Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e
Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekand...
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine) - Toimub paljude põlvkondade - Toimub organismi eluea ...
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema...
Selline olukord on liigitatud tänapäeval sõltuvuseks- virtuaalmaailma sõltuvuseks. Inimesel, kes sellist sõltuvust omab , tekivad tunnused väga kiiresti, kiiremini, kui mõne muu sõltuvuse tekkimisel ( suitsetamine, narkootikumid jne ). Tundemärgid on ehk isegi halvasti märgatavad, kuid huvi inimese teistmoodi käitumise kohta peaks tekkima lähikondlastel siiski. Suurimaid tunnused sellise haiguse puhul on enamasti enesessetõmbumine, mittemärkamine välismaailma olukorda, halvasti adapteerumine reaalsesse ellu, pidev ootus minna uuesti ,,võrku" jne. Selliste tunnuste väljendumisel tuleks abi otsida psühhiaatrilt või psühholoogilt. Kuuldes sõna internet, virtuaalmaailm või otsingumootor neti.ee, ei tekita see tänapäeval peaaegu mitte kelleski uudsust. See on üks igapäeva elu osa. E-arved, e-riik, e-maksuamet- see on tänapäeva Eesti. Ja rõõmustav, et inimeste elu on seoses virtuaalmaailmaga lihtsustunud, kuid kogu kiitus tundubki olevat liiga hea, et olla tõsi
ebamugavustunnet. Muutumine ja omaksvõtt uued rollid, uued suhted, uued väärtushinnangud, uued käitumisviisid. 12. Personali arendamine ja koolitus Personali arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine, nende teadmiste ja oskuste arendamine ja karjääri juhtimine. POLE SAMA MIS KOOLITUS. Personali arendamine toimub järgmiste personalijuhtimise funktsioonide kaudu: planeerimine, värbamine ja valik, personali korraldamine, uue töötaja adapteerumine, hindamine ja arenguvestluste läbiviimine, edutamine ja rotatsioon, motiveerimine ja palgakorraldus, koolitus. 13. Koolituspoliitika põhimõtted o Koolitus on kogu organisatsiooni arengu lahutamatu osa o Organisatsiooni juhtkond on seisukohal, et koolituse abil on võimalik kõrvaldada organisatsiooni nõrgad kohad o Organisatsiooni juhtkond loob tingimused koolituse korraldamiseks
värbamisallika otsustamine, kandidaadid saadavad CV, sõelumine, äraütlemisteade, intervjuule kutsumine, kandidaadile antakse täita personaliotsingu ankeet ning viiakse läbi intervjuu, testimine (vajadusel), tausta uuring (vajadusel), pakkumise tegemine, äraütlemiskirjad, tööle vormistamine, adapteerumine. (Kõrven 2006: 248-249) Personali värbamine ja valik 2.2. Personalivaliku meetodid Personali valiku protsess algab hetkest, kui kandidaatide hulgast hakatakse otsima sobivaimat inimest, kasutades selleks erinevaid meetodeid. (Türk 2005: 135) Personalivaliku käigus kasutatavad meetodid on järgmised (Türk 2005: 135): · Curriculum vitae (CV), · Ankeet, · Intervjuu, · Taustauuring, · Soovitused,
keda valib kas firma töötajat või töötaja firmat. PERSONALITÖÖ ERINEVAD FUNKTSIOONID ORGANISATSIOONIS Tööle võtmine · Personali planeerimine vajaduste ja kriteeriumide põhjal · Uute töötajate otsimine töökuulutuste teel ja kohtumised nendega · Valik intervjuude, tausta uuringute ja andmete kogumise põhjal · Vormistamine avalduste ja isikuandmete ankeetide põhjal · Töötajate organisatsiooni sisseviimine ja adapteerumine · Personaliarvestusdokumentide ( puhkuse, pensioni, haigekassa jm) vormistamine Töötajate ümberpaigutamine ja töösuhte lõpetamine · Ümberpaigutamine ja rotatsioon · Edutamine · Vallandamine ja töö lahkujatega · Töölepingu lõpetamine. Personali hindamine · Hindamismeetodite väljatöötamine · Hindamise läbiviimise korraldamine · Hindajate töö toetamine dokumentatsiooni ettevalmistamise, vormistamise ja
1. Abiootiline keskkond ehk ökotoop on kõige eluta looduse komplekt (abiootiline oleluskeskond: õhk, muld, vesi + kliimakomponendid: valgus, temp, niiskus) ehk substraat + parameetrid. Eluta osa ehk ökotroop = elukeskkond + seal esinevad abiootilised tegurid (see on kliimakomponendid: valgus, temperatuur, niiskus.) 2. Abiootilised tegurid on organisme mõjutavad eluta keskkonna tegurid (keskkond) nagu näiteks valgus, temperatuur, sademed, tuul, ph, toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. 1. Veekeskkond + 1. valgus 2. Õhkkeskkond 2. temperatuur 3. Muldkeskond 3. niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas...
· Tunda isiksuseteooriat; · Tunda tehnikaid käitumise mõjutamiseks; Inimeste käitumise mõistmiseks on vaja teada, et nad on: · eesmärke otsivad ja nende poole püüdlevad olendid, · inimesed konstrueerivad ise omale reaalsuse õpitu kaudu, · inimesed saavutavad oma elus kindlustunde adapteerumise kaudu, seda mõjutab ettekujutus iseendast ja tajumisest ja see aitab valise maailmaga toime tulla INIMESE MINAL on kolm tegevust välisilmaga tegelemisel: · adapteerumine: välismaailmale reageerimine meie mina arvestades ja seega silmas pidades meie eesmärke ja püüdlusi; · stabiliseerimine: meie süsteemi tasakaalus hoidmine uute sündmustega tegelemisel ja muutustes, selleks kompromissid surve -abivajadus · eesmärkide seadmine: st muutuste poole püüdlemine vastavuses seesmiste eesmärkidega Käitumist mõjutava STIIMULI tajumine inimese poolt sõltub: · kui selgelt ta eristub teistest ümbritsevatest stiimulitest
Töötleja peab rakendama halduslikke ja tehnilisi meetmeid, et isikuandmed ei satuks juurdepääsuõiguseta isikute kätte. Isikuandmeid tuleb kaitsta juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest, samuti juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest. 18. Milliste personalijuhtimise funktsioonide kaudu toimub personali arendamine Personali planeerimine Personali värbamine ja valik Praktika korraldamine Uue töötaja adapteerumine (igakülgne kaasaaitamine kiirele kohanemisele) Personali hindamine ja arenguvestluste läbiviimine Personali edutamine ja rotatsioon Personali motiveerimine ja palgakorraldus Personali koolitus 19. Millised põhimõtted on olulised töötajate koolitamisel Koolitus on kogu organisatsiooni arengu lahutamatu osa Organisatsiooni juhtkond on seisukohal, et koolituse abil on võimalik kõrvaldada organisatsiooni nõrgad kohad
6. Positsioonid ja staatused - Positsioon objektiive sots hierarhia osa, koht püramiidi astmel. Asendamatu, sõltub teistest possidest. Prestiiz, võim, varandus. 7. Sotsiaalse mobiilsuse põhjused, strukturaalne mobiilsus - muutuvad nõudlus võimetele ja võimekuse pakkumine, ük-s toimuvad strukturaalsed muutused põhjustavad strukturaalset mobiilsust. 8. Sotsiaalse mobiilsuse kolm aspekti: võimalus liikuda ja eskalaatorid, valmisolek liikumiseks, adapteerumine - ük võimaldab sots ümberpaiknemisi, tõusud majanduses, poliitikas, kirikus, teaduses (eskalaatorid). Inimese häälestatus muuta sots seisundit ja keskkonda. Adapteerumine kohanemine uue kk-ga, rollidega. 9. Sotsiaalsed protsessid - ükskõik mis sotsobjekti või koostisosade muutumine. Funktsionaalsed tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise, arengupr viivad selle uuele tasandile, revolutsioonilised on kiired & põhjalikud. 10
eluga, aga meelelahutuse eesmärgil meedia kasutamine pigem pärsib aktiivset osalust kogukonnas. Intensiivne internetisuhtlus viib aga vastastikuse usalduse kasvule. (Shah et al 2001). SAJANDIALGUSE INTERAKTSIONISTID, CHICAGO KOOLKOND: - linn on sotsiaalne laboratoorium, mida iseloomustab korralagedus, marginaalsus, akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus akulturatsioon vähemusrühma kohanemine ehk adapteerumine domineerivas kultuuris toimetulekuks. assimilatsioon oma kultuurilise identiteedi hülgamine ja domineeriva kultuuri täielik omaksvõtt, enese kultuuri pidamine madalamaks ning domineeriva kultuuri hindamine väärtuslikumana. Massimeedia: emantsipeerumise faktor (pakub inimestele võimaluse erinevateks valikuteks, otsusteks, hoiakuteks; esitab võimaluste paljusust); individuaalse kogemuse tugevdaja (esitab erinevaid kogemusi, elukäike, andes märku, et
1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. · Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani...
LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust · Saavutusvõime tõus oleneb treeningkoormusest treeningu kestusest ja intensiivsusest · Saavutusvõime piir on individuaalne, sõltudes lisaks treeningule ka andekusest HÜPOKINEESIA · Hüpokineesia on liikumisvaegus, liikumise vähesus, üks nn. tsivilisatsioonihaigusi · Hüpokineesia peamised põhjused:
PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4. Teaduslik-tehniline revolutsioon algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasut...
See loob eeldused ja sellele toetudes realiseeritakse ka võimalused muutusteks. (näiteks õppima asumine teise linna või teise riigi kõrgkooli, ränne üle piiri teise riiki, kõrgem ametikoht jne--- võtta omaks sellega kaasnevad tavad ja väärtused. Need ei ole pelgalt välised käitumisaktid ühelt positsioonilt teisele liikumiseks, vaid sisene valmisolek, arusaamine sellest, mis indiviidi ees ootab (tegelikult ka küllaltki ebamäärane). 3. Adapteerumine uues keskkonnas, s.o. kohanemine uue ümbruse, elutegevuse, uute rollide, väärtustega jne. Tekib küsimus, kui suur hulk indiviide ühiskonna alumistest kihtidest "julgeb" planeerida tõusu ühiskonna tippu ja adapteerub seal. (näit liikumisel alamklassist tippu-- kuidas kohaneb ja kas kohaneb. P.A. Ellis ja W.C. Lane märgivad, et Ameerika (ka Lääne - Euroopa) ühiskondlik süsteem püüdleb selle poole, et kinnistada isiksus nendele klassitingimustele, milles nad on sündinud.
lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust · Saavutusvõime tõus oleneb treeningkoormusest treeningu kestusest ja intensiivsusest · Saavutusvõime piir on individuaalne, sõltudes lisaks treeningule ka andekusest HÜPOKINEESIA · on liikumisvaegus, liikumise vähesus, üks nn. Tsivilisatsioonihaigusi
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasuta...
). Uimaste ja alkoholi kroonilise kuritarvitamise mõju organismile Psühhoaktiivsed ained avaldavad eelkõige psühhotoksilist toimet: mõjustavad kesknärvisüsteemi tegevust reguleerivate ainete (neuromediaatorite) aktiivsust ja kutsuvad sellega esile muutusi inimese psüühilises tegevuses (eufooriline seisund, aktiivsuse muutused, ümbritseva tajumise muutused jne.). Kroonilise tarvitamise korral toimub aine pideval osalemisel ajutegevuse regulatsioonis adapteerumine. Samal ajal tekivad aju erinevates struktuurides püsivamad muutused, millest tingituna hakkavad järk-järgult ilmnema erinevad psüühikamuutused. Erinevate uimastite puhul esineb erinev patogeneetiline mehhanism, kahjustuste kujunemise kiirus ja sügavus. 1. Esmaselt ilmnevad kergemat laadi tunde- ja tahteelu muutused (närvilisus, emotsioonide labiilsus, erutuvuse kõrgenemine, tahteaktiivsuse langus, suurenenud väsitatavus, töövõime alanemine jne.). 2
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine...................................
17. S. Hirdi heaolukäsitlus. • Diener et al 2006- abikaasa surm ja töötus vähendavad subj heaolu enim, kapitali, mida võib defineerida mitteametlike väärtushinnangute ja 18. C. Ryffi heaolukäsitlus. adapteerumine kestab 8 aastat ja eelnev heaolutase ei pruugi taastuda käitumisnormide kogumina, mida grupi liikmed samade eesmärkide nimel Uurimused keskenduvad psühholoogilisele heaolule: • Subj. heaolu muutustes seoses elusündmustega ja nendega kohanemisel koostööd tehes ühiselt tunnustavad. o Usaldus toimib nagu määrdeaine, mis
või transportimisest. Põhimõtteliselt toimub sel viisil eelpoolkirjeldatud glütserooli soodustatud difusioon. Konkreetse substraadi rakku transportimiseks on mitu erinevat süsteemi välja kujunenud tavaliselt siis, kui vastav substraat on rakkude kasvu seisukohalt oluline, kuid selle kontsentratsioon võib ulatuslikult varieeruda. Sel juhul on üks süsteemidest konstitutiivne ning substraadi suhtes madala afiinsusega. 14. Bakterirakkude adapteerumine näljaga. Rakkude nälgimine (mille tulemusena rakkude kasv peatub ja nad püsivad statsionaarses kasvufaasis) kutsub esile üldise stressivastuse. Kui keskkonnatingimused muutuvad toitainete ammendumise tõttu ebasoodsamaks, vallandub rakkudes esmalt nn "stringent response" (SR). SR vallandub rakkudes vastusena aminohapete näljale ja võimaldab neil adapteeruda tingimustes, kus energiaressursid on väiksemad. Selle tulemusena pikeneb rakkude generatsiooniaeg
teadmistepõhine majandus, loomemajandus, roheline majandus) o linna keskkonna kvaliteet Muutused ja jätkusuutlik linn Muutuste genereerimine ja realiseerimine: o jagatud tunne hädavajalikkusest o poliitiline tahe o eestvedamine (erinevates valdkondades) o avaliku sektori tegijad o kodanike osalemine Muutuste suunad: o adapteerumine (nt mõne koha identideedi ja kasutamisviisi muutus) o üleminek (nt mitte kasutatud linnaruumi ja mõnede parkimisplatside muutmine väikesteks parkideks) o transformeerumine (nt jalgrattateede võrgustiku loomine ja selle intergreerimine linna transpordisüsteemi) Kohaturundus Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused.
Oluline on ka toetada noori, sest noored on täis uusi ideid. Siin kohal on oluline võibolla tuua välja ka IDEO meeskonna märkus oluline on inimkäitumise jälgimisel ja kasutada seda oma toodete, teenuste osas. Prioritiseerimine oluline on orienteeriuts ühisele eesmärgile ja leida enda jaoks olulised valdkonnad ja neid ettevõttes arendada; Fokusseeritud T&A -Tuleb teha otsusedi, millisele baasteadusele ennast suunata ja peab arvestama toodete kasumlikkust. Adapteerumine organisatsiooni paindlikkus. Teh. In on tihti seotud org muutusega. Kui muutusega kaasa ei tulda, siis on raske teha innovatsioonilisi muutusi On oluline vaadata väljapoole, teha koos arendustööd. Oluline märksõna on partnerlusel, läbi teadmsite jagamise on võimalik saada kiiremini uusi teadmisi. Oluline on ka mitmekülgsust, meeskonnad peavad olema mitmekülgsed, oluline on töötajate koolitus. Skype kultuuriline mitmekülgsus
sensoorseteks ehk tunnetavateks; 2) mittesensoorseteks (mesi/tubakas) Neoevolutsionism kujunes 1930ndatel (katse tõsta uuesti fookusesse evolutsiooniteooria) Leslie White (1900-1975) kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. Erinevad rahvad kontrollivad üha suuremaid energiahulki (tänu tehnoloogia arengule) universaalne mudel kõikide kultuuride arengu selgitamiseks. Marshall Sahlins (1930); Julian Steward (1902-1972) keskkonda adapteerumine multilineaarne areng Kultuurirelativism Melville J. Herskovits (1895-1963). Propageerib iga kultuuri uurimist läbi kohaliku kultuuri. Igale kultuurile erinev lähenemine. Tunnustatakse kultuuride võrdväärsust, iseseisvust, erinevust. Igas ühiskonnas kultuurifookuses olevad asjad erinevad. Clifford Geertz (1926-2006) interpreteeriv antropoloogia ehk sümbolanalüüs ehk sümboolne antropoloogia ehk semiootiline antropoloogia.
2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Kohanemine- isendiline adaptsioon, toim ontogeneesi jooksul. Fenotüüp tähendab isendi ehituslike ja talituslike omaduste kogumit. F. muutused tekivad isendi eluajal, näiteks uutele tingimustele vastuvõtlikkuse tõttuja on üldsielt taanduvad. Neid ei saa järglastele pärandada. F. kohanemise tõttu
Neoevlolutsionism Leslie White - neoeolutsionism algas 30ndatel, tähtsaimaks teoreetikuks White. Püüd anda esialgsele kultuurievolutsionismi ideele paindlikum tõlgendus. White pakkus välja, et evolutsiooni võiks tõlgendada läbi töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. White ignoreeris seda, et kultuuriteooriasse võiks rakendada ka psühholoogiat. Teised neoevolutsionistid: Marshall Sahlins (1930), Julian Steward. Olulised mõtted: keskkonda adapteerumine ning multilineaarne areng. Kultuurirelativism Melville J. Herskovits - kultuurirelativistide koolkond tunnistas kollektiivselt, et kõik kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on
Muutused energeetika tehnoloogias: Faasi lõpuks 3-4 IE, (2-3 IE lisaks somaatilisele energiale). Lisaks tulele, mida tarvitati toidu valmistamiseks, kasutati koduloomade, vee ja tuule energiat. Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt (sooldumine, pinnase erosioon) Miks toimus üleminek põllumajandusele? Teooria I: Paratamatu sihipärane areng, mida juhib tung parema elu järele?? Kas talupoeg on subjektiivselt vabam ja õnnelikum kui kütt ja korilane?? Teooria II: Adapteerumine muutunud keskkonnatingimustega Võimalikud põhjused: 1) ebasoovitavad kliimamuutused 2) inimpopulatsiooni suurenemine üle droofilise püramiidi võimaluste 3) küttide-korilaste populatsiooni tõrjumine vähemviljakatele aladele tugevama populatsiooni poolt 3)Põllumajandus lõi eeldused kultuuri arenguks. Vähenes indiviidide hulk, kes olid vahetult seotud toidu tootmisega.Muutus võimalikuks urbaniseerumine. Esimesed linnad 9000 BP.
sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Kosmopoliitsed areaalid-areaalid, mis katavad suurema osa elamiskõlblikest maakera osadest. Tsirkukontinentaalsed ja tsirkumokeaansed areaaöid- areaalid, mis hõlmavad konkreetse geograafilise vööndiga seotud territooriume. Endeemsed areaalid- piiratud territooriumil masuvad areaalid. Keskkonnatingimuste muutuste mõju elusorganismidele. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.)
mis töötavad ka n. ö. normaalsetes tingimustes. Küsimus, mis on normaalne, varieerub organismiti. Bakterite kohanemine ekstreemsete kasvutingimustega võib olla kas lühiajaline või pikaajaline. Pikaajalise adapteerumise puhul leiavad populatsioonis aset evolutsioonilised muutused. Selle tagajärjel kohaneb grupp organisme eluks antud keskkonnatingimustel, paljunedes neis tingimustes maksimaalse kiirusega. Lühiajaline adapteerumine võib kesta minuteid, tunde või päevi ja muutused, mis sel juhul rakkudes toimuvad, võimaldavad bakteritel antud stressitingimused üle elada. Sel juhul on rakkude kasv enamasti kas peatunud või aeglustunud. Stressiga kohanemisel toimuvad füsioloogilised muutused ning muutused geenide ekspressiooni tasemes Esmane stressivastus seisneb selles, et toimuvad muutused teatavate biokeemiliste süsteemide ekspressioonitasemes
seda kui tervikut. Erinevad kaitsealad on liiga väikesed, et katta vajadused. Ökoloogiline struktuur sageli kaitstakse kaitsealade kindlaid liike, mitte bm. Ökoloogilised funktsioonid- aine- ja energiatsüklid, migreerumisteed ja teised protsessid on enamikel juhtudel seotud suurema maa-alaga kui tavaliselt kaitse all on. Muutustele adapteerumine metsad, korallriffid jne on pidevas muutumises (üleujutused, maavärinad, tormid jne). Inimasundused ja maakasutus kultuurtaimed ja loomad, maastikud toimunud muutused. 72. Elurikkuse regionaalse juhtimise tehnilised probleemid. Edukas Bm regionaalne juhtimine sõltub suurel määral selgete tehniliste juhiste andmises. 1. Skaala, kui suur peab olema hallatav territoorium: Ökoloogiliselt Sotsiaalselt
Selleks pole päris ühtset seisukohta, kuid näiteks John Mainard Smith tarvitab adaptatsiooni eri liikide kohta järgmisi termineid: a) geneetiliselt adapteerunud; b) füsioloogiliselt muutlik/tolerantne; c) arenguliselt paendlik Need mõisted seletavad end ise, kuigi vaid täpne vaatlus ja tihti vaid katse suudavad anda selge vastuse, millega kus tegemist. Ja nende terminite kasutamisel ei tohi minna liiale - st. ei tohi olla jäik. Geneetiliselt määratletud adapteerumine oleks siis näiteks talvine valge kasukas jänesel - kui talvel lund ei tule, on niisugune kasukas eriti ebaõnnestunud, kuid paraku ei ole see reguleeritav organismi eluajal (ega ka paljure põlvkondade jooksul). Füsioloogiline muutlikkus - näiteks võime muuta kiiresti värvust (adapteeruda keskkonnale). Ja kasvõi meie higistamine soojas ja värisemine külma käes. Kalade võime reguleerida soola
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine...
molekulide ehituses võivad mõjustada erinevaid signaaliülekande ja raku kaitse- ja remondisüsteeme. · Normaalses rakus on oksüdantide toime tasakaalustatud nende teket ja/või toimimist takistavate osakeste antioksüdantide toimega. · Oksüdatiivne stress on aeroobsetes (oksüdatiivsetes) tingimustes rakus normaalselt püstituva (pro)oksüdant-antioksüdant tasakaalu nihutamine vasakule, võivad tekkida tõsised rakuvigastused. Lõpptulemus: kas raku adapteerumine stressiga või suured vigastused ja raku surm. Selline tasakaalu nihe võib olla põhjustatud kas: 1. oksüdandi rakku sisenemise või seal tekkimise intensiivistumisest, 2. sellele vastu toimiva raku antioksüdantse võime vähenemisest või 3. mõlemast efektist. · Oksüdatiivset stressi põhjustavad aktiivsed vabad radikaalid, millel on elektron- orbitaalidel üks või mitut paardumata elektroni. Radikaalil püüab poolvabale
täielikult, energiakandja adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmine rakus ning rakk sureb. Eriti tundlikud on tsüaniidiooni suhtes aju ning südame rakud, nii on näiteks südamelihases ATP varu vaid kolmeks minutiks. Oksüdatiivne stress on aeroobsetes (oksüdatiivsetes) tingimustes rakus normaalselt püstituva (pro)oksüdant-antioksüdant tasakaalu nihutamine vasakule, tulemusena võivad tekkida tõsised rakuvigastused. Lõpptulemus: kas raku adapteerumine sellise stressiga või suured vigastused ja raku surm. Selline tasakaalu nihe võib olla põhjustatud kas: 1. oksüdandi rakku sisenemise või seal tekkimise intensiivistumisest, 2. sellele vastu toimiva raku antioksüdantse võime vähenemisest või 3. mõlemast efektist. Oksüdatiivset stressi põhjustavad aktiivsed vabad radikaalid, millel on elektronorbitaalidel üks või mitut paardumata elektroni. Radikaalil on kalduvus poolvabale orbitaalile elektroni mõnelt teiselt
(probleemi) lahendamiseks. Üldiselt tuuakse välja kaks mõtlemise ilmingut, mis toimivad tihedas vastastikuses seoses: 1) mõistste kujunemine (seotud eelkõige tajuga) 2) probleemide lahendamine. Rõhutame kohe, et just esimesel on erakordne tähtsus koolis (ja koolieelsel ajal) laste mõtlemise arendamise seisukohalt ( Leppik 2004: 51). Jean Piaget (1896-1980) peab organismi ja ümbritseva keskkonna vastastikust seost väga tihedaks just laste mõtlemise arengus. See nn. adapteerumine keskkonnaga, milles last abistavad mitmesugused kaasasündinud refleksid, nõuab keerukamates oludes uusi lahendusi. Just nn. sundmõtlemine ongi omamoodi mõtlemise arengu vedru. L. Võgotski ja teisedki uurijad on rõhutanud, et mõtlemisprotsess ise võib mõjutada ka inimese lihaste tegevust. Silmad ja mõnikord isegi kogu keha võib nagu iseenesest pöörduda objekti poole, millega mõtlemine on momendil seotud. ( Leppik 2004:52). Inimmõtlemise vääramatuks kaastingimuseks (resp
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
Sotsioloogias on võimalik tegeleda ainult korduvate nähtustega. Peamised protsessid: · Kordamine kui imiteerimine; matkimise seadused liikumine seestpoolt väljapoole, liikumine kõrgematelt vormidelt madalamatele kõigepealt tegeletakse enda ideedega; kõrgemalt madalamale kultuuri elemendid on pärit kõrgematel positsioonidel olevatelt isikutelt või paremini arenenud ühiskondadest. · Opositsioon väline ja sisemine · Kohanemine e adapteerumine leiutiste näitel CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) · Sigmund Freudi õpilane. Freud tõstis esile alateadvust ja seksuaalsust. Inimene on kogu aeg mures seksuaalsete vajaduste rahuldamisega seoses. · Teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille sisu moodustuvad arhetüübid formaalsed struktuurid, millel on võime teadvusesse sattunult esile kutsuda kujutlusi. Alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemust. Ei ole
Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6). Veekogudes on hapestumisele tundlikud vähid, teod, karbid, karpkalalised ja lõhelised. pH 1,7 juures kasvavad vaid ränivetikad (Pinnularia) ja pH 12,0 juures sinivetikad Keenia järvedes. Kohanemine, kohastumine Iga organismi kohanemist või kohastumist ümbritseva keskkonna teguritega nimetatakse adaptatsiooniks. Eristatakse: Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
