Ökosüsteem - loopealsed ehk alvarid (0)

Sarnased õppematerjalid

54

docx

Biotoopid

pärisarurohumaad, nõmmerohumaad, palurohumaad) lühike iseloomustus keskkonnast ja elustikust lähtuvalt. Pärandkooslused. Arurohumaade mõiste ja tüübirühmad Oluline: puudub turbakiht •Karbonaadirikkal lähtekivimil:  loorohumaade tüübirühm  sürjarohumaade tüübirühm  pärisarurohumaade tüübirühm •Karbonaadivaesel lähtekivimil  palurohumaade tüübirühm  nõmmerohumaade tüübirühm 1) loorohumaade tüübirühm ( ka loopealsed e. alvarid)  Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)] cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi Alvar – rootsi k., K. Linné uuris 1741  Oluline: puudeta, põõsarinde katvus < 30 %  Peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran  enamasti sekundaarsed, harva primaarsed  tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena

Bioloogia

11

docx

Pärandkoosluste eksamiks

Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad

Pärandkooslused

48

docx

Eesti biotoobid

Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi

Eesti biotoobid

58

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab -  õhkkonna gaasilist koostist  sademete jaotust ja hulka  pinnavee äravoolu  aurumist  maa-ala veerežiimi  kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%)

Bioloogia

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi) *Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast

Eesti elustik ja elukooslused

15

doc

Eesti elustik ja elukooslused

- Viigerhülge puhul pole sobivat poegimis paika - Harvendamine - Võsastumine - Niitmine - Kuivendamine Liigikaitse Ebapärlikarp (elab ühes Lahemaa jões) Jõekarp Paksuseinaline jõekarp Ojasilm Jõesilm Lendorav Madal Unilook Saaremaa robirohi Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis. - Jõe elupaikade mitmekesisus - Mitmekesine vana segamets - Häiritud maapinnad - Allikasood III. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste - ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevats loomastikust. Metsamaaks loetakse maatükki pindalaga üle 0,1 hektari, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit. Metsa tähtsus Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadess on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist, sademete jaotust ja hulka, pinnavee äravoolu, aurumist, maa-ala veerežiimi ja kliimat

Eesti elustik ja elukooslused

40

docx

Eluslooduse eksami kordamine

kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis... · Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus. · Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused ­ mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ... kasutusajalugu ­ põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus

Bioloogia

15

doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

OECD ­ põllumajanduse ja keskkonna ühine töögrupp, eriline tähelepanu mulla mitmekesisuse indikaatoritele 2003. EU kuues keskkonnalane tegevusprogramm 2002 näeb ette muldade kaitsmie temaatilise strateegia koostamise Eesti Mullaseadus? 35. Taimede bioloogiline mitmekesisus Eestis. Eesti territooriumi läbib oluline biogeograafiline piir, mis jaotab ala kaheks allüksuseks: Lääne-Eesti (iseloomulik alvarid, lubjarikad sood, liigirikkad puisniidud, laialehised metsad, arvukad lubjalembesed liigid taimekooslustes) ja Ida-Eesti (iseloomulik happeliste muldadega devoni liivakivi aluspõhi, liigivaesemad taimekooslused, männimetsad). Eesti on paljudele liikidele leviala piiriks, 538 soontaimeliiki, ka mitmed sammaltaimed. Terve rida liike on Eestis kunagi registreeritud kuid praeguseks välja surnud. 1498 soontaime 510 sammaltaime 786 samblikku Ligikaudu 2500 vetikateliiki

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides

Meedia

Kommentaarid (0)