Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
Too näiteid taimedest. Ühekojaline taim- taimel on emas kui ka isas õied(kurk,kõrvits) kahekojaline taim- taimel on eraldi isas ja eraldi emasõied(astelpaju,kadakas) 7. Mis on õisik, milles seisneb tema tähtsus? Too näiteid õisikutüüpidest ja taimedest. Õisik on ühel varrel paiknev õite kogumik. Tähtsus-soodustab paljunemist tõlvik-soovõhk kobar-maikelluke, lillehernes nutt-ristik 8. Mis on tolmlemine ja milliseid tolmlemisviise esineb taimedel? Tolmlemine on õie tolmu kandmine tolmukatelt emaka suudmele tolmlemisviisid-isetolmlemine,putuktolmlemine ja tuultolmlemine 9. Millised on putuktolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on suured,värvilised ja lõhnavad tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10. Millised on tuultolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on väiksed,tagasihoidlikud,lõhnatud ja värvitud
Loodus sai kirevad värvid Õistaimed on saanud valitsevaks taimerühmaks Maal. KATTESEEMNE -TAIMED Katteseemnetaimed • Ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitmekesisem ja laiemalt levinud tai Katteseemnetaimed erinevad teistest taimedest …. • Neil on sugulise paljunemise organ ÕIS • Õiest moodustub VILI Miks on õisi vaja? • Katteseemnetaimed e seemned asuvad kaitstult õies emaka sees • Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine Õie ehitus Sigimik, milles Tolmukad – asuvad seemne- isassuguorganid, algmed ning milles valmivad neis munarakud tolmuterad Kroonlehed – Õiepõhi tavaliselt värvunud ja meelitavad ligi tolmlejaid Tupplehed –
Õis ja vili Martha Pilt ja Kertu Basov 8.d Õitest üldiselt · Õiteks nimetatakse õistaimede struktuure · Õite ülesanne on viljastumine, tolmlemine ja suguline paljunemine · Õite kogumeid nimetatakse õisikuteks · Õitest arenevad viljad, milles valmimvad seemned Õite liigitamine · Tupplehed: · Enamasti rohelised · Kroonlehe sarnased · Moodustavad õietupe · Tolmukad: · Koosnevad tolmukaniidist ja tolmukapeast · Moodustavad tolmukkonna · Paiknevad ühe või kahe ringina · Kroonlehed: · Enamasti õhukesed, pehmed ja värvilised · Meelitavad putukaid ligi · Moodustavad õiekrooni Õite tolmlemine
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas ·
omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks. Lahksugulised õied jagunevad omakorda ühekojalisteks ja kahekojalisteks taimedeks. Õisikud on õite kogumid varrel. Õisikute bioloogilised ülesanded: pikeneb õitsemisaeg, teevad õied nähtavaks. Õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele on tolmlemine. Isetolmlemine või võõrtolmlemine, mis jaguneb omakorda putuk- ja tuultolmlemiseks. Kui tolmlemisele järgneb viljastamine e munaraku ühinemine seemnerakuga, areneb õiesti vili. Õis kinnitub varrele õieraagi abil.
Õis e Katteseemnetaimed Kaarel Siimon Romet Viikmäe 8.b Millised on õistaimed? Kõige iseloomulik tunnus on õis ja sellest arenev vili. Õistaimed hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe ja kaheidulehelised. Õistaimedel on vedelike transportimiseks trahhed. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt . Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Tolmlemine toimub putukate ja tuule abil. Kus kasvavad õistaimed? Levivad väga laialdaselt kuna on hästi kohastunud temperatuuri ja keskkonnatingimuste muutumisega. Vähesed suudavad kasvada Arktikas. Kui palju on õistaimi? Kõige liigirikkam taime rühm umbes 240 000 liiki. Ligikaudu kolm neljandik õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka. Eestis kasvab umbes 1400 liiki. ...
Ainering Karjamaad loomadele Mullateke Ala mahetootmiseks Kultuuriteenused Fotosüntees Turism- Lääne-Eesti ja saarte Reguleerivad teenused tunnusmaastik Õhukvaliteedi parandamine Puhkamine, matkamine Süsinikuringe Pärandkultuuri kandja Taimede tolmlemine Teaduslike uuringute läbiviimine Loopealsete elus ja eluta osad Väga liigirikas taimestik Ühel ruutmeetril on Päikesekiirgus loendatud kuni 49 taimeliiki Sealsed taimed vajavad Kadakad suurel hulgal valgust
kesisem ja laiemalt levinud taimerühm. · Maailmas on õistaimi umbes 250 000 liiki, Eestis 1400 liiki. · Katteseemnetaime eristab teistest taimedest see, et tal on sugulise paljunemise organ õis ja õiest moodustuv vili. · Õistaimedel arenevad seemned kaitstult õies emaka sees. · Emakas on ülalt avatud emassuguorgan. · Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid e. tolmukad. · Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. · Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. · Katteseemnetaimede tolmukate õietolm satub emakasuudmele tuulega või kannavad selle sinna loomad. · Putuktolmlemisel kannavad putukad õietolmu ühelt õielt teisele. · Ligi 9/10 õistaimeliikidest on putuktolmlejad. · Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valmistunud seemnetega. · Vili aitab taimedel levida. · Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, ka vesi ja tuul.
• Soodustavad seedetegevust, aitavad kontrolli all hoida kolesteroolitaset, soovitav tarbida diabeedi korral ning veresuhkru taseme tasakaalustamiseks Kasvamine • Alustab kasvamist +3 kuni +5°С juures • Kui 10 cm paksune mullakiht on +7 kuni +10°С soe, ilmuvad tõusmed 7-10 päevaga • Öökülmi -5 kuni -6°С taluvad tõusmed hästi • Peale tõusmete ilmumist kasvab ja areneb normaalselt temp. +17 kuni +19°С juures • Lääts ei vaja tolmeldajaid, vaid tolmlemine toimub suletud õie sees • Seemnete valmimise ajal on vajalik +19+20°С • Seemnete paisumise ja idanemise ajal on lääts niiskuse suhtes nõudlik • Seemned säilitavad idanemisvõime aastakümneteks • Tavaline põllutaim on lääts Indias, Bangladeshis, Hiinas, Türgis, Süürias ja Kanadas • Enim kasvatatakse Vahemere maades, Indias ja Lähis- Ida piirkonnas Sordid • Erinevad taime kõrguse, seemne suuruse ja värvi poolest
Allergia, haigus - puhastada, koristada, mürgid. 9. Milliseid meeli kasutavad lülijalgsed omavahel suhtlemisel ja toidu otsimisel. Too näited. Nägemist, kompimist ja maitsmist. 10. Võrdle putukaid ja ämblikke, leia sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Lüliline keha, tundlad, tagakeha - Erinevused: Ämblikuk on 8 lihtsilmad, järked, võrku tootvad näärmed ja 8 jalga, putukal: kaks liitsilma, suised, tundlad . 11. Putukate tähtsus looduses ja inimesele. Loodusele: tolmlemine, toiduahel, inimesele: hävitab kahjureid ja võimalik kasutada tehastes materjalide tootmiseks.. 12. Miks peetakse kiletiivalisi kõige enam arenenud putukateks? (3) Suudavad suhelda lõhnaaineid levitades.
metsades. 19. Katteseemnetaimede paljunemine. Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees. Emakas on üllt avatud pudelitaoline emassuguorgan. Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid ehk tolmukad. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Nii nagu käbid on ka õieosad taimede pikaajalise arengu jooksul kujunenud lehtedest. Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine. Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. Tolmlemisel satub õietolm tolmukatelt emakasuudmele ja sealt edasi sigimus asuva munarakuni. Selle tulemusena toimub viljastamine : emas- ja isassuguraku ühinemine, mille tagajäriel hakkavad arenema seemned. 20. Õie ehitus, õie osade ülesanded. Kroonleht- kroonlehed on tavaliselt värvunud ja meelitavad tolmeldajaid ligi tolmukad – tolmukapeas arenevad tolmuterad tuppleht-kaitseb sismisi õieosi
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete k...
· Paljunevad vegetatiivselt,suguliselt Loomad · Liikumisvõimelised · Ei oma rakukesta · Pajunevad suguliselt sugurakkude abil Kõigusoojased/Püsisoojased Kõigusoojaste ainevahetus e isaärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Sõltub ümbritsevast temperatuurist-kahepaiksed Pärilikkus -Pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele -Pärilikkuse kandjateks on geenid , mis paiknevad kromosoomides Paljunemisvõime(elutunnus) -Suguline- kudemine,õun,tomati vili, ise tolmlemine. Toimub sugurakkude abil. Rakkudel on võime ühineda. -Mitte suguline- küüslaugu sibul, kartuli mugul, maikellukese risoom, tammetõru, maasika tütartaim. Erilisi rakke ei moodustu. Uus organism Saab alguse ühe vanema keharakkudest. Epiteelkoe rakkude ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheaine peaaegu puudb. Organismide eluiga sõltub reageermisest äritusele.
peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil. Maisi kultiveerimine Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang riisi ja nisu toodangu. 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra. Maisi koristamiseks on välja töötatud maisikombainid. Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred. NSV Liidus
Kasvukohad ja kasvutingimused Valgusnõudlik ja soojalembeline taim Kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, v.a polaaralad ja kõrgmäestikud Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur 25-30 kraadi Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhutatud, neutraalse reaktsiooniga, viljakatel muldadel Paljunemine Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil Maisi kultiveermine Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang riisi ja nisu toodangu 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, põldude pindala 159,5 miljonit hektarit Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra Maisi koristamiseks on välja töötatud maisi kombainid Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja
Põllumajandustaimed.kordamine eksamiks 4.osa. Generatiivsed taimeorganid VILI Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik))
Juurevõsud- nt. Põldohakas, vaarikas. Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged. 10.Millest areneb vili, millest seeme?(82)
Tüve koor oranzikaspruun, alt hallikas. Okkad vahetuvad iga 3-4 aasta tagant. Käbid valmivad 2. aasta sügiseks. · Kasv kuni 50m · Elab 400-500- aastaseks · Okkad kinnituvad 2-kaupa Kuusk On palju nõudlikum kui mänd. Kuusele ei sobi läbikuivanud mullad, seisva veega mullad. Juure peamass asub pealmises, 0,5-0,6 m sügavuses kihis. Seemnete varisemine toimub märtsi teises pooles või aprilli alguses. Tolmlemine toimub mai lõpus. · Kasv 20-50m · Vanus 400-500 a · Okkad kinnituvad ühekaupa, püsivad 7-10 aastat Kadakas Levinuim okaspuu maailmas. Ulatuslikum Euroopas, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Aasias. Kadaka tüvi on sageli mitmeharuline ja vahel keerdukasvanud. · Kasv 10-15 m · Isaskäbid 4-5mm pikkused · Viljad esimesel aastal rohelised, teisel tumesinised, hallikassinise vahakihiga Jugapuu
· töömesilased: ülesanded on kärjekannude ehitamine ja nektari korje. Korjemesilastel on korvikesed jalgade küljes. Osade mesilaste ülesanne on mee töötlemine, osad toidavad vastseid mesilaspiimaga, osadele on antud valvamiskohustus. Mesilaste tähtsus · saame mett · mesilaspiim (kreemid) · mesilase mürk (ravimid) · taruvaik (ravim) Putukate tähtsus Looduses: + tolmlemine + toiduk + laipade lagundamine + soodustavad mulla teket - levitavad haigusi - kahjustavad saaki - nõelavad - imevad verd Inimese elus: + tolmlemine + ravimid + toit + siid - haiguste levitamine - imevad verd - hävitavad saaksi - rikuvad toitu - rikuvad materjale Taimed ja loomad maal Taimede levikuks vajalikud tingimused: esimesed taimed ja loomad tekkisid veeskogus. Tingimused taimede kasvuks: vesi, temperatuur, valgus, mullastik.
- kerge, - hästi õhustatud, - neutraalne, - viljakas muld. · Maisi kasvatatakse kogu maakeral, v. a polaaralad (põhja pool 50° pl pole majanduslikult kasulik maisi teraks kasvatada). 17 · Seeme idaneb üle +10°C, võib taluda külma -3°C. · Täiskasvanud taimed miinustemperatuure ei talu. · Kasvuks optimaalne temperatuur on 25-30°C (peaks olema kogu kasvuperioodil). · Üle 32°C puhul ja madala õhuniiskusega on tolmlemine raskendatud. 18 · Soodsaim külvisügavus on 3-4 cm, kuival mullal 5-6 cm. · Tärkamisjärgne hooldamine seisneb äestamises ja vaheltharimises (umbrohutõrje). 19 Mais ja Eesti · Eestis katsetati maisi kasvatamist esmakordselt 1835. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis. · 1920-30. aastatel korraldati maisi, kui silokultuuriga katseid TÜ Raadi Katsejaamas.
6. Durning the process oxygen is formed and relased into the air - selle protsessi käigus vabaneb hapnik ja eraldub õhku 7. Essential condition- peamine tingimus 8. Fertilization- viljastamine 9. Foodstore- toitainetevaru 10. Fruit and seed production- vilja ja seemnete moodustumine 11. Germination- idanemine 12. Leaves are sprouting- lehed tärkavad 13. Legumes, leguminous plants- kaunviljalised taimed 14. Nitrogen- lämmastik 15. Plumule- idupung 16. Pollination- tolmlemine 17. Prune the roots- juuri kärpima 18. Radicle- idujuur 19. Reproductive organs- paljunemisorganid 20. Root system- juurestik 21. Root system spreads through the soil- juurestik hargneb mullas 22. Seed dispersal- seemnete laialipuistamine 23. Shoot system- taime maapealne osa 24. Simple forms of life- lihtsad eluvormid 25. Soil lacks sufficient oxygen- mullas ei ole piisavalt hapnikku 26. Specialized function- kindel funktsioon 27. Spit testa- lõhenenud seemnekestake 28
taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – juhtsooned ehk trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Õistaimede hulka kuulub puid, põõsaid ja rohttaimi. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine (Õitsemine ja viljastamine). Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Taimekoed, juhtkude). Suguline
kliimatingimuste tõttu kambiumirakkude jagunemine ajutiselt vaibub. Seda võivad põhjustada talved aastaajakliima puhul. 24. Juured puuduvad parasiit taimedel, neil on juurte asemel haustorid, millega nad tungivad peremehe kudedesse ja omastavad temalt toitained. Nt soomukad. 25. Klorenhüüm on põhikude, mis moodiustab põhiosa lehes või varre esikoores. Enamusel taimedel jaguneb klorenhüüm 1) kobekude ja 2)sammaskude. 26. Mis on tolmnemine? Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukalt emakale. Risttolmnemise korral tolmukad pärisevad teiselt taimelt. Isetolmnemise korral tolmuterad pärinevad samalt taimelt. 27. Lõved tekivad kuhu millal? Lõvede ülesanne? Lõved tekivad õhulõhede kohtadesse sekundaarse kattekoe korkkoe moodustumisel. Ülesandeks on tagada vee-ja gaasivahetus pärast epidermi ja õhulõhede hävimist. 28. Algkoe ehk meristeemi erinevused püsikkudedest.
nagu õied. ·Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim ·Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). ·Sessoonsus Monokarpne õitsemine õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. ·Õite liigutused Õite liigutused e nastid
Enamik õistaimi on putuktolmlejad. Putuktolmnemist soodustab lill oma eredavärviliste, hästi lõhnavate ja nektarit sisaldavate õitega, mis meelitab ligi putukaid, kelle jalgade või keha külge kleepub lille õietolm. Nagu näha, siis taimed on üpris edukalt arenenud, et kindlustada oma liigi püsivus. Õietolmu värv võib olla valgest mustani, aga üldjuhul on see kollane või pruunikas, erinevatel lilledel on erinev värv ning õhus need segunevad. Olen kuulnud, et vahest on tolmlemine nii hoogne, et metsade kohal on lausa kollakad pilved. Mesilased kasutavad õietolmu suira valmistamiseks, suirast täpsemalt hiljem. Üks mesilaspere võib hooajaga koguda kuni 50kg õietolmu. Kuna õietolm omab väga suurt kasulikkust ka inimestele siis paljud mesinikud koguvad õietolmu. Tarude lennuava ette kinnitatakse väikesed harjakesed, mille abil on võimalik õietolm lihtasti, ilma mesilasi häirmata ja kahjustamata kätte saada. 2 Õietolmu mõju inimestele
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. VILJA EHITUS Seemned Viljakest e perikarp tekib sigimiku seinast sageli ka teistest õieosadest tolmukate, kroon- ja tupplehtede alustest harvem õiepõhjast Viljakesta 3 karpi pealmine kiht e eksokarp
nende välimus on tavaliselt tagasihoidlik. Kui putuktolmlejate õied on suurte seemnetega, kleepuvad ja valgurikkad (tolmeldajad võivad olla ka valgu peal väljas), siis tuultolmlejate õied on tavaliselt väikeste seemnetega, väga kerged ja putukate jaoks vähese toiteväärtusega (kuigi neid näljaajal võidakse korjata). Mesilased ja kimalased koguvad tuultolmleva maisi õietolmu, kuigi sellel pole nende jaoks suurt väärtust. Ajavahemikku, mil tolmlemine on võimalik, nimetatakse õitsemisajaks. 4. Kirjelda, mis juhtub kui tolmeldajad väljasurevad? Meemesilased, looduslikud mesilased ja kimalased on kõige tähtsamad tolmeldajad paljudele puu- ja juurviljadele, mida me igapäevaselt sööme. Väiksem arv mesilasi viib puu- ja köögiviljade väiksema kättesaadavuseni ja kõrgemate hindadeni. Vähem mesilasi tähendab vähem mandleid, vähem kohvi ja vähem kvaliteetset heina, et toita piimalehmasid.
Põllumajandus taimed. Kordamine eksamiks 4.osa .Generatiivsed taimeorganid ÕIS Õit võib käsitleda kui piiratud kasvuga lühivõrset, mille lehed on muundunud (lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks) vastavalt seemnelise paljunemise ülesandele. Õie arenemine: Kõigepealt tulevad kasvukuhikus nähtavale väliste õiekattelehtede ja nende vastas asetsevate tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine Õie ...
tolmukad liitlehine tupp liitunud kroon täidisõis Õie ülesanded Paljunemisorgan tupp- ja kroonlehtede ülesanne: kaitse putukate ligimeelitamine Loomtolmlemine putuktolmlemine nahkhiirtolmlemine sipelgatega tuultolmlemine vesitolmlemine Foto Tiina Ploom Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemine <=> risttolmlemine Isetolmlemise vältimiseks Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised) valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia) asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Tuultolmlejatel tamm sarapuu õiekate väike, et mitte takistada tolmu juurdepääsu
N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. ainuõõssed, käsnad, pärmseened. Suguline paljunemine Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne tolmlemine. 5.2 MITOOS Järgneb paljunemisele ja on vajalik organismi kasvamiseks, hukkunud või hävinud rakkude asendamiseks. Ei jagune vöötlihaskoe-, närvirakud, ilma tuumata vererakud. Tagab kromosoomide arvu püsimise tütarrakkudes. Eristatakse: 1tuuma jagunemist e. Karüokinees geneetiline info jagatakse tekkinud tuumade vahel. 2Tsütokinees jagatakse tsütoplasma tekkinud rakkude vahel ära. Kahe mitoosi vahele jääb interfaas. INTERFAAS+MITOOS=RAKUTSÜKKEL
lähtuvad nii ots- kui külgpungadest), ning monopodiaalne (ehk monopoodium), kui ta pikeneb otsapungadest (seejuures võsud lähtuvad külgpungadest). Risoom oma vanemas osas sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. Seega võib üksik risoom elada väga kaua, näiteks paljudel rohttaimedel kümneid või koguni sadu aastaid. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 2. (3) Mis on tolmlemine? Nimeta kaks tuultolmlejat ja kaks putuktplmlejat taime Tolmlemise käigus võivad emakasuudmele sattuda nii sama taime tolmuterad kui ka võõra taime tolmuterad. Esimesel juhul nimetatakse tolmlemist isetolmlemiseks ja teisel juhul võõrtolmlemiseks ehk risttolmlemiseks. Tuultolmlejad taimed on kuusk ja mänd. Putuktolmlejad on võilill ja arbuus, melon. 3. (3) Liitlehe ehitus ja tüübid on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest.
kadaka teisend mägikadakas (Juniperus communis montana). See kasvab kuni 20 cm kõrgeks ja katab maapinda nagu vaip. Oksad on lühikesed, jämedad, kolmnurksed ja sageli kõverad. Okkad on 4–8 mm pikad ja 1–2 mm laiad, mõnikord otsast kõverad, aga mõnikord ootamatult teravad. Harilik kadakas on tavaliselt kahekojaline, harva ühekojaline puu ja paljuneb üldjuhul seemnetega. Soodsates tingimustes võib ta paljuneda ka vegetatiivselt alumiste okste juurdumisega. Tolmlemine toimub tavaliselt mai alguses. Rohkem vilju on valguse käes kasvavatel puudel. Seemneid levitavad tavaliselt linnud. Tõusmetel on 2 idulehte. Puu kasvab üsna aeglaselt, 10-aastaselt on kõrgus tavaliselt 40–50 cm, 50-aastaselt 3–4 m. PUIDU OMADUSED Hariliku kadaka puit on ilusa tekstuuriga, tihedate aastarõngastega, väga meeldiva lõhnaga, sitke ja keskmise tihedusega 550–650 kg/m³. Lülipuit on hallikas- kuni
Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle 500 a 5cm, asuvad lühivõrse lõheliseks, pikiribid soonmusjaiks; esinevad sügisel tipus; emaskäbikesed on pikkvõrsed ja lühivõrsed; okka pikkus 0,5-5
· Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim · Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). · Sessoonsus Monokarpne õitsemine õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. · Õite liigutused Õite liigutused e nastid
välja nagu õied. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad – taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria – seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). Sessoonsus Monokarpne õitsemine – õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine – õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Õite liigutused Õite liigutused e nastid
Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja . Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Täpsemalt lugege kõigest sellest õistaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel
Sisukord Mis on allergia.....................................................................................................................................3 Allergeenid..........................................................................................................................................4 Tolmud............................................................................................................................................4 Kodutolmulestad.............................................................................................................................4 Õietolmud.......................................................................................................................................4 Taimede õietolm.............................................................................................................................4 Loomsed allergeenid..............................
kahjustada. Esimese pärislehe arenedes on taim vastupidav ka 78 kraadisele külmale. Lina kasvab kasvutingimustest ning sordist lähtuvalt 20 kuni 100 cm pikkuseks hõredalt lehekestega kaetud taimeks. ... Linapõld vajab umbrohutõrjet. Pikematel põuaperioodidel tuleks lina kasta. Sademete vähesus vähendab kiudude arvu. Lina kastmine tuleks lõpetada mõned nädalad enne saagi koristamist, sest muidu võib linataim hoogsalt õitsema jäädagi. Lina on isetolmlev. Tolmlemine leiab aset väga lühikese aja jooksul peale tolmuka avanemist hommikul, kuni kroonlehtede vabanemiseni keskhommikul (4 kuni 7 tundi) ehk hiljemalt keskpäeval. Linataim saavutab oma täispikkuse üsna varsti peale õitsemist. Ühel ajal mahapandud seemnetest kasvavad linataimed õitsevad väga erinevatel aegadel ja ka seemned küpsevad erinevalt. Seemned on valmis, kui kupart liigutades on seemneid hästi kuulda.
610 (harva kuni 12) kg/ha, levila lõunaosas tavaliselt kuni 19 (harva kuni 40) kg/ha. Isasõisikud on kollakad. Nende pikkus 56 mm ja läbimõõt 34 mm. Nad koosnevad paljudest spiraalse asetusega ja soomusjatest tolmukatest ning asetsevad tihedate kogumikena noore pikkvõrse alusel. Tolmukate alaküljel on kaks pikuti avanevat tolmukotti, millest väljuvad kahe õhupõiega varustatud tolmuterad. Need kanduvad tuule abil väga kaugele, isegi kuni 900 km kaugusele. Tolmlemine toimub tavaliselt mai lõpus ja juuni alguses, sõltuvalt kasvukoha kliimast. Levila põhjaosas, Siberi taigas võib tolmlemine toimuda ka juuni teises pooles, harva isegi juuli alguses. Tolmlemise kestus (45 päevast kuni 1011 päevani) sõltub kliimast ja on piirkonniti erinev. Õietolmu rohkuse tõttu on õitsemise ajal mändide lähedal asuvad veekogud kollaka kirmega kaetud. Tolmlemisega ühel ajal on okaste kõige intensiivsem kasvuperiood.
pool. Madala õunapuu kultuurne teisend on paradiisiõunapuu. Peale nende on maailmas veel mitmeid teisi metsikuid õunapuuliike, mida on kasutatud õunapuusortide saamiseks.On tõenäoline, et metsõunu on inimene söögiks kasutanud juba väga ammustel aegadel. Õunapuu oli üks esimesi kultuurtaimi, mida hakati kasvatama, arvatavasti umbes 7000 aastat tagasi. Metsast leitud heade viljadega õunapuu seemneid külvati maha. Kuid neist ei kasvanud tavaliselt nii heade omadustega õunapuid, sest tolmlemine võis olla toimunud viletsama sordiga. Üsna peagi õppisid inimesed pookima ja silmastama õunapuudele väärtuslike õunapuusortide oksi. Nii saadi vastupidavatele pookealustele paremaid õunu kandvad oksad.Keskajal kasvatasid õunapuid peamiselt mungad kloostrite 3 juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse. 17 sajandist on teada juba 60 õunapuusorti.
Õistaimede sugulise paljunemise organid on emakas ja olmukas. Emakas koosneb: emakasuue, emakaksel, sigimik. Tolmukal saab eristada tolmukapead ja tolmukaniiti. Osadel taimedel sulguvad vihmaajaks õied, sest siis ei saa õie sisemus märjaks. Võilille korvikud onöösel suletud, sest nad õitsevad ainult päikese käes. Õisikudon palju õisi, mis puhkevad eri aegadel ja seega tolmlevad rohkem. Tolmlemine Tolmlemiseks nimetatakse õietolmu kandmist tolmukailt emakasuudmele. Isetolmlemine emakasuudmele langeb tolm sama taime tolmukailt. Võõrtomlemine jaguneb: putuktolmlemin, tuultolmlemine. Milleks kasutab inimene õisi? Lilli kasvatatakse juba iidsetest aegadest kodu ja inimese enda kaunistamiseks. Pika ajaloo vältel on inimene õppinud kasvatama mitmeid erinevaid taimi ja aretanud erineva õievärvi ja kujuga taimi
Heitlehelised (lehis) palu-, karu-, laanik, Soojalembelised (küpressid) metsakäharik, Troopilised okaspuud tüvik-, (araukaaria) Juur, leht, vars, õis, vili, Okkad, igihaljad, käbid ja Eelleht, suguta Eelniit, risoid, Rootsuta seeme; Tolmlemine ja seemned; ühe- ja kahekojalised põlvkond, eospesad, rakis, eosed taimed; tallus, viljastumine; üheaastased, taimed vegetatiivne veeõitseng kaheaastased ja püsikud paljunemine Maakera taimeriigi areng 1
Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (hermafrodiidid) Ja ristviljastumist: sugurakud pärinevad kahelt vanemalt Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill) Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab
Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine. 3 Põhimõisted: õhkkond, õhk, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, tuul, tuule kiirus, tuule suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik, hingamine, põlemine, kõdunemine, tolmlemine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas, õhu kokkusurutavus, õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine. 2. Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine. 3. Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe http://www.emhi.ee ilmakaartide järgi. Õpitulemused Õpilane: väärtustab säästlikku eluviisi;
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faa...
Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused. Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kro9umoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5. klassi loodusõpetusest on õpilastel teada,millised taimed kasvavad linnas ning millised on taimede kohastumused eluks vees. 6. klassis on õpitud võrdlema Eesti metsade puuliike, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.
Õhu tähtsus organismidele Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele Õhk on vajalik hingamiseks ja taimede toitumiseks (fotosüntees) Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu, eoseid Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad, mõned loomad Õhust püüavad oma toidu paljud linnud, putukad, ka imetajad, näiteks nahkhiired Õhk ja taimed Taimed paljunevad seemnetega. Et viljad ja seemned tekiksid, peab taim õitsema ja tolmlema. Tolmlemine on õietolmu sattumine õie keskel asuvale emakasuudmele. Taimed, mis kasutavad tolmlemisel tuule abi, on tuultolmlejad. N: teraviljad, kask, lepp. Tuultolmlejad taimed õitsevad varakevadel. Teraviljade õied on imepisikesed, kahvatud, lõhnata, nektarita. Tolmukad ulatuvad õiest välja. Nii saab tuul õietolmu lahti raputada ja laiali kanda. Tuultolmlejate taimede õitsemise ajal on õhus palju õietolmu. See põhjustab paljudel inimestel allergiat ehk ülitundlikkust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
