tema vastase nime. Kahtlemata jäid selle varjus märkimata paljud küsitavad nüansid, mida ülesande täideviimine tekitas. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril. Linna ida pool asuvad väikesed saared, mis lõhestavad Volga jõevoolu. Kui sakslased oleksid tunginud linna ida poolt, oleks olnud vaid aja küsimus, millal garnison nälja pärast alla annab. Paraku nõudis Hitler, et Stalingrad tuleb võita coup de main'iga (David 2006: 191). Oma rolli mängis ka Stalini intuitsioon, et ta linn on ohus (Bastable 2008: 32). See linn polnud Stalinile vaid nime poolest oluline vaid ka ajalooliselt tähendusrikas. Nimelt 1918. aastal nn lõunarühmitus Stalin, Vorosilov, Budjonnõi ja Timosenko hakkasid valgete vastu võideldes Trotskile vastu. Sellest episoodist alates hakkas Stalin tõusma partei esirinda. (II ms, lk
STALINGRADI LAHING II Maailmasõda algas 1.septembril 1939 ning lõppes 2.septebril 1945. Sel ajal toimus väga palju lahinguid. Stalingradi lahing leidis aset 17.juulist1942 2.veebruarini 1943. Omavahel sõidisid Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee. Saksa väejuhiks oli Adolf Hitler ning Nõukogude liider Jossif Stalin. Saksamaale olid abiks Rumeenia, Itaalia, Ungari ning Horvaatia. 17. juunil algas Teise maa...
Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli ...
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse ...
Ta on üks populaarsemaid ja lugupeetumaid heliloojaid kinolinadel ja on teinud juurde üle 100 filmile filmimuusika. J. N. Howardi tuntuimate filmimuusikate hulka kuuluvad: King Kong (2005) Batman Begins (Batmani Algus) (2005) The Dark Knight (Pimeduse Rüütel) (2008) Green Lantern (Roheline Latern) (2011) Hunger Games (Näljamängud) (2012) Snow White and the Huntsman (Lumivalgeke ja Huntsman) (2012) 3. Stalingrad (ingl. k Stalingrad) 1993 Režissöör: Joseph Vilsmaier Stsenaristid: Jürgen Büscher, Christoph Fromm, Johannes Heide, Joseph Vilsmaier Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=YdvP_2hVE04 Filmimuusika filmi lõpus: https://www.youtube.com/watch?v=N-L9ZGFCN7s Filmimuusika autor: Norbert J. Schneider Norbert J. Schneider on sündinud 25. mail 1950. Aastal. Ta on Saksa ärimees, helilooja, muusikateadlane ja muusikaõpetaja.
Usa liitumine sõjaga pani Saksamaa halba olukorda, kuna nüüd võis tekkida olukord, et peab sõdima mõlemat rindelt. Sellise olukorra vältimiseks tuli venelaste vastupanuvõimet halvendada. Suurte kautuste tõttu operatsioon bardossal ei saadud enam korraldada pealetungi terve rine ulatuses. Sellepärast valiti ründamiseks lõunasektor, sest see ajaks segadusse Nõukogute liidu kes ootas uut peale tungi Moskvale. Stalingradi lahing Sõjaretk Stalingradi algas 28 juunil. Stalingrad sai põhiliseks eesmärgiks oma sümboolsuse poolest- linnal oli Hitleri vastase nimi. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril.Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Venelased aga ei taandunud.
a. juunikuuks A.saksamaa, B.venemaa. A:poola-lääne osa, norra,taani, belgia, hollan, luksemburg, 2/3 prantsusmaast. B:ida-poola, valgevene, ukraina, karjala maakitsus, eesti, läti, leedu, bessaraabia. millal ja miks alustas saksamaa NSV liidu vastu sõda kuigi oli sõda kuigi oli sõlmitud MRP? 22.juuni 1941 sest talle tundus et nsv jääb talle vallutustes ette. millistes suundades saksamaa nsv liidule kallale tungis? kuidas nimetati sõjaplaani? miks "välksõda"? leningrad, moskva, stalingrad. barbossa plaan. see tundus kõige kiirem ja lihtsam viis vallutada. nimeta ja oska kaardil leida 3 murrangulise tähtsusega lahingut/sündmust (koos kuupäevade ja aastaarvudega), mis muutsid II maailmasõja käiku saksamaa ja tema liitlaste kahjuks. Kursk, Normandia dessant, Stalkingrad, El Alamein. kolm II maailmasõja aegset rahvusvahelist konverentsi-millal? mida arutati?kes osa võtsid- riika ja selle esindaja. teheran 1943(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) arutamisel oli
Stalingradi lahing Stalingradi lahing Kõige verisem lahing Teises maailmasõjas Toimumiskoht Stalingrad (praegu Volgograd) Saksamaa ja Nõukogude Punaarmee Lahing algas 21. august 1942 Lõppes 2. veebruar 1943 Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest Osalised: Saksamaa, Rumeenia, Itaalia, Ungari, Horvaatia, Nõukogude Liit Lahingu algus 23. august 1942 jõudsid Saksa väed Volgani 13.september 1942 vallutasid suurema osa linnast Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu Eriti võideldi raudteejaama ja
STAlin ja bulgakov Bulgakov, mihhail bulgakov Sündis 15. Mail 1891 Kiievis Vene kirjanik Kirjutamisstiil satiir Võitles nii I Maailmasõjas kui ka vene kodusõjas Morfiini sõltlane Tema teos `'Meister ja Margarita" on üks 20. sajandi tuntumaid Stalin, isikukultusega prominent 1930. aasta Jumal, Geenius, maailma töö-rahva suur juht ja õpetaja "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Stalingrad Rahvusvaheline Stalini rahupreemia 1953. aasta 5. märts, surm Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level ühiskonnakriitikust Stalini protezeeks 1930 - palve emigreeruda
ansluss ustria liitmine Saksamaaga, Austria mingit vastupanu ei osutanud koonduslaagersunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati partisanisõdasõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadustkummaline sõda- sõda, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoid...
Saksamaa ründab Poolat 1.09.1939 03.09.1939 „Kummaline sõda“ – kevad 1940 Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad Saksamaale sõja, sõjategevust ei järgne 17.09 ründab NSVL Poolat I Läänerinne aprill 1940 – Taani, Norra, Belgia, Hollandi vallutamine, alustab Prantsusmaa II Idarinne 22. juuni 1941 III Vaikne ookean 7. detsember 1941 – Jaapan – Pearl Harbor IV Põhja-Aafrika 1941 El Alamein Pöördelised lahingud: Idarinne: Moskva 1942 mai Stalingrad 19.11.1942 – 02.02.1943 Kurski kaar 5. juuli 1943 Sakslased taanduvad, Nõukogude Liit tungib Berliini Vaikne ookean: Midway atoll 1942 teine pool Taanduvad jaapanlased, domineerivad ameeriklased, Hiroshima, Nagasaki Põhja-Aafrika: El Alamein november 1942 Briti väed paiskavad Saksamaa väed Tuneesiasse, sealt Lõuna-Itaaliasse, sõda Itaalia pärast, Mussolini diktatuuri lõpp, puuakse üles
IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga sudeedisakslane Sudeedid, kes kultuuri poolest tundsid te...
(perekonnanimi) Truman Kes oli Saksa Liitvabariigi kantsler 1950. aastatel? (perekonnanimi) Adenauer Kuidas nimetati Eesti Leegioni allüksust, kes võitles kangelaslikult Ukraina aladel? (kaks sõna) pataljon Narva Nimeta koht Ida-Virumaal, kus 1944. aasta suvel toimusid eestlaste osavõtul ägedad lahingud Punaarmee edasitungi tõkestamiseks. Sinimäed Millise Nõukogude Liidu linna lähistel toimunud lahinguid loetakse pöördepunktiks II maailmasõjas? Stalingrad Milline kolmetäheline lühend märgib 1954. aastal loodud julgeolekuorganit Nõukogude Liidus? KGB Milline on Hrustsovi võimuaja kõnekeelne nimetus, mis märgib poliitiliste olude mõningast liberaliseerumist? (üks sõna) sulaaeg Kuidas nimetati 10 riigist koosnevat Nõukogude Liidule eriti kuulekat ringkonda külma sõja perioodil? (kaks sõna) sotsialistlik sõprusühendus Millise väljendiga tähistatakse Leningradi pikaajalist piiramist sakslaste poolt II maailmasõja käigus
Hitler otsustas operatsiooni Blau ümber korraldada. Kaukaasia naftavarud jäid kõrvale. 14. oktoobril anti välja käsk, mille kohaselt peatati kõik operatsioonid Ida-Euroopas ja keskenduti Stalingradile ja Kaukaasiale. Nüüd sai näha, kas suvisel pealetungil üldse mõtet oli. Punaarmeele anti korraldus rünnata ja sakslased ajada eemale. See tabas sakslasi ootamatult, nad taandusid u 300 meetrit, kuid tulemuseks oli vaid ummikseis, mille tõttu oli Stalingrad 8 muutunud Hitleri ainsaks mõtteks. Sakslaste vasturünnak oli väga tugev. Nad suutsid piirata sisse traktoritehase ning Punaarmee ei tulnud seda enam kaitsma, sest kui ta oleks kaitset vähendanud mõnes teises kohas, oleks Saksamaa just seal rünnanud. Saksamaa tungis edasi. Nõukogude kaitseliin tõrjuti kõikjal tagasi ja liiguti edasi veel 2 kilomeetrit. Sakslased jätkasid halastamatut survet. Jõuti Volga kaldale. Peale 24
1939 1940 1941 1942 V 1. sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing ...
NSVL ka otsest vastupanu osutada. Umbes 5 miljonit venelast võeti vangi. 3. Läbi Ukraina taheti 1941. aasta lõpuks Kaspia mereni (sealt ammutatakse naftat). Selle suunaga läks kõige halvemini. Jõuti Kaukasuse mägedeni, aga Kaspia mereni ei jõutud. Kuna 41. aasta lõpuks sinna ei õnnetunud jõuda, otsustati suunda muuta ja võeti suund Volga jõeni (voolab Kaspiasse) ja läbi selle oleks võimalik toimetada naftat laevadega. Volga jõe ääres asus Stalingrad, sakslaste sihiks saigi see paik. 1941. aasta augustis sõlmisid Inglismaa ja USA Atlandi harta. USA osutas materjaalset abi Inglismaale ja hiljem ka NSVL-e. Alguses ei olnud USA üldse sõjas. 6 Atlandi harta käsitles punkte, et milline peaks olema maailm peale Saksamaa purustamist. Taheti, et rahvas saaks ise oma asju otsustada, iseseisvuse taastada, vabaduse liikuda jne. Atlandi hartaga saab alguse Inglismaa ja USA vahel II MS-s. 1941
sept) * Lääne-Poola * Luxenburg * Taani * Belgia * Norra * Holland 5. NSL poolt okupeeritud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Eesti * Ida-Poola * Läti * Besaraabia * Leedu * alad Soomelt, nt Karjala maakitsus 6. Nimetage suuri lahinguoperatsioone II MS-st * Moskva * Pearl Harbor * Stalingrad * Overlord * Kursk * Barbarossa 7. Miks Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja? * Saksamaa liitlased olid suhteliselt nõrgad * Ressursside puudus * Välksõja nurjumine * Üle-Euroopaline vastupanuliikumine nõrgestas Saksamaad * Korraga tuli sõdida mitmel rindel 8. Teise MS tulemused ja tagajärjed * Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja * Balti riigid kaotasid iseseisvuse
tuhaks sai või vaevleb vägivallas. Miilab ikka jälle sinu pilgus Tallinn tulesambaiks taeva paisatud, Ja ta kurgu ümber kokku tõmbuv silmus, Oleviste kohal tiirlev raisakull. Siis vast tunned nagu oma pihus Leningradi laste külmavõetud käsi. Väljad ühishaudu Tuikavad su ihus 7 ja su süda vihkamast ei väsi. See on sama viha, igatsus ja valu, millega end püsti tõukas Stalingrad. See on jõud, mis võidab, surmaõudu talub, miljonite jõud, mis vabastab me maa. Ju Orjoli tervitasid kogupaugud, pahvatava rõõmuga nad täitsid sind ligi, lähemale nende kaudu tuli Tallinngi, su kodulinn! 8 Ühe luuletuse analüüs ,,Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale... Kaugete tähtede lõputu valgus
milj venelast ja teisi rahvus, et juurde tekitada elamispinda Sakslastele idapool Juudiküsimus - otsustati leida lõplik lahendus Juudi probleemile, mille käigus juute panti elama getodesse, kasutati kui tööjõuna,panti elama ebakõlblikutesse keskkonda, toimus massiline mõrvamine gaasikambrites. Juutidehävitamis poliitikat nimetatakse holokaustaks Partsianisõda Sõja nähtus, kus vallutatud aladel, rahvas hakkas vastu määssama vallutajate suhtes, Stalingradi sõda Stalingrad, mis oli sakslaste kontrolli all ja NSVL vägede poolt 19. November 1942 piiramisrõngasse, millest välja ei pääsetud, sõja tegevus veel kestis, kuni 2. Veebruar 1943, kui sakslased kapituleerisid Leningradi blokaad Saksaarmee, mis suundus põhja oli suunatud Leninradi alla. Saksamaa osa armee nihutati Moska peale, mille tõttu ei suutetud Leningradi vallutata, kuid võeti piiramisrõngasse. Seal hukkus üle 640 000 nälga. Kurski lahing 1943 juuli kuni august , kui 5
II maailmasõda KORDAMINE 1. Ajalised raamid: sõja algus ja lõpp sündmused Sõja algus: 01.09.1939 Sõja lõpp: 08.05.1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 2.Osapooled Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõuk...
Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. See oli USAle piisav põhjus kuulutada Jaapanile sõda ning sekkuda teise maailmasõtta. Normandia dessant ja teise rinde avamine 6. juuni. 1944. USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide maabumine Saksmaa poolt okupeeritud Normandiasse. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile kiirelt reageerida ning suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Lahingud: STALINGRAD 19. nov. 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast väljaspoolt läbi murda. Lahingud Stalingradi all kestsid 2 kuud ning lõppesid 2. veebr 1943 sakslaste kapituleerumisega. Saksa armee sai hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. MIDWAY 4-7. juuni 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jä...
-1940 oktoober- Mussolini laiendas sõjategevust Kreekasse, kuid sai lüüa. -1941 -Saksamaa sõjategevus suunati Egiptusele. Saksamaa aitas Itaalial Kreeka annekteerida. -22.Juuni 1941 (22.06.1941)-Plaan Barbarossa. Saksamaa alustas sõjategevust NL vastu. NL oli valmistunud pealetungisõjaks mitte kaitsesõjaks. NL ei jõudnud mehi viia kaitsepositsioonidele. Saksa armee liikus edasi kolmes osas: 1)Nord-Leningrad 2)Mittel-Moskva 3)Süd-Kiiev ja edasi Stalingrad -1941 detsember- Saksa väed jõuavad Leningradi alla ning haaravd selle blokaadirõngasse. Sakslased hõivasid Baltikumi, Valgevene ning suure osa Venemaast. Sügisel lakkas Sakslaste tehnika töötamast ning see pani sõja venima. Hitler polnud arvestanud talvise sõjaga. -14.08-1941- Atlandi harta- Suurbritannia ja USA vaheline kokkulepe, millega liitus ka NL> Saksamaa ja tema liitlaste vaheline pakt. Pandi paika sõjareeglid. -7.12
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
-1940 oktoober- Mussolini laiendas sõjategevust Kreekasse, kuid sai lüüa. -1941 -Saksamaa sõjategevus suunati Egiptusele. Saksamaa aitas Itaalial Kreeka annekteerida. -22.Juuni 1941 (22.06.1941)-Plaan Barbarossa. Saksamaa alustas sõjategevust NL vastu. NL oli valmistunud pealetungisõjaks mitte kaitsesõjaks. NL ei jõudnud mehi viia kaitsepositsioonidele. Saksa armee liikus edasi kolmes osas: 1)Nord-Leningrad 2)Mittel-Moskva 3)Süd-Kiiev ja edasi Stalingrad -1941 detsember- Saksa väed jõuavad Leningradi alla ning haaravd selle blokaadirõngasse. Sakslased hõivasid Baltikumi, Valgevene ning suure osa Venemaast. Sügisel lakkas Sakslaste tehnika töötamast ning see pani sõja venima. Hitler polnud arvestanud talvise sõjaga. -14.08-1941- Atlandi harta- Suurbritannia ja USA vaheline kokkulepe, millega liitus ka NL> Saksamaa ja tema liitlaste vaheline pakt. Pandi paika sõjareeglid. -7.12
Mitte- Moskva Süd- läbi Ukraina Põhja-Kaukaasiasse, sealt Kaspia mereni ( Seal Nsvl kaevandas naftat) Miljonid mehed said surma ja miljonid võeti vangi. 8-10 nädalaga see läbi ei saanud. Jõuti küll Leningradi. Algas Leningradi blokaad, Sm lasi seal toidulaod õhku, suur nälg oli (1941-42 karm talv ka) Moskva juures esmakordselt Nsvl vastupealetung. Kaspia mereni ei jõutud, võeti uus suund Volga jõgi ( seal oli kaubatee Kaspia merega) Sm vägede peamiseks sihtmärgiks sai Stalingrad. 1941 august USA-Suurbritannia Atlandi harta. Sõja eesmärk: Saksamaa purustamine. Pandi kirja ka sõjajärgne maailmakorraldus- need riigid kes sõltumatuse olid kaotanud, saavad selle tagasi. Detsember 1941. Jaapan ründab USA sõjaväebaase Hawaii saarestikus, see toob kaasa Ameerika Ühendriikie sõtta astumise. NSVL oli 2. maailmasõja algul liidus Sm, aga 22.juunist vastane. (NSVL- totalitaarne) 26. Murrang 2. maailmasõjas. Teherani konverents. 1942
puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. Stalin õhutas rahvast nimetades sõja Saksamaa vastu Suureks Isamaa sõjaks. Jaapan 7 detsember 1941 ründas Vaikses ookeanis USA Pearl Harbori mereväebaasi. Surma sai ca. 2500 USA sõdurit. Tõi kaasa isolatsionismist loobumise ja USA astumise II MSõtta. USA vastas 1942 Midway saarestikus Jaapani laevastiku ründamisega (al. 16 sajandist Jaapani esimene kaotus). Stalingrad 1942 Hitler plaanis Volga ääres Stalingradi vallutamist. Punaarmee taandus, sakslased tungisid edasi -> edu haripunkt. 1942/1943 vahetusel alustas Stalin vastupealetungi. Veebruaris 1943 andis Saksamaa alla. Aafrika November 1942 läksid britid El-Alamein'i all pealetungile. Liitusid USA väeüksused. Saksa-Itaalia väed sunniti alistuma ja mais 1943 olid lahingud Aafrikas lõppenud. Kurski kaar
Hitler otsustas rünnata mitte Moskvat, vaid Leningradi. Algas Leningradi blokaad, st, et Leningrad oli piiramisrõngas, 640tuhat inimest suri nälga. Pärast seda suundusid sakslased Moskva alla. Siis tulid külmad ja läbimatud teed ja sakslased polnud sellega arvestanud. Moskva alustas vastupealetungi, siis sai sakslane aru, et välksõja plaan on läbi kukkunud. Saksamaa sõdis Venemaal siiski edasi üpris kaua. 1942. aasta novembriks oli Stalingrad sakslaste kontrolli all, va pisike kaldariba Volga ääres. Venelased alustasid vastupealetungi, piirasid Saksa armee sisse ja 1943. aastal sundisid venelased Saksamaa kapituleeruma. Sakslaste sõjamasin ei olnud veel murtud. Kurski lahingus saadud löök oli viimane. Ka Balti riikides arenes Läänemeelne vastupanuliikumine NSVLi vastu. 1944. aasta algul jõudis Punaarmee jälle Balti riikideni. Eestlaste ja lätlaste rahvuslikud ringkonnad
1. Konverentsid a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud. Lepiti kokku rahu kindlustamises, relvastuse vähendamises. Hiljem loodakse ÜRO (1945. aastal) 3. II maailmasõda a) algus - Pärast M...
?Saksamaa ja Jaapaniga ei sõlmita rahulepinguid ?rahuleping Jaapaniga 1951 NÜRNBERGI KOHUS 1945-46 oktoobris ?Potsdami konverentsi otsusena püütakse mõista kohut natsikurjategijate üle. ?Süüdistus esitati 24 inimesele sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes ?peale II MS'i muutusid oluliseks rahvusvahelised inimõigused ?12-le määrati surmanuhtlus ja 2-le eluaegne vanglakaristus KORDAMINE ?kaks kaardiülesannet: tähtsamad lahingupaigad (El Alamein, Stalingrad, Normandia dessant, Pearl Harbour 7.12.19.., Midway), sõja lõpp, millised territoriaalsed muutused leidsid aset? ?Venemaa: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia saba, Ida-Preisimaa (Saksamaa), Soome, Rumeenia ?Poola nihkub tervikuna läände ?Sõja algus. Miks olid teljeriigid edukamad. Kuidas põhjendad teljeriikide edu? Millised riigid alistati? ?Seati sisse uus kord peamine rahvas, kes orjastada jne. AARIA RASS ?Saksamaal olid välksõjaplaanid ?Konverentside osalejad ja otsused
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia...
(Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan "Barbarossa". Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Midway - Teise maailmasõja ajal Jaapani ja Ühendriikide vahel peetud meresõja pöördelahing 1942. Aastal. USA-le oli see otsustav võit. Stalingrad - Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Kursk sakslaste viimaseks jäänud suurpealetung - Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli
juhataja 24. Kuidas on järgnevad kohanimed läinud II maailmasõja ajalukku? · Pearl Harbor - 7. detsembril 1941 korraldas Jaapani keiserlik merevägi Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta. · El-Alamein - Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja- Aafrikast lahkuma. · Stalingrad - lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. · Teheran - Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus S...
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Aust...
Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle, tagades endale meelepärase tulemuse. . Ta suutis mängleva kergusega oma seisukohti muuta ja allutada kogu oma tegevuse ühele eesmärgile- saada võim. 32. Mida kujutas endast Stalini isikukultus? Isikukultus- kuulutati maailma tööstusrahav juhuks ja õpetajaks ilmusid kujutavad plakatid ja skulptuurid. · Stalini ülistamine, tsiteerimine. · Püha, ilmeksimatu, saladuslik. · Lenini isikuga võrdsustamine. · Stalingrad, Stalini preemia 33. Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati? · Maa äravõtmine, vaba kaubanduse keelamine, kõrged põllumajandusmaksud. Kolhooside ja sovhooside loomine. jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine; talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine) · 1932. a näljahäda Ukrainas, miljonite inimeste hukkumine.
Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele NSVL kommunistliku idee laiendamine läänes * Saksamaa põhistrateegia: Saksamaa püüdis kõigepealt purustada lääneriigid, et kindlustada oma tööstuspiirkondi, enne kui asuda täitma peaülesannet: vallutada Ida-Euroopa ja purustada Venemaa. Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõj...
Saksa ja Itaalia väed alustasid pealetungi Põhja-Aafrikas ning tungisid Egiptusesse. Nad peatati alles El-Alameini juures. 1942.a mais purustasid sakslased Kertsi poolsaarel Nõukogude väed ning juulis vallutati Sevastoopol ja kogu Krimmi poolsaar. Mais piirati sisse Nõukogude väegrupeering Harkovi all ning tungiti Doni, Volga ja Kaukaasia suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad. M urrangulahingud Stalingradi lahing 17. juuli 1942- 2. veebr. 1943 toimus Stalingradi all ja võitlus Stalingradi linna pärast Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. septemberil linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.19.
Begin to be seen by local pops not so much as Js, but as Russian Euros, came to our autonomous republics and have taken over in work place, SU admin. Begins to become a larger issue for local pops, esp when SU begins to decline 1980s. White, represent SU, colonial power. Js from these areas disprop from Caucasus ? in IL. Uncomfortable for IL, do we really want these Js? Lev Ovshchitza b Moscow, studied elite engineering school, air force academy, navigator in defense of Moscow. Wounded Stalingrad, fights all the way to Berlin. Squadron commander, political officer. Believed Stalin was guiding country in right direction, even though J soldier was not awarded, even though at least if not more heroic than others. Awards had financial implications. Moscow under sort of siege, not as bad as Leningrad, family ok. Postmodern fertility rates economic reasons. WWII becomes unifying epos of SU regime, not industrialization, collectivization, even Rev
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ü...
Teine maailmasõda Euroopa 1938-1939 1937 a novembris toimus Hitleri juures nõupidamine, selles nõupidamisel pm käistleti Saksamaa eluruumi küsimust ja et sm alad on liiga väikesed ja rahvus elab sm piiridest väljas ja ressursse on väha ja et tuleb eluruumi suurendada relva jõul. Pandi paika ka millal peaks see toimuma. Lähim daatum oleks olnud 1938ja kaugem 1943-45. Tegelikusses võeti see kõige varasem daatum. 1938 aastaks oli välja töötatud plaan Otto. See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lää...
Suurim ohvrite arv oli Auschwits-Birkenau koonduslaagris (u 1100000) ,,surm töö läbi" vange sunniti väga rasketes tingimustes tegema mõttetut tööd, suur toidupuudus, viletsad hügieenitingimused, valvurite vägivallatsemine + omavoliline karistamine väga palju surnuid 7. Pööre II maailmasõjas põhjused. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Atlandi Harta, Teherani konverents. Pöördelised lahingud ja nende tähtsus: Stalingrad, Midway, El Alamein, Sitsiilia dessant. Kaart! *HITLERI VASTANE KOALITSIOON Kujunemine: 1940a sügis USA&SB kokkulepe: o USA müüb relvi o SB rendib Lääne-Indias sõjaväebaase Märts 1941 USA kongress võttis vastu lend-lease'i seaduse aidatakse kõiki, kelle kaitsmine on olulime ATLANDI HARTA: 14 aug 1941 Churchill&Roosevelt võtavad vastu dok. Atlandi Harta
Need paiknesid sealt lõuna ja põhja pool. Mõlemad piirasid saksa väed ümber. Võitlus kestis, sest Hitler ei lubanud alla anda Stalingradis olevatel vägedel. Saksamaa üritas appi saata veel vägesid, et nad murraks piiramisrõngast läbi , aga see korda ei läinud. Veebruari alguses olid alles jäänud Sm väed sunnitud alla jääma. Neist sakslastest said NSVL sõjavangid. Stalingradi lahingu tähtsus on selles, et sellega pandi piir saksa vägede edasitungile idarindel. Stalingrad oli kaugeim punkt, kuhu Saksa väed välja jõudsid. Stalingradi all said Saksa väe tõsise hoobi. 43 aasta suvel üritasid sakslased veel viimast meeleheitliku pealetungi. See toimus sellises kohas nagu Kursk. Aga see katse edu saavutada ei läinud korda. 43 aasta jooksu NSVL väed ?ida rindel? jõudsid kaugele. 43 aasta jooksul jõudsid NSVL väed välja 39 aasta piirini. 43 suvi liitlased teevad dessandi sitsiiliasse ja seejärel juba Itaalia apenniini ps-le
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
Betti Alver Ernst Öpnik Diktatuuride tabel NSVL Saksamaa Itaalia Eesti Vabariik Ühepartei Ülemaailmne kommunistlik Natsionalistlik Rahvuslik fasistlik Vasakpoolsed ja süsteem hoiak. tööstus partei. partei. parempoolsed Juht Stalin, stalingrad, Füürer, Hitler, Fasist, Mussolini, K. Päts, riigivanem, Juhikultuur koonduslaager. haakrist, vuntsid, tuche (duce). rahvuslus ,,Mein Kampf", koonduslaager.
ülemjuhataja Tuhhatsevski, mitu kindralit, mereväe admirali). Süüdistus riigireetmises: luuramine välisriikide kasuks, osalus nn trotskistliku salaorganisatsiooni tegevuses. Karistus: mahalaskmine Stalini täieliku isikuvõimu ja isikukultuse kujunemine 1939. aastaks. Hirmu- ja pealekaebamise õhkkond Isikukultus Stalinist sai ilmeksimatu ja saladuslik suur juht, keda ülistati, tsiteeriti, kardeti. Stalingrad, Stalini preemia Isikukultus tugines propagandale, inimeste teadmatusele ja harimatusele, riigi suletusele. Vaenlase kuju loomine: nn kontrad, rahvavaenlased, kapitalism. Rahvusvahelised suhted Venemaad/NSVL ei tunnustatud 20. aa I alguses, I riik EV 1920 Suurriigid lootsid Nõukogude korra kokkuvarisemist, toetasid pagulasorganisatsioone. 1924 - 25 tunnustamine. Siis loodi ka majandus-kaubandussuhted. 1922
1944 - jüri uluots 5.karl säre 6. vares 7. vapp - nsv liidu vapp Liitsman 10. valitsus juht 1944 sept. - Otto tief 11. Millega onsee hoone ajalukku jäänud - viimane valituse istumine? 13. marshall mannerheim 14. juhtis eesti litimist nsvlga - Andrei ždanov 15. us vägede juht - Eisenhower 16. mis konverents? - jalta 17. sinimägedel 18. saksamaa alistumine 20- hiroshima 21. orzel 22.auschwitzi 23. vares - nukuvalitsuse juht 24. maginot kaitseliin prantsusmaal? 25. stalingrad 26. milline sundmus 1941.aastal. - pearl harbour 27 eesti koht - türi 1.Märkige sündmus, mis toimus nimetatud kuupäeval. 01.09.1939 Saksamaa ründas Poolat, loetakse II Maailmasõja alguseks. 02.09.1945 Jaapan alistub 22.06.1941 22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu 06.06.1944 Normandia dessant 07.12.1941. ründas Jaapas USA mereväebaasi Pearl Harbouri. 23.08.1939. baasideleping 08.05.1945. Saksamaa alistus 06.08.1945. Hiroshima 2
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
Seda kajastas ka ajaleht. Valmistati aatomipomme, mida aja jooksul kavatseti rahu eesmärgil toota, mis kahtlemata osutus lugejatega manipuleerimiseks. Töölised soovisid tööde mehhaniseerimist ja kvaliteetsemaid tooteid. Kuna paljut tuli teha sunniviisiliselt, nii, kuidas soovis ja juhendas ja käskis partei, siis oli tunda hoolivuse puudust ja sageli polnud tulemused ootuspärased. Käsitletud Kolhoosniku ajalehtedes esinevad järgmised kohanimed: Moldaavia, Stalingrad, Uraba Kolumbias, Ameerika 4 korda, Valgevene, Kanada, Nõukogude Liit 3 korda, Inglismaa, Prantsusmaa, Lääs, Kuuba, Alzeeria, Oran, Kongi, Indoneeswia, Holland, Novo. Voronezki, Kaunas, Kuban. 1 3.2. Punalipp 13. Seal, Sevastopolis langes raskesti haavatud Seidov vangi. Fasistlikus koonduslaagris kohtus ta oma kaasmaalase Mehtiga, ja nad andsid teineteisele tõotuse jääda elu lõpuni Nõukogude armee võitlejaiks..
Eesti külanimedes kasutatakse enamasti sisekohakäändeid. Õigem on lähtuda kohapealsest tarvitusest. Vere lõpulised kohanimed on levinud Kesk-Eestis enamasti. La lõpulised saaremaal. Ste lõpulised kagueestis. Kohanimesid võib jagada mitmeti ning kohanimedes sisalduvad tihti viited ajaloo ning usu-ja haldusloo alalt. Nt isikuloolised kohanimed Viru-Jaagupi (usuga), Roosna Prangli(mõisaomanikega), Kalevi, Koidula (arvukad asunikutalud) Leningrad, Stalingrad. Nimed mis on seotud mõne eluolulise joonega või avastamisel saadud muljetega, mis hiljem võivad ebaõigeks osutuda.nt Vaikne Ookean, Gröönima, Vargamäed. Vahel piisab kellegi tujust ja arvamisest (Liibanoni mäed ja Rocca al Mare) Jakob kents- uuris maastikulisi kohanimesid ja eelkõige kõrve nimelisi kohti. Kõrb, kõrve tähendus aja jooksul muutunud. Algselt tähendanud põlislaant, tänase kõrbe tähendusse tulnud läbi piibli tõlkimise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
