Töölepingu eristamine käsunduslepingust (0)

1 Hindamata

Töölepingu eristamine käsunduslepingust: lepingute sarnasused ja eristamise võimalused. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamiskriteeriumid, sh töölepingu eeldamise põhimõte
Eristamise vajadus- lähtuvalt võlaõigusseaduse osast on võimalik teisele isikule teenuseid osutada mitmete lepingute alusel; käsund, töövõtu, agendi jne
Praktikas sõlmivad tööandja töötajatega sageli käsundus või töövõtulepingu, vältimaks töölepingu sõlmimist. Töötaja töölepingu alusel on rohkem kaitstud töötegemisel kui muu teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik. Isegi siis kui leping on puudulikult vormistatud . Seetõttu on oluline lepingutel vahet teha.
Eristamine ( tööleping vs käsund)
Käsunduslepingu puhul võib välja tuua mitmeid töölepinguga sarnaseid tunnuseid. Lepingu objektiks on töö tegemine (teenuse osutamine), käsunisaaja peab olema ülesannete täitmisel lähtuma käsunisaaja juhistest olema käsundisaajale lojaalne. Käsunisaaja saab teenuse osutamise eest tasu, kui selles on eelnevalt kokku lepitud. Nii käsundus kui tööleping võivad olla sõlmitud mingi tööülesande täitmiseks pikema või lühema aja jooksul. Käsundisaaja ei pea tööd tegema isiklikult ( kuigi eeldatakse, et teeb isiklikult) ta ei allu ettevõtte töösisukorraldusele ning teda ei arvata töötajate koosseisu, samuti ei ole kindlaks määratud tööaeg ega koht.
NB! Olulisem erinevus on käsundi ja töölepingul, et tööd tegeva isiku alluvuse määrab tööd andvale isikule. Töölepingu alusel teeb töötaja sõltuvat tööd, alludes tööandja kontrollile, siis käsunduslepingu puhul on käsundisaaja oma tegevuse korraldamisel vaba, määrates ise oma töötegemise viisi, koha, aja. Samas peab ta kinni pidama käsundiandja juhistest.
Praktikas, sõlmitakse käsundusleping nt. Raamatupidamis või tervishoiuteenuste osutamiseks.
Eristamine ( töölepingu eristamine töövõtulepingust)
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu. Lepingu mõte seisneb selles, et makstakse töö tulemuse pealt.
Sarnasus
Töövõtu ja töölepingul on sarnasus, et mõlemad lepingud sõlmitakse töö tegemiseks. Töö tegija lähtub tööd andva isiku juhistest, töötegija saab tehtud töö eest tasu.
Tööleping ja töövõtuleping mõneti kattuvad, on praktikas võimalik teatud töö tegemiseks ( nt tähtajalise projekti juhtimine) sõlmida nii tööleping kui ka töövõtuleping.
Töölepingu puhul tuleb keskenduda tööprotsessile- töövõtulepingu puhul tuleb aga rõhutada töötulemust ehk resultaati.
Töövõtuleping- sõlmitakse eesmärgiga, et tööteostaja valmistaks mingi asja või eseme, teeks näit ekspertiisi, koostaks uuringuid.
Töölepingu – eesmärgis on aga seevastu korraldada töölepingu poolte töötaja ja tööandja vahelisi suhteid.
Töövõtja valib ise tellimuse täitmise viisi ja aja, ta ise peab looma võimalused, aja, kandma kahjud kui tellitud töö tuleb ebakvaliteetne.
Töövõtja teeb tööd oma vastutusel ja korraldab tegevust ise. Töö tellijat huvitab üksnes töövõtja töö tulemus, mitte aga see, millal ja mis tingimustel asi valmib. Siinkohal tuleb muidugi kinni pidada eelarvest ja kvaliteedist mis on vastavalt soovitud lepingule.
Töövõtulepingu puhul ei pea töövõtja täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, võib kasutada kolmandate isikute abi.
Praktikas ei ole sugugi mitte lihtne eristada töölepingu ja töövõtulepingu, kuna lepinguid sõlmitakse sageli nii, et väheste tingimustega, et vaidluse korral oleks väga raske otsustada, millise lepingu on pooled sõlminud ja kuidas nad on seda tõlgendanud.
Eristamiskriteeriumid- st. Töölepingu eristamise põhimõte
Rahvusvaheline Tööõigusorganisatsioon –ILO võttis vastu soovituse, et liikmesriigid peaksid lähtuma ja kaaluma võimalust määratleda oma õigusaktides või muul viisil töösuhte olemasolu väljendavad näitajaid.

Tööd tehakse teisele isikule, teise isiku juhiste kohaselt, kontrolli all, töötaja peab töötama isiklikult, tööd tehakse kindlal tööajal või kindlas kohas, töö on kestev ja pidev, tööd andev isik vastutab töövahendite, materjalide , masinate jne.

Töötajale makstakse regulaarselt töötasu, tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigusega, töötaja jaoks puudub rahaline risk.
Samuti on praktikas lepingu olemuse kindlaksmääramisel lähtutud sarnastest printsiipidest; kes korraldab, kes määrab töö tegemise, kellel lasub töötegemisega kaasnev risk, kes saab tulu jne

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 21 allalaadimist

Töölepingu eristamine käsunduslepingust #1

Töölepingu eristamine käsunduslepingust #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Carmensita1 Õppematerjali autor

Töölepingu eristamine käsunduslepingust Tööleping käsundusleping

Sarnased õppematerjalid

docx

Võlaõiguslike lepingute eristamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik (töötaja) teisele (töövõtja) (käsundisaaja) isikule (tööandja) valmistama või vastavalt lepingule tööd, alludes tema muutma asja või osutama teisele juhtimisele ja saavutama teenuse isikule

Majandus

docx

Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused

Tööleping (TL) Käsundusleping (KL) Töövõtuleping (TVL) Võrreldavad Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib töölepingu seadus 635-657 omadused 619-634 Käsunduslepinguga kohustub Töövõtulepinguga kohustub üks üks isik (käsundisaaja)

Tööõigus

doc

Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus

Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud

Tööõigus

doc

Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus

__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu.

Õigus alused

docx

TÖÖÕIGUS

KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED

Tööõigus

doc

TÖÖIGUSE EKSAMIKS

09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID  AÜS - ametiühingute seadus  KLS - kollektiivlepingu seadus  KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus  PankrS - pankrotiseadus  RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend  TKindlS - töötuskindlustuse seadus  TLS - töölepingu seadus  TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf  TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus

Tööõigus

pdf

Lepinguo�igus kollokviumid

mittekehaliste asjade puhul, seega kohaldatakse sätteid vastavalt. ○ Sätete vastav kohaldamine müügilepingus mittekehalise eseme müügi korral mõeldakse sätete kohaldamist analoogia alusel ehk võimalikus ulatuses ning mõistlikul viisil. ○ Nt õiguste puhul ei saa kohaldada ülevaatamise kohustust ja juhusliku hävimise (§ 214, 219) Müügilepingu eristamine sarnastest lepingutest ● Müük ja kinge; müük ja vahetus; müük ja krediidileping; müük ja teenuse osutamine ● Müügilepingu eristamine teenuse osutamise lepingutest võib tekkida probleemiks juhul, kui müügilepingu esemeks on asi, mille teine pool alles kohustub valmistama ning tasu eest võõrandama. ● Müügilepingu eristamine tarbijalemüügilepingutest on oluline, sest kasutame eri sätteid – § 237 sätted on imperatiivsed

Lepinguõigus

docx

Lepinguõigus 2. kt

tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 2,13 eurot ning kuupalga alammäär 355 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Andmed töölepingus Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed:  tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht  töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg  tööülesannete kirjeldus  ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg

Lepinguõigus

Rohkem sarnaseid