Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stalingradi lahing (0)

1 Hindamata
Punktid

Stalingradi lahing

Stalingradi lahing

 Kõige verisem lahing Teises maailmasõjas
 Toimumiskoht  Stalingrad  (praegu  Volgograd )
 Saksamaa ja Nõukogude Punaarmee
 Lahing algas 21. august 1942
 Lõppes 2. veebruar 1943
 Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 
miljonit inimest
 Osalised: Saksamaa,  Rumeenia , Itaalia, 
Ungari, Horvaatia, Nõukogude Liit
Lahingu algus

 23. august 1942 jõudsid Saksa väed Volgani
 13.september 1942 vallutasid suurema osa 
linnast
 Tänavalahingud kestsid 
     üle nelja ja poole kuu
 Eriti võideldi raudteejaama ja 
     Mamai kurgaani pärast. 
Kurgaan  – kalmetüüp, matuseküngas
November, 1942

 Enamik Stalingradist oli sakslaste kontrolli all.
 Punaväe kätte oli jäänud vaid väikene 
kaldariba  Volga  ääres
 Punaarmee oli valmis suuremaks  pealetungiks
 19.november alustasid Nõukogude väed 
Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi
Piiramisrõngas

 Nõukogude väed piirasid sisse Saksa  armee
  Hitler  ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja 
murda, lubades sissepiiratuid õhust varustada
 Tema plaan ebaõnnestus
 Ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast 
väljaspoolt läbi murda
Eestlased Stalingradi 

lahingus
 Stalingradi lahingust võttis osa Eesti Politseipataljon
 22.november sõitis  pataljon  Stalingradi, sekkudes seal kohe 
lahingusse
 Algasid pidevad lahingud piiramisrõnga välisküljel
 Peeti tõrjelahinguid, et aeglustada Punaarmee liikumist  Dnestri  
jõe suunal
 31. detsember algasid ettevalmistused kojusõiduks
 Kuu  ajaga  oli pataljon ära  teeninud  naabritest saksa üksuste 
suure austuse ja  tunnustuse
 42 pataljoni võitlejat oli autasustatud Raudristidega. 
 Pataljon oli kaotanud 39 meest langenutena , 97 haavatutena ja 
11 oli teadmata kadunud.
 6.jaanuar  1943 alustati tagasisõitu Eestisse.
Lahingu lõpp

 Lahing lõppes 2.veebruar 1943 sakslaste 
kapituleerumisega
 Nõukogude võit
  Sakslased  kaotasid arvukalt sõjatehnikat
 Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei 
suutnudki toibuda
Kaotused

 Saksamaa: 91 000 vangi langenud ja 146 300 
tapetud  või  surnuks  külmunut.
 Ungari: 80 000 tapetud või vangi langenud.
 Rumeenia: 160 000 tapetud või vangi 
langenud.
 Itaalia: 25 000 tapetud ja 70 000 vangi 
langenud.
 NSV Liit: 1 130 000 tapetud, haavatud või 
vangi langenud. Üle 40 000 surnud tsiviilisiku.
Kasutatud allikad

  Lähiajalugu  I gümnaasiumile, Mart Laar ja 
Lauri  Vahtre
  https://et.wikipedia.org/wiki/Stalingradi_lahing 
  http://forte.delfi.ee/news/militaaria/stalingrad i-
lahing-hirmsamaid-veresaunu-ajaloos?
id=65618672 
  https://et.wikipedia.org/wiki/Kurgaan 

Document Outline

  • Slide 1
  • Stalingradi lahing
  • Lahingu algus
  • November, 1942
  • Piiramisrõngas
  • Slide 6
  • Eestlased Stalingradi lahingus
  • Lahingu lõpp
  • Kaotused
  • Kasutatud allikad
Vasakule Paremale
Stalingradi lahing #1 Stalingradi lahing #2 Stalingradi lahing #3 Stalingradi lahing #4 Stalingradi lahing #5 Stalingradi lahing #6 Stalingradi lahing #7 Stalingradi lahing #8 Stalingradi lahing #9 Stalingradi lahing #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MissisMannu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Stalingradi lahing-Põhja-Aafrika lahing
14
docx

Stalingradi lahing, Põhja-Aafrika lahing

Väätsa Põhikool Stalingradi lahing, Põhja- Aafrika Kõrbe lahing Referaat Autor: Heili Solman 9. klass Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2015 Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi – Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks.

Ajalugu
Stalingradi lahing
10
odt

Stalingradi lahing

tugevat rünnakut laialivalguv pikk rindejoon. Usa liitumine sõjaga pani Saksamaa halba olukorda, kuna nüüd võis tekkida olukord, et peab sõdima mõlemat rindelt. Sellise olukorra vältimiseks tuli venelaste vastupanuvõimet halvendada. Suurte kautuste tõttu operatsioon bardossal ei saadud enam korraldada pealetungi terve rine ulatuses. Sellepärast valiti ründamiseks lõunasektor, sest see ajaks segadusse Nõukogute liidu kes ootas uut peale tungi Moskvale. Stalingradi lahing Sõjaretk Stalingradi algas 28 juunil. Stalingrad sai põhiliseks eesmärgiks oma sümboolsuse poolest- linnal oli Hitleri vastase nimi. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril.Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast

Ajalugu
Sõjasündmused 1941-1945
10
docx

Sõjasündmused 1941-1945

Rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. Algul piirdus sakslaste kava vaid Volga veetee läbilõikamisega, nüüd aga nõudis Hitler piirkonna suurima linna Stalingadi vallutamist. Punaarmee osutas saksaltele raevukat vastupanu, kuid oli sunnitud samm-sammult taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt. 1.3 Stalingradi lahing Stalingradi lahing oli kõige verisem lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest. Kasutades olukorda, et Euroopasei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle

Ajalugu
II maailmasõja sõjasündmused-Barbarossa
6
doc

II maailmasõja sõjasündmused, Barbarossa

Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal Tagasilöök Moskva all ei löönud sakslasi siiski veel rivist välja. Suve saabudes pani Sks armee end taaskord maksma. Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes nii läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia naftaväljad. Punaarmee üritas omakorda teha Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga. Palju üksused hävitati. Kui Volga ja Kaukaasiasse oldi pärale jõutud, nõudis Hitler juba suurima linna Stalingradi vallutamist. Punaarmee andis vägeva vastupanu, kuid olid siiski sunnitud taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Sks ja tema liitlaste edu haripunkt. Stalingradi lahing 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. Punaväe kätte oli käänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. Punaarmee valmistas oma jõud ette, et rünnata Rumeenia ja Ungari üksuseid, kus olid madalama võitlusvõimega

Ajalugu
Teise maailmasõja murrangulised hetked
2
doc

Teise maailmasõja murrangulised hetked

Teise maailmasõja murrangulised hetked Käesolevas arutluses käsitleme nelja tähtsamat murrangu hetke II maailmasõjas, milleks valisin Stalingradi lahingu, El-Alameni lahingu, Midway lahingu ning Normandia dessandi. Kõik need sündmused toimusid 1942-1944 ning muutsid maailmasõja käikku. 1942. aastal oli enamik Stalingraadist sakslaste kontrolli all, punaväe kätte olid jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. Samal ajal oli Punaarmee lõpetamas ettevalmistusi suuremaks rünnakuks, mis suunati eeskätt sakslaste tiibadel asuvate madalama võitlusvõimuga Rumeenia ja Ungari üksuste oihta. Saksa luure informeeris

Ajalugu
HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL
22
docx

HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL

7 4.1 Rünnak algab………………………………………………………………………7 4.2 Blau tõeline algus…………………………………………………………………..7 4.3 Sakslaste tung Stalingradi alla……………………………………………………...8 4.4 Teine rünnak……………………………………………………………………….8 4.5 Kolmas rünnak……………………………………………………………………..8 4.6 Rünnakute lõpp………………………………………………………………….....9 5

Ajalugu
Teine maailmasõda
48
pptx

Teine maailmasõda

 Prantsuse valitsus eesotsas marssal Petainiga palus vaherahu. 24. juunil vaherahuleping sõlmitigi.  Põhja-Prantsusmaa, sh. Pariisi ning kogu Prantsusmaa Atlandi-ranniku okupeerisid Saksa väed. Prantsusmaa lõunaosa ei okupeeritud ning seda asus juhtima Petaini valitsus. Valitsuse asukoha järgi hakati seda riiklikku moodustist nimetama Vichy-Prantsusmaaks.  Sakslased valmistusid invasiooniks Inglismaale. Algas lahing Inglismaa pärast.  Augustist novembrini 1940 üritasid nad inglaste vastupanu murda, sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. Kuid vastast demoraliseerida või õhus ülekaalu saavutada sakslastel ei õnnestunud. Sellele lisandus meresõda eeskätt allveesõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära)  5. septembril 1940 kuulutas USA välja neutraliteedi. Samas lubas USA müüa Suurbritanniale ja Prantsusmaale relvi ja strateegilisi

Ajalugu
Stalingradi lahing - põhjalik referaat
16
doc

Stalingradi lahing - põhjalik referaat

TARTU ÜLIKOOL STALINGRADI LAHING Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................2 1. MRP rikkumine ­ Saksamaa ja NSVL vastasseis.............................................4 2. Stalingradi lahingu eel............................................................................7 3. Stalingradi lahing..................................................................................8 4. Stalingradi lõppmäng............................................................................11 5. Võitlus pärast Stalingradi.......................................................................13 Kokkuvõte..................................................................................................14 Kasutatud kirjandus................................................................

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun