docstxt/135074137149.txt
Pastöriseeritud piim jahutatakse temperatuurile 26-32C ja lisatakse kuni 5% tarbejuuretist. Viimasena lisatakse laapensüüm, mille kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Pärast laabi lisamist segatakse (5 min) segu hoolikalt ja jäetakse kalgenduma. Erinevalt happemeetodist ei ole laabi kasutamisel vaja kalgendit järelsoojendada, kuna laabi toimel tõmbub kalgendkokku ning eraldub vadak. Kalgendumise lõpp määratakse kelgendi tugevuse ja happesuse (58-60 Th) põhjal. Kohupiima valmistamine happemeetodil Happemeetodit kasutatakse enamasti rasvata kohupiima valmistamisel. Segupiima hapendamisel kasutatakse ainult bakterjuuretist. Valmis kalgendi happesus on ligikaudu 75-85 Th Kalgend lõigatakse ja järelkuumutatakse 0,5-3 tunni jooksul temperatuurile 36-40 C Kuumutatud kalgendit hoitakse 15-20 min temperatuuril 36-40 C, seejärel eemaldatakse
lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pastöriseerimine ning jahutamine kalgendamistemperatuurile
Jõulised valgud Südame-veresoonkonna tervis ja kaalu juhtimine on kaks tänapäeva mureallikat. Valkudel on tohutu hulk allikaid. Tarbijale on kõige tuttavamad munad, soja ja (piima) vadak, teised valgud ja peptiidid on näidanud oma potensiaali saada valkudega võrdseks. Muna valk Üks muna sisaldab rohkem kui 6g kõrgekvaliteedilist valku. Mune on traditsiooniliselt kasutatud suure kvaliteetse valgu, hädavajalike aminohapete ja hea seeduvuse tõttu.Munad on rikkalikud nii aminohapete kui ka valkude poolest, mille abil musklid kasvavad ja inimene saab vajalikku energiat. Layman ja Rodriquez seletasid leutsiin rolli energia ja musklite vahel
kõva riivjuust, Grana Porno. Aastasadu kestis mõlema juusturegiooni vahel tüli, kuni 1955.aastal valitsuse määrus andis mõlemale juustusordile sertifikaadi ja piiritles vastastikku tootmispiirkonnad. Ajalugu-valmistamine Ehtne Parmesan valmib ainult piimast, mida lüpstakse 1.aprillist kuni 11. novembrini. Teda tehakse toorpiimast, mitte pastöriseeritud piimast. Peale tera tükeldamist kõrvaldatakse vadak. Ülejäänud segu kuumutatakse 52-55C juures teda pidevalt segades. Kui segu on settinud, kõrvaldatakse ülejäänud vadak. Juustumeistrid kurnavad rätikuga tera katlast välja ja valavad ta vooderdatud rättidega vormidesse. Peale väga ettevaatlikult pressimist pannakse 24-40 kilo kaaluvad juustud valmimiskeldrisse, kus nad valmivad üks aasta 16-18´C ja kõrge õhuniiskuse juures. Alles pärast seda algab lõplik laagerdumine
pandas lämmi piim, säält lätt piim massina seehtehe. Ütest piima massina otsast tule vällä lõss tõsõst kuur. Kuurest teevaq inemiseq tavaliselt kodustel tingimustel võidu, võiu tegemises om võiu tegemis massin. Võiu tegemis massin om suur nelä kandiline puust annum, seda aetas edesi käsütsi, annuma seen ommava säändse tuuliku taolitse lapatsi mis ajaseq kuurt ringihe, kui vänta edesi ajat. Nii kavva tule vändäta kui kuur kokko lätt ja eraldus vadak. Nii muudu saamigi koton piimast kuurt ja kuurest võidu.
Sõir Sõira saab valmistada kolmel viisil I viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 1 l piima, 200 g võid, 4-5 muna, soola, köömneid. Valmistamine: kohupiima peale valada piim pooleks veega. Kuumutada keskmisel tulel, kuni eraldub vadak ja kohupiim läheb kokku. Nõrutada. Poti põhja panna või ja sulatada. Nõrutatud kokkuläinud kohupiim panna potti ja lisada lahtiklopitud munad. Pidevalt tampida-segada pudrunuiaga, kuni kõik on muutunud ühtlaseks massiks. Maitsestada soola ja köömnetega ning valada kuumalt laiale taldrikule jahtuma. II viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 200 g võid, 1sl. toiduõli, 3 muna, 2 l piima ja 1 l vett. Valmistamine: kohupiim tuleb hästi ära sõtkuda. Piim, segatuna veega, kuumutada
Sõira tegemisel pandi hapupiim nõrguma, köömned pandi vette ligunema. Klopiti lahti 3 muna, kuhu kõigepealt lisati 1 tl soola (tegime tavalise soolaga, aga õigem oleks olnud teha meresoolaga). Seejärel kuumutati vesivannil 2 l piima 90°C-ni. Kuumutati kuni piima pind hakkas kergelt värvlema ja oli saavutanud õige temperatuuri (temperatuuri mõõdeti pidevalt). Kui piim oli saavutanud 92°C, lisati 1 kg kohupiima. Kuumutati aeglaselt pidevalt segades kuni eraldus vadak (kollakas vedelik).Pärast seda nõrutati kohupiim hästi kuivaks. Seejärel sulatati kastrulis 60 g võid, lisati juurde nõrutatud kohupiim, segati, lisati köömned ja muna. Kuumutati 70°C-ni. Seejärel maitsesime ja lisasime ~1 tl soola juurde. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Tulemuseks oli maitsev kohupiim ja sõir. Allkiri: Kuupäev:17.10.201
Teostaja: Üliõpilaskood: Juhendaja:Signe Adamberg Tallinn 2013 Sissejuhatus Piima valk (kaseiin) kalgendub ensümaatiliselt ja happe toimel. Need on põhimõtteliselt erinevad protsessid, mille tulemusel tekkivad kalgendid on erinevate omadustega. Sünerees – protsess, mille käigus kalgendist eraldub vesifaas – vadak. Protsesside erinevuse tulemusena on ka erinevatest kalgenditest eralduv vadak erineva koostisega. Sünerees on soovitav mõnedes tehnoloogiates (juust, ka kohupiim), kuid ebasoovitav hapupiimatoodetes (jogurt, hapukoor). Sünereesi ulatust saab reguleerida tehnoloogiliste parameetritega nagu temperatuur (soojendamine), hapnemise aeg (lõpp-happesus), juuretise valik, segamine. Ensümaatiline ehk laabikalgend
Maitsevariant 1: 2 tl köömneid (eelnev pannil röstimine tugevdab köömnete maitset) Maitsevariant 2: u 3 spl hakitud ürte (peterselli, murulauku, salveid ja münti) ja 2 küünt purustatud küüslauku (maitseained on arvestatud 500 g kohupiima kohta, kui teed 2 väikest sõira, pane veidi vähem) Kuumuta piim keemiseni ja pudenda sinna sisse kohupiim. Hoia kuumana, aga ära keeda!, kuni potti tekib piima asemele valkjaskollane läbipaistev vedelik, mis on vadak. Selleks läheb aega vast mõni minut. Segada pole samal ajal tarvis. Nüüd vala kohupiim marliga vooderdatud sõelale ja lase seal nõrguda 15 min. Sulata potipõhjas või ja lisa kohupiim. Sega hoolikalt, kuni moodustub ühtlane mass. Nüüd lisa soolaga lahtiklopitud munad ja maitseained. Pidevalt segades kuumuta (kuid taas- ära keeda!) umbes 5 minutit. Kasta kauss või sügavam supitaldrik külma veega märjaks ja suru kohupiimamass sinna sisse. Lase külmkapis
Pr. osalevad mikroobsed ensüümid, laabi ensüümid ja piimas leiduvad ensüümid. 9. Millised on kalgendamise viisid? Laabi lisamine juustule · Levinuim viis kaseiinimitselle (K-kaseiini) destabiliseerivaid ensüüme sisaldava laabi lisamine juustupiimale (30-35 ml/100 kg piimale) · Kalgendamine hapendamisega (sõir) · või happe lisamise ja piima kuumutamisega (Ricotta) Saadud kalgendist eraldatakse vadak ning moodustatakse kontsentreeritud juustumass 10. Mis eesmärk on kalgendi töötlemisel? Happesus Piimakalgendi tükeldamine suurenenud üldpinna abil soodustub vadaku erladumine Segamine ei lase kalgenditükkidel kokku kleepuda --- suurem pind Järelsoojendus soodustab sünereesi ja terasse jäänud mikroobide elutegevust. Domin. temofiilne mikrofloora. Segamine ja järelsoojendust nim tera seadmiseks Kalgendi happesust määrab arenev mikrofloora.
kaltsiumisoolade kadu ja parandab kaseiini väljasadestumist ning tugevama kalgendi moodustumist. Viimasna lisatakse laapensüüm arvestusega 100 000 ühikut 1000kg piima kohta või 80 000 ühikut 1000 kg lõssi kohta. Laapensüümi kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Erinelvalt happemeetodist ei ole laabi kasutamisel üldjuhul vaja kalgendit järelsoojendada, sest laabi toimel tõmbub kalgend kokku ning vadak eraldub. Pärast laabi lisamist segatakse segu hoolikalt ning jäetakse hapnema. Hapnemise lõpp määratakse kalgendi tugevuse ja happesuse põhjal. Kalgendi tugevust võib hinnata noaprooviga: kalgendisse tehakse sisselõige ning kergitatakse kalgendit sisselõike ühe otsa kohalt. Valmis kalgendisse tekib lõhe, kalgendi servad on sirged ja säravad, lõhesse eraldub selge vadak. Temperatuuril 30-32 kraadi kestab hapnemine sõltuvalt lisatud juuretisekogusest 3,5-4 tundi või enam
Sinihallitusjuust Ajalugu Kuigi juustu täpne päritolu on teadmata, on arheoloogilisi tõendeid, et seda hakati valmistama ligi 10 000 aastat tagasi. Juustu tundsid mitmed antiikkultuuride esindajad, nagu egiptlased, kreeklased, foiniiklased ja sumerid. Arvatakse, et juustu tegemine algas juhuslikult: inimesed märkasid, et sooja kohta jäetud piim kalgendus, ja kui mass vedelikust eraldati, saadigi maailma esimene juust. Mütoloogias on piim ja juust jumalate ning vägilaste toit. Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. tootmine Kalgendamine, juustumassi vormimine Esiteks piim kalgendatakse. Selles järgus piimale lisatud juuretis või laap (noore mäletseja maost saadav ensüüm) töötleb piimavalke ja põhjustab vaari kalgendumise. Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi (vadak). Pärast vormimist...
streptokokke Jogurt Konsistentsi järgi jagatakse kaheks: joogijogurt söögijogurt Jogurti paksendamiseks kasutatakse modifitseeritud tärklisi või tarrendaineid Maitsestamata ja maitsestatud jogurt Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil piimhappebakterid laapferment CaCl2 Kohupiim Piimavalgudkalgenduvad ja kuumutamisel sadestuvad Kalgendist pressitakse vadak välja Rasvata kohupiim Pasöriseeritud rasvata piim, juuretis 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 83 kcal Valke 18.0 % Süsivesikuid 1.5 % Rasvu 0.5 % Tere kohupiim 5% rasvata kohupiim, rõõsk koor. Kohupiimapasta Kreemja konsistentsiga kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, valgu kontsentreerimiseks eraldatakse vadak tsentrifuugimise teel Midaväiksem rasvasisaldus, seda hapukam on maitse. Kohupiimakreem
Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel Katarina Vainult Piima biokeemiline koostis Vesi Valgud (1-24%) Varustavad aminohappetega Kaseiin Ca, P Mitsellides, piimas suspensioonina Vadakuvalgud Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsi...
suur osa vett, konserveerimise eesmärgil listakse suhkrut *steriliseerimine tooraine kondenseeritakse suurematiheduseni, billitakse taarasse ja steriliseeritakse, suhkrut ei lisata Kondenseeritud piima ja koore säilivusaeg 1 aasta,väljastatakse metalltaaras Kuivatatud piimatooted Saadakse tooraine kuivatamisel pihustus- või kontaktmeetodil, mille tulemusel saadakse pulber. Toorained on: piim, lõss, rõõsk koor, pett ( võipiim) ja vadak ( hapupiimavesi) *pihustusmeetod tooraine pihustatakse spets. Kambris, kuivatatakse kuuma ja kuiva õhuga, lahustuvus 98-99% *kontaktmeetod tooraine suunatakse peenikese joana kuumale pöörlevale trumlile, mis kuivabkilena trumli pinnale. Eemaldatakse ja jahvatatakse, madalama kvaliteediga, lahustuvus 70 - 85% Liigitus: ·olenevalt kuumutamise astmelt: - kõrgelt kuumutatud piimatooted - keskmiselt kuumutatud piimatooted
KAUBAGRUPPIDE Mariete Kanarbik LIIGITAMINE 105 MRA PIIM/PIIMATOOTED PIIM HAPUKOOR KEEFIR KODUJUUST KONDENSPIIM PETT RJAZENKA SÕIR VADAK VAHUKOOR KOHUPIIM KOHUKE JOGURT LIHA KANALIHA SEALIHA VEISELIHA FRIKADELL HAKKLIHA KOTLET LIHAMASS SALAAMI VORST MUNAD/VÕID MUNAD SUURUSES M XL KOLLASED TALUMUNAD PEREMUNAD HIIDMUNAD VUTIMUNAD ÕRREKANADE MUNAD MUNAVALGEMASS PANNKOOGITAIGEN TALUVÕI SOOLAKRISTALLIDEGA VÕI MARGARIIN TAIMNE RASVAVÕIE RASVASEGU POOLRASVANE MARGARIIN LAKTOOSIVABA VÕI KÜPSETUSMARGARIIN JUUSTUD VIILUJUUST JUUSTUPULGAD RIIVJUUST SUITSUJUUST JUUSTUKUUBIKUD TOFU KÕVAJUUST DELIKATESSJUUSTUD MÄÄRDEJUUSTUD GURMEE JUUSTUD LEIB/SAI LEIVAD SEEMNETEGA/SEEMNETETA KOORIKLEIB TÄISTERA LEIB NÄKILEIVAD SAI SEEMNETEGA/SEEMNETETA SEPIKUD/KUKLID/LAVASID VALMISTOIDUD SALATID JAHUTATUD VALMISTOIDUD MAGUSTOIDUD SUSHI KUIVAINED JAHUD MAKARONID RIISID TANGAINED GURMEE KUIVAINED HOMMIKUHELBED/MÜSLID/KIIRPUDRUD KU...
Kitsed eelistavad vihma käest minna varjualla. Kitsedel näevad paremini kollaseid, siniseid violetseid ja rohelisi värve. Neile meeldib süüa rohkem puu koort lehti ja võrseid kui heina. Kitsepiima koostis Omab allergiavastaseid omadusi Laktatsiooni lõpus on piim kõrgema rasvasisaldusega ja madalama laktoosisisaldusega. Kitsepiima koostis on sarnane lehmapiima omaga, Lamba piim on rasvasem ja valgurikkam, sobib hästi juustu valmistamiseks. Piimavalk koosneb: kaseiin , vadak ja mitteoluline lämmastik. Kitsede paaritumis periood Kitsed peaksid olema heas toitumuses, rasvas kitsed annavad vähem piima ja on ka väiksema viljakusega. Toimub rühm paaritus 30-40 emast 1 isane , paaritusperiood on umbes 40 päeva. Kasutusel on enamasti masin lüps, (lüpsiplatvorm),lüpsiruum võiks olla laudast eraldi. Kitsede pidamine on sarnaselt lammastele , rühmasulgudes, enamasti on vabaväljapääsuga jalutusalale
3. Kuidas liigitatakse juustud kuju ja suuruse järgi? Kerajuustud, kettakujulised juustud, leibjuustud, silindrilised juustud. Väiksed, suured, keskmised. 4. Mida hinnatakse juustude sensoorsel hindamisel? Hinnatakse välimust, konsistentsi, augustust ja värvust ning maitset ja lõhna. 5. Nimeta juustu tootmise põhifaasid. Piima eeltöötlus, kalgenditöötlus, vormimine, valmimine. Piim => piimakalgend + vadak => juustutera => juustuplast => juustutoorik => juust. 6. Iseloomusta juustupiima kalgendamise viise? Kõige levinumaks juustupiima kalgendamise viisiks on laabi lisamine piimale, aga saab kalgendada ka happe toimel (kohupiim või sõir) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). 7. Mis on väärinduskoefitsent ja millised on toitainete väärinduskoefitsendid?
U S T J U d l a t a Aa : L o nu d s s o s ta k la Ko 1 2 . Mis on juust? Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu ajalugu Juust on väga pika ajalooga piimatoode, mida tunti juba 3500-4000 aastat e.m.a Sumeri riigis ja Babüloonias. Juustu oskas juba nautida Homeros ja see oli hinnatud Vana-Roomas. Juustu ajalugu Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees, kes läinud kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud. Teada-tuntud piima asemel oli lähkris hapuka maitsega janu kustutav vadak ja tahke v...
Samal ajal panna kaussi kohupiim, millele 3l piima lisada näpuotsaga köömneid ja veidi soola ning 750g kohupiima lahtiklopitud munad. Segada 5 muna puulusikaga ühtlaseks massiks. Kui piim on keema Köömneid tõunud, panna kohupiimasegu piima sisse. Pidevalt segades sool kuumutatda nõrgal tulel, kui eraldub vadak, seejärel kallata sõelale. Saadud mass asetada marli sisse, keerata palliks ja panna vajutise alla. Paari tunni pärast võtta sõir vajutise alt marli seest välja, hõõruda soolaga ja panna külma. KOHUPIIMAKOOK BANAANIDEGA • Toiduained: • Vahusta toasoe või Põhi: suhkruga. Sega juurde muna ja
kalgendumist, kujundada juustustruktuuri, maitset, lõhna, aukude tihedust, hävitada kahjulikke mikroorganisme. Juuretis tagab juustu kvaliteedi. 3. Ettevalmistatud juustupiimale lisatakse laapferment, mille toimel piim kalgendub (30ml laapi saja grammi piima kohta). Laabilahus valatakse peene joana juustupannile, seejuures segatakse ja soojendatakse 30ºC ja 30 minuti pärast tekib kalgend ning eraldub vadak. Kalgend lõigatakse spetsiaalsete lõikuritega väikemateks ja suuremateks teradeks (läbimõõt 3-5 mm), nii tekib juustumass ehk teraline kohupiim. 4. Et vadak paremini eralduks, soojendatakse juustumass 50ºC-ni ja kerge vajutuse all pressitakse suured juustukangid (pehmete juustude puhul isepressimine, survet ei toimu). 5. Juustumassile lisatakse pisut soola ja siis valatakse spetsiaalsetesse vormidesse
On juuste, mis omastavad hallitusbakterid laagerdumiskeldris, teistesse süstitakse või segatakse bakter sisse. Vananedes muutub sinine hallitus rohekaks ja selle maitse intensiivistub. Hallitusjuustu valmistamise tehnoloogia ei erine oluliselt hariliku juustu tegemisest. Esmalt kuumutatakse rõõsk piim, siis jahutatakse ja lastakse juustuvanni, kus lisatakse hapnema panev juuretis ning hallitusseente kuivkultuur. Edasi piim kalgendatakse, eraldatakse vadak, pressitakse ning uputatakse ööpäevaks kuni kaheks soolveevanni. Pätsiks vormitud tahedasse massi torgatakse palju õhuauke, sest sinihallitus ei saa hapnikuta kasvada. Pätsid pistetakse keldrisse, kus need seisavad 14- kraadisel temperatuuri juures kolm kuni seitse, keskmiselt aga kuus nädalat. Valgehallitusjuust Valgehallitusjuust on oma koostiselt mõnusalt kreemjas, neid leidub nii maitse poolest mahedamaid kui ka jõulisema, omapärase maitse ja aroomiga. Kui juustudest natukenegi
rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem Jäätis Külmutatud magustoit piimast või koorest Muud maitse- ja lisaained suhkur, vanilje, karamell, kakao, sokolaad, marjad jne Jäätiseliigid : 1. Plombiir (15%) 2. Koorejäätis (10%) 3. Piimajäätis (3,5%) Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Selle tegevusel eraldub vadak See on kõrge kaltsiumi-ja fosforisisaldusega, sisaldab palju valku Madala energeetilise väärtusega-hinnatud dieettoiduaine Väherasvane( 2-9%) ja rasvane ( 10-18% ) Hapukoor Saadakse rõõsk koore hapendamisel Lahja ( 10%), rasvane (20-30%) Kaltsiumi- ja fosforiühendid Kasutatakse dipikastmete või erinevate külmade kastmete valmistamiseks või söödakse kartuli, tatra, pelmeenidega jne Kohupiimatooted Kohupiimapasta(5%) Glasuurkohukesed Kohupiimakreemid Pudingid
Piim Piima Pastörisee Homogeni valmimine ri-mine - seerimine Termiseeri Normalise Bakto- Kalgen- -mine e-rimine fuugimine damine Koor Mikro Vadak o-bid Joonis 2. Piima eeltöötluse skeem (rasvase noolega on tähistatud eeltöötluse kõige levinumate operatsioonide järjestus) Eeltöötluse operatsioone kombineeritakse vastavalt vajadusele ja neid sooritakse enamasti kindlas järjekorras. Valmida lastakse piimal sageli enne normaliseerimist, baktofuugimist ja homogeniseerimist, mis sooritakse ühtses liinis koos pastöriseerimisega
1. RAKENDUSBIOLOOGIA teadusharu, kus millegi või kellegi abil toodetakse inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogiat rakendatakse: 1) maaviljeluses (leiva tegemine) 2) loomakasvatuses (tõuaretus) 3) meditsiinis (vähivastased vaktsiinid) BIOTEHNOLOOGIA- rakendusbioloogia üks valdkond, kus kasvatatakse elusorganisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Eelised: *säästab energiat Puudused: *ajakulu vastavate organismide *vähem ja kahjutud jäätmed leidmiseks, kasvatamiseks *odav tooraine *tundlikkus keskkonnategurite suhtes FUNKTSIONAALNE TOIT- toit, mis sisaldab seedetegevusele kasulikke mikroorganisme. VADAK- juustu ja kohupiima kõrvalsaadus, millest on eraldatud piimavalk (keefir). Erinevad biotehnoloogilised töötlemised: 1) Piimatööstus (jogurt, 4) Sinihallitustooted morfiin) kee...
Rakvere Ametikool Marek Runga K12 Iseseisev töö Juhendaja: Eha Raal Rakvere 2010 Esimene osa Kuiv ainete ladu: Külmkapp: Sügav külmkapp: 1)Kapp (piimatooted) Pasta tooted Piim Külmutatud hakkliha Toiduõli Kodujuust Külmutatud marjad Karastusjoogid Hapukoor Kompottid 2. Kapp (liha ja lihatooted): Maasika moos Jahutatud liha Marineeritud kurk Kanafile 3.Kapp (värske kala) Värske kala 4.Külmkamber (köögiviljad) Kartul Apelsinid ...
Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3. töödeldud juustud-nt Merevaik, võib nimetada ka sulajuustud, valmistatakse kas kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, lisatakse juurde igasuguseid lisaaineid. Juustuliikide erinevus tuleneb: kalgendamisvahendist, milline on valmistamise temperatuur, kui täielikult eraldatud vadak, kui kaua juust on hoitud soola vees, kui pikk on olnud valmistamise aeg ehk kääritamine juustukeldris ning igasugused lisandid (nt paprika, pähklid jne). Juustu valmistamine Kõige olulisem ja rohkem mõjutavam on piima kvaliteet, valmistamise etapid: 1.piim pastöriseeritakse ja siis lastakse tund aega seista +10ºC juures, pastöriseerimine mõjutab juustude valmimist (ehk käärimine) ja saagist (ehk väljatulek). Mõnikord lisatakse
29. Mis eesmärgil pakendatakse rasvarikkad piimapulbrid inertse gaasi keskkonda (modifitseeritud atmosfääris)? Et vältida rasvade oksüdatsiooni ja tagada pikk säilivusaeg 30. Mille järgi jaotatakse tavaliselt lõssipulber eriliikidesse? Pastöriseerimis temperatuuride järgi ( madalalt, kõrgelt ja keskmiselt kuumutatud) 31. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim? Vadak sisaldab 94% vett, vadakupulber ainult 3-5% vett. Energiakulu on suur, sest eemaldatavat vett on palju 32. Milliseid (piima)pulbreid nimetatakse kiiresti lahustuvateks e. instantpulbriteks? · Peavad lahustuma kiiresti · Peavad lahustuma külmas vees · Omavad head voolavust 33. Millisel juhul instantpulbreid põhiliselt kasutatakse? Instantpulbrid on põhiliselt mõeldud lõpptarbijatele, näiteks taastatud joogipiima valmistamiseks 34
Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12-nädalastele lastele. 9 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Jäätise koostis CARTE D’OR TIRAMISU - TIRAMISUMAITSELINE JÄÄTIS KOHVIKASTME (18%) JA KOHVIMAITSELISE BISKVIITKOOGI TÜKIKESTEGA (1,9%) Koostis: lahustatud kooritud piim, vesi, glükoosi- fruktoosisiirup, suhkur, taimne rasv, dekstroos, vadak, marsala vein (2%), lahjendatud rasvasisaldusega kakaopulber, glükoosi siirup, nisujahu, muna, emulgaatorid (rasvainete mono- ja diglütseriidid), stabilisaatorid (jaanileivapuujahu, guarkummi, karrageen, sorbitool), tärklis, tahke kohv, maitseained, lõssipulber, värvained (karoteen, kurkumiin), kergitusained (naatriumdifosfaat, naatriumvesinikkarbonaat). 10 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž
Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3. töödeldud juustud-nt Merevaik, võib nimetada ka sulajuustud, valmistatakse kas kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, lisatakse juurde igasuguseid lisaaineid. Juustuliikide erinevus tuleneb: kalgendamisvahendist, milline on valmistamise temperatuur, kui täielikult eraldatud vadak, kui kaua juust on hoitud soola vees, kui pikk on olnud valmistamise aeg ehk kääritamine juustukeldris ning igasugused lisandid (nt paprika, pähklid jne). 12 Juustu valmistamine Kõige olulisem ja rohkem mõjutavam on piima kvaliteet, valmistamise etapid: 1.piim pastöriseeritakse ja siis lastakse tund aega seista +10ºC juures, pastöriseerimine
(modifitseeritud atmosfääris)? Et vältida rasvade oksüdatsiooni ja tagada pikk säilivusaeg 38. Mille järgi jaotatakse tavaliselt lõssipulber eriliikidesse? Pastöriseerimis temperatuuride järgi ( madalalt, kõrgelt ja keskmiselt kuumutatud) 39. Miks kasutatakse lõssipulbri tootmisel väga erinevaid lõssi pastöriseerimise reziime? 40. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim? Vadak sisaldab 94% vett, vadakupulber ainult 3-5% vett. Energiakulu on suur, sest eemaldatavat vett on palju 41. Milliseid (piima)pulbreid nimetatakse kiiresti lahustuvateks e. instantpulbriteks? · Peavad lahustuma kiiresti · Peavad lahustuma külmas vees · Omavad head voolavust 42. Millisel juhul instantpulbreid põhiliselt kasutatakse? Instantpulbrid on põhiliselt mõeldud lõpptarbijatele, näiteks taastatud joogipiima valmistamiseks 43
kõige pikem, kuni aasta, magustatud kondentspiimal. (Joosu, s.a.) 5.5 Piimatoodete põhigrupid Piimatoodete külmik Kadrina Konsumis. Foto: Täispiimatooted Joogipiim – töötlemata ja töödeldud piim, mille hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega pastöriseeritud, kõrgkuumutatud (UHT) jne piimad. Eestis arvatakse sellesse gruppi ka erinevad maitsestatud piimad, kondenspiim, piimapulber, atsidofiilpiim, modifitseeritud piim, vadak ja pett, mis Eurocodenomenklatuuri kohaselt kuuluvad töödeldud piimade hulka.43 Rõõsast koorest tooted, mille hulka kuuluvad erinevad kohvi- ja vahukoored. (ETTS, 2012, lk 42-43) Fermenteeritud piimatooted Hapendatud piimajoogid ja hapukoor – siia gruppi kuuluvad hapupiim, keefir, hapendatud pett ja hapukoor. Eurocode-nomenklatuuris liigitatakse need fermenteeritud piimatoode hulka, mis omakorda jaotuvad alkohoolse või
Tehti sõira, pirukaid, kisselli. Aias oli juba mõni mari võtta, siis see küpsetati saia sisse. Traditsiooniline sõir 500 g kohupiima, 1 l. toorpiima, 3 muna, 60 g võid, 1 tl meresoola 2 tl köömneid. Valmistamine: Munad kloppida lahti, lisada sool ja köömned, kloppida kuni sool on sulanud. Piim kuumutada kuni pind hakkab kergelt värelema, lisada kohupiim (kui on suureteraline, siis suruda läbi sõela või peenestada köögikombainis). Kuumutada pidevalt segades kuni eraldub vadak (kollakas vedelik). Kohupiim nõrutada hästi kuivaks. Või sulatada kastrulis, lisada kohupiim ja kuumutada veidi segades. Lisada munasegu ja pidevalt kuumutades segada kuni moodustub ühtlane pall. Mass kallata külma veega uhutud kaussi või vormi ja jahutada 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles
Kohupiimasegudesse pannakse riivitud juustu, kõvaks keedetud munakollast, tükeldatud sinki v vorstitooteid, hapukoort, värskeid riivitud aedvilju, soolatud kalu jne. Järelroana serveeritavate kohupiimasegude valmistamiseks vahustatakse toesoe või koos suhkruga, lisatakse väikeste portsjonidena peenestatud kohupiim, iga kord hoolikalt segades. Kohupiimajuustu e sõira valmistamiseks segatakse kohupiima keeva piima sisse ja kuumutatakse aeglaselt kuni vadak eraldub. Saadud mass nõrutatakse sõelal, lisatakse sellele või ja kuumutatakse ühtlase massi tekkimiseni. Seejärel lisatakse lahtiklopitud munad ja m.a.- sool ja köömned. Massi kuumutatakse mõni minut ja asetatakse külma veega niisutatud vormi nõrguma. Kohupiimaklimpide ja kohupiimapallide valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiima hulka lahtiklopitud munad, jahu ja mannat, soola, suhkurt, köömneid v riivitud tsitrusviljade koort. Võidakse lisada ka sulatatud võid
1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib ...
lisata). - Valmiskalgendi happesus on ligikaudu 75--85 °Th. - Kalgend lõigatakse ja järelkuumutatakse temperatuurile 36--40 °C. - Järelkuumutamine toimub temperatuuril alla 36--40 °C, on vadaku eraldumine aeglane, kestab kauem ning pressumisel või kohupiim ülehapneda. Sõltuvalt vanni suurusest võib järelkuumutamine kesta 0,5--3 tundi. - Kuumutatud kalgendit hoitakse 15--20 minutit temperatuuril 36--40 °C, eemaldatakse vadak ning kohupiim jäetakse nõrguma ja isepressuma või pressitakse. - Kui kõrgema hapendamistemperatuuri kasutamisel (kuni 38 °C) on kalgendi temperatuur lõikamise algul 36 °C ja enam, võib järelkuumutamise ära jätta. Kohupiim jahutatakse temperatuurini 6--8 °C edasise hapnemise vältimiseks ja pakitakse. 29. Kohupiimatoodete valmistamisel kasutatavad ained - Juuretis - Laapensüüm (happe laabimeetodi puhul)
tagama pakkeühiku hermeetilisuse (vee-, veeauru-, õhu- / gaasikindluse jne), valguskindluse ja piisava mehaanilise tugevuse. 26. Mis eesmärgil pakendatakse rasvarikkad piimapulbrid inertse gaasi keskkonda (modifitseeritud atmosfääris)? Et vältida rasva oksüdatsiooni ja tagada toote pikk säilivusaeg. 27. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim? Vadak sisaldab keskmiselt 94% vett, vadakupulber 3-5% 28. Milliseid (piima)pulbreid nimetatakse kiiresti lahustuvateks ehk instantpulbriteks? Mõeldud lõpptarbijale Lahustuvus 98-99%(lahustuvuse indeks 1-2ml) Lahustuvad mõnekümne sek jooksul Lahustuvad ka kiiresti kkülmas veel ning ilma meh. Mõjutuseta Aglomereeritud(tolmuvabad), aglomeraatide läbimõõt 50-3000 mikrom Madal puistetihedus (0,35-0,4 g/cm3)
kaameli-, kitse- või lambapiimast. Keefir on hapuka maitsega, kergelt gaseeritud ja vähese alkoholisisaldusega hapupiimatoode. Keefiri saamiseks hapendatakse piima keefiriseente juuretisega. 9. Kohupiim Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda. Kohupiim on kõrge kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt madala energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine. Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel
Afganistani põhiseaduse kohaselt on tegemist ühega kahest riigi ametlikust keelest. Dari keel on kõige laiema levikuga keel Afganistanis ning umbes poolte riigi elanike emakeel. 9 Toidukultuur Afganistani toidukultuur on suurel määral lähtunud sellistest toorainetest nagu mais, nisu, oder ja riis. Lisaks neile on väga levinud puu ja juurviljad ning piimatooted, eriti piim, jogurt ja vadak. Kabul Palaw on rahvuslik toit Afganistanis. Toit on enamasti valmistatud vastavalt islami toitumisreeglitele. Eriti on riik tuntud enda kõrge kvaliteediga granaatõunadega, viimarjade ning magusate jalgpallikujuliste melonitega. Neil on neli peamist tüüpi Afgaani leiba: Naan - sõna otseses mõttes, leib. Õhuke, pikk ja ovaalse kujuga, peamiselt valge ning täistera segu, on ka erinevaid: mooniseemnetega, seesamiseemned, Nigella seemnetega või nende kombinatsioonid
LINNUKASVATUS. Linnu kasvatus saadused: munad, linnuliha. Kõrval saadused: suled ja sõnnik. Linnu sõnnik on lämmastiku rikkas ja töödelduna söödetakse nuum pullidele. Linnu liha osatähtsus on maailmas tõusun ja moodustab kogu liha toodangust üle 25%. tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna. Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse a). välja prakeeritud kanade arvelt. b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused. 1. varavalmivus.- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma 1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste a...
7 TOOTED Piimatoodete põhigrupid: 1. Täispiimatooted 1.1. Joogipiim- töötlemata ja töödeldud piim, mille hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega pastöriseeritud, kõrgkuumutatud jane piimad. Eestis arvatakse sellesse gruppi ka erinevad maitsestatud piimad, kondentspiim, piimapulber, atsidofiilpiim, modifitseeritud piim, vadak, pett, mis Eurocode-nomenklatuuri kohaselt kuuluvad töödeldud piimade hulka. 1.2. Rõõsast koorest tooted, mille hulka kuuluvad erinevad kohvi- ja vahukoored. 2. Fermenteeritud piimatooted 2.1. Hapendatud piimajoogid ja hapukoor – siia gruppi kuuluvad hapupiim, keefir, hapendatud pett ja hapukoor.. 2.2. Jogurtid, mille hulka kuuluvad maitsestatud ja maitsestamata jogurtid, joogijogurtid ja jogurtijoogid. 2.3. Kohupiim ja kohupiimatooted —
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks ...
% energia % g/kg happed % g/kg g/kg MJ/kg g/kg Oder 86 12,5 11 4 3,7 6 0,6 3,4 Kaer 86 10,9 11 4,6 3,3 10 1 3,3 Nisu 86 13,9 13,5 2,8 3,9 Kuni 3 0,8 3,4 Vadak 5 0,7 0,5 0,4 0,2 - 0,4 0,3 Rapsiõli 99,9 35,9 - - - - - - Söödapeet 11 1,5 1,0 0,5 0,2 0,8 0,2 0,4 Allikad: A.Lember, V.Luts, Ü.Roosmaa, A.Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine 1990; Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase
½ kl. kamajahu Veeretamiseks suhkrut ja kamajahu 2-3 tl. mett Soola Ained segada, veeretada kamajahu ja suhkru segus märgade kätega kanamunasuurused või väiksemad ümmargused käkid. Llauale anda rõõsa või hapupiimaga. [] Sõir ehk kohupiimajuust 500g lahjat kohupiima 1 l kooritud või täispiima 2-3 spl. sulavõid 1 tl. soola 1-2 muna 1 tl. köömneid (mooniseemneid) Kohupiim suruda läbi sõela, rõõsk piim kuumutada keemiseni, lisada kohupiim ja kuumutada, kuni eraldub vadak, ning kallata sõelale nõrguma. Nõrgunud kohupiimamass asetada keedunõusse, milles on sulatatud või, ja kuumutada pidevalt segades, kuni moodustub ühtlane mass. Siis segada juurde soolaga lahtiklopitud munad ja köömned. Kuumutada pidevalt segades veel 3-5 minutit. Panna külma veega kastetud vormi hanguma. Kui soovitakse sõira kauemat aega säilitada, asetada soe sõiramass linases riides raske vajutise alla, et vadak täielikult eralduks
rasvaprotsent, lisatakse juuretis või laap, toimub piimavalkude kalgendumine. Tihedama kalgendi saamiseks lisatakse fermentpreparaate, võidakse lisada kaltsiumkloriidi (tardaine). Pärast kalgendumist eraldatakse vadaku põhiosa. Et vadakut täielikumalt eraldada, lõigatakse see tükkideks. Kõvemate juustude valmistamisel toimub tükeldatud kalgendi järelsoojendamine saadakse väiksema veesisaldusega toode. Saadud juustumass nõrutatakse ja liigne vadak eraldatakse pressimise või isepressumise teel. Juustude soolamine võib toimuda kuiva soola sissehõõrumise teel või asetatakse juustukangid soolalahusega täidetud vannidesse. sooldub keskmiselt 24 päeva. Pärast soolamist viiakse juustud spetsiaalsetesse keldritesse valmima, toimuvad biokeemilised protsessid, juust omandab iseloomuliku maitse, aroomi, mustri. Piimhappelisel käärimisel eraldub süsihappegaas, kaasneb ammoniaagi eraldumine
Sügavkülmutus Granuleerimine Lüofiliseerimine P a k k i m i n e Kasutamise ja kasvatmise järgi jagunevad: emajuuretis, vahejuuretis, tarbejuuretis. Bakterikultuuride kasvatamise põhimõte: Kasvukeskkonna koostamine (piim, lõss, vadak või spetsiaalne keskkond) Kasvukeskkonna pastöriseerimine (9095 ºC, 30 min.) Kasvukeskkonna jahutamine kultuuri inkubatsiooni temperatuurile Kasvatatav kultuur Kultuuri kasvatamine (inkubatsioon) (kultuurile optimaalne temperatuur ja aeg)
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
köömned kg 0,01 0,01 0,05 0,05 sool kg 0,,005 0,01 0,05 0,05 Kokku: 0,17 1,72 17,2 Valmistamine: 1. Suru kohupiim läbi sõela. 2. Kuumuta piim keemiseni, lisa kohupiim ning keeda tasasel tulel, kuni eraldub vadak. 3. Aseta saadud mass sõelale nõrguma. 4. Sulata või, lisa nõrgunud kohupiima-piimamass, maitsesta soola ja köömnetega ning sega ühtlaseks. 5. Lase massil veidi jahtuda. 6. Lisa lahtisegatud munad. 7. Kuumuta pidevalt segades 3-5 min. Hoidu keetmisest! 8. Pane saadud mass külma veega kastetud vormi või kahekordse niiske marliga kaetud sõelale nõrguma. Serveerimine: 1. Kummuta nõrgunud sõir sõelalt serveerimisnõule. 2
90. Tsentrifugaalpumbad 9 91. Tsentrifugaalpumpasid kasutatakse väikese viskoossusega vedelate piimatoodete pumpamisel nagu piim, lõss, vadak, rõõsk koor jt. Pumba pöörlemisel surutakse vedelik pumba korpuse perifeeriasse ja sealt survetorusse. Tsentris tekkiva vaakumi mõjul imetakse vedelik imitorust pumba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
