Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel Inimtekkelised niidud • Puisniidud – • pooleldi mets, • pooleldi niit ! ! • Kultuurniidud – • olemuselt sarnased • põllule Taimed niidul • Niidutaimed on: ! • Valgusnõudlikud ! • Vajavad viljakat mulda ! • Mitmeaastased taimed Viited • http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-puisniidud- keskkondlikud-mangud-4
Lehis Lehis on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks enim levinud puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga). Lehised kasvavad 1550 m kõrgeks: Lehis on ka väga hea puit materijal. Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 1050 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 12 mm pikad ja ühe pungaga. Okkad on nõelasarnased, 25 cm pikad, saledad (alla 1 mm paksud). Lühikestel võrsetel moodustuvad 2050 okkast koosnevad tarjad
Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel seemnepuid .Puit ei murdu kergelt kuid on lumevaalimis oht .Põrder sööb ja murrab noori kaskesid .Hiired närivad puude tüvekoor ja juuri .Kask on sobiv puuliik põllumaade metsastamiseks kuna
Kultuurriisi botaanilised tunnused ja kultursordid Riisi kastuamine Maailma riisitoodang Kasutamine Ideid riisi valmistamiseks Riisi sordid Mis on riis ? Riis on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond. Riisi kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena ning ta on inimkonna jaoks väga tähtis teravili. Riisi kasvatamine Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Riisitaimed kasvatatakse kõigepealt peenratel ning enne istutust ujutatakse põllud mulla pehmendamiseks veega üle. Seejärel põldusid haritakse, et tõrjuda umbrohtusid ja kobestada mulda. Riisitaimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule. Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata. Peale saagikoristust istutatakse põllule uuesti teraviljad või liblikõielised taimed, mis küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse
rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein PUTUKAD NIIDUL PUTUKAD m a r d ik a lis e d r it s i k a li s e d ä m b lik u lis e d lib lik a lis e d
kasutada. Ei ole haljastusväärtusega. Puu võra- Suured, lai kuni kitsaskoonusjas Okkad- Kinnituvad näsadele, kui okka ära võtta oksa küljest jääb oks konarlikuks, nulul aga jääb siledaks. Okkaid on rombjaid ja lamedaid. Käbid- Liibuvalt või kohevalt. Käbid ei pudene. Linnatingimusi ei talu har kuusk, taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk MÄND Pinus Mullastik- Hea juurestiku tõttu suudavad kasvada väheviljakatel, kuivadel, liivastel muldadel Niiskus- Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- hea omadusega Puu võra- Käbid- seemnesoomused paksud ja puitunud, sageli tipp kilpjas Okkad- Pikad. Okkad esimesel kahel eluaastal kahekaupa. Hiljem arenevad 2-5 kaupa okkad. Õhulõhed võivad olla mõlemal poolel. LEHIS Larix Mullastik- sügavapõhjalisi, kergeid muldi (pH u 5,5...6,) Niiskus- ei talu kõrget põhjavee seisu Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- Puu võra- Noorena korrapärane ja koonusjas, vanemaseas kuhikjas ja ebakorrapärane
Tärkliserikaste teradega sordid jagunevad omakorda pika-, keskmise- ja lühikeseteralisteks Kultuurisordid Kõige levinumad on maailmas pikateralised riisisordid Keskmise ja lühiteralisi sorte kasvatatakse veidi jahedamas kliimas, sest nad vajavad pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel. Riisi kasvatamine Kasvatatakse kõikides maailmajagudes Sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud Tavalisel kasvatatakse või üleujutatud põllul (selline põllupidamine annab rohkem saaki) Aastas kaks kuni kolm saaki Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata USA’s külv lennukilt ja koristus kombainiga Riisi kasvatamine Fotol: riisitaimede istutamine Fotol: Riisikasvatus aastal 2000 Maailma riisitoodang 2009. aastal toodeti maailmas kokku 678,69
Neist lõuna-,lääne- ja tehtud tooted vastupidavad. keskosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris); Mägimänd (Pinus Puit on tumeda lülipuduga, mis põhjapoolkeral u 72 mugo); Keerdmänd (Pinus contorta); Valge tekib harilikult peale Valgusnõudlikud, kuivataluvad, laiuskraadist kuni mänd (Pinus strobus); Makedoonia e. rumeelia 40.eluaastat,võib olla hele-, vähenõudlikud mulla toitainete Sunda saarestikuni; mänd (Pinus peuce); Suhkrumänd (Pinus kollakas- ja tumepruun. sisalduses, pinnatulekahjustusi
Rohevetikad moodustavad kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna. Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. Värvuselt puhasrohelised. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised rohevetikad, kuid nad erinevad ehituse, eluviisis ja paljunemise poolest. Pruunvetikad Ainult hulkraksed, Värvus võib olla Oliivrohelisest-Tumepruunini. Pikkus võib olla kuni 60 m, Jahedate merede rannikuvees 6-15 m sügavusel. Vähem valgusnõudlikud, kui Rohevetikad. Läänemeres on kõige sagedasem Põisadru. Tema lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Talluse harudel on enamasti paari kaupa õhupõied, mis hoiavad vetikat vees püsti. Punavetikad Vajavad kõige vähem valgust. Kasvavad kõige Sügavamal. Värvus võib olla Roosast-tumepunaseni. Peamiselt troopilistes meredes. Läänemeres on seda vähe. Nad on 40-60 m sügavusel.Nad on mikro- ja makroskoopilised.
● Eestis kasutatakse ühte hirsi liiki (kukeliba) dekoratiivtaimena aedades Kasvuala Riis (Oryza) Välimus ● Riisi kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest ● Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused ● Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt ● Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm Kasvutingimused ● Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud ● Sõltuvalt sordist kasvatatakse riisi tavalisel või üleujutatud põllul ● Riisitaimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule ● Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata Kasutus ● Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult ● Riisist valmistatakse veel jahu, viina, veini, piiritust ja õlut ● Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid
Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4
sünteesimiseks valgusenergiat erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks e. Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). 5.2 Mets ja temperatuur. Soojuse tähtsus - metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Üldjuhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuurikahjustused metsapuudel - metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad
b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jne? Kuna Jaapanis on vähe maad, kasutatakse seda otstarbekalt. Põhjas karjatatakse loomi, näitseks lehmu,kanu, sigu, veiseid, kuna kliima ei luba seal taimekultuure kasvatada. Jällegi lõuna pool on soojem kliima, mis aitab taimekasvatusele, näiteks riis, köögiviljad jms. Riis on sooja- ja niiskuselembeline ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Jaapanil on palju merd ümber ringi, mille tõttu on see suur abi kalatoodangule. c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Traditsioonid. Toidulaud. Riis on Jaapani toidulaua number üks komponent. Import on küll igati soodne, kuid Jaapanis on väga head tingimused ise riisi kasvatada. Kala on jaapanlaste toidulaual tähtsuselt teine pärast riisi, seetõttu
Kinni peetud 11,2 10,5 sademete % 3 0 9,58 8,10 7,00 Kinni peetud sademete hulk seoses puistu vanusega langeb kogu eluea jooksul välja arvatud männikus. Männiku kinni peetud sademete % tõuseb kuni 60 aasta vanuseni ning edasi langeb. Kuusik peab sademeid kinni kõige enam, kaasik kõige vähem. See on tingitud sellest, et kaasik on heitlehine, männik ja kuusik aga mitte. Valgusnõudlikud puistud peavad sademeid vähem kinni kui varjutaluvad, sest valgusnõudlike puude võrastik on palju hõredam kui varjutaluvate puude võrastik. Ülesanne 6. Lumikatte tüsedus metsas ja lagedal. Rajati uurimistransekt, mis läbib erinevaid maastikuelemente (lagedad alad, puistud). Iga 10 meetri järel on mõõdetud lumikatte tüsedust, maapinna külmumissügavust ja lume tihedust. Tabelis esitatud andmete põhjal koostasin joonise.
peresiseselt vanadelt noortele. Hiljem toimusid etendused külatiigi ääres, siis sai sellest osa terve küla. 4https://evelinkoppel.wordpress.com/2014/06/30/sapa-mu-arm/ Riisipõllud ja riisikasvatamine Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40° lõunalaiuseni. Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Vietnam on riisitootjate maade hulgas maailmas 5.kohal. Riisikasvatus ning nendega soetud maaelu elamine on Vietnamis päris tavapärane. Meeletud riisikasvatus põllud on turistidele äärmiselt põnev vaatepilt. Tutvumine koobastega Vietnamis on väga palju erinevaid looduslikke koopaid, mis pakuvad uusi ning põnevaid kogemusi igas vanuses inimesele. Kõige hilisemad avastatud koopad asuvad Phong Nha-Ke Bang
Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Suurimad tootjad USA, Hiina ja Brasiilia. Riis – Hiinast Aasiasse, Aasiast üle maailma. Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40°lõunalaiuseni.[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Suurimad tootjad Hiina, India ja Indoneesia. Kohv – Sai alguse Etioopiast, levis Araabiasse ja Türki. Suurimad tootjad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kasvatatakse üle maailma ekvaatori lähistel aladel. Tee – Pärit Aasiast. Suurimad tootjad Hiina, India ja Kenya. Kasvatatakse põhiliselt Aasias. Suhkruroog – Pärineb Uus-Guineast, Lõuna- ja Kagu-Aasiast
Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada,
siinkohal nimetamist ühelt poolt süstemaatilise kuuluvuse tõttu viinapuuliste sugukonna viinapuude perekonda ning teiselt poolt kui harrastusaednike oskusi ning pühendumust proovile panev marjakultuur. Harilik viinapuu tõuseb, olenevalt tugede kõrgusest, 10 ... 20 meetri kõrgusele. Esineb palju sorte, millest mitmed suudavad talvituda ka Eestis (kütteta kasvuhoonetes või kaetuna välistingimustes). Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad. Tuntuim viinamarjakasvataja Eestis on J. Kivistik Räpinas, kelle käest on võimalik hankida ka paljundusmaterjali. Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Perekond kuslapuu - Lonicera 4) Lonicera caprifolium -lõhnav kuslapuu Tõuseb mööda sõrestikku 3...5 meetri kõrgusele. Vastakud lehed on veidi sinaka varjundiga ning võrse tipuosas alusel kokku kasvanud, moodustades ümber võrse justkui "kraesid"
Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane. Õied väikesed, rohekasvalged ka koondunud kuni 6 cm pikkustesse pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m
50...100 aastat (harilik sirel, mägimänd) 3. keskmiseealised - puud 100...200 aastat (arukask, sanglepp, harilik saar), põõsad 25...50 aastat (harilik lodjapuu, harilik sarapuu, must leeder) 4. lühiealised - puud <100 aastat (hall lepp, harilik pihlakas, raagremmelgas), põõsad<25 aastat(punane leeder, sõstrad, enelad) Valgusnõudlikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmistesse rühmadesse: 1. varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud - väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses, näiteks harilik mänd ,arukask, siberi lehis jne. 2. poolvarjutaluvad -on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses, näiteks harilik pihlakas, harilik pirnipuu, valge mänd, hall lepp 3. varjutaluvad - on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust
..-45ºC, n harilik vaher, harilik tamm, harilik elupuu Külmakindlad- taluvad -25...-35ºC, n torkav kuusk, mägi-ebaküpress Puittaimede külmakindluse klassid Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik jugapuu, harilik hobukastan, kalifornia ebaküpress Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes
harva, domineerib kuiva lamminiidu kasvukohatüüp, mis on üsna liigirikas ja kus on enamuses niidutaimed. Mida jõele lähemale, seda niiskemaks muutub maa ja kõrgemaks taimestik. Jõele lähemal niisketes tingimustes domineerivad suuremad tarnad ning maa võib olla isegi soostunud. Ka lamminiitudel on vähese majandamise tõttu hakanud vohama roostikud. Lamminiitude taimestik on teiste pärandkooslustega võrreldes palju tootlikum.Taimed on peamiselt hüdrofiilsed ja valgusnõudlikud. Olenevalt pinnamoest kasvavad seal mitmed sootaimed või hoopis kuivade kasvukohtade liigid. Lamminiidud on ainus kasvukoht sellise Eestis haruldase taime jaoks nagu pehme koeratubakas ning üks peamisi kasvukohti samuti haruldase hariliku kobarpea ja emaputke jaoks. Viimased kaks on ka loodusdirektiivi II lisa liigid. (Talvi, T. 2001) Eestis ei ole nii suuri luhti nagu Kesk-Euroopas. Suuremad lamminiidud on Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti suuremate jõgede kallastel
Ainuke vaiguta puuliik(okaspuudest). Kasutatakse palju ka haljastuses. Jugapuu on hävimisohus, seega on ta looduskaitse alla võetud. Lehised nende perekonda kuuluvad suvihaljad ühekojalised kõrged puud. Oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Vabalt kavavatel puudel võivad oksad olla isegi kuni 10 m pikad. Lehised õitsevad aprillis ja mai alguses. Käbid valm ivad õitsemisaasta sügisel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 aastaks. On väga valgusnõudlikud, aga taluvad madalaid temperatuure. Juurestik on sügav seetõttu on tormikindlad. Puit on tugev ja vaigurikkas, seega on vastupidav mädanemisele. Eestis on levinuimad Euroopa lehis ja siberi lehis. Lehtpuud: Arukask Kaasikud moodustavad Eestis 31% kõikidest metsadest. Võib olla kuni 30 m kõrge, sirgetüveline puu. Tüve koor on valge ja kestendav. Lehed 4-7 cm pikad, kolmnurksed või rombjad, terava tipuga. Õitseb mais, seeme valmib juuli lõpus.
tipuga , täkilis-saagja servaga, lehe alusel 1-2 nääret) Prunus avium maguskirsipuu (lehed on suured, munaja-eliptilise või äraspidise kujuga , saagja servaga, alt hõredalt karvased lehed, lehe rootsul on 1-2 suuremat nääret) Prunus padus harilik toomingas (lehed on eliptilise kujuga , nõrgalt südaja alusega , peensaagja servaga, lehe roots on tavaliselt violettne) Liblikõielised Leguminosae (Fabaceae) Kuni 500 liiki, valgusnõudlikud, kiire kasvulised, paljunevad kiirelt, viljaks kaun, kahepoolmega , erineva kujuga seemned. Robinia pseudoacacia harilik robiinia(paaritussulgjad, viljad on lamedad kaunad, sulgjad liitlehed, lehti kokku 9-19tk, väikesed abilehekesed lehtede kinnituskoha juures(nagu okkad)) Caragana arborescens suur läätspuu(paarissulgjad lehed, 8-12 lehte, ovaalselt või eliptilised)
b) Kas vahel on erinevusi sademete kinnipidamises okaspuude ja lehtpuude vahel? Missugused? Millist on see tingitud? Puistu aastane sademete kinnipidamisvõime on sõltuv puuliigist lehtpuud heitlehised, okaspuud aga 12 kuud aktiivsed, st.et okaspuud püüavad terve aasta vältel sademeid kinni, lehtpuud aga mitte. c) Kas on erinevusi sademete kinnipidamises valgusnõudlike ja varjutaluvate liikide vahel? Missugused need on? Miks see nii on? Valgusnõudlikud taimed kasvavad kiiremini kui varjutaluvad liigid ning neil on suurem lehemass, et tingimustes ellu jääda ning paremini konkureerida valguse pärast liigikaaslaste ja teiste liikidega. Suurem rohemass (tihedam võrasik, suurem lehemass) tähendab seda, et nende puude sademete kinnipidamisvõime on suurem. ÜLESANNE 6: LUMIKATTE TÜSEDUS METSAS JA LAGEDAL Rajati uurimistransekt, mis läbis erinevaid maastikuelemente (lagedad alad, puistud). Iga 10
Lehed on rohelised, kuni 15 cm pikad ja 5 hõlmaga. Peensaagja servaga ja tipust teravad. Õied väikesed, rohekaskollased ja kobaras. Õitseb kevadel ja on putuktolmleja. Tiibviljad on 3-5cm pikad ja kõige suuremate seemnetega. Puit on kõrgelt hinnatud. Kasutatakse mööbli valmistamiseks. Levinud haljastuses. Eristamise tunnused: Leht, vili 27. Perekond kask ja arukask Perekond kask: Kase perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised(suvehaljad) kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga lihtlehed. Ühesugulised õied asuvad urbades. Rippuvad ja silinderjad isasurvad moodustuvad õitsemisaasta eelneval suvel. Püstised või rippuvad emasurvad moodustuvad enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel. Õitseb aprillis- mais. Vili on 2 külgmise kileja lennutiivaga väike lame pähklike. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos kattesoomustega pudenevad.
põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). 12. Kirjeldage isehõrenemise protsessi puistus? Millest on see tingitud? Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). 13. Mets ja valgus. Valgusnõudlikud ja varjutaluvad puuliigid. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on.
diameetrit. Puistu keskmise läbimõõdu võime: · määrata silmamõõduliselt, · mõõtes silmamõõduliselt valitud keskmise puu läbimõõdu, · mõõtes proovitükkidel kasvavate puude läbimõõdud ja üldistades nende põhjal arvutatud keskmise kogu puistule, · arvutada Bitterlichi meetodil määratud rinnaspindala ja puude arvu alusel, · arvutada puistu kõigi puude mõõdetud läbimõõtude alusel. Diameetrite-kõrguste vahekord, valgusest tingitult haavikud ühtlasemad (valgusnõudlikud) kuusikud mitmerindelised (varjutaluvad) jne. 21. Kõrgus (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused). 22. Kasvava metsa puidumahu määramise meetodid. 1) Ülepinnaline kluppimine 2) Keskmise mudelpuu meetod 3) Draudti meetod 4) Fikseeritud suurusega proovitükkide kluppimine 5) Bitterlichi meetod Lihtsaimaks viisiks oleks elemendi tagavara määrata kas silmamõõduliselt või
· http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm 7 Abiootilised tegurid Üks oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel. Puisniitude taimestik ongi nii mitmekesine eelkõige seetõttu, et koos saavad kasvada valgusnõudlikud niidutaimed ja varjulembesed metsataimed. Viljakamatel muldadel hakkavad enamasti laiutama tugevamakasvulised taimeliigid, kuid toitainete vähesem kättesaadavus võimaldab selle ressursi pärast konkureerida suuremal arvul liikidel. Eriti vaestes kasvukohtades domineerivad aga liblikõielised, kes suudavad sümbioosis mügarbakteritega siduda õhulämmastikku. Puisniidud on oma sesoonselt vahelduva õieiluga Eesti looduse kõige
täisvalguse korral, teised on aga märksa vähem nõudlikud ja kasvavad küllalt hästi ka tunduvalt väiksema valguse juures, üksikud liigid on suutelised normaalselt eksisteerima isegi küllalt tugeva turbe korral. Puu- ja põõsaliike, mis on kõige nõudlikumad valguse suhtes, nimetatakse valgusnõudlikeks ehk valguslembelisteks. Kõige vähema valgusega leppivaid liike aga nimetatakse varjutaluvaiks, vahepealsete omadustega liike nimetatakse poolvarju taluvaiks. Valgusnõudlikud liigid reageerivad teravalt valguse puudumisele. Ühekülgse valguse korral areneb neil ühekülgne võra või tüvi. Valgusnõudlikel ja poolvarju taluvatel taimedel on peamiselt valguslehed, varjutaluvatel puuliikidel on võras valgus-ja varjulehed. (Laas 1967) 1.2 Temperatuur Taimestiku koosseis teatud rajoonis ja taimede geograafiline levikolenevad suurel määral temperatuurireziimist, sest elulised protsessid taimedes kulgevad ainult teatud temperatuuri tingimustes
teguritest. Metsa albeedo oleneb puistu liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30%, kuusik 18%, põllukultuurid 10-35% (kuiv muld peegeldab tagasi 18-24%, märg muld 11-16%, liiv 18-40%, lumi 30-95% temale langevast valguskiirguse hulgast). Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Võradest läbi tunginud kiirguse neelavad alusmets, järelkasv ja alustaimestik. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, pärn, pöök, jugapuu). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas). Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15
· Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes,väga valgusnõudlikud · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks · Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt · Külvisenorm on 100-120 seemet /m² · Sobivaim aeg koristuseks on kui esimesed kaunad on sinkjashallid Suviviki kasvatamine Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 C juures · Tõusmed taluvad - 6C, kaunad hukkuvad - 2-4 C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik
kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam). Soojalembene. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Jugapuu on okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Talub hästi kärpimist. Perekond lehised Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. On heitlehised okaspuud. Enamus lehiseliike väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud. Juurestik hästiarenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Eestis enamlevinud sinihall ebatsuuga (kuid on veel kaks alamliiki: roheline ja hall ebatsuuga). Suurimate puude kõrgus Eestis kuni 40m
avium – Magus kirsipuu Perekond Prunus Mandlipuu õitseb Virsik õitseb Amuuri toomingas õitseb Perekond Prunus Mandlipuu viljad Virsiku viljad Amuuri toomingas viljad Valgusnõudlikud ja kuivalembesed taimed Äädikapuu Rhus typhina AREAAL Põhja-Ameerika idaosa. SUURUS 10-12 m. VÕRA Kõrge põõsas või ümara võraga madal puu. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepruun, sile. Noored võrsed jämedad, kaetud tihedalt punakate näärmekarvadega. Pungad oranžid, soomusteta, kumerad. LEHED Vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, kuni 60 cm pikad. Lehekesi 11-31, piklikmunajad,
vahel puistus nimetatakse puude korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik taluvad temp. langust kuni -15 0 C: ranniksekvoia, diferentseerumiseks. põhjust: hukkub, seda valgusenõudlikum ta mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid erinevad. Ka ühe puu järglased on pärilikult kask, mänd, haab). külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast erinevate omadustega (geneetiliselt heterogeensed) Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. (põhjustatud risttolmlemisest). jugapuu, pärn, pöök)
suuremate tömpjate hammastega, sageli ebasümmeetrilised, suurte hammaste, sisselõigete ja lisalehekestega, kollakasrohelised. Lehekesed 5...13 cm pikad, 3...7 cm laiad. Leheroots vahel härmatisega · Väleda kasvu tõttu rajatakse temast kaitseistandikke. Iluaianduses on tuntud ja hinnatud saarvahtra sordid 27. Perekond kask (Betula) ja arukask (Betula pendula) Betula - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika paras- ja boreaalses vöötmes. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Keskmiselt 30,2% kogu metsamaa pindalast ehk 646 800 ha (2005). Umbes pooled neist on arukaasikud, sookaasikuid on u
Kõik lehiseliigid (perekonnas ca 20 + arvukad hübriidid) on suured laia kuhikja võra ja pikkade horisontaalsete okstega puud. Okkad 20 ... 45 ... 75 kaupa kimpudes. Okaste arv ongi üheks määramistunnuseks. Et aga lehiste käbikandvus algab väga vara, on palju paremaks tunnuseks nende käbid. Lehised on Eestisse toodud küllalt ammu ning neid leidub sageli vanades parkides ning endistes mõisametsades. Esimesteks sissetoodud liikideks olid euroopa lehis ja siberi lehis. Lehised on väga valgusnõudlikud liigid (valgusnõudlikkus võrdne hariliku männiga). Paremini kasvavad sügavapõhjalistel parasniisketel hea drenaazi ja õhustatavusega neutraalsetel saviliiv- ja liivsavimuldadel. Enamik meil levinud lehiseliikidest on täiesti talvekindlad. Lehised puhkevad kevadel väga varakult ning ilmestavad sel perioodil oma ererohelise okastiku ning punakate emaskäbidega. Istutustööde kavandamisel aga on puhkemisaega kindlasti oluline silmas pidada
arvestada puude aklimatiseerimisel. Lõunapoolsete liikide üleviimisel põhja poole kestab vegetatsiooniperiood pikalt ja puitumata võrsed kannatavad sageli külma all. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1
Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda
Algul moodustuvad okkad lühivõrsetel ja u. kuu hiljem pikkvõrsetel, viimastel 1-kaupa, spiraalselt, vanematel kasvudel mitmekümnekaupa kimbus lühivõrsetel. Okkad kitsaslineaalsed 1...5 cm pikad, pehmed. Võrsed vaolised ja piklikkühmulised, mistõttu võrse näib kaetud piklike soomustega. Külgpungad laikoonilised, võrsega peaaegu risti, vaigused. 2- aastastel võrsetel esinevad lühivõrsed, mis näivad suurte pungadena. Lehis on väga valgusnõudlikud. Tundlikud ka mulla liigse niiskuse suhtes. Seega eelistavad lehised kuivi kasvukohti, juurestik on neil tugev ja sügavale tungiv. Perekonda kuulub ca 10 (20) liiki Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas. Puit on vara tekkiva ja tüve ristlõigest suure osa moodustava punakaspruuni või pruuni lülipuiduga, aastarõngad on noores eas laiad. Aastarõnga sees on vara(kevad)puidust hilis(sügis)puiduks üleminek järsk. Hilispuit moodustub kuni poole aastarõnga laiusest ja on kivikõva
Varjutaimedel on klorofüllisisaldus suurem kui valgustaimedel. Erinevate valgustingimustega on kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4
Võradest läbi tunginud kiirguse neelavad alusmets, järelkasv ja alustaimestik. Suurem osa neeldunud kiirgusest transformeeritakse soojuseks ja läheb vee aurustamiseks. Orgaanilise aine moodustumiseks kulub vaid 1-2% lehtedelelangenud kiirgusest. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valguspuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusnõudlikum ta on. Valgusnõudlikud – e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab) Varjutaluvad – e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök) Poolvarju taluvad – vahepealse varjutaluvusega liigid (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkus arvestades reastada järgmiselt: 1.Lehis 5.Tamm 9.Jalakalised 13.Kuusk 2.Arukask 6.Saar 10.Vaher 14.Pöök 3
mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Harilik mänd (Pinus sylvéstris L.) Sylvestris metsas kasvav, metsa moodustav. Harilik mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest. Harilik mänd
värvusega osa, milline talitleb vee ja mineraalsoolade transpordikoena ja orgaaniliste ainete säilituskoena. Maltspuidu osakaal on puutüves väga muutlik, haarates enese alla tavaliselt 2 kuni 40 aastarõngast. Tüüpilised maltspuidulised puuliigid on meie lehtpuud: kask, haab ja lepad. Neil võib esineda ka nn. sisemist maltspuitu, milline on enamasti põhjustatud seenhaigustest või külmast. 3. Puistu fotosüntees ja seda mõjutavad tegurid. Albeedo.Valgusnõudlikud ja varjutaluvad puuliigid. Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed peale materjali (süsihappegaas, vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll. Fotosünteesi intensiivus oleneb valguse intensiivsusest. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: a) valgustaimedeks; b) varjutaimedeks. Varjutaimedel on klorofüllisisaldus suurem kui valgustaimedel. Erinevate
kihiga. Pungad väikesed, munajad, samuti valgeviltjad. Lehed noortel puudel ja vanematel tugevatel pikkvõrsetel 3-5 hõlmased, kuni 10 cm pikad, noorelt mõlemalt küljelt valgeviltjad, hiljem vaid alt. Vanemate puude lehed pikkvõrsete alaosas ja lühivõrsetel ümmargused kuni ovaalsed, loogelise servaga, ca 5 cm pikad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid viltjalt karvased. Õitsevad enne lehtimist, urvad kuni 8 cm pikad. Puud annavad tugevalt juurevõsu, on valgusnõudlikud. Meil küündivad suuremad puud 32 m kõrguseni ja tüveläbimõõt ulatub 220 cn-ni. Haljastuses on huvitav liik heleda võraga ja kiire kasvuga.. 64. Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus Raagremmelgas (Salix caprea L.) [káprea] kasvades kuni 20 m kõrguseks ja kuni 1 m diameetriga puuks. Lisaks Eestile kasvab raagremmelgas laialdasel alal Kesk- ja Põhja-Euroopas ja Põhja-Aasias. On mahajäetud põldude,
ja rabaservadel kasvavad sugasõnajalg ja sookold, nende leidmine metsas näitab sageli rabastumise algust. Liivaaladele on iseloomulikud vareskold ja raudosi. Kõige rikkamad erinevate sõnajalgtaimede poolest on troopilised metsad: a) maapinnal kasvavad sõnajalad k.a. puukujulised sõnajalad; b) kaljudel ja kivirahnudel kasvavad sõnajalad; c) tüvede alumises osas ronivad sõnajalad; d) tüvede alumises osas kasvavad epifüüdid; e) kuni puulatvadeni ronivad sõnajalad; f) kõrgel kasvavad valgusnõudlikud epifüüdid. Sõnajalgtaimede kasutamine Värvimisel: ungrukold - kollase värvi saamiseks villase lõnga ja riide värvimiseks; kattekold - vartest ja lehtedest saab sinist värvi. Rahvameditsiinis: ungrukold - mõnel pool on keedist kasutatud lahtisti ja oksetina. katekold, karukold - eoseid on kasutatud ravimina ja puistepulbrina; põldosi - suviseid võrseid on kasutatud diureetikumina; metsosi, raudosi - on kasutatud diureetikumina;
annaabi.ee 
