkel satus Peeter Kukui külasse, oli Saksa agul, mis erines täiesti muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru. Selles Saksa agulis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Kukuis õppis Peeter tundm sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Lefordi plaanide järgi ehitati Preobrazenski lossi lähedal Peetri mängu kindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme. Mängu sõdurid said tõelistele sõduritele vastava õppe, kuigi pommide asemel kasutati laskemoonana herneid ja naereid. Kukuis sai Peeter mõtte hakata ehitama laevu
soositud elamispiirkond; 3) vana tööstuspiirkond 4) madala maksumusega elamurajoonid; 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid; 6) uuskeskus; 7) uus tootmise piirkond, nt lennujaama juures; 8) uus (raske)tööstuspiirkond; 9) vanad ja uued keskklassi elamurajoonid; 10) eeslinn, vaid eliidi elumajad (suburb); 11) regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamjaolt ajalooline linnasüda. Kesklinnast saab kaubandusetsoon ehk ärila. Kesklinna ümbritseb harilikult agul. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kistad tänavad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused.
lähedal.Mulle meeldib,et Under kujutab inimest kui oma unelmate püünises vähkrevat isendit,kes ei tea isegi,mis ta elult tahab.Võimalik,et kuulun samuti nende inimeste hulka,ehk seetõttu ongi sellised luuletused mulle kõige hingelähedasemad.Ma arvan,et lõpus kirjeldatud haava all mõtleb Marie inimese kibestumust kogu päeva vastu.Iga õhtu vajub ta pettunult unne,aga samas jällegi järgmine päev seisab vastu samasugustele dilemmadele. Luuletus "Agulis" Kuigi see kirjatükk on kirjutatud aastatel 1923-1927,siis tänapäeval kestavad veel samadki probleemid edasi.Inimvaremed lebavad tänavatel,lapsed,kes kerjavad uue kõhutäie nimel,loovutades nii mõnigi kord oma puutumatuse.See luuletus tekitas ängi,sest kõik see,mis maailmas toimub on tegelikult tõsiselt jube ja õõvastav.Mulle meeldis,et Under kirjeldas kogu viletsust nii ehtsalt ja elutruult,et tekkis tunne,nagu oleks ise kogu selle vaesuse keskel
Linnade laienemine ja sisestruktuur Kesklinn ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid Uuskeskus Uus tootmise piirkond Uus(raske) tööstuspiirkond Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid Eeslinn, vaid eliidi elumajad Regeneratsiooniala endises agulis Keskkonnaprobleemid linnades puhastusseadmed, transport, küttematerjaalid, ehitusstiilid, jäätmekäitlus, inimeste põhjustatud reostus, 16:07 Ühiskonna arengu peamised jooned AGRAARAJAST INDUSTRIAALAJAST INFOAJASTU U U Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus
saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid barokk, renessanss, klassitsism) · Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal · Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek o majad asetsesid üksteise kõrval · Stiilid: o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles) · kaunistas kiviraidkunst
saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid – barokk, renessanss, klassitsism) Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek o majad asetsesid üksteise kõrval Stiilid: o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles) kaunistas kiviraidkunst
tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. Ühiskonna varjuküljed toodi avalikkuse ette ja seetõttu nimetati 19. sajandi realistlikku suunda kriitiliseks realismiks. Põhizanr oli romaan. Realism arenes eelkõige Inglismaal, Prantsusmaa ja Venemaal. Charles Dickens (1812-1870) Sündis Londoni lähedases agulis, lapsepõlv möödus Chathami nimelises väikelinnas, kus sai ka natukene haridust. Tema isa armastas lõbusalt elada ja kõrtsis aega veeta, sattus võlavanglasse ja ema, kes hoolitses rohkem oma rõivastuse või laste eest, leidis, et 11aastasel poisil on paras aega iseendale leiba teenida. Ta pandi tööle saapamäärde vabrikusse, kus ta iga päev 12 tundi seitsme sillingi eest nädalas saapamäärde karpidele silte peale kleepis. Kirjanik sai juba poisikesena tunda, mida tähendab
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga
Saksakeelsed etendused sõjaväelastele. Eesti klassikat mängiti päris palju ja repertuaari oli küllaltki hea valida. Olulisemad tähised: · Saksa aja suurimaks teatrisündmuseks kujunes I eesti ballett, E. Tubina ,,Kratt", mis lavastati nii Vanemuises 1943, kui ka Estonias 1944. · Algupärandid (mõni neist juba esimesel nõukogude aastal kirjutatud): August Mälgu ,,Lõunatuul" (1942, alg ,,Idatuul"), Hugo Raudsepa ,,Sündmused agulis" (1942 alg ,,Uued rajad") ja ,,Vaheliku vapustused" 1943. · Klassika: Tammsaare, Vilde, Kitzberg, Koidula: Shakespeare, Moliere, Lessing, Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas,
Eesmärk on vastanduda n-ö loomulikule maailmale. Erinevuse kaudu luuakse nn. keelatud identiteet, mille kaudu väljendatakse subkultuuri läbielatud kogemusi ja maailma, pakutakse maagilisi või imaginaarseid lahendusi. Homoloogia - kuidas see stiil luuakse, kuidas sünnib keelatud identiteet? Homoloogia - strukturaalne resonants sotsiokultuurilist tervikut moodustavate elementide vahel. Teatud väljenduslaadid sobivad teatud ühiskonnakihist pärit olevatele inimestele. Ehk kui sa oled agulis kasvanud töönoor, siis nähtavasti sinust ei saa keegi, kes igal õhtul sümfooniad kuulab. Willis "Profane culture": subkultuur ei moodustu juhuslike väärtuste ümber, tegemist on väga korrastatud sisemise struktuuriga. Hall "Resistance through rituals" punk : vajaduse korral leiame homoloogiaid (riietus, käitumine, kõnepruuk). Kuid erinevus Hebdigei sõnul: traditsoooniliselt on subkultuuri sees olemas "pühad tähistajad" (ikoonid), mida ei saa muuta ega millega ei või mängida
keelatud identiteet, mille kaudu väljendatakse subkultuuri läbielatud kogemusi ja maailma, pakutakse maagilisi või imaginaarseid lahendusi. Homoloogia (vastandudes analoogiale)- kuidas see stiil luuakse, kuidas sünnib keelatud identiteet? Nt. homol annab edasi kuidas skinheadid elavad. Homoloogia - strukturaalne resonants sotsiokultuurilist tervikut moodustavate elementide vahel. Teatud väljenduslaadid sobivad teatud ühiskonnakihist pärit olevatele inimestele. Ehk kui sa oled agulis kasvanud töönoor, siis nähtavasti sinust ei saa keegi, kes igal õhtul sümfooniad kuulab. Willis "Profane culture": subkultuur ei moodustu juhuslike väärtuste ümber, tegemist on väga korrastatud sisemise struktuuriga. Hebdige uuris nähtust ,,punk" subkult toime on teistsugune, annab väärtusi edasi läbi riietuse, kõne. Traditsiooniliselt on subkultuuri sees olemas "pühad tähistajad" (ikoonid), mida ei saa muuta ega millega ei või mängida
kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond. 3.Vana tööstuspiirkond;19-20sajandi tööstus-või ladude piirkond,mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandus-või elamispiirkonnaks. 4.Madala maksumusega elurajoonid 5.Kõrge maksumusega(eliit)elamurajoonid 6.Uuskeskus 7.Uus tootmise piirkond nt. lennuvälja juures 8.Uus(raske)tööstuspiirkond 9.Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad) 10.Eeslinn,vaid eliidi elumajad 11.Regeneratsiooniala endises agulis(2)või(3)tööstusalal Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks,ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. - Energiavarad on loodusnähtused ja looduslikud kütused,mida kasutatakse energia saamiseks.Neid jaotatakse traditsioonilisteks(uraan,fossiilsed kütused) ja alternatiivseteks(peaksid asendama
Industrialiseerimine põhjustas tööstuspiirkondades nii kiire linnade tekkimise, et oli võimatu planeerida ja asustada linnu nii, mis oleks vähegi vastanud sotsiaalsetele nõuetele. Jubedates agulites lokkas alkoholism ja prostitutsioon. 17 ja 18 sajandil suurlinnades arenema hakanud organiseeritud kuritegevus leidis seal endale soodsa kasvulava. Agulite sotsiaalse laostumise jälgedes käisid vägivallaga seotud kuriteod. Varavastased kuriteod ei võtnud kuigi suurt ulatust agulis polnud eriti midagi varastada. Kuritegevus kasvas plahvatuslikult. Avaliku korra kindlustamiseks agulites vajati arvukat ja hea haridusega politseid. Suurt tähelepanu hakati pöörama keskkonna ja kuritegevuse suhetele. Varem oli kuriteos vaid nähtud kurjategijat, keda sai piirata hirmutamisega. 19 saj hakati mõistma, et kuritegevus nakatas inimesi kui teatud tüüpi haigus. Tuli reformida krimanaalõigust. Kanti ja Hegeli kättemaksudeooria ei mõjunud, kuna keskkond oli selline.
Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" ,,Milline öö"
1923 "Pärisosa" Ma elan- tunneb end osasüüdlasena inimsoo varingus, et oma poeediülesannet täita, peab juurdlema olemasolu suurte, igaveste küsimuste üle. Ma armastan su armastust. Mis on pärisosa: inimene jääb igaveseks küsijaks ja uurijaks, kes midagi saavutanult seisab rahuldumatult uute otsingute lävel- Surelik, Kahetsus, Elu. 1927 "Hääl varjust" elutumedus, inimhinge vaevav ööpoolsus, mis ilmeb nt sünges maastikupildis- Tuisk, objektiveeritud esitlustes- Agulis, Seek, Pariisi pilte, painajalikud sisevaevad ja inmlik hingeäng (sel ajal unetus)- Kooljakuu, Kontvõõras, Ahastaja, Varjumees, Unetuma laul. Viimane Aimus, mis sillaks järgmisele kogule 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" vastupidine eelmisele kogule, inimese kõikehõlmav suhe loodusega, kõik on hoogsas liikumises. Hommikupalve, Esimesed päevad, Täna- vaheldusrikkad tänavamuljed, Vaguni aknal, Maantee- maastiku hetkevaated, Raismik.Mets-
Luules esineb tihti Piibli motiive("Verivalla"). Under mõisatb , et uks jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust. ("Ma elan") Loomingulisest kõrgtasemest annavad tunnistust tema järgmised neli luuleraamatut. "Hääl varjust"(1927) ja "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) - on vastandlikud, mure ja rõõm , inimhinge öö-ja päevapool. "Hääl varjust" - 1)realistliku kujundlikkusega elupildid. Asub otsekui kõrvalvaataja positsiooni. Esile tõusevad agulivaated( "Agulis" , "Vaeste patuste tänaval"). Aguliteema on iselaadne - kujundlik, üliinimlik, lüürikaomane.2) sisemonoloogid, sisevaatused, kõnelused endaga.Korduvad hirm,mure, eluvaev,ummikutunne.("Ahastaja" , "Vaev"). "Rõõm ühest ilusast päevast" - esil inimese sisemaailma teine pool - elujaatavad tungid nig loomulik elurõõm.Ühtekuuluvustunne loodusega.("Raismik.Mets"). "Õnnevarjutus"(1929) - luule on mitmekülgne,psühholoogilinem müütiline lähenemine, ballaadiloomingu kogu
On Ahti tütar, vetejumala tütar. siis tuleb talle meelde oma eelmine kodu, ta kaob ja noormees kaotab kõik. ,,Porkuni preili" Porkuni on Rakvere lähedal, paekivi. Ja seal oli mõis, kus oli mõisavalitsejateks kaks rüütlit, kes lähevad Ristisõtta, neil on ka kenda õde, Barbara armub eestlasesse. Kui need vennad tulevad tagasi, siis õde on rase ja vennad hukkavad tema armastatu ja õega teevad nii, et raiuvad Porkuni järve jäässe augu ja uputavad õe sinna ära. ,,Agulis". Ballaad ,,Taevaminek" peaks tulema meelde üks Astrid Lindgreni raamat, mis samuti kõneleb lastele surmast. ,,Vennad lõvisüdamed". Neitsi Maarja on nagu tema ema. Räägib kaastundest. ,,Orb" orb on vaenelaps, kellel kedagi pole. Inimesed mõnitavad ja narrivad teda. Inimesed ei julge olla nemad ise. ,,Üksteisest pimesi me mööda käime", tegelt on pealkirjata luuletus. Mask kaob inimeselt siis, kui teda puudutab lähedalt kunst
annaabi.ee 
