Tallinna Tehnikagümnaasium Skisofreenia Referaat Maria Pihelgas 10 c Tallinn, 2007 Skisofreenia olemus. Skisofreenia on üks sagedamini esinevaid psüühikahäireid. Üle kogumaailma haigestub üks inimene sajast, ehk 1 %- l elanikkonnast areneb see elu jooksul välja. Toetudes statistikale,
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.................................................................4 5. Kulgemine.................................................................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi..............................................................
Skisofreenia Teele Sarapuu Mõiste: Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) schizo killustumine, lõhestumine, phren hing, ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Omased on halb mälu ning häired tajumises, mõtlemises, tundelus, tahteelus. Ajalugu: Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all. Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused:
Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Etiopatogenees Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel
Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot
Skisofreenia Skisofreenia on psüühhikahäire (psühhootiline häire), mille põdemisel mõjutab see inimese käitumist, mõtlemist ja tajumist. Skisofreenia üheks tunnuseks on mälu halvenemine. See haigus võib tekkida ükskõik kellel, olenemata inimese rassist, kultuurist, usu-eelistustest või muust säärasest. Tavaliselt saab skisofreenia alguse varases täiskasvanueas, ent see võib siiski tekkida igas vanuses, alates hilisest puberteedist ja lõpetades vanema eaga. Haiguse varased märgid on mittespetsiifilised, kuid mõned kuud või aastad enne psühhootiliste häirete arenemist, võib haigestunud patsient muutuda. Skisofreenia tüüpilisteks ,,negatiivseteks" sümptomiteks on tundeelu muutumine loiuks kogetud emotsioonide tugevuse kadumine, kõne vaesumine; kõne voolavuse
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja
Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest
Skisofreenia Maria Yakhonina · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) · Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale.
kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus skisoafektiivne häire Skisofreenia alavormid Paranoidne Hebefreenne Katatoonne Diferentseerumata Skisofreenia järeldepressioon Residuaalne skisofreenia Lihtne skisofreenia Paranoidne skisofreenia tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid.
SKISOFREENIA Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) Marlene Kirt Mida kujundab endast skisofreenia? • Skisofreenia on psühhootiline häire, mis kujuneb sageli kauakestvaks ja põhjustab märgatavaid muutusi inimese reaalsustajus. • Skisofreeniahaigete mõtted, emotsioonid ja käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada • Skisofreeniat põhjustab ajus signaale edastavate kemikaalide tasakaalu häirumine, mistõttu inimene hakkab tajuma asju, mida ei ole päriselt olemas. Skisofreenia sümptomid • Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks
Schizophrenia Kristel Raud PSPSB 2 What is schizophrenia? Mental disorder characterized by a breakdown of thought processes and by impaired emotional responses Delusions including paranoia and auditory hallucinations, disorganized thinking reflected in speech, and a lack of emotional intelligence Symptoms Hallucinations (hearing voices) Delusions (bizarre or persecutory in nature) Disorganized thinking and speech Social withdrawal Sloppiness of dress and hygiene Loss of motivation and judgment Positive and negative symptoms POSITIVE NEGATIVE Poverty of speech (alogia) Delusions Lack of desire to form Disordered thoughts relationships (asociality) and speech Lack of motivation (avolition) Auditory and visual hallucinations Causes Combination of genetic and environmental factors Fami...
Psühhiaatria arenemise käigus on tehtus mitmesuguseid psüühiliste haiguste klassifitseerimise katseid. Mõned Jaotustest on jäänud ajalukku, mõned kehtivad praegugi, kuigi kiiratud ulatuses. Olenevalt süstemaatikaprintsiibist on psüühikahäireid võimalik jaotada mitmesugustesse rühmadesse. Psüühikahäirete põhigrupid F00-F09 Orgaanilised- k.a. sümptomaatilised- psüühikahäired. F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30-F39 Meeleoluhäired. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70-F79 Vaimne alaareng. F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90-F99 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.
isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid esineb enam madalamates klassides. Kas a) sotsiogeneetiline hüpotee: vaesus, madal staatus, kehv töö jms on stressorid ja vallandavad skisofreenia või b) sotsiaalse triivi hüpotees: skisofreeniaga inimesed triivivad oma haiguse tõttu alla, liiguvad madalamasse klassi, kolivad vaeste linnaossa jne. 2. Perekond a)skisofreenne ema b) vastuoluline suhtlusmuster- on psühhoanalüütilised seletusmudelid, mis pole empiirilist kinnitust leidnud. c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni. 3. individuaalsed tegurid
Skisofreenia ravimine XX sajandi algul 20. sajandi alguses pandi skisofreenia haiged barbituraadide abil pikaajaliselt magama. Barbituraat on uinuti, mida kasutatakse väga harva ka unehäirete ja raskekujulise langetõve korral. Pärast ärkamist oli näha mõnede sümptomite langust. Kuna barbituraadid on küllaltki mürgised, siis tihtipeale oli tulemuseks patsiendi surm. Samuti sooritati katseid, kus kõrvaldati eraldi sümptomid narkootiliste ainete abil. 1933. aastal oli tõestatud, et skisofreenia haigetele mõjub hästi insuliinist põhjustatud kooma ja krambid
Skisofreenia ravimine XX sajandi algul 20. sajandi alguses pandi skisofreenia haiged barbituraadide abil pikaajaliselt magama. Barbituraat on uinuti, mida kasutatakse väga harva ka unehäirete ja raskekujulise langetõve korral. Pärast ärkamist oli näha mõnede sümptomite langust. Kuna barbituraadid on küllaltki mürgised, siis tihtipeale oli tulemuseks patsiendi surm. Samuti sooritati katseid, kus kõrvaldati eraldi sümptomid narkootiliste ainete abil. 1933. aastal oli tõestatud, et skisofreenia haigetele mõjub hästi insuliinist põhjustatud kooma ja krambid
häire c) Harimatusest johtuv häire 2. Mis on organismi homöostaas? a) Organismi sisekeskkonna püsivust tagav mehhanism b) Närvisüsteemi ülekoormus c) Homoseksualistide seisund 3. Mis on sünaps? a) Närvidevaheline ühendus b) Organismi pidurdus reaktsioon c) Somaatilise raku seisund 4. Mis on entsefaliit? a) Ajukelmete põletik b) Seenhaigus c) Kutsehaigus 5. Mis on skisofreenia? a) Nägemishäire, mis on tingitud peavaludest b) Luululiste häiretega psühhootiliste episoodidega käitumishäire c) Ajukoore ülekoormus seisusund 6. Mis on stuupor? a) Tardumisseisund, lühiaegne liikumisvõimetus b) Ajukramp c) Elegantne liigutus 7. Mis on mania? a) Rahakogumine b) Söögiisu tõus c) Ootamatu meeleolu tõus 19 8. Mis on hirm?
Konspekt raamatust ,,Avasta tulevik" Skisofreenia on vaimuhaigus, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas. Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui keskeas ning seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise taustaga inimeste seas. Skisofreenia puudutab võrdselt nii naisi kui mehi. On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid. Skisofreeniat peetakse tihti ,,lõhenenud isiksuse häire" tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb ,,skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: ,,lõhenema" ja ,,vaim(sus)"
Scribus'e programmiga kujundatud artikkel skisofreeniast. Kaks veergu teksti. Töös on 1 pilt ja 2 joonist olulise infoga. Töös: Mis on skisofreenia? Skisofreenia sümptomid Varased ohumärgid Diagnoosi oodates Mida saad oma lähedaste haigestumise korral kui ka enese ja oma pereliikmete heaks teha?
Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, siis skisofreeniahaigete lähisugulastel on haigestumisrisk tunduvalt suurem (viis kuni kümme protsenti) ja neil, kelle lähisugulastel haigust ei esine, kindlalt väiksem kui üks protsent. Päriliku skisofreenia uurimine on äga keeruline ja aeganõudev, sest haigusega kaasnev muutus ei avaldu ainult ühes geenis. Haiguse avaldumine eeldab muutusi paljudes geenides. Lisaks pärilikele faktoritele on tõendeid, et skisofreenia tekkepõhjuseks on ka stress. Üldiselt kaasub see äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres, koolis, tööl võivad samuti haiguse esile kutsuda. Samuti teeb seda psühhotrauma, väärkohtlemine, mida kogetakse varajases lapsepõlves või looteeas. Loomulikult on need samad põhjused ka eelduseks teistele psüühilistele haigustele.
Psüühikahäired 1. Skisofreenia, paranoiline skisofreenia Sümptomid: stuupor(ei reageeri keskkonnale), rahutus, hallutsinatsioonid, luulud, tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt
Artikli analüüs uurimistöö metoodikas. Antud uurimistöö probleemiks oli kognitiivsete defitsiitide esinemine skisofreenia haigetel, näiteks halvenenud verbaalse mälu ja pideva tähelepanu võime. Eesmärgiks oli tutvustada neuroplastika konsepti; uurida strateegiaid, mida psühhiaatriaõed saaksid kasutada, et parandada skisofreenia haigete kognitiivseid funktsioone, ning neid strateegiaid ka eluliselt kasutada. Uurimuse ülesandeks oli töös osalenud katseisiku nimega “H” viimine nii kaugele, et ta suudaks rakendada toimetulekustrateegiaid, et ta saaks hakkama positiivsete sümptomitega ja parandaks oma kognitiivset funktsioneerimist iseseisvalt
atsetüülkoliini teke pärsitud. · Dopamiin (DA) mõjuba samuti kui atsetüülkoliin liigutusi ning peale selle tähelepanu ja õppimist.Näiteks on leitud Parkinsoini Tõve korral,et ajus pole küllalt dopamiini. Nagu alxheimeri tõbi , on ka Parkinsoni tõbi orgaaniline ajuhaigus, see põhjustab värisemist, lihasjäikust ja tasakaaluhäireid. Haigeid saab ravida dopamiiniga, aga selle üle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele. Skisofreenia on seotud dopamiini üleküllusega. · Sterotoniin (5-HT) osaleb une ja ärkveloleku,meeleolu ning isu reguleerimises.tavaliselt on serotoniinil pidurdav toime. Näiteks pidurdab ta unistamist, pärssides kujutluspiltide tekket. Narkootiline aine LSD aga pidurdab serotoniini mõju-see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju,pettekujutlusi)
Saku Gümnaasium Koostaja:Kristina Pähn 9.c klass Juhendaja :Laive Jürimaa Sisukord Sissejuhatus Fenüülketonüüria -tekkepõhjus -sümptomid ,kirjeldus -ravi Hemofiilia -sümptomid ,kirjeldus -ravi Suhkurtõbi -tekkepõhjused -ravi Skisofreenia -sümptomid -ravi Kõrgvererõhutõbi -sümtomis -tekkepõhjus -ravi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus- Räägin pärilikest haigustest kuna tean neist vähe. Selles töös räägin ma 5 pärilikusest haigusest 1: fenüülketonuuria,2: hemofiilia,3: suhkurtõbi,4:
Pärilikud haigused Koostaja: Karmel Piirimaa Klass: 9.c Õpetaja: Laive Jürimaa Kool: Saku Gümnaasium Pärilikud haigused Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonide tagajärjel. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, mille on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsedsümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Hemofiilia Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Kaasasündinud geenimuutuse tagajärjel tekib
Pärilikud Haigused Koostas: Annete Trumm Juhendas: Laive Jürimaa Klass: 9B 2012 Sisukord Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt.
seotud geenide, retseptorite, rakutuuma transkriptsioonifaktorite metabolismi ning selle kaudu organismi toimimist. Seda haigust ei saa kirjeldada, sest see haigus põhjustab teisi haigusi. Inimesed, kel on diagnoositud tsüstiline fibroos, sellest haigusest ei tervistu, aga sellest põhjustatud haigusi saab ravida. Ravi on haigussümptomite põhine, iga haigusjuhtu ravitakse eraldi. Pilte Tsüstilisest fibroosist Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel. Millistes geenides peitub skisofreenne defekt, pole selge.
o Tundehäired o Kõnehäired o Dementsus Skisofreenia · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased lõhna-, tunde- jm aistingud · Haigustutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naisel · Hallutsinatsioon häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsiooni skisofreenia korral · Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne. Võib esinede suurusluul ,,Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või ,,Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu baasil.
PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused.............................................................................................. 12 Kokkuvõte.............................................................................
nad ka vaesest perest, kelle vanemad on joodikud. See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna. Mitmeid haigusi, häireid saab parandada või leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine
Ecstasy Ecstasy MDMA ehk 3,4- metüleendioksümethamfetamiin Kasutati söögiisu vähendajana ÜRO poolt keelatud ecstasy struktuurvalem Toime Mõjub 20-60 minutit pärast sissevõtmist Muudab kogu keha Vaimsed mõjutused nt. ebatäpne kõnnak, keskendumis- ja otsustusvõime langemine Püsivamad tagajärjed.. Tekitab südamele ja vereringele tõsiseid häireid Hirm, paanika, skisofreenia Depressiivsus Paanikahood Skisofreenia tunnused Haigushoode taasilmnemine peale ecstasyst loobumist Ecstasy ja liiklus Joobes juht kaotab reaalsustunde Ohustab nii ennast, kui kaasliiklejaid Vaimne ja füüsiline väsimus Isiklike autosid omavad noored Tänan!
Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ; liigne rahuldustpakkuvate tegevuste harrastamine
Pärilikud haigused Pärilikud haigused on päriliku struktuuri (geenide või kromosoomide) muutuste põhjustatud haigused või väärareng. Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi (suhkrutõbi, hüperkolesteroleemia), närvi-ja vaimuhaigusi (langetõbi, skisofreenia, nõrgamõistuslikkus), arengupuudeid ja väärarendeid (kääbuslus, huulelõhe, liigsõrmsus) ning kasvajaid (retinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse- või täiseas. Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt:
F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika *seotud virgatsained: dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT) *ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD - äge algus (kahe nädala vältel) - seos ägeda stresiga *SKISOFREENIA - ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile)
1) Kes on psühhiaater? Psühhiaater on kõrgema haridusega diplomeeritud arst, kes on residentuuris spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete ravimisele, diagnoosimisele, hindamisele ja ennetamisele ehk siis psühhiaatriale. Arstina on tal õigus määrata ravimeid või psühhoteraapiaid. Psühhiaater tegeleb raskemate vaimsemate probleemidega kui psühholoog- näiteks skisofreenia. Kes on psühholoog? Psühholoog on vastava kõrgharidusega teadlane või nõustaja, kes uurib ja õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana igapäevaelus ette tulevates probleemides, aitab aru saada nende olemusest, tekkest ja säilitavatest teguritest. Probleemi arutelus otsitakse koos nõustavaga lahendusi. Psühholoog ei ole arst, ta ei või ravimeid välja kirjutada. Psühholoog uurib süstemaatiliselt inimese käitumist ja mõtlemist.
koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline
sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral. 4 Mõtlemine e. assotsiatiivne tegevus (thinking) Mõtlemine on eesmärgipärane ideede, sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib reaalsusele orienteeritud otsusteni. Mõtlemise häired võib tinglikult jagada: a) vormilisteks b) sisulisteks häireteks. Mõtlemise vormilised häired (disturbances in form of thought) 1) häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises:
esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille
sagedasem täiskasvanutel. Skisoafektiivse häire etioloogiat ei tunta. Pereuuringud näitavad, et bipolaarset tüüpi häirega patsientide esimese järgu sugulased ei põe skisofreeniat tavaliselt sagedamini. Seevastu 2 depressiivse tüübiga haigete lähisugulastel paistab olevat rohkem skisofreeniat kui meeleoluhäireid. Skisoafektiivsete patsientide lähisugulastel on skisofreenia risk siiski madalam kui skisofreeniahaigete sugulastel. Vaid väikesel osal skisoafektiivsete patsientide lähisugulastest esineb skisoafektiivset häiret. Üldistavalt võib öelda, et skisoafektiivse häire, eriti selle depressiivse vormi prognoos sarnaneb skisofreenia prognoosiga. Bipolaarse häiretüübi kulg meenutab aga pigem raskete meeleoluhäirete prognoosi.Skisoafektiivse häire prognoos on siiski märksa halvem kui bipolaarsel meeleoluhäirel, rääkimata depressioonist
- Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI
07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09
Psüühikahäired:piiri psüühilise tervise ja haiguse vahele tõmmata on raske:inimesed on erinevad, kultuurid on erinevad.Tingimused:*subjektiivne norm-inimene ise väidab et ta on terve/kõik on korras,*kultuurinorm-oma kultuurist lähtuvalt anname hinnangu teistele,*staatiline norm, *kliiniline norm-kaebusi,käitumisi võrreldakse haiguste tunnustega.Psüühilise häire seletused: *meditsiinilised põhjused-igal haigusel on oma põhjus N:ajuvigastus,nakkushaigus.*bioloogilised põhjused,*sotsiaalsed põhjused-haiguse on põhjustanud ühiskond,teised inimesed. *biopsühhosotsiaalsed põhjused-on põhjustatud kolmest eelnevast. ,,MINA" kaitsevõtted. Lapsepõlves varajased kaitsevõtted.Täiskasvanuks saades saavad nendest arenenud kaitsevõtted. Varajased kaitsevõtted:*eitamine-N:mina pole seda teinud,*tükeldamine-maailm jagatakse kaheks- heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistli...
rutiinses keskkonnas õigesti reageerima elusituatsioonidele. Õppimiseks vajab autist enamasti spetsiifilist kooli, kus on individuaalse õpetuse võimalus. Prognoos Prognoos sõltub igal lapsel tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema, kuid enamasti on siiski vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve. On leitud seoseid skisofreenia ja autismi vahel. Siiski ei teki enamikel autistidel hilisemas elus skisofreeniat. Epilepsia ja skisofreenia vahekord: 3040 % autismihaigetest tekivad enne 30. eluaastat krambid (enamasti varases lapseeas või teismeeas epilepsiahaigetel avaldub sageli autistlik käitumine 5 Allikad www.inimene.ee www.autismeesti.ee 6
Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon
· Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856. Fosteri füsioloogiaõpikus ei olnud veel 1893 märget kuraare kohta & närvi-lihas-ülekannet peeti ebaselgeks. · 1846 valiti Dorpati ülikoolis professoriks Rudolf Buchheim, kes asus 1847 ametisse
Tuli välja, et kunstnikke vaevab sagedamini skisofreenia, teadlasi aga maniakaal-depressiivne psühhoos. Skisofreenia on raske vaimuhaigus, mis tõsiselt häirib inimese toimetulekut ühiskonnas. Skisofreenikud tajuvad ümbritsevat moonutatult, näevad pettekujutlusi, ei suuda adekvaatselt mõtelda. Saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes muide on olnud mõned aastad professoriks ka Eestis, nimetas sajandi algul seda haigust dementia paecox. Pärast Kraepelini andis teise suure panuse skisofreenia uurimisse shveitsi arst Eugen Bleuler. Tema pakkus välja ka nime skisofreenia (kr schizo - lõhenema, phren - vaim). Tema arvates oli haiguse põhiolemuseks vaimne lõhenemine. Bleuler leidis, et skisofreeniahaigel tekivad meelepetted ja luulud sellepärast, et ta ei suuda enda jaoks maailmast terviklikku pilti kokku panna. Just sellepärast tekivad tal ka ebaharilikud assotsiatsioonid, mille ta ande olemasolul suudab kunsti valada. Vaimuhaiguse ja ande koosmõjul sünnibki kunst
lokaalsete mõjurite toimel Toime: tugev vasodilataator, ⇧endoteeli läbilaskvust, ärritab kihelust tekitavaid sensoorseid närvilõpmeid Histamiini toimed1 Ninas- suurendab veresoonte permeaablust- rohke vedeliku eraldumine kudedesse-nohu Ajus- histaminergilised toimed põhjustavad und (antihistamiinikumid H1 retseptoritele) ◦ REM uni ◦ Ärkamine Osaleb unustamise mehhanismides Osaleb erektsiooni mehhanismides Skisofreenia seos histamiiniga Histamiini toimed2 Mõjutab kehatemperatuuri Histamiin kasvajatevastases immunoteraapias Seotud neuraalse degeneratsiooniga Katse hiirtel: H1 retseptorite puudumine viis suurenenud liikuvusele, erutuvusele ja agressiivsusele hiirte seas. Histamiin moduleerib mitmeid neurofüsioloogilisi funktsioone: aktiivsust, emotsioone, mälu ja õppimist, valutundlikkust ja agressiivset käitumist (H1 retseptorid) Sajandihaigus: allergia
kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus. Huvitavaid fakte Unepuuduse korral hakkab inimese keha tootma kaitsemehhanisme, näiteks dopamiini, mis aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia sümptomitega. Samuti hakkab tootma inimese keha kaitsemehhanisme, näiteks dopamiini, mis aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia sümptomitega. Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatas unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Uuringu tulemustest selgus, et naistel esines unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Ootamatu tulemusena leiti, et uinumisraskusi ja liigvarajast ärkamist esines 15-19 aastaste hulgas tihedamini kui 20-29 aastaste grupis. Kasutatud kirjandus
Emil Kraepelin (15. veb.1856 7. okt.1926) oli saksa pshhiaater. (viksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskiprast copyda) Emil Kraepelini peetakse kaasaegse pshhiaatria ja pshholoogia rajajaks. Tnapevane pshikahirete klassifikatsioon phineb Kraepelini kirjeldatud ssteemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin ti esmakordselt pshhiaatriasse smptomite, sndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnhtude avaldumise erinevate tasanditena. Suurimad teened pshhiaatrias: Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
