Õis e Katteseemnetaimed
Kaarel Siimon
Romet Viikmäe
8.b
Mil ised on õistaimed?
Kõige iseloomulik tunnus on õis ja sellest arenev vili.
Õistaimed hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi.
Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe – ja kaheidulehelised.
Õistaimedel on vedelike transportimiseks trahhed.
Kuidas paljunevad ja arenevad
õistaimed?
Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt .
Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja.
Tolmlemine toimub putukate ja tuule abil.
Kus kasvavad õistaimed?
Levivad väga laialdaselt kuna on hästi kohastunud temperatuuri ja
keskkonnatingimuste muutumisega.
Vähesed suudavad kasvada Arktikas.
Kui palju on õistaimi?
Kõige liigirikkam taime rühm umbes 240 000 liiki.
Ligikaudu kolm neljandik õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka.
Eestis kasvab umbes 1400 liiki.
Mil ised õistaimed kasvavad
Eestis?
Kasvavatest õistaimest enamik on kahe idu lehelised.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ervin
Õppematerjali autor
Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest. Hõlmikpuutaimede hõimkonda kuuluvatest liikidest on tänapäevani säilinud ainult hõlmikpuu. Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid. Need tunnused ühendavad neid kõrgemate taimedega soontaimede (Tracheophyta) rühma. Sõnajalgtaimedest arenesid kaks tänapäeval valitsevat taimede rühma - paljasseemnetaimed ja õistaimed ehk katteseemnetaimed (koondnimetusega seemnetaimed). Varem valitsev olnud seisukoht katteseemnetaimede põlvnemisest paljasseemnetaimedest pole uuemate uuringutega kinnitust leidnud, samuti pole põhjendatud paljasseemnetaimedest palmlehikute, hõlmikpuuliste ja vastaklehikute eraldamine eri hõimkondadena. Hõimkond: punavetikad (Rhodophyta) Hõimkond: liitvetikad (Glaucophyta) Hõimkond: rohevetikad (Viridiplantae ehk Chlorobionta) Hõimkond: Sammaltaimed (Bryophyta)
Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õistaimed on levinud väga
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õistaimede tähtsus....................
Helviksammaltaimed Lehtsammaltaimed Turbasamblad Pärislehtsamblad Sõnajalgtaimed laias mõttes. Hk. Koldtaimed (sh. Selaginellid ja lahnarohud) Sõnajalg on taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast. Perekonnast on teada üle maailma 150 liigi. Eestis kasvab 4 liiki: Maarja-sõnajalg, Suga-sõnajalg, Ohtene sõnajalg, Laiuv sõnajalg. Katteseemnetaimed. Katteseemnetaimed ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Katteseemnetaimed on arenenud ürgsetest paljasseemnetaimedest. Traditsiooniliselt jaotatakse katteseemnetaimed kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Nimetus tuleneb idulehtede arvu järgi. Taimeliikide siseehitus on erinev. Katteseemnetaimede liike on umbes 300 000. Õistaimed ilmusid Maale umbes 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul. Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist
(Jurtsev, Issain; 1969) Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja nelgilaadsed ja 333 sugukonda millest liigrohkeimad on korvõielised, käpalised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Kaheiduleheliste õistaimede suurim ja väga vormirohke sugukond: u. 1200 perekonda ja ligi 25 000 liiki. Eestis on neist u. 50 perekonda ja u. 165 liiki 1.3. Sugukond: korvõielised Kuulub hõimkonda katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed. Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada. Korvõielised meenutavad sageli tavalist õit, millel on kroonid, valdav erekollane õisik. 4
Harilik kukehari Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae) Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga.Eestis leidub 4 liiki vesiroosilisi 2 perekonnast: vesiroos(valge vesiroos, väike vesiroos) ja vesikupp(väike vesikupp; kollane vesikupp) Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: kaheidulehelised Selts: Vesiroosilaadsed KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) suur sugukond! Maailmas umbes 800 perekonda ja 24 000 - 35 000 liiki. Leidub kõikjal maailmas, 90% käpalistest kasvab aga troopikas või lähistroopikas. Eestis on 36 liiki käpalisi kaheksateistkümnest perekonnast. Suurel osal käpalistest areneb õietolm väikestes kurikakujulistes moodustistes, mida kutsutakse pollinaarumideks
Taimed kuuluvad taimeriiki.Fotosünteesi teel moodustavad nad päikeseenergiat kasutades süsihappegaasist ja veest orgaanilisi aineid. Taimeriiki kuulub nii liike, millel on õied ja seemned, kui ka algelisemaid liike, millel need puuduvad. Taimeliike on ligikaudu 400 000. 3 TAIMED Erinevad taimeliigid võib jagada seitsmesse hõimkonda: õis- ehk kätteseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed, rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Kolm vetikate hõimkonda ühendatakse tihti üheks vetikate rühmaks, ülejäänud nelja hõimkonna taimi nimetatakse kõrgemateks taimedeks. Õistaimi, paljasseemnetaimi ning sõnajalgtaimi nimetatakse ühiselt ka soontaimedeks, sest neil on soontena eristunud juht- ja tugikude vee ning toitainete transportimiseks
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid