Religioon maailma kultuuris - arvestus (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Juutlus

Ajalooline judaism õpetab, et juudid on “valitud rahvas”, kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada.
Olla juut tähendab omada juudist ema.
Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu.
Aabraham , ta pojapoeg Jaakob , Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 – 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse.
Heebrea piibel ( kristlaste Vana Testament ) koosneb kolmest osast: Toora , prohvetid, Kirjutised .
Mishna ja Talmud ; Mishna Talmudi vanim osa (2. – 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj.
Juutluses väga olulised: Shmaa (“Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!”); Seadus; Sabat .

Kristlus

Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale.
Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus – see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud.
Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse.
Kristlased ei usu kolme jumalasse – polüteismi.
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema “alljumalaga” – see on subordinatsioon heeresia.
Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel – see on modalismi hereesia.
Ristiusu õpetus on – Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses.
Kui budismist võtta ära Buddha , islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles.
Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole.
Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine.
Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast – Vanast ja Uuest Testamendist, lisaks apokriivad
Eestikeelne Piibel on aastast 1739
Tähtsal kohal kristlaste jaoks on iganädalane kokkusaamine – jumalateenistus, mille keskmes on armulaud
Armulaud on Kiriku ühissööma-aeg, see on kvintessents lepingulisest suhtest Jumalaga.
Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid
Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse.
Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma -katoliku kirik.
Kristluses on nn pühad toimingud – sakramendid. Püha Augustinus : “sakrament on väline märk sisemisest armust .”
Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine , konfirmatsioon, piht , armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine
Protestantismis 2: ristimine ja armulaud
Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega
Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi , mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt : Jehoova tunnistajad, mormoonid jne

Islam

Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud
Muhamed oli edukas kaupmees , kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks
Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja- arvamine aga ka moslemi misjon
Araablaste vallutustega seoses levib islam
711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse
Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus
Shiidid – Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis
Sunniidid – kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia)
8. saj tekkis sufism – müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund
Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile
Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri
Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus)
Muhameedlaste püha linn on Meka , Kaaba pühamu, pidevad palverännakud
Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu ), annetused ja palverännak
Muhameedlaste pühakoda on moshee , muhameedlaste nö “püha päev” (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede
Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni
Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik
Muhameedlased – sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita
Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika
Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega

Hinduism

Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias
Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada
Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha)
Hinduistlik jumalakontseptsioon – üks lõpmatu ülim olend , kellel on piiramatu hulk kehastusi
Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana
Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust
Hinduismis on palju pühakirju, vanim on “Rigveda” (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid
Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid
“Ramajana” on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel
Teine eepos on “Mahabharata”, selle üks osa on “Bhagavadgita”, ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse
Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi
Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus – seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee
Sünniga seoses on 16 samskara’t ehk rituaali, nõu eostamiseks saadakse preestrilt, raseduse ajal loeb ema pühasid tekste, teatud vanuses raseeritakse lapse pea, et teda halvast karmast vabastada.
Surma puhul viiakse läbi viimane sanskara, enne surma pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda
Laip tuhastatakse, kuna taaskehastub ainult aatman e hing, tuleriidal poetab lahkunu vanim poeg süüdatud puutükid lahkunu suhu, peale tuhastamist heidetakse tuhk ja lilled Gangesesse või mõnda jõkke või järve
Hindu pulmad on olulised, kollane värv on siin oluline, pruudi ja peigmehe paremad käed seotakse ühte, neid pritsitakse veega ja ümber püha tule kõndides ohverdavad nad riisi, siis astuvad 7 sammu, andes teineteisele (toi, tugevus, heaolu, hüvang, lapsed, head hooajad, harmoonia , sõprus)
Hinduistlikke pühasid on palju, nende hulgas kohalikud pühad; ka nende tähistamine võib eri paikades erinev olla
Vaimse elu elamiseks 4 usulist teed: bhakti tee (pühendumine), karma tee (teod), dzhjaana tee (teadmine) ja meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee
Ahisma printsiip oluline: elu on püha, kunagi ei tohi ühtki elusolevust tappa
Lehmad on pühad, lehma tapmine on võrreldav hindu pühamehe – braahmani – tapmisega
Hinduismi palverännakud: Ganges , Himaalaja
Tänapäev – jooga ; Mahatma Gandhi (+1948)

Budism

Buddha – nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr – budismi rajaja
Kaks peamist koolkonda : theravaada budism (“vanemate õpetused”), mahajaana budism (“suur sõiduk”), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust
Neli üllast tõde: kannatus on olemas, kannatusel on põhjus, kannatusele saab lõpu teha, kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee
Kaheksaosaline tee:
- Õiged vaated (teada ja mõista nelja üllast tõde)
- Õiged kavatsused ( loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda ilma vägivallata)
- Õige kõne (rääkida lahkelt ja targalt tõde)
- Õige tegu (mitte varastada ega petta )
- Õige eluviis (teenida elatist ilma verevalamiseta ja teistele kahju tekitamata)
- Õige püüdlus (soodustada ja arendada positiivset mõtlemist)
- Õige mõtlemine (olla teadlik mõtetest ja tegudest mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus)
- Õige keskendumine (mõistuse rahulik tasand)
Budistlikud pühakirjad kahes grupis: Buddha enda õpetused ning tarkade ja õpetlaste kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised
Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e “kolm korvi” – nimetus on “Tipitaka” (sutta – Buddha jutlused , vinya – elureeglid ning eetika , abhidhamma – filosoofilised kirjutised)
Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus
Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine
Jaapanis vanim budistlik traditsioon – zen – budism, levinu ka Läänemaades (“sõnad on ainult asjade pealispind ”)
Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused (“Tiibeti surnute raamat”) Vt Õp
Budistlikud pidustused on enamalt seotud Buddha elu ja tegevusega
Budistid panevad väga olulisele kohale kaastunde, alkoholi ja teiste mürkide tarbimisest hoidutakse, budistid on taimetoitlased
Budismi probleemistik – dalai laama, Tiibet

Sikhism

Pärit 15. saj Indiast (Punjabist)
Guru Nanak – sündis 1469 ja peale teda tegutses veel 9 gurut 1708 määras viimane guru järgnevate põlvkondade raamatu – Guru Grant Sahib
Usuvad 1 jumalat, suurt õpetajat
Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites – gurdvara’des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu
Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad
Sikhi mehe peakatteks on turban – selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus
Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised
Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund , k.a sikhism
Neile on guru e õpetaja - jumal
Tuleb olla alandlik ja teenida
Kõik tööd on võrdsed
Mehed ja naised on võrdsed
Lipul on kaks mõõka ja ring
Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha ( kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda ), khattša (põlvpüksid),
Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna
Nende usupühad langevad kokku hinduismide pühadega, lihtsalt tähendus on erinev
Kui on tapetud üks loom islami või judaismi tavade järgi siis seda nad ei söö
Kõikide jumalateenistuste kese on Guru Granth Sahib
Paljudele tekstidele on muusika loodud ja neid lauldakse muusikariistade saatel, pärast jumalateenistust pakutakse süüa.
Pidulikud tseremooniad sünni, abielu ja surma ajal.

Shintoism

Shinto tähendab “jumalate tee”, see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami’de austamine
Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges – osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade , külade või hõimude asutajajumalad
Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid.
Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises , seal asub päikesejumalanna pühamu
Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal
Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit – tema saadikuks on rebane
Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise – loputama suu ja pesema käed, sees olles on võimalik osta amulett või palvetahvel
Kamide kohalekutsumine on kellahelina või käte plaksutamise läbi
Pühamutes pole kamide pilte kuid on nende kujud
Igal Shinto pühamul on vähemalt üks torii e värav
Shintoismi olulisemad pühad on uusaasta ja kirsiõitepüha

Taoism

Taoism (1 saj pKr) on hiinakeelse tao või dao järgi “tee” või “ kulgemine ”
Tao loob kõik ja siis tekivad yin ja yang
Yin on raske, tume, niiske ning seotud maa, kuu ja naiselikkusega
Yang on õhuline, kerge, kuum nong on seotud taeva, päikese ja mehelikkusega
Traditsioonilises hiina filosoofias loovad need kaks eelpoolnimetatut kaks jõudu elu energia, kuid see pole jumalikustatud
Selle energia dünaamika on loonud taeva, maa ja inimkonna
Inimkonna kohuseks on need kaks tasakaalus hoida
Kogu elu on võimalik aga tänu qi’le, mis on maailma täitev energia
Taoistid usuvad, et qi on eluhingus, mis on kõigis ja kõiges olemas, et qi’d alal hoida, tehakse erinevaid hingamisharjutusi, see on osa surematuse otsingutest
Taoistlikus maailmas on palju jumalaid, praegu on kõige populaarsemad jumalad need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ning tervise eest
Väga olulise tähtsusega tekstiks Daodejing, mille autoriks peetakse taoismi rajajat Lao-zi’d
Taoismis on elemente shamanismist, suhtlemine vaimudega toimub shamaanide vahendusel, taoismi võiks isegi nimetada taasavastatud shamanismiks, kuid kosmoloogia on sellel palju keerulisem
Maastikukujundamises kastutatakse yin’i ja yang’i tasakaalustamiseks feng shui’d, mille aluseks on arusaam, et maailma elustavad jõud, mis vormivad maad ning kogu elu
Väga olulisel kohal on taoismis võitlus kurjade vaimudega ning kõik taoistlikud usujuhid olid eksortsistid – kurjade vaimude väljaajajad
Taoistlikes templites on palju ennustajaid, nad annavad nõu kuidas õnne saavutada, kuid ta ei too õnne inimese juurde
Taoismi õpetajatest on tuntuimad Lao-zi ja Kong Fu-zi ehk Konfutsius , Konfutsius elas 551 – 479 eKr
Tema arvates oli taoism emotsionaalne, irratsionaalne ja tegeles maagiaga, nemad rõhutasid poegade kuuletumist isale, naiste kuuletumist meestele, inimeste kuuletumist keisrile ja keisri kuuletumist Taevale
Taoistlike rituaalide peamine siht on Taeva ja Maa lepitamine ning surematuse saavutamine
Taoismis unikaalsus religioonide seas on selles, et ta õpetab surematuse saavutamist sureliku keha säilitamise kaudu – see nõuab aastatepikkust harjutamist ning omandatud oskuste rakendamist
Hiinlastel on olulisel kohal surnute austamine, surnud liituvad esivanematega, matused peavad toimuma täpsete tavade järgi
Hinge üle mõistab kohut põrgu kuningas ning hing võidakse saata ühte põrgusse või paljudesse põrgutesse, matustel põletatakse paberist maju, autosid, rahatähti jms, et surnu võiks kiiremini põrgutest pääseda
Hiinas väga tähtsal kohal uusaasta, draakoni lootsiku püha, näljaste vaimude püha (kes on maetud ilma korrektsete matuserituaalideta) ja kesksügisese püha tähistamine
Hiina kalender on kuukalender, milles on 12 või 13 29-30 päevast kuud, neil pole nimesid vaid numbrid

Bahai usundid

Sai alguse 19. saj Iraanist, ta rajaja Mirza Husayn Ali
Bahai usk õpetab, et Jumal on ennast ilmutanud läbi ajaloo erinevate prohvetite kaudu – Krishna , Mooses, Buddha, Kristus, Muhamed. Iga järgnev ilmutus teeb tarbetuks eelmise.
Bahaid usuvad, et maailmal on aeg “täiskasvanuks” saada, kus pole enam rasse, rahvusi ega usundeid
Bahaid usuvad ühte Jumalat, nende arvates tuleks luua maailmas bahai usundi põhjal üks valitsus
Bahai usundi keskus on Haifas (Iisraelis)

Satanism

Satanism on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on Saatan või mõni muu Saatanaga samastuv identiteet või siis inimese tõeline olemus, mida esindab Saatan kui arhetüüp.
Erinevalt paljudest religioonidest ja filosoofiatest on satanismis põhirõhk inimese Mina väärtustamisel, mitte allumisel mõnele jumalusele või juhtfiguurile või moraalireeglitele
Satanismi võiks jagada kolmeks:
- Filosoofiline satanism – rohkem klubiline arutlustegevus satanistlikel teemadel
- Praktiline satanism – satanismi praktiseerimine religioosse rituaalina erinevates vormides
- Happeline satanism – satanismi kõrgeim aste koos kõigi sellest tulenevate nähtustega (vere joomine, loomade vere segamine veiniga jne)
Anton Szandor La Vey (1930 – 1997) on kaasaegse Satanistliku Kiriku looja
1966 asutas ta Saatana Kiriku USA-s, 1969 avaldas Saatan Piibli
Satanism on oma arengus olnud nn kontrareligiooni mõttes läbi kogu ajaloo, alates juba Vana-Egiptuse religioonist
Eriti tugevalt tuli satanism selliselt esile keskajal, kus ta otseselt vastandus katoliku kirikule (mustad missad, väikelaste ohverdamine jms)
Nüüdsel ajal on satanistlikul vastandusel laiem ja ka palju enam komplitseeritum süsteem, ollakse pigem millegi poolt kui vastu

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Religioon maailma kultuuris - arvestus #1

Religioon maailma kultuuris - arvestus #2

Religioon maailma kultuuris - arvestus #3

Religioon maailma kultuuris - arvestus #4

Religioon maailma kultuuris - arvestus #5

Religioon maailma kultuuris - arvestus #6

Religioon maailma kultuuris - arvestus #7

Religioon maailma kultuuris - arvestus #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cherisha Õppematerjali autor

religioon religioon maailma kultuuris juutlus kristlus islam hinduism budism sikhism shintoism taoism bahai usundid satanism

Sarnased õppematerjalid

doc

Religiooni arvestus

saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia.

Religioon

doc

Kultuur

dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine" Nii budism kui ka dzhainism tekivad 6. 5. saj eKr reaktsioonina hinduismile (kujunenud II aastatuh eKr veedade õpetusest) Veedausundeil on tarvitusel nn karmaseadus; hea tegu toob hea tagajärje, halb tegu toob halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest Kõik kolm veedausundit näevad maailma tsüklilisena, ei ole ühte loojat ega loomist ega ka viimset kohtupäeva Inimese puhul on tsüklilisus reinkarnatsioonis (klassikalises hinduismis 84 000 korda) Sellest reinkarnatsioonist tuleb vabaneda, hinduismis on see moksha ja budismis nirvaana; nirvaana on kõrgeim seisund täiuslik rahu Lõplikku vabanemist pole veedausundeis võimalik kirjeldada ega selgitada Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias

Kultuurilugu

docx

Üldine usundilugu konspekt

EELAJALOOLINE USUND: · Esimesed koopamaalingud leiti Chauvet`i koopast · Koopamaalingute vanuseks pakutakse üle 30 000 aasta · Kõige varasemad usulised tekstid pärinevad aastast 2500 eKr. · Üheks vanimaks usundiks peetakse Samanismi - Saaman inimene, kes suudab minna transiseisundisse ( ), see tähendab, et ta suudab olla vahendaja () kahe maailma vahel. (Üks maailm on materjaalne ja füüsiline, teises maailmas on vaimud) - Saaman oskab rääkida vaimudega - Vaim mõjutab haigusi, halba õnne, lootus heale jahisaagile, vägi ja rikkus - Karukultus ( ) abivaimuks on loomavaim Sügisel võtab karu enda juurde Hoolitseb tema eest terve talve Tapab karu karu koljust () saab austusobjekt (

Üldine usundilugu

pdf

Usundiõpetus: kordamisküsimused eksamiks

Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist

Usundiõpetus

odt

Üldine usundilugu

Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed

Üldine usundilugu

docx

RELIGIOONID(hinduism, budism, taoism, konfutsianism ...)

FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne

Filosoofia

docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele,

Usundiõpetus

odt

Üldine usundilugu kokkuvõttev tabel

Ida- Aabraham toora on jumalik, käel); Tallit Mitzva lepingu tütar. (ainult kohustavat), Moosese kogukon Euroopa) (juudi rahva ususeadused ei (palvesall), reformeeritud ja komnservatiivsete Taaveti raamatut, lood na ; isa), Mooses ole muudetavad tallit katan juutide seas) täht, maailma keskus, (rahva (väike Abielu huppa (lilledega ehitud palvetamine loomisest, millel on Sefardi - seaduseadja, 2) palvesall vaipkatus, mis sümboliseerib pruudi hommikul, esiisadest. Usuelu 3 ,,kaugel juhtis rahva Konservatiivid üleriiete all) ja peigmehe uut rajatavat kodu) päeval ja ja tavade alus!; ülesannet

Usundiõpetus

Rohkem sarnaseid