50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janosh112
Õppematerjali autor
keskkond mõjutab meid suurel määral. Ühiskonnas valitsevad tavad, arusaamad ja uskumused. Inimene on nõrk ja habras ning ta laseb kollektiivsel ühismõtlemisel end juhtida, sest nii on kergem. On kergem minna vooluga kaasa, kui hakata teises suunas ujuma. Sellepärast on Leemet tähelepanuväärne, sest tema ujus alati teises suunas. 11. Lollus on tugevam kui tarkus Kummaline, et ussisõnad on unustatud, kuid usk haldjatesse jääb. Lollus on tugevam kui tarkus. Rumalus on vintske nagu puujuur, mis puurib end maasse seal, kus kunagi kõndisid inimesed. Lollust on kergem uskuda, sest seda pole vaja õppida, omandada, see on sündides kaasa antud. Tarkust tuleb omandada ja see on raske. Inimene läheb alati kergema vastupanu teed. Kui talle öelda, et jumal aitab ja piisab vaid uskumisest temasse, siis inimene usub, sest miks ta peaks vaevama end veel ussisõnade äraõppimisega? 12
Mälestamiseks peaks olema paik, millest kõigil oleks teadmine ja kõigile oleks tagatud ligipääs, kuid mis võimaldaks ka rahu. Allikas: www.leinaleht.info Elu eelduseks on kasvamine, arenemine ja muutumine. Muutused toovad endaga alati kaasa ka kaotusi. Lein on normaalne kaotusele järgnev reaktsioon ning osa elust. Leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased, mõnikord võib osutuda vajalikuks professionaalide abi. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Täiskasvanutel on tihtipeale puudulikud teadmised ja ekslikud arusaamad laste olukorrast keeruliste sündmuste ajal ja pärast neid. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, või lapsed, kes satuvad suurde õnnetusse või katstroofi, reageerivad nendele sündmustele jõulisemalt ja kauem kui lapsevanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud oskavad arvata. Tihti ei mõisteta laste valu sügavust ja lapsed ei räägi oma kogemustest täiskasvanutele.
· koos veedetud aja hulk ja kvaliteet; · esmaste vajaduste rahuldatuse aste; · laste arv ja nende iga, tervis jms; · suhete kvaliteet lähisugulastega; · materiaalne seisund; · tervislik seisund; · haridus, selle puudumine, täiendamine jne. Nimekirja võiks jätkata veel pikalt. Kuid ta pole lõputu ning siin esitatud punktid hõlmavad suure osa kõige vajalikumast. Enamik probleeme tuleneb asjaolust, et mõni võtmetegur on hooletusse jäetud või üldse unustatud. Kuid seda saab muuta. Sest abielus olemine on kunst, seda saab ja tuleb õppida. Just nagu kõiki teisigi olulisi ja keerulisi asju elus. Kõige rohkem kahju teeb meile ülbe, põhjendamatu enesekindlus, millega paljud abielumaailma hüppavad. Et küll ma hakkama saan kui sain hakkama kohtamiste, romantika ja seksiga, siis pole ka abielu mingi probleem. Kuid see pole nii. Pigem võiks läheneda sedamoodi: mul on sellest oma arvamus, vaatame, kuidas see tegelikkusega kooskõlas on
36-37 Kokkuvõte Laps kasvab ja areneb kogu elu. Kõige suuremad muutused toimuvad teismeeas, mis tähendab, et laps hakkab saama täiskasvanuks. Ta muutub nii emotsionaalselt, kehaliselt kui ka psüühiliselt. See metsik ja tormiline aeg, mil laps ,,otsib" end, on oluline nii lapsele endale kui vanemale. Iga teismeline laps on kindlalt veendunud, et tema vanemad on kõige rumalamad ja ta ise kõige targem. Kuid teadke vanemad, et see on mööduv. Mõne aasta pärast on see unustatud ning teie laps armastab teid samamoodi nagu ennegi. Teil on lihtsalt antud ,,raske" aeg, et kasvatada noori täiskasvanuid, et hiljem nende üle uhke olla. See ongi vanema ülesanne. Tagada oma lapsele rõõmus, usaldav lapsepõlv ning veelgi armastav hüppelaud täiskasvanuikka. Kokkuvõttes võin öelda, et seda referaati oli väga huvitav teha. Kuna olen kuulnud palju teismelise füüsilise välimuse muutustest, siis sain uut ja põnevat infot just psüühika poole pealt
Tema oskus lollitada ümbritsevaid inimesi ja neid segadusse ajada on hämmastav! Uskuda tõde, mis on imeilus illusioon! Vaid tema on selleks suuteline. On vist palju tahta, et te teda mõistaksite. Tema maailmatunnetus on enneolematu, tema ideed utoopilised ja jalustrabavad. Tihti ka mõistetamatud ja segased. Täpselt nagu ta isegi. Sa olid kui mu pisar, Mis mu põselt alla langes. Veeres alla silmast, Kus oli ta tegelik koht. Ja siis kukkus teadmatusse, Ning kuivas kiiresti. Seega oli ta unustatud. Keegi ei mõelnud enam, Kui palju kurbust ta õhkas, Missugust valu ta väljendas, Sest tulid uued nutupiisad peale. Ajapikku ka unustati, Miks oli see pisar valatud. Miks oli lastud sel pisaral oma silma kurnata, Ma tean, Et ise ka vahel unustan, Aga mitte seda pisarat, Ta oli eriline! Ta oli VALUS, Jättis haava südamesse, Mitte nagu kõik teised, Mis ainult niisutasid kaela ja märjutasid maad. See pisar kuulus mulle Ta jättis jälje, Mis sest, et surmahaava näol
hakati siiski mainima, et "lojaalseid venelasi on ka, need, kes 26.27. ap- rillil kodus olid". Antud hetkel see tõesti vähendas rahvuskonflikti eskaleerumise võimalust, kuid samas propageeris mõtteviisi, nagu vene rahvusest kodanikud ei võikski kasutada oma põhiseaduslikku õigust avalikele kogunemistele. Baltimaad või Balkan? Seega "pronksiööle" järgnes meediakampaania arvamusartiklitena ja juhtkirjadena, mida jälgides tekkis mitmeid kordi tunne, et ma ei ela mitte 21. sajandi alguse Eestis, vaid 20. sajandi 90. aastate Balkanil. Serbia meedia haaras tookord kiiresti kinni Milosevii väidetest, et Kosovo puhul pole küsimus mitte ainult poliitikas, vaid "meie isamaas". Keelekasutus Serbias taandus demagoogiale, retoorilistele küsimustele ja hüüatustele "äravalitud rahvast", kes astub vastu oma saatusele. Tekkisid enesehaletsus, ultimaatumid, vägivalla õigustamine, konspiratsiooniteooriad jne.4 Niisugune retoorika lõi serblastele nii
naernud . Midagi roosat ja lõhnavat ei , see pole minu jaoks ! Ja siis ühel päeval tutvustati mulle harakkuljust harilikku harakkuljust . Kõik hariliku on määratlenud harilikud inimesed harilike inimeste tarvis . See , kes läheb kohtumisele laane varjus kasvava armsa lillega , ei ole enam harilik inimene , 10 Fred Jüssi raamatud ja plaadid ,, Räägi mulle rebasest " Fred Jüssi Öeldakse, et uus on unustatud vana. Mõnikord ongi nii. «Räägi mulle rebasest» ilmus 1987. aastal. Nüüd on see raamat jälle lugeja käes, ainult et uues kuues eelmisest pisem ja uute piltidega. Tegelased ikka needsamad, kes varemalt. Vahepeal möödunud aeg on tinginud küll pisiparandusi tekstis, aga need puudutavad üksnes mõne looma käekäiku, mitte olemust. Metslooma olemus, nagu inimloomuski on väga visa muutuma.
aulist elu neid hüvesid, mida annab mõistus. Me oleme õnnetud, kuna avastame, et saame selle, mis ärritab meie ihasid, kätte liiga hilja, kui üldse saame. Me tahame omada liiga palju mõttetud ja kalleid asju, mis meid kuidagiviisi targemaks ja aulisemaks ei tee ja kui me neid asju ei saa, oleme me õnnetud ja ebakindlad. Inimesed muutuvad ka ebakindlaks ja õnnetuks, kui nad mõtlevad ja kurvastavad ammuse ja unustatud valu pärast või muretsevad eesootava elu pärast. · Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid