Töölised nimelt jahivad kõrget palka ning tööandjad kogemusi. Olen täheldanud, et inimesed, eelkõige noored, ei oska endale palganumbrit küsida. Nad kas lepivad koheselt miinimumiga, eeldades, et nad ei olegi rohkemat väärt, või teisalt soovivad saada koheselt kõrget palka, mida enamus töökohad ei suuda pakkuda või ei ole neil inimestel vastavat kvalifikatsiooni. Töötada on lubatud kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Tööleping allub töölepingu seadusele, töövõtu leping ja käsundusleping võlaõigusseadusele. Käesolevas referaadis käsitlen lähemalt töölepingut, selle sõlmimist ja lõpetamist, töötajat ning tööandjat ja nende õigusi ning samuti ka kohustusi. 1. TÖÖLEPINGU SEADUS Töölepingu seadus, mis hetkel kehtib, võeti vastu 17.12.2008 Riigikogus ja hakkas kehtima 12.01.2009 Eesti Vabariigi Presidendi otsusega. Töölepingu
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik
Õiguse alused vaheeksam vol2 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. V: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud kui kahe nädalane leping. Põhitunnused on: 1) tööd tehakse alluvussuhtes 2)töötegija sõltub tööd andvast isikust 3)tööd tehakse isiklikult 4)oluline on tööprotsess 5)tööd tehakse tasu eest. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? V: Võrdse kohtlemise põhimõte on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste (etnilise kuuluvuse) rassi või nahavärvuse, nende
kvalifikatsiooni või hoopiski pealehakkamist. Samuti olen täheldanud, et tööle minnes, puudub paljudel eneseusk. Inimesed ei tea, kui palju nad väärt on ja ei oska vastavat palganumbrit küsida. Eelkõige võib seda öelda noorte alles oma karjääri alustavate inimeste kohta. Töötada on võimalik kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Töövõtu leping ja käsundusleping alluvad võlaõigusseadusele, tööleping aga töölepingu seadusele. Mõtlesin, et kuna osa tänapäeva inimestest, olles ise töötajad, ei pruugi tegelikult olla nii hästi kursis töölepingute, seaduste ning oma kohustuste- ja õigustega, kui võiks olla, siis selle referaadi eesmärgiks ongi lähemalt tutvustada üht töötamisega seotud osa. Räägin lähemalt töölepingu sõlmimisest ja lõpetamisest, töölevõtu seadusest, töötajast ning tööandjast ja nende õigustest ning kohustustest. 1. KES ON TÖÖTAJA?
Tallinna Ehituskool Heldi Eimann Sk-13 MILLES JA MIKS TULEB TÖÖLEPINGUS KOKKU LEPPIDA? Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1Millal ja kuidas tööleping sõlmida.....................................................................4 2Milles kokku leppida......................................................................................... 4 2.1Töötasu....................................................................................................... 4 2.2Tingimused tehtava töö kohta....................................................................5 2.3Töö tegemise koht...........................................................
läbiviimise tingimused ja kord §2 lg 4 2.Kas 12-aastane nooruk võib vanema nõusolekul teha kergemaid töid (rohimine, kastmine) pere põllumajandusettevõttes? Ei tohi, 12-aastane noorukil on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. §7 lg 4 ja 5 3. Mis saab siis, kui olen poolteist kuud tööl käinud aga lepingut ikka veel ei ole, piinlik juba tööandja käest küsida. Kas peab tingimata olema kirjalik leping? Jah, peab olema, sest tööleping sõlmitakse kirjalikult. Töötaja teeb projektina töölepingu valmis ja annab allkirjastamiseks tööandjale. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS §4 lg 2 4. Kas töövõtuleping ei olegi sama, mis tööleping? Ma ikka arvasin, et olen töötaja nagu iga teine – kuigi leping, mille firma minuga sõlmis, pealkirjaks on „töövõtuleping“
ÕIGUSÕPETUS Vastused Kodused ülesanded (6, 8, 11, 13) Ülesanne 6 Tööleping Annaga polnud sõlmitud, kuna äriühingu juht polnud lepingule alla kirjutanud ja seega oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. (2. peatükk, 4. paragrahv, 2. lõige). Anna suhtes rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, mis antud juhul keelab eelistada üht töötajat teisele sooliste erisuste pärast. (1. peatükk, 3.paragrahv). Annal on õigus pöörduda mistahes diskrimineerimise puhul kas kohtu või töövaidluskomisjoni poole (3.peatükk, 2. jagu, 28
Tallinn 2012 SISUKORD 1. TÖÖLEPING Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,8 eurot ning kuupalga alammäär 290 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse
....................................................................................................... 3 1. TÖÖLEPING......................................................................................................... 4 1.1.Töölepingu üldsätted..................................................................................... 4 1.2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................... 4 1.3.Tähtajaline ja tähtajatu tööleping..................................................................5 1.4.Töölepingu muutmine ja lõpetamine.............................................................5 1.5.Töölepingu ülesütlemine................................................................................ 6 2. TÖÖTAJA KOHUSTUSED....................................................................................... 8 2.1. Lojaalsuskohustus...........................................................................
6. Ülesanne: Anna D. pöördus äriühingu peronalitalitusse sooviga tööle asuda autojuhina. Personalitalituse juhataja saatis ta transpordiosakonda töötingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti kokku, et Anna D. tuleb tööle järgminsel päeval. Anna D. tuligi tööle ja sooritas vedusid kogu päeva. Ülejärgmisel päeval teatati talle, et äriühingu juht keeldub tema töölepingule alla kirjutamast, kuna eelistab autojuhtidena vaid mehi. a). Kas tööleping Anna D-ga oli sõlmitud? b). Milline õigusrikkumine pandi toime Anna D. suhtes? c). Kuhu Anna D. võib oma õiguste kaitseks pöörduda? Vastus: a). Tööleping oli sõlmimata kuna äriühingu juht ei olnud lepingule alla kirjutanud. Järelikult oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. b). Rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet kuna Anna D. Jäeti tööle võtmata soolise erinevus tõttu. c). Anna D. Võib pöörduda diskrimineerimise süüdistusega kas kohtusse või
Kodused ülesanded 1-20 Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu
.......................................................................... 3 1. TÖÖLEPING Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse
keda esindab [juhatuse liige/volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tööandja esindaja nimi] ja (2) [Töötaja nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd [tööle asumise kuupäev]. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. [Tööleping on sõlmitud TLS § 9 lg 1/lg 2 [tähtajalise lepingu sõlmimise aluseks olev TLS § 9 vastav lõige] alusel tähtajaga kuni [töölepingu lõppemise kuupäev] (mittevajalik ära kustutada)]. 1.3. Töötaja suhtes rakendatakse [kuude arv]kuulist katseaega, mis hakkab kulgema tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev on [kuupäev]. 1.4
pooleks. Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakkas arenema 19.sajandi lõpus ja saavutas arevstava taseme 20. Sajandi 30-ndateks aastateks. Tääõiguse kujunemine baseerus tsiviilõiguslikule teeninduslepingule, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine. Teenindusleping oli sätestatud ka Eestis 1940 aastal. Teeninduslepingutest kasvas välja tööleping. 1 TÖÖLEPINGU MÕISTE Tööleping reguleerib tööõigus suhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel. Paragrahv 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kaheksandas osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema
Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud. 2. Tööleping. Töölepingu põhitunnused. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid
A. Kõige suurem rikkumine on juba see ,et alaealine Mart töötab poes, kus on müügil alkohol. Kuna Mart on poes müüja, siis ta müüb ka poe sortimendis olevat alkoholi. Alkoholiseadus § 47 lg 5 ütleb, et alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Jääb selgusetuks, kas Mardil kehtiv tööleping on või mitte, kuid eeldatavasti on see olemas. Veel ei ole teada, kas Mardil on olemas ka TL sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus ja kas tal on töötamiseks olemas seadusliku esindaja nõusolek või heakskiit. TL seaduse § 8 lg 2 ütleb, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Mart aga on tööl isegi kuni 14 tundi päevas, mis on täiesti lubamatu.
..........................................................................................................................3 Töötaja ja tööandja kohustused..........................................................................................4 Kasutatud kirjandus............................................................................................................6 Töötamine on töölepingu aluses reguleeritud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja teiste õigusaktidega. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse alati kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ning teine jääb tööandjale. Iga töötaja sõlmib töölepingu isiklikult tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga
töölepingu mõiste määrangust: 1) töötaja annab töölepingu sõlmimisega oma tööjõu tööandja käsutusse, kohustudes tegema kokkulepitud tööd; 2) töölepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine määramata või teatud aja jooksul; 3) töötegemisel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras; 4) töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; 5) töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. 2. Tööleping võib olla sõlmitud igasuguse töö tegemiseks, nii füüsilist jõudu eeldava kui eriteadmisi ja -oskusi nõudva töö tegemiseks. Töölepingu sõlmimisel orienteeruvad lepingu pooled tööprotsessile, st töötaja peab täitma endale võetud kohustusi pidevalt. Töötegijaks töölepingulistes suhetes saab olla füüsiline isik, mitte äriühing või muu juriidiline isik. Töötaja peab tööprotsessis osalema alati isiklikult, ta ei saa endale võetud kohustusi täita esindaja kaudu. 3
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik (töötaja) teisele (töövõtja) (käsundisaaja) isikule (tööandja) valmistama või vastavalt lepingule
Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. (Kiris, 2003: 271) 1.2 Kes on tööandja Tööandjaks võib olla juriidiline isik või juriidilise struktuurüksus, kui talle on antud tööandja kohustusedv või teovõimeline füüsiline isik. Seadusega kindlaks määratud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18-aastane. (Kiris, 2003: 272) 2. TÖÖLEPING Iga uue töölisega tuleb ettevõttel sõlmida tööleping. Töölepingut ei tohi segi ajada töövõtu lepinguga. Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris enne tööle asumist ning üks eksemplar jääb töötajale ning teine tööandjale. Töölepingu sõlmimseks võib tööandja nõuda isikut tõendavat dokumenti, tööraamatut, tunnistust vajaliku hariduse kohta, tervisetõendit. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: tööandja ja töötaja
(edaspidi: Tööandja) keda esindab UÜ juhataja Vassili Parmakovi ja (2) Viktoria Ivanova, isikukoodiga 48711115235, elukohaga Kaunase pst 17299, Tartu linn (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd alates 7. juulist 2011.a. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. 1.3. Töötaja suhtes ei rakendata katseaega. 1.4. Töö tegemise koht on Viljapuu 89, Tartu . 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Välistatud pole öötöö. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus
registris alates 1.07.14. Töötasu alandamine. Vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ja juhise andmine Tööleping sõlmitakse kirjalikult ja on lepingupoolte poolt oli mõistlik. Töötasu alandamine viivitamata pärast omakäeliselt allkirjastatud. Tööleping loetakse sõlmituks ka mittenõuetekohase töö vastuvõtmist. juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Eeldatakse, et tööleping Tööaeg TLS-i järgi. Tavaline tööaeg: a) päevane; b) öötöö kella sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida 22-06; c) Ületunnitöö
Töölepingu analüüs · Tööleping on siis leping, millel on kaks osatäitjat, tööandja ja töötaja. Mõlema nõusolekul ning lepingu ühtsel mõistmisel sõlmitakse tööleping tööle asumiseks. Kui töölepingus sätestatud punktid ei sobi töötajale siis saab teha ka läbirääkimisi ning ühtseid kokkuleppeid, et saavutada kahe poole vaheline nõusoleks. · Lepingus on kirjas tööle asumise aja algus ning võib omada ka kindlat lepingu lõppemise kuupäeva kuid võib olla ka tähtajatu. Peale tähtaegset lepingu lõppemist võib seda ka pikendada. · Töölepingus on samuti kirjas ka kindel arv tunde, kui palju peab nädalas töötama.
tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 2,13 eurot ning kuupalga alammäär 355 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Andmed töölepingus Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg tööülesannete kirjeldus ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg
TÖÖÕIGUS - Võlaõigusseadus- VÕS alates 01:07:2002 Kehtib kõikide lepingute puhul, ka töölepingule. Töölepinguseadus- TLS al 01.07.2009 Tööleping sõlmitakse töölepinguseaduse alusel. Töötaja suur sõltuvus tööandjast. Sõlvtuse tagab see, et on alluvuse suhe. Kirjalik kokkulepe, tööandja allvuses. Tööaeg, koht ja mil viisil on määratud tööandja poolt. Töövõtuleping- vastavalt VÕS teenuse ostuamiseks kus inimene teenuse osutamisekorras valmistab v loob mingi asja kokkulepitud tähtajaks. Kirjas: valmismise tähtaeg!!!!! Sõltuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus tee, ja mil viisil ja käsundusleping on VÕS !!! teenuse osutamine . Täita käsundit, reeglina ühekordne. Täidab konkreetset ülesannet. Sõlvtuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus teeb ja mil viisil. Töövõidluskomisjonis – TÖÖLEPING TÖÖTAMISEREGISTER- TÕR, ööandja on kohuvtustatud registreerima kõik töötajad . WWW. Emta.ee R...
nõusoleku. Seega algatus töölepingu lõpetamiseks võib tulla nii töötajalt kui tööandjalt ning töölepingu põhjus pole oluline. Kui kirjaliku poolte vahel polnud tunnistatakse töölepingu seaduse lõpetamine ebaseaduslikuks. Töölepingu lõpetamine lepingu tähtaja möödumise tõttu: Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõppeb tähtaja möödumisel, ning selle kohta tehakse sissekanne töölepingusse. Tööandja peab tähtajalise lepingu lõppemisest töötajale etteteatama vähemalt 2 nädalat, kui lepingu tähtaeg on pikem kui 1 aasta ning vähemalt 5 päeva kui leping on sõlmitud kuni üheks astaks. Tööandja ei ole kohustatud töölepingu lõpetamisest ette teatama juhul kui tähtajaline tööleping on sõlmitud äraoleva töötaja asendamiseks
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse -
Vähemalt 28 kalendripäeva Eranditel rohkem kui 28 kalendripäeva Puhkus Töötaval isikul ei ole õigust põhipuhkusele ja Kokkuleppel võimalik suurendada puhkustasudele Üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu tööleping, tuleb tööandjal võtta töötaja Töötaja on kindlustatud haigekassas arvele seitsme päeva jooksul ravikindlustusega (tööandja on pärast tema tööle asumist. kohustatud teda kindlustama) Ravikindlustus Kindlustukaitse kehtib 2 kuud pärast töösuhte lõppu
3 1. TÖÖLEPING Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud töötajale töö eest tasu maksma. Kui üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel, siis võib töötegemine põhineda ka muudel võlaõiguslikel lepingutel, näiteks käsunduslepingul, töövõtulepingul jm. Tööleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping, mis kuulub teenuse osutamise lepingute hulka, kuid on samas eristatav teistest võlaõiguslikest lepingutest. Töölepingu puhul on oluline eristada seda teistest teenuse osutamise lepingutest kuna töölepingu alusel töötavale isikule on seadusega tagatud suuremad õigused ja parem kaitse kui muude lepingute alusel töötavatele isikutele. Selleks, et välja selgida, kas konkreetsel juhul on
TÖÖLEPING nr 2 Käesolev tööleping on sõlmitud 26.04.2010 järgmiste poolte vahel: Tööandja EhE Trading OÜ, registrikood 11109999, Jalaka 8, Pärnu, mida esindab tegevjuht Greete Tens, ja Töötaja Maret Mandel, isikukood 3467457665, elukoht Nõmme 4-4, Kilingi-Nõmme. Käesolevaga on Pooled on kokku leppinud alljärgnevas: 1. L E P I N G U TÄ H TA E G 1.1. Töötaja asub tööandja juures tööle 26.04.2010. 1.2. Töötaja suhtes kohaldatakse katseaega kestvusega 1 nädal, alates 26.04.2010 a. kuni 02
teenuseid osutada mitmete lepingute alusel; käsund, töövõtu, agendi jne Praktikas sõlmivad tööandja töötajatega sageli käsundus või töövõtulepingu, vältimaks töölepingu sõlmimist. Töötaja töölepingu alusel on rohkem kaitstud töötegemisel kui muu teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik. Isegi siis kui leping on puudulikult vormistatud. Seetõttu on oluline lepingutel vahet teha. Eristamine ( tööleping vs käsund) Käsunduslepingu puhul võib välja tuua mitmeid töölepinguga sarnaseid tunnuseid. Lepingu objektiks on töö tegemine (teenuse osutamine), käsunisaaja peab olema ülesannete täitmisel lähtuma käsunisaaja juhistest olema käsundisaajale lojaalne. Käsunisaaja saab teenuse osutamise eest tasu, kui selles on eelnevalt kokku lepitud. Nii käsundus kui tööleping võivad olla sõlmitud mingi tööülesande täitmiseks pikema või lühema aja jooksul
................................................................................................10 2.6Kaasuses esinenud probleemid.............................................................................................11 1 Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12 1.1 Lahendi üldinfo Otsuse kuupäev: 6. veebruar 2013.a Tartu Menetlusosalised: 1. Hageja: Igor Miljajev 2. Kostja: AS LTH Baas 1.2 Nõuded 1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. 2. Välja nõuda saamata jäänud töötasu ning hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel kokku 120 655 krooni 47 senti. (Hiljem vähendati hüvitist 10 000 krooni võrra) 1.3 Sisu Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping 18.mai 2009. Hageja töötas torulukksepana ning tema kuupalgaks oli 5000 krooni ( 319,5 €). Lisaks sõlmiti 18. mai 2009.a hageja ja kostja vahel
Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud töötusest. Inimesed soovivad saada head palka, kuid hetkel vabad töökohad ei paku neile piisavalt töötasu või siis puudub neil töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Töö on enamikule inimestest vajalik enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, see tähendab elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele. Kuna enamus inimesi töötab siiski töölepingu alusel, ei pruugi siiski iga töötaja olla piisavalt kursis töölepingu seaduse olemuse, töötaja ja tööandja kohustustega. Seega on antud teema väga aktuaalne. Esimeses peatükis räägime tööõiguse mõistest,kujunemisest ja valdkonnast, samuti tööõiguse allikatest ja tööõiguse printsiipidest. Teises peatükis räägime töölepingu mõistest, tunnustest,
6. Kui pikk peab olema vahetustevaheline puhkeaeg seitsmepäevase ajavahemiku jooksul? 36 tundi. 7. Kui pikk pea olema vahetustevaheline puhkeaeg ööpäevas? 11 tundi 8. Mis on tööaja summeeritud arvestus. Tooge näide. Kokku liidetud tööaeg. Tööaja arvestus on summeeritud seitsmepäevase ajavahemiku kohta 40 tundi 1-kuulise arvestusperioodi jooksul 9. Töötaja viibib töökohal joobes. Kas tööandjal on õigus tööleping üles öelda? Põhjendage oma vastust. Kui on töökorraldusreeglites see, et tööl joobnuna viibimine kuulub raskehooletuse valdkonda, siis tuleb tööleping üles öelda esimese juhtumi korral. 10. Töötajad on rahuolematud oma töötingimustega. Nad kavatsevad korraldada streigi. Mida nad peavad selleks teadma ja millised toimingud eelnevalt läbima? Nad peavad streigist ette teatama. Otsusega töötajate üldkoosolek või töötajate ühing. 11
Töölepingu seadus Kermo Kadak MT10 Töölepingu seadus on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab töölepingute sõlmimist Eestis tööleping võeti vastu juba aastal 1992. Töölepingut tehes tuleks alati määrata palga summa. Lepingus peab olema ka kes maksab töötaja eest makse .Kas töötaja või tööandja. Lepingus peab olema kirjas mis kellast mis kellani peab tööl käima Kunagi ei tasuks ennem tööle asuda kui tööleping pole tehtud. Soovituslik on tööleping teha tähtajatult. Kui firmal pole sulle tööd pakkuda ja sa pole kuu aega tööl käinud ,siis peab teadma et firma peab maksma sulle vähemalt selle kuu eest miinimum palga.Aga üldjuhul ei taheta seda teha .Firma üritab sellest koguaeg kõrvale hiilida et mitte maksta . Miinimum palga tund on 1.90 eurot. Ja kuus teeb kokku see 320 eurot. Kui firma määrab trahvid nt.hilinemise eest ,siis seadusega pole see lubatud .Et sellega võib kohe vaidlema minna.
ekohta vastava märke tööraamatusse; formuleeringu: töölepinbg lõpetatud poolte kokkuleppel. Peab silma spidama, et taotlus oleks tingimata kirjalik. TLS §76 ei kohusta tööandjat maksma töölepingu lõppem,isel töötajale hüvitist. Poolte kokkuleppel võib hüvitist siiski maksta, kusjuures vaidluste ärahoidmiseks on soovitatav niisugune kokkulepe kirjalikult vormistada. Tähtaja mõõdumine - määratud ajaks sõlmitud tööleping lõppeb tähtaja mõõdumisel ning ka selle kohta tehakse kanna töölepingusse. Vastavalt TLS §77, peab tööandja tähtajalis elepingu lõpetamisest töötajale etteteatama vähemalt 2 nädalat, kui lepingu tähtaeg on pikem, kui 1 aasta ning vähemalt 5 päeva, kui leping on sõlmitud kuni üheks aastaks. Tööandja ie ole kohustatud lepingu lõppemisets teatama, kui tähtajaline tööleping oli sõlmitud äraoleva töötaja asendamiseks. Töötaja peab töölepingu
pikemaks ajaks. · Tööd tehakse üldjuhul isiklikult. · Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid. · Töötaja kaasatakse töötandja ettevõttesse (töötamine töönadja ruumised, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisürituste kolleegidega). · Vajaduse korral, kas tegemist on töölepinguga või mõne muu lepinguga, eeldatakse, et poolte vahel on sõlmitud tööleping. 5.2 Töölepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult. · Vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. · Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. · Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. · Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
Õigusõpetus Tööleping Kokkulepe töötaja ja tööandja vahel Töötaja kohustus teha tööd Alluvussuhe (üks pool on allutatud teisele) – seaduslikud korraldused Töötasu maksmine Kohustus kindlustada töötingimused Vanus Võib sõlmida isikuga kes on VÄHEMALT 7-aastane Väikestele on ettenähtud töötunnid 4-7h, tööleping on kohustuslik, kohustuslik vanemate ja tööinspektori luba Alla 18-aastased 8h päevas (40h nädalas) Töölepingu sõlmimine Töölepingut sõlmitakse kirjalikult Suuliselt lubatud sel juhul, kui kestus ei ületa 2 nädalat Tööleping peab sisaldama Poolte andmeid Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg Tööülesannete kirjeldus, ametinimetus Töötasu, arvutamise viis, maksmise kord (lepingus on kirjas brutotasu)
Neid püüti küll üksikute paragrahvide muutmistega parndada.Olime olukorras,kus kehtiv õigus ei kaitse tööandja ega töötajat.Juunis 2008 kiitis valitsus heaks uue töölepingu seaduse eelnõu ja saatis selle riigikogule,kes kinnitas selle 2008.aasta detsembris ning see jõustus 1.juuli 2009.Uue töölepingu seaduse alternatiiviks oli kehtiva töölepinguseaduse ja palgaseaduse ning töö-ja puhkeaja seaduse muutumine.Mis on tööleping?See on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe,mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd,alludestema juhtimisele ja kontrollile.Tööandja aga kohustub maksma töötajale selle töö eest tasu,puhkuse,puhkeajaKehtiv töölepinguseadus on andnud võimaluse töötajal kaitsta oma õigusi.Näiteks TLS parakrahv 2 kehtestab soodsama sätte kohaldamise põhimõtte,mille eesmärgiks on tagada töötaja kui nõrgema poole kaitse
tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus;
Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve Tööpuudus - tekib siis, kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem ja osa inimesi jääb tööta Tööjõupuudus tekib siis, kui kui nõudlus on pakkumisest suurem Kollektiivleping kollektiivne tööleping, mis sätestab tööandja ja töötajate vahelised vastastikused kohustused ja õigused Tööleping leping, milles on ära määratud konkreetse inimese töökohustused, õigused, palk jms
Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. (4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 2 Töötaja ja tema vahetu ülemus leppisid 25.07.2009 suuliselt kokku, et töötaja tööleping lõpeb poolte kokkuleppel 31.07.2009. Ühtegi muud isikut selle kokkuleppe sõlmimise juures ei olnud. 01.08.2009 tuli töötaja tööle, väites, et mingisugust kokkulepet töölepingu lõppemise kohta ei ole ning nõudis tööandjalt töölepingu täitmist. Kuna tööandja töötajat tööle ei lubanud, pöördus viimane oma nõudega töövaidluskomisjoni. Kuidas vaidlus lahendada?
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu. Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise. 6. TÖÖLEPINGU LIIGID Määratud ja määramata ajaks sõlmitud lepingud. Määratud ajaks leping sõlmitakse: · Teatud töö tegemise ajaks · Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks
mille selgitamisel osaleb kahtluse korral tööinspektor, kes peab omakorda 712-aastase alaealise soovi väljaselgitamiseks vajadusel kaasama lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja. Töölepingu sõlmimiseks on seega vajalik lapse tahe, vanema nõusolek ja tööinspektori nõusolek, mille puhul võetakse arvesse töötamise kõikvõimalikke aspekte. (TLS § 7 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TLS_kasiraamat_2011.pdf). 2. Kas tööleping võib poolte kokkuleppel olla suuline kokkulepe töötaja ja tööandja sellega mõlemad nõus. Töölepinguseaduse (TLS) § 4 lg 2 järgi peab tööleping olema kirjalik. Kirjalik vorm tähendab töölepingu allkirjastamist omakäeliselt, välistatud ei ole ka töölepingu digitaalne allkirjastamine. Kuid seadusandja ei ole sidunud töölepingu kehtivust selle kirjaliku vormi järgmisega. TLS § 4 lg 4 järgi ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust
distsiplinaarkaristuse määramine. Väga salgeli praktikas esineb juhtumied, kus tööandja eksib distsiplinaarkasistuse reeglite vastu. Tööandja ie järgi karistuse määramise tähtaegu, samuti tuleb veenduda, et karistus ei oleks ilmses vastuolus üleastumise raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Samuti tuleb distsiplinaarkaristus vormistada käskkirja või mõne muu dokumendiga, millest on näha, mille eest tööleping lõpetatakse ning kes ja millal töötajale selle karistuse määrab. Vatavalt §6 võib distlipinaar karistuse määrata 6 kuu jooksul, alates üleastumise toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt 1 kuu jooksul alates päevast, mil sellest sai teada mis tahes isik, kellele süüalune tööalaselt allub. Töölepingute kollektiivne lõppemine TLS §89´ kohaselt loetakse töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks tööandja algatusel
isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. Praktika on konkreetsete lepingupoolte omavaheline käitumine, mida mõlemad pooled Seega peavad lepingu sõlminud isikud selle teavad ja tunnustavad. omakäeliselt allkirjastama, nt peab tööleping olema sõlmitud kirjalikus Praktika ja tava mõistet kasutatakse lepingupoolte vormis. kohustuste sisu täpsustamisel. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 7 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 8 Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm Mõiste laieneb ka dokumentidele, TsÜS §79 kui seaduses on sätestatud
osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Töölepingu
Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. 4. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Millal seda vorminõuet ei pea kohaldama? Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töölepingu tingimuse kohta, mille kohta ei ole teada,
läbi viia. Seega võib firma leida end tegevusi kokku tõmbamas olukorras, kus peaks hakkama hoopis kasvama. Arvatakse küll, et praegune majanduslangus on sügavam ja pikem kui eelmised ning seega ei pruugi majanduslanguse pikkus 11 kuud praegusel juhul kehtida. Hoolimata sellest peab arvestama, et lisaks koondamise otsestele kuludele kaasnevad koondamisega kaudsed kulud, millele ei mõelda. Mis on koondamine? Koondamisel lõpetatakse töötaja tööleping kuna tööandjal pole kasulik hoida nii palju töötajaid. Enamasti on see tingitud majanduslikest põhjustest. Koondamise protsess on seadustes üsna täpselt reguleeritud ja nagu iga teiselgi alusel lepingu lõpetamine, peab olema läbi viidud seaduslikult. Koondamise reeglite vastu väiksemgi eksimine võib kaasa tuua pikki ja aeganõudvaid kohtuvaidlusi Seega peab lähtuma väga rangelt seadustes. Mis on avalik teenistus?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
