Ettevõtlus lühikonspekt 1. Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll• Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise l...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased. ...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühi...
3.11.2009 Tauno Õunapuu 2009 Õppejõud Tauno Õunapuu Haridus Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine" Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku....
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (pos...
Psühholoogia tegeleb inimese käitumise, mötlemise, vaimse sisemuse uurimisega ning loob seoseid nende vahel. Kehamahlade teooria seisneb selles, mis on kehas dominantne, veri, lima, sapp vöi must sapp. Temperamenditüüpe tähistavad vöörkeelsed sönad on flegmaatik, sangviinik, melanhoolik ja koleerik Nüüdisaegne teaduslik psühholoogia sai alguse 1879 teadlase Wilhhem Wundt nimega, kes lõi laboratooriumi psühholoogia uurimiseks. Psühholoogia- esindaja puudub, palju erinevaid- käitumine (ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulem) Humanism- Maslow Rogers- Inimene on ainulaadne, mõtlemine, käitumine, keskendub minale Psühhodünaamiline psühholoogia e. psühhoanalüüs- Freud- Alateadvus, kontrollib käitumist, varajased eluaastad on olulised iseloomu kujunemisel Tunnetus- ehk kogitiivne psühholoogia- Piaget- infovaimne töötlemine, tölgendamine, teadmiste organiseerimine mälus Biheiviorism- Watson- objektiivsus, loomkatsed, vast...
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
KESKAEG 5.-13.sajand Algust määratletakse kas Rooma impeeriumi jagune- mise (395.a) või Lääne-Rooma riigi langemise(476.a) järgi. Keskaeg hõlmab mitmeid ajajärke- *Suur rahvasterändamine(5.-7.saj.)viis lõpliku languseni Vanarooma kultuuri,kui endise Lääne-Rooma riigi aladele hakkasid tungima peamiselt germaani hõimud ja aegamisi kujunesid välja uued riiklikud struktuurid *Kujunes läänekristlik kloostrikultuur,mille keskel elasid sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks peetakse Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal(8. ja 9. saj. vahetusel),sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunamine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. *10.-11. saj.tugevnes keskvõim Saksamaal,kus keisritena valitsenud Ottode ajal(Otto 1,2,3 valitsesid 936-1002)algas romaani stiilis kirikuarhidektuuri, vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. *12.-13.saj. linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhidektuuri esimene hiilgeaeg. KESKAJA MUUSIKA ...
02.10.2011 Biheiviorism Aigar Orav 11c Biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjek...
KESKAEG. GREGOORIUSE LAUL. LK.12 Kuupäev.............................. Õpilaste nimi............................................................ TÖÖLEHT 1.Leia antud sõnadele venekeelsed vasted ja proovi selgitada nende sisu Ajajärg............................................................................................................................................... Impeeriumi jagunemine..................................................................................................................... Riigi langemine.................................................................................................................................. Ajastu vahele........................................................................................................
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s · literatuurne kunst: ületähtsustab süzee abil tähendust · Prantsuse sümbolismi eelkäija P. Puvis de Chavannes · tunnustatud ametlik kunstnik · ''Vaene kalur'' · kindel tähendus asendus mõistatuslikkusega · G. Moreau ja O. Redon · ohjeldamatu fantaasia · andsid tegelaste...
Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uuri...
Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. ,,Lihast ja luust" teostele on tekkinud mitmed interaktiivsed alternatiivid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Vii...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüüh...
1. Millised muutused toimusid 19. saj ja 20. saj vahetusel kunstis? - Väheneb erinevus ametliku ja sõltumatu kunsti vahel. - Kiired muutused põhjustavad haritlaste jagunemise. 1)Positivistlik filosoofia- usk teaduse ja tehnika progress- modernism. 2) Uuendusromantism- Maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. - Sümbolistliku kunsti areng. 2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslik...
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pi...
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja rää...
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunn...
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Vastused lisatekstide kohta I 1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“ „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles seisnebki meie eelis loomade ees, siis järeldu...
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psü...
Konstantin Ramul (1879 Kuressaare 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ning professor. Tema isa oli õigeusu preester Andrei Ramul. Konstantin Ramul õppis Kuressaare Saksa gümnaasiumis ja seejärel Peterburis ajalugu ja filosoofiat. Professor Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Ta organiseeris Tartu ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi. 1919. aastal määrati ta Tartu Ülikooli psühholoogia dotsendiks ja alates 1927. aastast valiti ta psüholoogia professoriks. 1939. aastal kuuekümne aasta vanuses kaitses ta lõpuks doktoritööd "Matemaatika ja psühholoogia" Enne Teist Maailmasõda avaldas ta peamiselt populaarseid kirjutisi Korporatsioon Sakala vilistlane. Ramuli suurimaks teeneks on aga psühholoogia õpetamise traditsiooni alalhoidmine Tartu Ülikoolis rtohkem kui poole sajandi jooksul. ...
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste pro...
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 1. teema: Filosoofia sünd Antiik-Kreekas. Maailmamõistmine ja selle kandjad. Selleks, et kõnelda filosoofia ajaloost, tuleks eelnevalt juba omada ligikaudset ettekujutust sellest, mis on filosoofia. Küsimusele, mis on filosoofia, ei ole aga tänapäeval enam niisama lihtne vastata. Viimaste sajandite filosoofiat iseloomustab nimelt sedavõrd suur voolude ja vaadete paljusus, et nende kõikide jaoks ühist ning seejuures olemust- avavat määratlust on arvatavasti võimatu anda. Vaadete mitmekesisus on siin nii laialdane, et õigem olekski kõnelda mitte filosoofiast, vaid filosoofiatest. Nimelt erinevad mõned kaasaegsed filosoofiasuunad üksteisest mitte üksnes selle poolest, et nad annavad samadele küsimustele vastandlikke vastuseid, vaid koguni sellega, et neil puuduvad isekeskis üldse sellised küsimuseasetused, mida ühiselt mõtet-omavateks tunnistataks. Üheks vähestest asjaolud...
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitatatakse ülesannete ehk funktsioonide järgi (taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine). Psüühika ülesanne üldisemalt on organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast, millest tulenevalt võib psühholoogiat ka teadvuse uurimiseks nimetada. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma ehk peegeldama ehk reflekteerima, mis toimub tema psüühikas, ei põhine ümbritseva tunnetus alati teadvustatud tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja to...
Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised ...
Aristotelese filosoofia Aristoteles oli kreeka päritolu filosoof. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristotelese filosoofilised põhimõtted on kasutusel ka tänapäeval. Mis meeldib minule Aristotelese filosoofias? Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab ta kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Võimalikkusest minnakse üle tegelikkusele ning seega ollakse olemas. Näiteks pole Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. A klassis ühtegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest...
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest. Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast Seosed teiste valdkondadega: meditsiin,sotsioloogia,sotsiaaltöö,bioloogia ja geneetika, statistika ja mat...
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Pa...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10 ...
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
Lloyd De Mouse psühhogeneetiline teooria 1.Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrrelda...
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
PSÜHHOLOOGIA 1. Psühholoogiateaduse def. teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. 2. Teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, rajas Leipzigis esimese psühholoogialaboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimismeetoditel ja saadud tulemusi on võimalik kontrollida. 3. Kehamahlade teooria Hippokrates, kehamahlade iiteooria kohaselt määrab inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Arvati, et kehamahlu toodab aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4. Humanistlik psühholoogia rajajad Carl Rogers ja Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vaba tahet; inimene on loomult positiivne ...
KUNST 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL Aastate 18901905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab ...
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuu...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: horm...
TAPA GÜMNAASIUM Kirill Gorskov Kanep referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 SISUKORD 3. Mis on kanep? 4. Kuidas näeb välja kanepi tarvitaja? 5. Kanepi liigid 6. Kuidas tarvitatakse ja mille abil? 7. Milline on kanepi mõju? 8. Kanepisõltuvus 9. Kuulsad inimesed ,kes tarvitavad või tarvitasid kanepit 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad Mis on kanep? Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kannabis tähendab kreeka keeles "kanep", sativa ladina keeles "kasulik" ja "L" tuleneb Carolus Linnaeus nimest. "Lam" tuleneb Jean-Baptiste de Lamarck nimest, kes kirjeldas 1785. aastal india kanepit. Perekonda kirjeldas esimesena 1753 Carl von Linné monotüüpse perekonnana. Jean- Baptiste de Lamarck eraldas 1785 india kanepi morfoloogiliste omaduste ja uimastava toime alusel liigiks Cannabis indica (india kanep) ja v...
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, ...
annaabi.ee 
