Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"moshee" - 14 õppematerjali

Türgi ülevaade
6
pptx

Türgi ülevaade

ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda. Vaatamisväärsused Istanbul (Ayasofia kirik-moshee- muuseum, Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee-muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee- muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg). Pamukkale, mitte kaugel Efesosest. Kaunid valged travertiinterrassid, termaalvee basseinid ja jällegi Hierapolise rooma-aegsed varemed. Kappadookia karstimaastikud.

Turism → Turism
9 allalaadimist
Türgi referaat
3
rtf

Türgi referaat

modifitseeritud tähed. Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidzaani keel. Nagu teisigi turgi keeli, iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine. Näiteks mitmust väljendaval sufiksil on kaks kuju -lar või -ler vastavalt sellele, kas sõna tüves on ees- või tagavokaalid. Türgi keel kasutab ladina kirja. Vaatamisväärsused Türgi beachivälised "hitid" on: * Istanbul (Ayasofia kirik-moshee-muuseum, Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee-muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee-muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg). * Efesose varemed, ulatuslikumad ja pareminisäilinud antiik-kreeka-rooma varemed, mis jäävad kuulsuselt ja postkaardilikkuselt ehk alla Ateena Akropolile, kuid on tegelikult autentsemad ja laiaulatuslikumad. * Pamukkale, mitte kaugel Efesosest. Kaunid valged travertiinterrassid, termaalvee basseinid ja jällegi Hierapolise rooma-aegsed varemed.

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Küpros
6
ppt

Küpros

(kollane kujutis on Küprose saar ning all oliivipuu oksad) Riigi vapp (1960. aastal sai Hümn Küpros iseseisvaks) (kreeka keeles) Oliver Tuus 4 Armastusjumalanna Aphrodite randumiskoht Petra tou Romiou Kolossi kants (ristirüütlite kaitseks rajatud hospitaliit) Hala Sultan Tekkesi Moshee (üks olulisemaid islami religiooni pühamuid) Olisemad turismikeskused on Paphos, Limassol ja Larnaca Oliver Tuus 5 Oliver Tuus 6

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Bütsants I - VI saj
107
ppt

Bütsants I - VI saj

noopoli müürid HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Hagia Sophia lõige Hagia Sophia Põhiplaan Lõige Viklid Ristkuppelkirik Konstantinoopol Konstantinoopoli müürid Maaalune veehoila Konstantinoopolis Konstantinoopoli hipodroom Ravenna San Vitale kirik San Vitale .Põhiplaan San Vitale. Ravenna San Vitale. Ravenna. Interjöör San Vitale Ravenna. San Vitale Lunastaja kirik Choras 11.12. saj., praegu moshee Johannes Ristija kirik 13.saj (praegu moshee) Kirik 11.saj Konstantinoopol. Palee Elevandiluust reljeef Elevandiluust diptühhon Bütsantsi mosaiik Constantinus I mosaiikportree Hagia Sophias Ravenna mosaiik Ravenna San Vitale ikoon Ikoon 6.saj Rooma, vahamaal Ikoon 6.saj Ikoon Igumeen Johannese taevatrepid 12.saj Rossane nsise koodeks 6.saj Pariisi psalter 10

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
Türgi
11
docx

Türgi

turistlikes piirkondades. Eestist on võimalik kõige kiiremini Türki jõuda lennukiga,sõiduaeg on ca 3,5-4 tundi. Turism Türgi sai maailma turganismiorganisatsiooni liikmeks aastal 1975. Eesti turismifirmad pakuvad Türki väga erinevaid sihtkohti ,eriti populaarne on Türgi Eesti venekeelse elanikkonna seas. Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism · Istanbul (Agia Sofia kirik-moshee-muuseum, Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee-muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee-muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg). · Efesose varemed, ulatuslikumad ja pareminisäilinud antiik-kreeka-rooma varemed, mis jäävad kuulsuselt ja postkaardilikkuselt ehk alla Ateena Akropolile, kuid on tegelikult autentsemad ja laiaulatuslikumad. · Pamukkale, mitte kaugel Efesosest

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Türgi Referaat
11
doc

Türgi Referaat

vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda. Vaatamisväärsused Istanbul (Ayasofia kirik-moshee-muuseum, Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee- muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee-muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg). Efesose varemed, ulatuslikumad ja pareminisäilinud antiik-kreeka-rooma varemed, mis jäävad kuulsuselt ja postkaardilikkuselt ehk alla Ateena Akropolile, kuid on tegelikult autentsemad ja laiaulatuslikumad. Pamukkale, mitte kaugel Efesosest. Kaunid valged travertiinterrassid, termaalvee basseinid ja jällegi Hierapolise rooma-aegsed varemed.

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Pakistan
14
doc

Pakistan

St, maal on paljutki vaadata ning lisaks võib sellel maal ringiliikumine esmapilgul olla parajalt ehmatav seiklus. Ilmselt satub kõige enam lääne inimesi Lahoresse ja Islamabadi. Lennureiside transiitpunktina võib kõne alla tulla ka Karachi (sest paljud lennud Karachi kaudu Euroopasse on odavamad). Lahores on suurejoonelist moguliarhitektuuri: Lahore fort (pisut halvemas korras kui Delhi või Agra fort), selle kõrval kohe Badshahi moshee (palju suurem kui Wazir Khani moshee näiteks India suurimaks mosheeks peetav Delhi Jama Masjid), nende vahel on sikhi imperaator Ranjit Singhi mausoleum ja auvahtkonnaga Iqbali (Pakistani "idee" autori) memoriaal. Veidi eemal pargis on Minar i Pakistan vaatetorn, mis on ka pakistanlaste hulgas

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
Araabia ja muhamedlik kultuur-Vana-Vene riik-Bütsants ja vanavene kunst-reformatsiooni algus Saksamaal
5
docx

Araabia ja muhamedlik kultuur, Vana-Vene riik, Bütsants ja vanavene kunst. reformatsiooni algus Saksamaal.

Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas. Defineeri e seleta mõiste Beduiin - Beduiinid on nomaadse eluviisiga araabia hõimud e. Rändkarjajasvatajad. Nad samastavad end konkreetse hõimuga, mitte rahvaga, ja nimetavad end `arab. Allah ­ Jumal islamis. Islam ­ Maailmausund, mille rajas Muhamed 7.saj. Koraan ­ islami pühakiri e püha raamat. Kaliif ­ prohvet Muhamedi järglane ja asemik, araabia riigi valitseja. Moshee ­ islami pühakoda. Minaret ­ moshee kõrgeim torn. Kes ta on ja millega sai tuntuks. Muhamed ­ Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tekkele, oli ka I valitseja. Ibn Rushd ­ araabia filosoof, arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostesse kirja pandud. Ibn Sina - 12. saj arst, filosoof, astronoom. Kirjutas teose ,,Arstiteaduse kaanon", mida kasutati sajandeid arstiteaduse käsiraamatuna. Al Idris ­ 12. Saj raabia geograaf

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Islam
2
doc

Islam

Palve- meie mõistame palvet kui palumine (araabia keeles dua) või vaikne keskustelu Jumalaga (munadzat), kuid moslemitel on see pigem kogu see jumalateenimise protsess, mille sees võivad olla ka dua ja munadzat. Palvetatakse 5 korda päevas Meka suunas: koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul. Kutse palvusele hüüab muezzin (tänapäeval mikrofoni ja kõlarite abiga) moshee (islamiusuliste pühakoda, tõlkes ­ koht palvekummarduse jaoks) tornist ehk minaretist. Sellele järgneb rituaalne pesemine (puhtus on pool usku- on öelnud Muhamed). Eriti põhjalikult tuleb ennast pesta enne reede keskpäevast (tähtsaim päev nagu kristlastel pühapäev) ühispalvust ja sel juhul kui eelmine pesemine on kehtetuks muutunud (une, minestuse, tahke või gaasilise aine kehast väljumise, suguühte, kuupuhastuse või sünnituse korral)- sel juhul tuleb kasutada vett, mida

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
10 allalaadimist
Varakristlik kunst
6
docx

Varakristlik kunst

heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega. Rubljov leidis viise, kuidas ühendada 13.-14. Sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega. 20. Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? Kes on tema esimene prohvet? 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religion, mille ainejumalaks on Allah ja prohvetiks Muhameed. 21. Mida tähendavad moshee, minarett, mihrab, medrese? Mosee- pühakoda. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Mihrab-poolümar palveniss Minarett-saledad ja kõrged tornid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Medrese-ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 22 Nimeta islami ehituskunsti suurteoseid. Kubbat-as-Sakra(Kaljutoomkirik) Jeruusalemmas Timuri haud Samarkandis Alahambra loss Granada lähedal (Hispaania) 23

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
37 allalaadimist
Kultuur
3
doc

Kultuur

dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased ­ sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
11 allalaadimist
Bangladesh
10
doc

Bangladesh

See teeb kokku 2706 kilomeetrit raudteed. Seal töötab 60 000 inimest. Bangladeshis on kaks peamist sadamat. Chittagong on vanim sadan. Mongla sadam Khulnas teenindab lääne pooleset Bangladeshi osa. Bangladesh ei ole tuntud turismimaa. Vahest võib aga mõni seljakotirändur sinna siiski sattuda. Maa on täis põnevaid ekstreemsusi. Turismimaa eelduseks oleks aga odav kohalik elu turistile. Tõenäoliselt külastatakse pealinna Dhakat, kus asub seitsme kupliline moshee ja hindu templid. Samuti Chittagongi, kus saab tutvuda mosheede ja Zia memoriaaliga. Cox Bazaari piirkonnas saab näha birma budismi monumente. Sundarbansi rahvuspargis on mangroovitihnikud ja tiigrid. Katkasse korraldab reise näiteks PeeterPaanMaailm. Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 4% . http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Bangladesh http://www.britannica.com/eb/article-33427/Bangladesh http://prb.org/Datafinder/Geography/Summary.aspx?region=137®ion_type=2

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Religiooni arvestus
8
doc

Religiooni arvestus

Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased ­ sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism

Teoloogia → Religioon
24 allalaadimist
Religioon maailma kultuuris - arvestus
8
doc

Religioon maailma kultuuris - arvestus

Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased ­ sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun