klassitsismi ja baroki võrdlus
Nimi
Kool
2016 / 2017
Barokk (17. sajand)
● taalias, Hispaania
• Riikides, mis olid minetanud oma
renessansiaegse hiilguse ja poliitilise tähtsuse
• Valitsesid skeptilised, pessimistlikud
meeleolud
Klassitsism (17. sajand)
• Prantsusmaal
• Kujunes välja absoluutne monarhia (kardinal
Richelieu , Louis XIV), õukonna hiilgeaeg
• Riik (s.o kuningas) soosib kultuuri, kuid soovib
seda ka kontrollida
• Ratsionalistlik filosoofia
Barokk
- kultuurile iseloomulik
• Skeptiline ja pessimistlik
• Mänguline ja mitmetähenduslik
• Vastandid, kontrastid (ilus-inetu, ülev-madal)
• Kujutavas kunstis jõuline, ornamentaalne,
lopsakas, raskepärane väline vorm
• Teatris vaatemängulisus, rikkalikud kostüümid
ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus ->
esimene ooper ( Monteverdi „Orpheus“)
Barokk kirjanduses
• Vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist,
reaalsust ja illusioone
• Maailm on näitelava, elu on unenägu , illusioon
• Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt
allakäinud
• Kujundirohkus, allegoorilisus
• Mängulisus, mitmetähenduslikkus
Klassitsismi tunnused
• Eeskujuks antiikkultuur ( klassika )
• Kujunemist mõjutasid
1) Absolutism – võimu soov kontrollida kõike, ka
kultuuri -> kunst peab alluma kindlatele
reeglitele
2) ratsionalistlik filosoofia: mõistusepärasus,
millele allutati individualism ja kired; selged
piirid žanride vahel, kindlad reeglid
Klassitsistlikke kirjanikke
• Jean Racine (tragöödiad, nt „ Phaidra “)
• Pierre Corneille (tragöödiad, nt „Cid)
• Jean de la Fontaine
Aitäh vaatamast!
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Holger Toots
Õppematerjali autor
7. Barrokk kirjanduses- 17. Sajand; vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone; maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon; inimene on seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum"
Shakespeare kujutas oma ajalookroonikais eeskätt valitsejaid ja aadlikke, de Vegal on peategelasteks sageli lihtinimesed. Rahva loomulik rikkumatus vastandub võimukandjate egoismile. Üheks peatunnusjooneks demokraatlikkus. Draama „Sevilla täht“ – tegevus areneb ajaloolisel taustal, kuid ajalooline faktitäpsus pole oluline. Tähelepanu koondub üldinimlikule moraalikonfliktile. Teoses pole kohta lihtinimestele. 14.XVII sajandi ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. XVII saj. suured muudatused Lääne-Euroopa poliitikas ja ühiskonnas: Hispaania kaotas mõjuvõimu Euroopas, nii Hispaanias kui Itaalias sai valitsevaks kultuuritüübiks barokk. Prantsusmaal pani end maksma barokile üpris vastandlik klassitsism. Inglismaal, Madalmaade kultuuris segunesid barokk ja klassitsism. Kolmekümneaastane sõda laastas poliitiliselt killustatud Saksamaad, pidurdas seal kultuurilist arengut, kuid
· Igaüks pidi jutustama 2 lugu. (Enam vähem) valmis sai Chaucer ainult 24. · Teos jäi niisiis lõpetamata ja polnud tal ,,Dekameroni" terviklikkust aga elukäsitluselt on autor sarnane Boccaccioga: ülistab looduse suurust, loomulikkust, arukust, samastab inimlikkuse loomulikkusega, kujutab armastust selle maisuses. · Kasutab nagu B. Rohkelt rüütlikirjanduse süzeesid. Sarnaseid seiku laenatud Petrarcalt, B-lt, isegi Dante põrgu võrdlus on olemas. · Teose erilisus: keskklassi inimtüüpide meiserlik kirjeldus. Iroonilised ja homoorikad kontrastid. Jäädvustab elu paljutahulise tervikuna. Marguerite de Navarre · Tegi ,,Heptameroni" B. Eeskujul. Oli tol ajal prantsuse silmapaistvaim novellist. Püreneede tervisvetelt tuleb jõuk õukondlasi ja jutustavad pmst õukonnaelu armuseiklustest. Lisanduvad artulused armastuse erinevatest avaldumisviisidest.
ruumi, nende eest maksti 300-350 reaali. Eriti tulusad olid näitlejatele autosakraalide näitamised, kuigi neid etendati vaid kord aastas linn võis trupile maksta 6000 reaali!!! (I näitleja siis sai selles 450 reaali!, I daam kuni 600 reaali!!!). Publik oli temperamentne: võis näitleja välja vilistada, võidi loopida tomatitega vms. Publik korrigeerib seda, mida näitleja laval teeb. 6) Prantsuse teatri eellugu (müsteriaalse teatri lõpp, farss, ,,Plejaad", A. Hardy) ja klassitsismi tekkimine. Tugeva rahvusteatri tekkimiseks vaja eeldusi: stabiilsust ühiskonnas, tarvis rahu ja tugevat keskvõimu. Sellistes tingimustes tekibki teater. Teatristardi tingimused soodsamad kui teistes euroopa riikides, üsna varakult (14.sajandiks) olid tekkinud tugevad teatritekstid (nt Teofilise miraakel jne). 16. sajandi alguses puhkeb reformatsioon, jaluletõusmiseks kulub palju aega. Prantsusmaa puhul iseärasus tema asend: jääb kahe tule vahele, ühest küljest Inglismaa ja
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
eksootiliste kultuuridega. Loodi päikesekeskne maailmasüsteem (Kopernik). Euroopa jagunemine kolmeks kunsti alusel ebaühtlase arengu tõttu: -maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. -absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism – toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. -protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism – kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja –järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti).
unenägu, kus on erinevad ühiskondlikud seisused esindatud. Aus töö ja puhas usk on esile tõstetud. 25. märts 15.sajandil humanistlik tegevus laienes. Suur revolutsioon, 15.sajandi keskel oli trükikunsti leiutamine. Raamatud hakkasid rohkem levima. Hakkab levima proosakirjandus, eriti Itaalia rüütliromaanid(?). Hakkab tekkima erinevus. Ühelt poolt õpetlased, kes viljelevad teaduslikku haru, uurimuslik pool hakkab lähenema teaduslikule ehk looduslikule vaatele. 16.sajandil hakkab klassitsism tekkima, õpetlaste-humanistide mõjul. Aga loov- humanistidele ei meeldinud reeglid. 16.sajandil levib renessanss laiemalt Euroopas, mis on mõju avaldanud rasketel, sõja-aegadel. Reformatsioon sai alguse 1517.aastast Saksamaal, kui teolood Martin Luthar (1483-1546) kindlustas oma vaidlusteesid Wittenbergi kiriku uksele, protesteerides katoliku kiriku vastu. Tahtis puhtamat ja moraalsemat kirikut. Paavstivõimu vastane. Meeleolud olid Saksamaal väga levinud,
Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid