Barokk 17.saj Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa,( Hispaania)Vastandid, toretsev, pessimistlik, mitmetähenduslikkus, vastandite ühendamine, traditsionaalsus, uue otsimine, tõde, skeptiline ja pessimistlik. õpetlikkus. Ülepingutatud stiil. Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates aspektidest. Raske ehitusega- igas lauses uusmõte. Enesekindel- ühes lauses väidab üht ja ärgmises juba vastandab.Gracian piitsutab kibeda sarkasmiga kaasaja pahesid ja näitab oma k...
Lois'il oli kaasasündinud hea maitse ja elegants, kogu õukonna rituaali oli ta ise läbi mõelnud ja teostas selle grandioosse etendusena. Sel ajal tulid õukonda need, kes tegid oma sajandi kirjanduse kuulsaks ja kujundasid selle stiili Francois de La Rochefoucauld, Jean de La Fontaine jm. Lavastati Molière'i komõõdiaid ja Corneille'i tragöödiaid, nooremate kirjanike seast tõusis aga esile Jean Racine. Kõiki klassitsistliku draama põhimõtted võtis aga kokku ajastu autoriteetseim kriitik Nicolas Boileau (1636-1711) oma traktaadis ,,Luulekunst" (1674). Poeet peab tema järgi matkima loodust, kuid seda, mis on looduses tõene ja üldkehtiv saab märata ainult mõistus. Boileau peab kunstiteoses hädavajalikkuks ratsionaalset korrastust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl, kõlbeline eesmärk
Puskin oma ,,Ihnus rüütlis" võtab üle Moliere' malli, mitte Shakespeare'i oma. 11) J. Racine'i elu ja looming. Eluaastad: 1639-1699: sündis aasta hiljem kui Louis XIV. Teise ajastu inimene kui need teised dramaturgid. Tema jaoks Louis XIV alati olemas olnud. Puudus igasugune satiir. Tema looming: kirjutas veelgi vähem kui Corneille ja Moliere, kokku vaid 12 näidendit. Teatriga ei tegelenud terve elu vaid aind ühe perioodi. Need 12 näidendit kujutavad endast Racine kaanonit. Kannavad omanäolisuse pitserit. 11 aastat ei kirjutanud midagi ja siis kolme aasta sees 2 viimast. 3 komöödiat, teised tragöödiad. ,,Protsessijad" Moliere'le nina alla hõõrumiseks, Arisophanese ,,Herilased" järgi. Ülejäänud 7 näidendit ilmselgelt ebaõnnestunud neist ,,Mitridanus". ,,Iphigenia" oli samuti kriisiperioodi näidend. Peale neid jääbki 5 näidendit, mis moodustavad Racine'i loomingu tuumiku. Need on: ,,Andromache" 1667, ,,Britannicus" 1669, ,,Berenike"
peategelane psühholoogilist pinget. Samaaegselt jutustatakse näidendis ka ühiskondlikest sündmustest. Corneille näidendite kangelased oli erakordselt tugeva tahtejõuga. Näidendites tragöödiate lõpplahendus täielik masendus enamasti puudub. „Cidi“ puhul võib rääkida koguni õnnelikust lõpust. Pierre Corneille'i järgnevaist tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised „Horatius“(1640) ja „Cinna“(1641) ning usuteemaline „Polyeuctus“(1643). Jean Racine oli dramaatik, kelle loomingus klassitsistlik tragöödia saavutas küpsuse. Ta lõi oma parimad näidendid ajal, kui absolutistlik kuningavõim Prantsusmaal oli üima hiilguse juures. Pärast esimesi luhtunud katseid komöödiatega saavutas Racine 1665 edu näidendiga „Aleksander Suur“. Kaks aastat hiljem kujunes aga tõeliseks triumfiks „Andromache“. Corneille oli selleks ajaks juba varju jäetud. Racine asetab enda tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad
Paris, France Sagrada Familia Guggenheim Museum New York, USA Barcelona Pavilion Barcelona, Spain Centre Pompidou Paris, France Chrysler Building New York,USA Tugendhat House Brno, Czech Republic Casa Mila Statue of Liberty Barcelona, Spain Liberty Island,USA 30 St Mary Axe Johnson Wax Building London, England Racine, Wisconsin Notre Dame du Haut, or Ronchamp Casa Batllo Ronchamp, France Barcelona, Spain Empire State Building New York, USA Eiffel Tower Paris, France The Parthenon Athens, Greece Chartres Cathedral Chartres, France World Trade Center New York, USA Taj Mahal Agra, India Gehry House
allakäinud • Kujundirohkus, allegoorilisus • Mängulisus, mitmetähenduslikkus Klassitsismi tunnused • Eeskujuks antiikkultuur (klassika) • Kujunemist mõjutasid 1) Absolutism – võimu soov kontrollida kõike, ka kultuuri -> kunst peab alluma kindlatele reeglitele 2) ratsionalistlik filosoofia: mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired; selged piirid žanride vahel, kindlad reeglid Klassitsistlikke kirjanikke • Jean Racine (tragöödiad, nt „Phaidra“) • Pierre Corneille (tragöödiad, nt „Cid) • Jean de la Fontaine Aitäh vaatamast!
Barokk 17.saj Itaalias ja Hispaanias, Iseloomulikud jooned: maalikunst, arhidektuur, kirjandus- süvenes järjest kujundi peensus ja ornamentaalsus. Tavaliselt iseloomustab baroki kunstiteost rõhutatult metafoorne või ka allegooriline väljaendusviis. Barokk on mõtteline ja mänguline. 1) Hispaania baroki kirjanik Baltasar Gracian oma raamatus ´´ Vaimuteravus ja loovuse kunst``- hindas vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, paradokse ja antiteese. 2) Barokk oli skeptiline ja pessimistlik. Barokk ühendas vastandid. 3) Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui unenägu, teater, laat, vangla 4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) ...
AUTORID JA „Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire „Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst” „Horatius” „Candide ehk Pariisis” „Oliver Twist” „Kangelane” „Cid” Optimism” Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine „Zadig ja Saatus” „Keeris” „Sõda ja rahu” „Sevilla pilkaja ja kivist „Andromache” Daniel Defoe Alexandre Dumas Fjodor Dostojevski külaline” „Robinson Crusoe” „Kolm musketäri” „Kuritöö ja karistus” *esile tõstetakse *uus žanr:
AUTORID JA ,,Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire ,,Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst" ,,Horatius" ,,Candide ehk Pariisis" ,,Oliver Twist" ,,Kangelane" ,,Cid" Optimism" Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine ,,Zadig ja Saatus" ,,Keeris" ,,Sõda ja rahu" ,,Sevilla pilkaja ja kivist ,,Andromache" Daniel Defoe Alexandre Dumas Fjodor Dostojevski külaline" ,,Robinson Crusoe" ,,Kolm musketäri" ,,Kuritöö ja karistus" *esile tõstetakse *uus zanr:
