Treiler https://www.youtube.com/watch?v=iGng9NLo37Y Helilooja Thomas Montgomery Newman sündis 1955. aastal Ameerikas. Thomas Newman on kirjutanud muusika sellistele filmidele nagu "Kalapoeg Nemo", "Tabamatu ilu", "Tuhkatriinumees", "Väikesed lapsed" ja"Fenomen" ja väga paljud teised. Ta on võitnud kuus Grammy auhinda, Emmy auhinna ja kaks BAFTAt. Ta on kas saanud Richard Kirki auhinna. Filmimuusika Filmi tunnusmuusika on ,,Skyfall" Adelelt. Filmis esines ka laule Charles Treneti 1938. aasta laul "Boum !", John Lee Hookeri laul "Boom Boom". Laul sai 2013. aasta Parima Originaalse filmimuusika auhinna. Miks just selle filmi muusika? Minu arvates annab ,,Skyfall" edasi atmosfääri, millesugust väga harva ette tuleb. Kasutatud materjalid https://en.wikipedia.org/wiki/Skyfall#Music https://www.google.ee/search
Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hääled ja helid. Tuntumate multifilmide
JAZZ Brita Männaste Jazz Dzäss (inglise keeles jazz) ehk dzässmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud: Duke Ellington Coun
Kõik kommentaarid