Eesti keele häälikud jagunevad: - täishäälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü) - kaashäälikud - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, S, Z, Z, X, Y) Helilisuse järgi jagatakse häälikud: - helilised häälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, L, M, N, R, V, J) - helitud häälikud (K, P, T, G, B, D, F, H, S, S, Z, Z) Vokaalid on häälikud, mis moodustatakse häälekurdude osalusel ja nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistuseta välja. Vokaalid erinevad üksteisest artikulatoorselt moodustuskoha poolest
· Homonüümia- samakõlalisus · Sünonüümia- samatäehnduslik 6. Häälikute liigitus! · Häälikud jagunevad täishäälikuteks ja kaashäälikuteks · Kaashäälikud jaguenvad omakorda ahtushäälikuteks ja sulghäälikuteks · Täishäälikud on helilised ja kaashäälikud on helitud häälikud · Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü · Ahtushälikud: j, l, m, n, r,v · Kaashäälikud: s(z), h, f, s, (z) · Sulghäälikud: k(g), p(b), t(d) 7. Vokaali mõiste, vokaalide moodustamine! · Vokaal- täishäälik · Vokaalid moodustatakse väljahingamisel, aga koos häälepaelte vibreerimisega · Nt: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü 8. Konsonandi mõiste, konsonantide moodutsamine! · Konsonandid- kaashäälikud ( sulghäälikud ja ashtushäälikud) · Hääldamisel moodustatkse õhu kopsudest väljumisele takistus 9. Konsonantide liigitus!
jt. Ajakirjandusstiil Uudis: 1) pealkiri liialdav 2) sissejuhatus lühike ja informeeriv 3) sisu põhjalik, küsimustele vastused 4) kokkuvõte võib puududa, tagajärjed Artikkel : probleemlugu 1) Pealkiri põhiprobleem, väide või küsimus 2)Sissejuhatus tekkimise lugu 3) Sisu erinevad lahendused, põhjused 4)Kokkuvõte parim lahend, probleemikordus, küsimuste esitamine Õigekiri häälikutel 1. sulghäälikud (k,p,t,g,b,d) · sõna alguses oleneb kas on võõrsõna või mitte · sõna keskel sõltub hääldusest ja rõhust. Käändsõnad: omastav,osastav,rajav jne. Pöördsõnad: ma-tegevusnimi Nt: murdma murdsin · sõna lõpus sõna rõhk, võõr või omasõna -ki, -gi sõltub tähendusest -ki (sulghäälikud s,h,f,s) -gi (täishäälikud, helilised häälikud l,m,n,r jt) 2. H õigekiri · Sõna alguses tähendusest
sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaania keeles on mitmuse tunnuseks –es või – s lõpp Hispaania keele häälikusüsteem, tähestik ja kiri ● Hispaania keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/ ● kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja / ɲ/ ● Hispaania keel kasutab ladina tähestikku, lisades sellele kaashääliku ñ ● Kiri koosneb ladina tähestikust, milles 27 tähte, kirjutatakse vasakult-paremale Kokkuvõte ● Hispaania keel on suuruselt teine keel Ameerika Ühendriikides ● Hispaania keel on üks neljast maailma enim kasutatavast keelest
reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3.kui sõna lõpeb sama kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) modernne 4.ülipikk s kirjutatakse kahe tähega l-i, m-i, n-i, r-i järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik jõhvikamorssi. Kaashäälik ehk konsonant: Kaashäälikud 1. - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) 2. - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, Š, Z, Ž, X, Y) (- Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v.) Näiteks= N
sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena
arheoloogiliste kaevamiste tulemustena leitakse uusi leide. Eesti ajalugu küündib 11 000 aasta vanuseni ning kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Eesti- kui ka võõrkeeltes õpitakse toetuma aprioorsetele ning empiirilistele argumentidele. Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi ning luuletajaid. Grammatika õppimisel toetutakse empiirilistele argumentidele, kuna väga suur fakt on see, et g,b,d ning k,p,t on sulghäälikud. Empiirilised teadmised ei tee inimest harituks. Igal inimesel peaksid olema ka enda uskumused ja arusaamad erinevatest asjadest.
MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v.
samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e. täishäälikud tagavad kõne kõlalisuse: a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü) ja konsonandid [e. kaashäälikud(ahtushäälikud:j,l,m,n,r,v. moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud)]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal. Keele häälikusüsteemi uurimisega tegelevad kaks teadusharu:1.) foneetikauurib häälikute akustilisi omadusi(hääldamist). 2.)fonoloogiauurib häälikuid kui keeleüksusi(häälikuid sõnas). SILP on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesanne on muuta häälikud kergesti hääldatavaks. Silbi
teada väga palju Läti Hendriku kroonikast. Arvan, et keeleõpetuses toetutakse nii aprioorsetele kui ka empiirilistele argumentidele. Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi ning luuletajaid. 9. klassis lugesin romantismi ajastu üht suurimat teost, milleks oli Alexander Dumas ,,Kolm Musketäri." Samas, kui õpitakse grammatikat, siis toetutakse empiirilistele argumentidele. Näiteks see on fakt, et g, b, d ning k, p, t on sulghäälikud. Arvan, et kui inimene tahab olla haritud, siis ei piisa üksnes empiiriliste argumentide teadmistest. Sealt tuleb küll meie jaoks põhiteadmine, kuid samas arvan, et ka aprioorsete argumentidele peaks olema koht meie ajus. Risto Liiv 11c
koo-li mi-nna. Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab silpi: Va-nal a-jal, Kae-bad, pa-lun Kui kõrvuti on mitu kaashäälikut, siis kuulub järgmisse silpi ainult viimane kaashäälik: Korst-nad Ham-bad Tüd-ru-kud, kom- bed, nel-ja, üht-ki, arm-sal, Min-na, kal-la-ta, kas-si-de-le. I ja J õigekiri I on silbi lõpus. J on silbi alguses. Mei-e, mar-jad, ka-_a, Kirjuta: Mei-e, mar-jad, jook-seb, ka-ja, sõ-jad, va_ad. Kas a e i o u õ ä ö ü või sulghäälikud k p t g b d? Sõna alguses järgneb I tähele tavaliselt kaashäälik Ilm, i-ne-tu, ilves. Sõna alguses järgneb J tähele tavaliselt täishäälik jookseb, joonistab, jänes, _õgi. Kirjuta lünka i, ii või j. Kä_sime sõbraga metsas suusatamas. Möödusime vanast pa_ust, le_dsime sirge suusara_a. _aanil oli hea tu_u ja minulgi oli lõbus olla. Nägime mööda _ooksmas vä_kest _änest. Metsas oli pal_u suusata_aid. Jaan nägi oma naabrima_a Ma_at. Hõ_kasime talle
Sulghäälikute õigekiri Tööleht erista põhireeglit erandist, Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud mõista reeglite ja esinevad nii sõna algul, sisu, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse erista helilisi ja järgi kirjutada, mõnikord ei helituid vasta hääldusele ka sõna
foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal Lühikesed sulghäälikud Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk: Üks nõrk täht üks tugev täht kaks tugevat tähte hobuse kabi ostis uue kapi hiir läks kappi töökoda vanad kotad jalas minge töökotta toa lagi ära põrandat laki ostis põrandalakki Üks p, t, k kirjutatakse: pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike; kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pea-rõhuline:
Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis:
Eesti keel, 9. klass Kordamine Reeglid 1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi).
Kaks nimisõna kirjutatakse lahku, kui üks neis näitab teise kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? Mille? Venna raamat, isa kott Kaks nimisõna kirjutatakse kokku, kui esimene näitab teise liiki ja vastab küsimusele missugune? Jalgratas, jalgpall 12) Tähestik Eesti tähestik: Abcdefghijklmnopqrsszztuvwõäöüxy Täishäälikud: Aeiouõäöü Kaashäälikud: B, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, q, r, s, s, z , z, t, v, w, x, y Kaashäälikute hulka kuuluvad ka sulghäälikud, mis moodustavad eraldi ka sulghäälikute rühma: G, b, d, K, p, t
· Hääldamise kõrguse suuna järgi: tõusvad (ai, õi, au, äi, oi), langevad (ea, oa, ao) ja kesksuunalised (eo). 20. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 21. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Konsonandi hääldamisel moodustatakse kõnetrakti ühte kohta kitsus (kas sulg või ahtus). Suus tekitatakse ahtus/sulg, siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nimetatakse tugevateks klusiilideks. Sulu nõrgema vallandumisega klusiile aga nõrkadeks. 22. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Näited. Resonandid ehk helilised konsonandid: · Nasaalid = ninahäälikud: m, n, n´ · Liikvidad = sulahäälikud: r, l, l´ · Poolvokaalid: j, w Obstruendid ehk helitud: · Klusiilid = sulghäälikud: k, p, t ja neile vastavad leenis- ehk nõrgad klusiilid g, b, d · Frikatiivid = hõõrdhäälikud
Järgnev hispaania keele häälikusüsteemi ülevaade on tehtud artikli Martķnez-Celdrįn, Eugenio; Fernįndez-Planas, Ana Ma.; Carrera-Sabaté Josefina 2003. Castilian Spanish – Journal of the International Phonetic Association: Volume 33, 255–299 põhjal. Artiklis on vaatluse alla võetud formaalne hispaania keel, mida räägitakse haritud keskealiste inimeste poolt Kesk-Hispaanias. 1. Konsonandid Selle keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/. Foneemid /p/ ja /b/ on hääldatud bilabiaalselt ehk kahe huulega, /t/ ning /d/ on dentaalid ehk hammashäälikud ja /k/ ja /g/ velaarid, pehme suulae häälikud (/k/ häälduse alla läheb ka häälik /c/ näiteks sõnas ´kasa casa ‘maja’). Selles keeles on kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja /ɲ/. Foneemid /m/ ja /n/ on hääldatud vastavalt bilabiaalselt ja alveolaarselt ehk hambasompudes, konsonant /ɲ/
Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ja kaashäälikud j, l, m, n, r Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid b, d, g, p, t, k õigekiri Sõna algul: Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips
Joonis: konsonandid shilha keeles(http://aboutworldlanguages.com/tachelhit) Eesti keeles pole huulhäälikuid, mida berberi keeles on viis, hammashäälikuid, mida berberi keeles on kolm. Eristuvad ka kas öeldakse pehme või kõva suulaega ning kurgunibuga. Erinevalt teiste afro-asiaatkeeltest, ei ole Shilha berberi keel toonikeel. Paljud häälikud tekivad sügaval kurgus nagu d ja z. Täishäälikud ja kaashäälikud võivad ka jagada hääldust, sõltuvalt pikkusest. klusiilid ehk sulghäälikud on häälikud, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult frikatiivid ehk ahtushäälikud on konsonant, mille moodustamisel on õhutakistus osaline afrikaadid on keele süsteemis ühele foneemile vastavad häälikud, mis algavad sulghäälikuna ning lähevad sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks nasaalid ehk ninahäälikud on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina
Metsik mõtlemine: omane ,,primitiivsetele" kultuuridele: arhailine, maagiline maailmavaade, millel on lihtsalt teised eesmärgid, kui moodsal linnaühiskonnal Binaarsed opositsioonid (vastandlikud paarid nagu üleval-all, avatud-suletud) kui universaalsed mõtlemismudelid; omased kõigile kultuuridele. Polaarsed (vastandlikud) MUST-VALGE ja graduaalsed (astmelised) opositsioonid: MUST- HALL-VALGE Foneetikas: Helilised/helitud häälikud; sulghäälikud (k, p, t)/hõõrdhäälikud (v, s, h) Grammatikas: olevik/mitteolevik; minevik-olevik-tulevik Müütide analüüs: müüt kui mõtteviisi alus. Uurides müüte võib jõuda universaalsete mõttestruktuuride tuvastamiseni (nt üha korduvad ,,lood" nii Põhja- kui Lõuna- Ameerika müütides) Binaarsed ja ternaarsed struktuurid mütoloogias Sensoorsed (käegakatsutavad): toores/ keedetud, niiske/ kuiv, pehme/kõva
VAHEPEALE, kesk e → ö o kõrged vokaalid ALLA(koos lõuaga), ä a madalad vokaalid ETTE, eesvokaalid TAHA, taga vokaalid Vokaalharmoonia: keeleteaduses sõna järgsilpide täishäälikute sõltuvus esimese silbi täishäälikust. Eesti keeles esineb murretes. Nt: Soome keeles on seda palju (külä) ü→ä 11. Helitud häälikud eesti keeles Helitud häälikud on sulghäälikud ehk klusiilid on: G B D K P T S H F Š *neile lisandub alati +KI (porganditki) 12. 5 poolitamisreeglit eesti keeles 1) Liitsõnade poolitamine – toimub sõna liitumise kohast Nt: müra – karu, alla- hindlus 2) Konsonant (kaashääliku) ühend – viime viimase kaashääliku järgmisele reale, kui talle järgneb vokaal Nt: korst – nale, vintsk – lema (mürama) 3) Kui võõrsõnal on prefiks (ees liide), siis poolitan nii, et liide eristuks tüvest
erinev nt. Õieti ja õigesti, ennem ja enne, vahel ja vahest. 3) Häälikud ja foneetika Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, Helilised Helitud (h ja s) ü. L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. (C täishäälik ehk vokaal, V- konsonant ehk kaashäälik) Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Rõhuliite reegel: k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi, kellelegi) Võõrhäälikud: f, s
Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus (sulg või ahtus), ja õhuvool ei pääse vabalt välja või väljub õhk nina kaudu; või üle keele külgede Moodustusviisi järgi jagatakse konsonandidvastavalt sellele, kui vabalt õhuvool pääseb hääldamisel kõnetraktist välja: 1. frikatiivid e hõõrdhäälikud, mille moodustamisel ahtuses tekib kahin, õhk pääseb vaid vaevaliselt läbi: /v, s, h, f, s/ 2. klusiilid e sulghäälikud, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud: /p, t, k, g, b, d/ 3. nasaalid e ninahäälikud, mille hääldamisel on suus õhuvoolu katkestav sulg, õhk pääseb välja ninaõõne kaudu: /m, n/ 4. lateraalid e külghäälikud, mille moodustamisel õhuvool pääseb külgedelt: /l/ 5. tremulant e värihäälik, moodustamisel vahelduvad õhuvoolu kinnine ja lahtine faas, mida põhjustab keeletipu vibreerimine: /r/ (üks väring või mitu) 6
Süsteemis kehtib eneseregulatsioon Prantsuse strukturalism: Claude Lévi-Strauss "Strukturaalne antropoloogia" (1958) "Metsik mõtlemine" (1962) "Mütoloogikad" (1967-71): "Toores ja keedetud", "Meest ja tuhast", "Lauakommete päritolu", "Alasti inimene" Binaarsed opositsioonid Polaarsed ja graduaalsed (astmelised) opositsioonid Foneetikas: helilised/ helitud häälikud; sulghäälikud (k, p, t)/ hõõrdhäälikud (v, s, h); sulghäälikud/ külghäälikud (l: osaline sulg) Grammatikas: olevik/ mitteolevik Binaarsed ja ternaarsed struktuurid mütoloogias Oma/ võõras, toores/ keedetud, niiske/ kuiv, mesi/ tubakas (tuhk) Maa/ udu/ taevas kodukolle/ tuhk/ korsten loodus/ ehted, rõivad/ kultuur surm/ haigus/ elu inimene/ ahv, metssiga/ jaaguar rohusööjad/ kaaren, koiott/ kiskjad Müüdi koodid Geograafiline (ida lääs-ida) Kosmogooniline (mägi-org, taevas maa)
II välde on pika silbi pikkuse tindlik nimetus lau-lu,koo-li III välde on erinev I ja II, mis tulenevad lihtsalt silbi ehituse iseärasusest lau-lu,koo-li Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Kaashäälikuühendi õigekiri: Põhireegel: konsonantühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt (nt linlane, usjas, vendade) Erandid: (põhireegel ei kehti) a) kaks tähte võib olla liitsõnade liitumiskhal (nt pannkook, plekkpurk) b) liite ki/-gi ees (nt lillgi, pottki)
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vokaalide vahel või üksik häälik sõna algul või lõpul. Näide: Sõna kaamel - lihthäälikud on k, aa, m, e, l. Sõna õpetaja - lihthäälikud on õ, p, e, t, a, j, a. 10. Lihthäälikut või kirjas märkida ühe, kahe või kolme tähega.
aeglane või vaevarikas kirjutamine; kirjutamise ajal enesega rääkimine; kirjutamise ajal käe liikumise jälgimine paberil; sõnade vahele tühikute jätmise raskused (kord puuduvad, kord liiga pikad tühikud); vale pliiatsihoid ( liiga tugevalt/nõrgalt); soovimatus kirjalikke ülesandeid teha. (Dyslexia-SPELD Foundation) Eesti keeles tekitavad düsgraafikutele enim raskusi kolm häälikupikkust, välted ja nõrgad sulghäälikud. Riigieksamikirjandi hindamisel rakendatakse vaegkirjutajatele diferentseeritud hindamisjuhendit, kus vigadeks ei loetud häälikupikkuse kirjutusvigu. Alates 2008. aastast on õpilastel, kes düsgraafia tõttu sooritasid kohustusliku emakeele riigieksami mitterahuldavalt, õigus valida riigieksam mõnes teises õppeaines. (Lugemis-ja kirjutamisraskused) 9 2. ANALÜÜS 2.1
seega on see emakeeleks ja tekib oma kinnistunud grammatika. 02.10.2012 Foneetika ja fonoloogia Foneetika: a) Artikulatoorne - hääldamine b) Akustiline tegeleb häälelainega, pigem füüsikaline teadus c) Auditiivne ehk tajufoneetika kuidas inimene vastu võtab. Mõisteid..... Dentaalne hammaste juures moodustatud häälikud Palataalne vastu suulage moodustatud häälikud nt k Larüngaalne kurgus moodudtunud häälikud, nt sulghäälikud mingited teatud sõnades Labiaalne huulte abil moodustatud, nt p Aspireeritud oluline inglise keele häälduses, k p t juures Diftong täishäälikuühend, kaks erinevat täishäälikut Geminaat sama konsonandi topeltesinemine silbipiiril, nt kammi - kapi Positsioonilised nähtused: palatalisatsioon häälikute pehmendus, l n s t Vokaalharmoonia (eesti keeles täpitähed alati esimeses silbis) võivad esineda ainult
(shower) diftongid. Eesti k 36 diftongi. Kui kaks kõrvuti asetsevat vokaali ei moodusta diftongi, on tegemist vokaalijärjendiga (hiaatus). Nt avaus, rodeo, duo. * Konsonandid artikulaatoriks on tavaliselt mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Häälduskohad paiknevad ülemisest huulest piki kõva ja pehmet suulage nelust glotiseni. Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid e sulghäälikud [kptgbd], frikatiivid ehk hõõrdhäälikud [f, v, h, s, z], afrikatiivid (klusiilialgulised frikatiivid) [pf, ts], nasaalid e ninahäälikud [m, n], lateraalid e külghäälikud [l], tremulandid e värihäälikud [r] ja poolvokaalid [j, w]. Erinevalt vokaalidest on paljudes keeltes oluliseks konsonantide liigitamise aluseks helilisus. Helilised konsonandid [v, z, m, n, r, l]. Helitud [b, d, g, t, k, p, f, h, s]. Helitud klusiilid on akustiliselt tehelikult
Loetletutest on /f/ ja /s/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Suus : bilabiaalsed mood kahe huule kokkupuutel m ja p. Dentaalid hammashäälikud. Keele tipp. Alveolaarid keele selg, küljed. Kõrihäälikud h . Moodustusviis: frikatiivid : hõõrdhäälikud : õhuvooluga häälikud Klusiilid ehk sulghäälikud : sulgumine, paus katkestab õhuvoolu Nasaalid ehk ninahäälikud : õhk läbi nina ( m n ) Lareraal ehk külghäälikud : keelega, õhk pääseb völja küljelt ( l ) Tremulant ehk värihäälik : põrisev r ( keeletipp ) Poolvokaal : j ( v ) Heliline häälekurdude vibreerimine ,, Aadama õun" vibreerib. (v, z, m, n, r, e) Heliline m n l r j v
24. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Moodustus- ehk hääldusviis kuidas õhk liikuma pääseb. 1) resonandid ("kaasa helisema") c) poolvokaalid (w, j) d) nasaalid (m, n) e) liikvidad ehk sulahäälikud (lateraal e külghäälik l; tremulant e värihäälik r) 2) obstruendid f) frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (spirandid e piluhäälikud v, f, h; sibilandid ehk sisihäälikud s, s, z, z) g) klusiilid ehk sulghäälikud (k, p, t) /nõrgad ehk leenis, tugevad ehk fortis/ 25. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! Jagunevad: aktiivsed (nt keel, huuled) ja passiivsed (püsivad paigad) artikulaatorid. 1) kõris kõrihäälikud ehk larüngaalid 2) neeluõõnes neeluhäälikud ehk farungaalid (neid eesti keeles pole) 3) suuõõnes suuhäälikud ehk oraalid Passiivsed:
artikulaator sageli mainimata ja räägitakse lihtsalt näiteks alovelaarsetest häälikutest, isegi ainult apikaalalveolaaridest ja velaaridest. Kõnetrakti otstes ( huultel ja häälekurdudel) langevad artikulaator ja häälduskoht kokku prganid on sümmeetrilised. Seetõttu räägitakse ainult bilabiaalidest (nt p b m) või glotaalidest ehk larüngaalidest (nt h). Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid ehk sulghäälikud (k, p, t.. täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (nt f, v ... ahtuses tekib kahin), afrikaadid (nt ts... klusiilialgulised frikatiivid), nasaalid ehk ninahäälikud (nt m, n... klusiili meenutav kitsus suus, käin ninaõõnde avatud), lateraalid ehk külghäälikud (nt l...keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede), tremulandid ehk värihäälikud (nt r...väringute
Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. · Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse). ·Erand viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega ·Sulghäälikutel ja f ning s-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri. Sulghäälikute õigekiri Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik. · Sulghäälik sõna algul Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu:
o, u), 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades, 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi esineb ainult 3 diftongi: ai, ei, ui. Eesti keeles pole triftonge. 21. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Suus tekitatakse ahtus/sulg, siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nim. tugevateks klusiilideks. Sulu nõrgema vallandumisega klusiile nim. nõrkadeks klusiilideks. 23. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Resonandid ja obstruendid. (vt joonist!) 24. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! 1) larüngaalid ehk kõrihäälikud: h 2) farüngaalid ehk neeluhäälikud: - 3) nasaalid ehk ninahäälikud: n, m,
elulugu lühidalt) ja minimaalselt andmeid situatsiooni kohta. Litereerimine ja foneetiline transkriptsioon: · eesmärgiks on märkida täpselt üles sõnafoneetika · Muud nähtused märgitakse juhuslikult ja robustselt või jäetakse märkimata · FT koosneb häälikute märkidest, diakriitikutest ja muudest sümbolitest Häälikud: · häälikud märgitakse üldiselt tavaliste väiketähtedega · bdg on helilised sulghäälikud, mida on vaid Setus, tavalised nõrgad sulghäälikud märgitakse GBD abil · õ märgitakse alakaarega e abil · w on siirdehäälik pika u või u-lõpulise difitongi järel: kau·wa Diakriitikud: · diakriitikutega osutatakse häälikute pikkust ja kõrgust, helilisust ja helitust, häälikute moodustustukohti · Keskne: tähtede kohale pannakse märgid, mis osutavad hääliku pikkust
kammid, dusi) ja konsonantühendeid (2-5 laadilt erinevat konsonanti). Fonoloogilised probleemid - Sulghäälikute, f'i ja s ortograafia on erinev teiste konsonantide omast. Sulghäälikute puhul võimaldab ortograafia märkida välteerinevusi täpsemalt kui teiste konsonantide üks täht: kabi- kapi-kappi. B, d, g loetakse tugevate konsonantide nõrkadeks allofoonideks, mis esinevad lühikesena vokaalide vahel või sõna lõpus. Tugevad sulghäälikud on geminaadid, mis kirjutatakse ühekordselt teisevältelistes sõnades ning kahekordselt kolmandavältelistes sõnades v.a.pika vokaali v. diftongi järel (saate, aita). - S õigekiri on sarnane sulghäälikutega. Z esineb s lühikese nõrga allofoonina helitute häälikute naabruses. Ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja z. S esineb vaid geminaadina (nagu tugevad sulghäälikudki).
Nas m n
Frik / f/v / s/z / ç/ x/ / / h/
Afrik pf ts/dz
t/d
Later l L
Trem r R
P-vok w j eesti h?
(Muud)
3.1.2. Liigitus moodustusviisi järgi (vt tabeli horisontaalread):
1) klusiilid ehk sulghäälikud (ingl plosives, stops, vn )
2) nasaalid ehk ninahäälikud (ingl nasals, vn )
3) frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (vn `mürahäälikud')
4) poolvokaalid (semivocales) ehk aproksimandid
See jaotus rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil: 1) sulg; 2) sulg koos avatud ninakäiguga; 3) kitsas
läbipääs (ahtus), kus hõõrduva õhuvooluga kaasnevad mürad (
Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ja ü u Keskkõrged vokaalid e ja ö õ ja o Madalad vokaalid ä a Konsonandid: 1) helilised L R M N V J helitud P T K H S S F H 2) moodustusviisi järgi: sulghäälikud e klusiilid: K P T, ninahäälikud e masaalid: M N , ahtushäälikud e spirandid: W V F S R L J S H 3) moodustuskoha järgi: huulhäälikud: P M V F W, hammashäälikud: T N S R L, suulaehäälikud: K J S, kõrihäälik: H Kirja teke Kiri sündis arvatavasti sõltumatult Lähis-Idas sumeritel ~5000 aastat tagasi (vrd keele teke!) ja maiadel Lõuna-Ameerikas ~2000 aastat tagasi. Kirja teke toimus piltide joonistamise kaudu, millele
REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:
universaalne tendents lubab mingeid erandeid 22. Häälik- liigitus kõneloome seisukohast Häälik- Foneetika põhiüksus - häälik- on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Tähtsamad hääldusviisid on · klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), · frikatiivid e hõõrdhäälikud (ahtuses tekib kahin), nasaalid e ninahäälikud (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõnde avatud), · lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolav vabalt üle keele külgede) · tremulandid e värihäälikud (väringute seeria või mõnikord ka üks värin) ja poolvokaalid. Diftongiks nimetatakse kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi
Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse). Erand viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega Sulghäälikutel ja f ning s-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri. Sulghäälikute õigekiri Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik. · Sulghäälik sõna algul Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu:
suhtlemises sugulaste ja sõpradega, aga ka tööalastes kontaktides Eesti äripartneritega. Saksamaal sündinud ja eesti keelt kõnes suhtlustasandil valdavate laste kirjutamisoskus on nõrk. Hamburgi Eesti Kool püüab koolieas laste kirjaoskust arendada, kui üks-kaks keeletundi kahenädalase intervalliga ei suuda seda defitsiiti kompenseerida. Kooli eesmärgiks on eelkõige eestikeelse suhtluskeskonna pakkumine. Eesti keeles hääldatakse sulghäälikud k, p, t sõna algul nõrgemalt kui saksa keeles. Seetõttu kirjutavad lapsed nende sõnade algustäheks vastavalt g, b, d: dore bäev(tore päev) või nt Dädi Mariu läidis bargist balli (Tädi Marju leidis pargist palli). Inimesed, kes kasutavad eesti keelt kas või osaliselt koduse suhtluskeelena,löövad kaasa eesti keelt oluliselt paremini kui need inimesed, kellel eestikeelne suhtluskeskkond puudub. (Kälissaar 2010: 436-438, 440-441, 447-449) 2.3. Eesti keel Venemaal
20. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u Keskkõrged e ö õ o vokaalid Madalad vokaalid Ä a Eesti häälikusüsteem Konsonandid: · helilised: l, r, m, n, v, j helitud: p, t, k, h, s, s, f, h · moodustusviis järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h · moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w - hammashäälikud: t, n, s, r, l - suulaehäälikud: k, j, s - kõrihäälik: h 21. IPA , SUT IPA - rahvusvaheline foneetika ühing. IPA on ka International Phonetic Alphabet, rahvusvahelise foneetikaühingu tähestik. SUT - 22
Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse). Erand viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega Sulghäälikutel ja f ning s-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri. Sulghäälikute õigekiri Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik. · Sulghäälik sõna algul Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu:
◦ (Linguo)interdentaalid [(linguo)interdentales] [θ] ◦ (Linguo)alveolaarid [(linguo)alveolares] [r, ,l] ◦ (Linguo)palataalid [(linguo)palatales] [c, ɲ, ɟ] ◦ (Linguo)velaarid [(linguo)velares] [k, g] Vocales: ◦ kõrged (vocal cerrada (=alta)) [i,u] ◦ keskmised (v. media) [e, o] ◦ madalad (v. abierta (=baja)) [a] Consonantes: ◦ Klusiilid e sulghäälikud (oclusivas) – [t, d] ◦ Frikatiivid e hõõrdhäälikud (fricativas) [θ, s] ◦ Afrikaadid e poolklusiilid (africadas) [ʝ] ([ʤ]) ◦ Nasaalid e ninahäälikud (nasales) [m] ◦ Liikvidad e sulahäälikud (líquidas) ◦ Külghäälikud e lateraalid (laterales) [l] ◦ Tremulandid e värihäälikud (vibrantes) [r, ř ] Los fonemas o los sonidos que se encuentran antes del núcleo están en posición
pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h (3) moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w - hammashäälikud: t, n, s, r, l - suulaehäälikud: k, h, j, s - kõrihäälik: h Kõne prosoodilised ehk suprasegmentaalsed (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadused on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia.
pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h (3) moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w - hammashäälikud: t, n, s, r, l - suulaehäälikud: k, h, j, s - kõrihäälik: h Kõne prosoodilised ehk suprasegmentaalsed (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadused on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia.
!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h (3) moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w - hammashäälikud: t, n, s, r, l - suulaehäälikud: k, h, j, s kõrihäälik: h Kõne prosoodilised ehk suprasegmentaalsed (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadused on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia.
Keele selg- hambasombud j Keele tagaosa- suulae tagaosa k, g [ng] Häälepaelad h HÄÄLIKUD TÄISHÄÄLIKUD KAASHÄÄLIKUD a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Ahtushäälikud Sulghäälikud j, l, m, n, r, v s, s, z, z, h, f g, b, d, k, p, t FONEETIKA JA FONOLOOGIA Häälikusüsteemi uurimisega tegeleb 2 haru: foneetika ja fonoloogia. Seega häälikutel on kaks erinevat tahku (ehk külge, ühest küljest on häälikud füüsikalised nähtused, aga teisalt ka keeleelemendid). Foneetika uurib häälikuid kui füüsikalist nähtust
annaabi.ee 