1) mõistuspärasust 2) selgust 3) loogilisust · Suur mõju oli Rene Descrates'i ratsionalismil. (,,Mõtlen, järelikult olen olemas") · Kunstil väga ranged reeglid ja põhimõtted, esiplaanil olid mõtted, mitte meeleline kogemus. Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia kokku sobitatud korrastatud riigi ja võimu ülevuse ideega. Väärtustati ainult antiigist tuntud zanreid. Oluline oli täpsus, korrastatus. · Autorid: 1) Moliere 2) Cornielle 3) Racine · Inimkarakter ei olnud enam tervik, vaatluse alla võeti üksikud iseloomujooned. Seetõttu muutusid tegelaskujud ühekülgseteks, skemaatilisteks. · Boileau ,,Luulekunst" Prantsuse klassitsismi põhimõtted. · Klassitsistliku teater algas, kui Prantsusmaal oli võimu tipul kardinal Richelieu, tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Mõlemad sekkusid pidevalt teatriellu ja kontrollisid, et teater vastaks absolutistliku riigi huvidele. Tragöödias olid väga ranged
Eestis:Wanradti- usu õpetuse käsi Kvelli raamat katekirgmus 1535a Klassitsism 17 saj. Selgus kord mõistuse Dragöödia Racine pärasus ja tunded taga Carheille "Elu on unenägu" plaanil Moliere "Don Juan" eestis:1637- => pulma luuletus ilmus esimene
loogilisust. Esialgu vaid antiikkunsti jäljendamine, ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma järjest rangemat vormidistsipliini. Prantsuse keele arendamiseks ja kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks asutatud Prantsuse Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut. Nicolas Boileau sõnastas klassits kirjanduse põhimõtted, püüdis rakendada Descartes'i filosoofiat. Prantsuse klassits alusepanijad Pierre Corneille ,,cid" ja Jean Racine ,,phaidra". Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism eeldab suurt meisterlikkust, mõtlemise originaalsust ja väljendusviisi täpsust ja teravmeelsust. Selle mõtte on sügav ja piiritu, vorm lakooniline. Francois De La Rochefoucauld ,,mõtisklused ehk moraalsed sentensid ja maksiimid"
Prantsuse klassitsismi alusepanijad olid Pierre Corneille (16061684) ja Jean Racine (16391699). Kuigi Corneille' suure menu saavutanud näidend ,,Cid" ei vastanud kõigile klassitsismi reeglitele, peetakse seda esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Racine'i kuulsaim tragöödia ,,Phaidra", mille ainestik on võetud vanakreeka draamakirjaniku Euripidese ,,Hippolytosest", kirjeldab inimese võitlust hukatusliku kirega. Kui Corneille kujutas kangelasi, siis Racine keskendus oma tegelaste üldinimlikele joontele. Jean-Bapiste Poquelin:(moliere):Klassitsistliku draama suurim esindaja.Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka jõudnuna asus Molière õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest.Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse.
Stendhali elu kokkuvõte lühidalt Marie Henri Beyle ehk kirjaniku nimega Frederic Stendhal on sündinud 1783-1842 Grenobles, Prantsusmaal.Pärit on Stendhal jõukast perest , kuid siiski oli tema lapsepõlv õnnetu. Tema ema suri kui Stendhal oli alles väike ning tema parim sõber oli tema enda õde ja isa temast väga ei hoolinud.Kuna isa temast ei hoolinud, usaldas Stendhali Katoliku preestri hoolde , selle ainsaks tulemuseks oli see , et Stendhal hakkas vihkama nii kirikut kui ka usku.Koolis paistis ta eriti silma matemaatikas ja kunstis. Kõik inimesed jagas ta punasteks ja mustadeks , punased olid Napoleoni toetajad ja patrioodid, mustad olid kelmid kuningavõimu pooldajad ja rojalistid ( ka tema isa oli rojalist) 17 aastaselt asus ta Napoleoni sõjaväkke ning osales sõjakäikudel mis viisid teda läbi Euroopa.1814 peale Napoleoni langust asus ta elama Itaaliasse.Itaalias viibimine on jätnud sügava jälje Stendhali loominguss...
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks
Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9. Klassitsistlik komöödia: tunnused, jooned, autorid. Autor: Moliere Tunnused: Teos pidi tingimata ühendama meelelahutuslikku õpetlikuga
1 Felix Mendelssohn-Bartholdy 18091847 Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, M...
7) Balzac: Sündis Kesk-Prantsusmaal, Toursi linnas, 1799.a. Suri aastal 1850. Hea kooliharidus, õppis Vendome kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Realismi üks tähtsamaid viljeleijaid. Abiellus 1850.a. Ewelina Hanskaga. 8) Flaubert: Sündis 1821.a. Prantsusmaal. Koolihariduse sai linna kolledzism ülikoolis õppis juurat. Suri aastal 1880. Võttis ette pikki reise: matkad Lähis-Idasse, Põhja-Aafrikasse. Ta oli enda suhtes väga nõudlik. 9) Stendhali teosed: essee ,, Racine ja Shakespeare" ; ,,Itaalia kroonikad" ; ,, Parma klooster" ; ,,Punane ja must" pshühholoogiline teos. Lõpetamata romaan ,, Lucilu Leuwen" 10) Flauberti teosed: realismiklassika ,,Madame Bovary", ajalooline romaan ,, Salambo", ,,Tundekasvatus", ,,Püha Antoniose kiusamine", ,, Kolm lugu" 11) ,,Punane ja must ,, tegelased ja sündmused: Romaan "Punane ja must". Peategelase elu sarnaneb väga palju autori omaga. Läks Pariisi õppima, kuid liitus Napoleoni sõjaväega, rändas maailmas
Veel filme: Gladiator, Clash of the titans, The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt. 5. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Vastus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. 6. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Vastus: keskajal inimese eksirännakute allegooria. inimese otsingud ja vaevalised rännakud. rändajat tabavad kiusatused ja katsumused, kannatab, peab neist üle saama; elab läbi vintsutusi elumere lainetel. ,,väikene laevukene elumere lainetel" - pilt Odysseusest keskajal. (ka kunstis)
asutati prantsuse akadeemia. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted sõnastas Nicolas Boileau, 1674 ,,Luulekunst" värsstraktaat. Pani kirja kolme ühtsuse reegli (aja-, koha- ja tegevusühtsus). Kunstikõlbeline eesmärk oli oluline, kuid pahatihti võis see viia kuiva moraliseerimiseni. Oluliseks said riigiga seotud teemad. Kõige kõrgemale jõudis klassitsim draamakirjanduses. Klassitsimi aluse panijad on Picrre Corneille (1606-1684) ja Jean Racino (1639-1699). Corneille ,,Sid", Racine ,,Phaidra" kuulsaimad teosed. Francis Bacon - emperismi, eksperemendil leitava, rajaja. Kartesianism omane kahtlemine. Tõene ainult see mida saab matemaatiliselt põhjendada. Inimene eraldatud,üksi. Õpingud pakuvad naudingut, taidu (oskust). Lugemine mitmekülgsust. 12.märts. Moliere (1622-1673) Täisealiseks saades läks õigusteadust õppima, aga see ei sobinud talle tahtis teatrisse, kirjandusse. 1643 asutas oma teatritrupi see laostus, Moliere pandi võlavangi
Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt. Lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Oskar Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud olid: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu. Mõnede arvamuste kohaselt asus Oskar Luts raamatud kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914
Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.).
Teda huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ülistab inimese sisemist vabadust. Usus väljenduv inimese hingesuurus, sealhulgas hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest on suur teema, mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Esiplaanil sümbolid, allegooria, tegelased tagaplaanil, vähem konkreetsed. „Imevõlur“ – teemalt lähedane Fausti-ainesele (kuradiga lepingu sõlmimine). 18.Klassitsistlik draama: Pierre Corneille, Jean Racine, Molière (Näidendid) Klassitsistliku teatri algus Prantsusmaal langes kokku ajaga, kui kardinal Richelieu oli oma võimu tipul ja tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Pidevalt sekkuti teatriellu. Ranged reeglid. Corneille: XVII saj I poole suurim prantsuse kirjanik, tema loomingust algab klassitsistlik teater. „Cid“ – peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Näidendite tegelased on väga tugeva tahtejõuga. Tragöödiate
Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja
J.Racine P. Corneille Kokkuvõte Klassitsism algas Suure Prantsuse revolutsiooni lõppedes. Selles referaadi koostamisel sain teada, et Beethoven ja Mozart elasid klassitsistlikul ajastul. Varem ei teadnud, et klassitsism oli antiikaja eeskujudel toetuv stiil. Sain teada ka, et kunstnikud värvisid tihti tuhmide värvidega ja varjunditeta. Klassitsistlikul ajastul olid populaarseimad kirjanikud P. Cornielle, J. Racine, Moliere ja N. Boileau. Klassitsistlik arhitektuur, maalikunst, muusika, teater ja kirjandus jätsid tugeva jälje ajaloos. - 10 - Kasutatud kirjandus Pildid pärnevad Google`st 8. klassi õpik Wikipedia - 11 -
Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessanss ja järgnes . 1.3. Valgustus on kirjandusvool 18. sajandil Euroopas. Seda iseloomustavad uued vaated, uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia. Pedagoogika, mil moel kasvatada ja mõjutada last. Iseloomulik Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale. 1.4. Sentimentalism on 18. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus,
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
kirjanike endi originaalloomingule, tegelaskujudele ja sündmustikule. 16. Sajandil tõlkisid Prantsusmaal tragöödiaid Pierre de Ronsard, Joachim du Bellay, Étienne Jodelle jt. Nad lõid antiikeeskujude põhjal ka algupäraseid lavateoseid. Hiljem arenes tragöödia oma esialgse loova vaiumu juurest akadeemilisuse ja rangete reeglite kehtestamise poole. Endiselt nõuti aja, koha ja tegevuse ühtsust. Tragöödia reegleid rakendas oma loomingus näiteks Jean Racine, kelle retoorilisus, kunstlikkus ja efektitaotlus sobisid hästi barokiajastu maitsega. Klassikaline prantsuse tragöödia saavutas jõu ja ulatuse, milleni see zanr teistes maades ei jõudnud. 18. Sajandi lõpp tõi kaasa romantismi koos sellele iseloomuliku vabaduseideaali, suurte isiksuste ja tunnete ülistamisega. Romantikud läksid tagasi kreeka algupärandite juurde.
5. Lihtne keelekasutus 5. Hoida lahus koomiline ja 6. Sünge, detailide rohke traagiline 6. Minimalistlik Autorid Pedro Calderon Nicolas Boilean ,,Luulekunst" Teosed ,,Elu on unenägu" Moliere ,,Don Juan" Racine ,,Aleksander Suur" · Kes oli Moliere ja mis olid tema tähtsamad teosed? Millised arhetüüpsed tegelased on tänu tema loomingule välja kujunenud? Moliere oli klassitsismi kirjanik, kes kirjutas enamasti komöödiaid. Komöödias on saavutatud suurim vabadus, kaasaegsus, igapäevasus, tavainimestest kirjutamine ning see oli mõeldud pigem alamklassile. Moliere oli pärit jõukast keskklassi perekonnast. Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Ta
tundeid edasi. Tirso de Molina sai kuulsaks näidendiga „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“, kus ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. Tirso de Molina on saanud mõjutusi hispaania folkloorist, kust ta leidis tõuke don Juani tegelaskuju loomiseks. Tema näidenditel puudub ajalooline täpsus. Tema näidendites vahelduvad tegevuskohad ja kasutab tegelastena maisete ihadega inimesi nagu don Juan. 22. Klassitsistlik tragöödia, Corneille ja Racine Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlik tragöödia sai alguse Prantsusmaal, kui võimul oli Richelieu. Klassitsistlikus tragöödias ei tohtinud kunagi kõrvale kalduda „kolmest ühtsusest“. Vaatusi pidi olema 5. Tragöödia võis olla ainult värssteos. Seega reeglistik oli üpris karm. Valitsevaks värsivormiks sai aleksandriin. Tragöödia tegelased pidid olema oma päritolult suursugused, sest oldi veendumusel, et mõni lihtne kodanlane ei saaks
Ballaadid tuntud. ,,Metshaldjas" . Goethe ise väidab, et tema luuletused on tekkinu konkreetsete elusündmuste põhjal. Värssi on peetud ka väga musikaalseks. Mitmeid tema teoseid on viisitatu. Renessanss · Olulisemad autorid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Poccacio, Hoffmann, Merimee, Maupassant, Poe, Tsehhov, Tuglas Klassitsism · Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille (,,Cid"), Jean Racine (,,Britannicus" ja ,,Phaidra"), Voltaire. · Kolme ühtsuse printsiip: 1) ajaühtsus tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks. 2) kohaühtsus tegevus toimub ühe ruumi piires. 3) tegevusühtsus laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine. Valgusajastu · Valgustusfilosoofid: Voltaire; Rousseau; Diderot. · Inglismaa esindajad: J. Swift ,,Gulliveri reisid", Defir ,,Robison Crusoe elu ja
Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid. Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts ,,Kevadet" kirjutama just siis, kui oli rohkest
· Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks oli kultuurielu juhtimine (kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele
, Cincinnati, OH 45202; 513-983-1100; 800-543-1745; www.pg.com Sally Hansen (Del Laboratories), 178 EAB Plz., Uniondale, NY 11556; 800-645-9888; www.sallyhansen.com Schering-Plough (Bain de Soleil, Coppertone, Dr. Scholl's), 1 Giralda Farms, Madison, NJ 07940-1000; 201-822-7000; 800-842-4090; www.sch-plough.com S.C. Johnson (Drano, Edge, Fantastik, Glade, OFF!, Oust, Pledge, Scrubbing Bubbles, Shout, Skintimate, Windex, Ziploc), 1525 Howe St., Racine, WI 53403; 800-494-4855; www.scjohnson.com SoftSoap Enterprises (Colgate-Palmolive), 300 Park Ave., New York, NY 10022; 800- 221-4607; www.colgate.com Suave (Unilever), 800 Sylvan Ave., Englewood Cliffs, NJ 07632; 212-888-1260; 800- 782-8301; www.suave.com 3M (Post-It, Scotch), 3M Center, St. Paul, MN 55144-1000; 651-733-1110; 800-364- 3577; www.3m.com Unilever (Axe, Dove, Helene Curtis, Lever Bros., Suave), 800 Sylvan Ave., Englewood Cliffs, NJ 07632; 212-888-1260; 800-598-1223; www
klassitsismi hääbumine suurte ja tähtsate teemade rõhutamine viis selleni, et hakati ülistama kuningat; liigne kasvatuslikkus viis selleni, et kirjandus muutus kuivalt moraliseerivaks; kirjandus mandus liiga rangete reeglite küüsis (paljude elujõuliste zanrite , nt novelli, romaani, draama ignoreerimine viis selleni, et järgnevatel sajanditel arenesid just need zanrid). Prantsuse klassitsiste: Pierre Corneille Jean Racine (Molière) Jean-Baptiste Poquelin VALGUSTUS (18.saj) o (Et maailma nähtusi paremini mõista, tuli neid selgitada, valgustada) Tekkis, sest Klassitsism seadis inimesest kõrgemale riigi, (inimene pidi loobuma isiklikust õnnest ja teenima riiki), kodanlike suhete arenedes ei rahuldanud niisugused arusaamised enam inimest. Ühiskondlik taust, mis tingis valgustusliikumise tekke: kodanluse vastuseis absolutismile demokraatlike ideede levik
Siiski ulatusid klassitsismi mõjud kaugemale 18. sajandisse ja Euroopast väljapoole (nt ameerika kirjanduse kujunemisel suunav roll, eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Petersoni, Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingus). Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjanduss. Tuntumad tragöödiakirjanikud olid Pierre Corneille (1606- 1684), kes saavutas kuulsuse tragöödiaga ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõkve kangelasteod, ja Jean Racine (1639- 1699), kes enamasti kasutas oma teostes kreeka kirjandusest ja mütoloogiast võetud sündmusi, aga ka Rooma ajalugu, idamaade ja isegi piibli ainestikku. Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694).
6 Lõppsõna Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid. 7
kunsti, 1492.a. avastas 1628 avastas William organismide liigitus. Christoph Kolumbus Harvey vereringe. Ameerika, M. Lutheri algatatud reformatsioon Saksamaal Eeposed: Beowulf, Giovanni Boccaccio Francisco de Quevedo, Moliere, Jean Racine, Rolandi laul, Lugu Igori Miguel de Cervantes Friedrich Schiller Voltaire, Johann kirjandus sõjaretkest. William Shakespeare Wolfgang von Goethe, 12-saj. rüütliromaanid Friedrich von Schiller Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia"
sõnakasutus teost väärtusetumaks muudaks. Eesti kirjanike teoste sõnakasutust pole nii põhjalikult uuritud, kuid on leitud, et 14-l keskmise suurusega tekstileheküljel on E.Vilde kasutanud ''Mäeküla piimamehes'' iga 2,75 sõna kohta ühe eri sõna, Fr. Tuglas novellis ''Inimesesööjad'' 3,25 sõna kohta ühe eri sõna, A.H. Tammsaare 4,25 sõna kohta ühe eri sõna, J. Mändmets novellis ''Meri ja armastus'' iga 3,35 sõna kohta ühe eri sõna. Paljud kuulsad kirjanikudki (J. Racine, Voltaire, Juhan Liiv jt) on üpris sõnavaesed. (Rätsep 2002: 4445) Eesti kirjakeeles kasutusel olevad sõnad 1960. a. ''Õigekeelsuse sõnaraamatus'' on umbes 100 000 sõna ning arvatakse, et nende hulka oleks saanud suurendada 200 000-ni. Arvatavasti ulatub eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk vähemalt 600700 tuhandeni. Liitsõnad aga suurendavad eesti keele sõnade koguarvu ning peaaegu
Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid.
Realism maailmas · Realism on kirjanduse, kujutava kunsti ja teiste kunstiliikide vool, mis taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist. · Detailide kujutamine · Algas 19. sajandi keskpaigas · Prantsusmaal · Kõrgemasse ühiskonnakihti kerkisid aadlike asemele pankurid, ärimehed jne.. (rikkurid) · Saabus argipäev ideaalid jms olid purustatud, polnud millestki unistada · Purunenud illusioonid o Enesesse tõmbumine, fantaasiamaailm o Romantikast loobumine, ajaloo kirjutamine · Kirjandus o Ümbritsev elu o Liialdusteta o Tõepärane o Ajastu pahed o Reaalsed probleemid · Realism vs. Romantism hakati eitama kõike kunstipärast ja võltsi. Üritati hakata elu kirja panema läbi tavainimese silmade. · Realism ja romantism põimusid terve 19. sajandi jooksul. · Alged juba antiikkirjanduses, renessansikirjanduses, klassitsimis, romantismis o Homeros, Boccacc...
täpsuse ja tasakaalustatuse poole. Erinevaid zanre hoitakse rangelt lahus. Traagiline ja koomiline ei tohi kunagi seguneda. Klassitsistlikus draamas kolme ühtsuse nõue (aja, koha ja tegevuse ühtsus) · Ajaühtsus tegevus toimub suhteliselt lühikese aja jooksul · Kohaühtsus väga vähe tegevusliine · Tegevusühtsus vähe tegevusliine Kõige enam levib klassitsism prantsuse kirjanduses. Sealt on tuntud Corneille ja Racine. Komöödias Moliere, saksa kirjanduses veidi hiljem, kui Prantsusmaal, seguneb valgustusega. Eestis Kristjan-Jaak Peterson pani aluse luulele Klassitsismi sugemed ka Fehlmani loomingus. Moliere Pariisist, käsitöölase poeg, keskklass, keskendub kirjandusele, asutab oma teatri nimega Kuulus teater, mis mõne aja pärast läheb pankrotti ja Moliere satub võlavanglasse. Zanr Comedia dell' arte rahvakomöödia, mis alguse saanud Itaalia karnevali pidustustest. Seob omavahel sõna,
- kired ja tunded on madalamad kui nõrkus - mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos. - Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme - uue suuna rajajaks oli Corneille: kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia ,,Cid"´iga. - Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline - läks ülikooli sai juristiks, kuid meeldis teater - asutas sõpradega teatri tabas pankrot - elas veidi aega Lõuna-Prantsusmaal - tuli tagasi Pariisi kuninga õukonda. Lavastas ,,Naeruväärsed eputised" Commedia del arte mängimine sai kuulsaks - ,,Don Juan" 1665. aastal - ,,Misantroop"
traagiline komöödia, antiikne tõlgendus. Antiikainestikul kirjutatud näidendeis on Shakespeare alati käsitlenud oma aja probleeme ja andnud antiikaja kangelastele oma kaasaegsete iseloomujooned, lüürikas- ,,Venus ja Adonis". 15. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias. 6 Tragöödiad: Jean Racine ,,Phedre", ,,Iphigénie" Komöödia: Moliere ,,Amphitryon". 16. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce'i romaanis ,,Ulysses". James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri ,,Telemachos", teise ,,Nestor" ja nii edasi . 17. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest.
ajalooline usutavus minevikust teravamad ja dramaatilisemad momendid, inimsaatused suurtes ajaloolistes murrangutes ja pööretes eategelased jõulised, silmapaistvad isiksused või võimul olevad valitsejad on vabad ja sõltumatumad ka oma tunneteavaldustes ning väljendavad paremini ja täielikumalt üldinimlikke jooni Põhiline konflikt mõistuse ja tunnete, tahte ja kiindumuse, kohustuse ja kire vahel, võidavad alati tahe, mõistus ja kohusetunne. Jean Racine (1639-1699) kirjutas tragöödiaid: “Aleksander Suur”(1665), “Andromache”(1667), “Britannicus”(1669), “Phaidra”(1677) jt teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
Väga emotsionaalne: sisemine lõhestumine, moraalne allakäik Valitsev kultuuriideoloogia Prantsusmaal. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja ratsionalism. Vastupidiselt barokile, valitses selgus ja korrapära, juhuslikkust välditakse. Moliére, Corneille', Racine, Klassitsism 17 saj Töötati välja ranged reeglid, millele teos pidi J.W. von Goethe, K.J. vastama: tragöödia, kui kõrge zanr, pidi Peterson puhastama ja õilistama (ei tohtinud olla labasust); komöödia, madalam zanr, pidi olema õpetlik ja sisaldama ka labasusi. Enne Romantismi tekkinud kirjandusvool
Sissejuhatus Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kuts...
eesmärgil. 42. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamises William Shakespeare'i loomingus. Shakespeare võttis eeskuju paljudest ladina autoritelt. ,,Eksituste komöödias" kombineeris ta kaks Plautuse teost omavahel ja kasutas tegevuskohana ka Ephesose amfiteatrit. ,,Romeo ja Julia" võttis eeskuju Ovidiuselt. 43. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias. Tragöödiad: Jean Racine ,,Phedre", ,,Iphigénie" Komöödia: Moliere ,,Amphitryon" 44. Tooge näiteid klassitsitlikust arhitektuurist (sh vähemalt üks näide Eestist). Brandenburgi värav Berliinis, Tartu Ülikooli peahoone, Riisipere mõis, Washingtoni Valge Maja, samuti Kongressi Kapitoolium 45. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce'i romaanis ,,Ulysses". James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku