Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Võlaõigusseadus (0)

1 Hindamata
Punktid
Võlaõigusseadus #1 Võlaõigusseadus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tiibens1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
ppt

Võlaõigusseadus

Võlaõigus reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleneb ühe isiku kohustus (võlgnikdeebitor), teha teise isiku (võlausaldaja kreeditor) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) Lepingust Õigusvastaselt kahju tekitamisest Alusetust rikastumisest Käsundita asjaajamisest Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt:

Võlaõigus
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

Viidatud põhimõtet on tunnustanud ka Riigikohus mitmes lahendis. Kohus on öelnud, et olukorras, kus pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut.5 3 Riigikohtu 8. aprilli 2004. a otsus nr 3-2-1-134; 26. novembri 2002. a otsus nr 3-2-1-134-02; 24. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-108-05. 4 Riigikohtu 8. aprilli 2004. a otsus nr 3-2-1-134; 26. novembri 2002. a otsus nr 3-2-1-134-02; 24. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-108-05. 5 Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-3-05; 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-9-05; 31. märtsi 2008

Õigus
thumbnail
4
docx

Võlaõigusseadus

esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Ülesannes on öeldud, et lepingu sõmimise hetkest sai Y Z-lt ka seadmed ja sai nendega tööle hakata ja et Y-l on õigus nimetatud sedameid vallata ja kasutada ja kohustus valdamise ja kasutamise eest maksta igakuiselt ettenähtud tasu. Kokkuvõtes tahtis Y sõlmida ostu-müügilepingut, aga sõlmis rendilepingut. Töötajaga oli sõlmitud tähtajatu tööleping.Tööandja ütles töölepingu üles erakorraliselt- sellest etteteatamata,ka ei soovinud tööandja maksta lepingu ülesütlemisel hüvist.Töötaja leidis,et erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks ei olnud põhjust ja ta otsustas ülesütlemise vaidlustada. Töötaja sai teada töölepingu ülesütlemisest 6.jaan. 2014. Millal-st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval hagi aegub? Vastavalt TLS § 105

Õigusõpetus
thumbnail
6
docx

Õiguse alused

teavitanud ja tuli purjus peagaa tööle(vigastuste oht,fikseerimiseks kutsuda politsei) ja teise töötaja asjad olid samuti kaduma läinud. Toomas saab Tarvi vallandada, pöörduda maakohtusse Tarvi saab pöörduda kohtusse(maakohus, kuna tegemist töösuhtega ja töövaidlus) Kristiina töölkäimise näide: Lepinguta baaris 18-22ni, 2l õhtul kuni 02ni. Nõudis lisatasu, kuid ei saanud seda. Miks? Sireti tööleping. Probleemid: peale 17 ei saa töötada.Tööandjal oli vaja 2ks nädalaks et töötaks 20ni. Esimese nädala sai töötada 20ni,aga teist mitte. Tööandja ei saa nõuda seda, kuna seda pole töölepingus kirjas. 300st oli 140 EUR maha võetud põhjenduseta. Viimasel 2-l päeval polnud tööd. Töösuhe lõpetati kuna ei läbinud katseaega edukalt. Lahendused: Siret poleks pidanud nõustuma töötama 2 ndlt 20ni. Tööandja vastu pöörduma töövaidluskomisjoni.

Õigus
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •

Õigus
thumbnail
71
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
24
odt

Õiguse alused

- Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping - Veoleping - Ekspedeerimisleping - Pakettreisileping - Hoiuleping 1. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja kohustub aga

Õigus alused
thumbnail
142
doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu

Võlaõiguse üldosa



Lisainfo

TÖÖÕIGUS -
Võlaõigusseadus- VÕS alates 01:07:2002
Kehtib kõikide lepingute puhul, ka töölepingule.
Töölepinguseadus- TLS al 01.07.2009
Tööleping sõlmitakse töölepinguseaduse alusel.
Töötaja suur sõltuvus tööandjast. Sõlvtuse tagab see, et on alluvuse suhe. Kirjalik kokkulepe, tööandja allvuses. Tööaeg, koht ja mil viisil on määratud tööandja poolt.
Töövõtuleping- vastavalt VÕS teenuse ostuamiseks kus inimene teenuse osutamisekorras valmistab v loob mingi asja kokkulepitud tähtajaks. Kirjas: valmismise tähtaeg!!!!! Sõltuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus tee, ja mil viisil


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun