Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid
- juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur – 0 - 45 cm - intiimne tsoon – … -120 cm – personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) – … - 360 cm – sotsiaalne tsoon – … - 610 cm – avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall):
(vanemad, kool teabekanalid). · Afektiivsel infol põhinevad- Meie hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Ekponeerimisefekt- mida tuttavam on meile ese, seda enam ta meile meeldib. · Käitumuslikul infol põhinevad- Hoiakud võivad kujuneda ka käitumise kaudu. Kui inimene pole kindel, mida ta hetkel tajub, siis ta vaatleb oma välist käitumist ja selle alusel teeb järelduse. 15. Sotsiaalpsühholoogia- prokseemika ja kehakeel Prokseemika- kui nõue personaalsele ruumile. Hall eristab inimsuhtlemises neli eri distantsi ( ehk lähedusastet partnerite vahel), millest igaühel on suhtlemispartnerite jaoks erinev tähendus. · Intiimne distants. Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid
kui märgatakse, et keegi atraktiivne jälgib, siis hakata enda keha jälgima. P.Ekman ja W. Friesen liigutuste kategoriseerimine · embleemid kommunikatiivsed märgid, tekitatud tahtlikult (randmele näitamine) · illustraatorid teatud kõne lõikude rõhutamiseks (näpuga osutamine) · adaptorid väljendavad emotsionaalset seisundit (sõrmede mudimine) puudutamine personaalne ruum ja suhete tüüp territoriaalne käitumine ja markerid prokseemika (E.Hall) ruumi kasutamine Kui selgesti on mõistetud sõnumit, mida edastatakse? Kui selgesti signaali tõlgendatakse? paljud asjad jäätakse ütlemata. asjad, mis häirivad. ei taheta öelda või ei osata öelda. suhte arengul teemad muutuvad suureneb usaldus Kommunikatsiooni alusel tehakse järeldusi, milline on omavaheline kommunikatsioon. kui hea suhtleja sa oled? kui pikaajalise don sinu suhted?
*Personafikatsioon – isikustaud idee *Mask – saab viidata teatud tegelastüübile *Ampluaa – tüüpetegelane melodraamas ja operetis *Tüüp – üldistaud tegelane Commedia dell’arte – renessansiaegne itaalia improteater , peamised maskigrupid: 2 paari armastajaid, 2 vanameest, leidlikud teenrid, muud koom. Tegelased Paralingvistika – hääletämber, kõnetempo, pausid ja rütmid Kineesika – näitleja keha ja liikumisega seotud märgid(miimika ja žestid) Prokseemika – kehade omavahelised suhted Nulltasand – neutraalsed märgid, nt liikumatus ja vaikus Miinusvõte – millegi tugevalt silmatorkav puudumine Konfiguratsioonianalüüs – vaadetakse tegelase jaotumist sisemises struktuuris Binaarne opositsioon – igas teoses jagunevad tegelased mingil määral kahte leeri. Analüüsimisel tasuks küsida: mille alusel vastandumine toimub? Mille poolest tegelased erinevad? (ja sarnanevad) Näitejuht – töötab näitlejatega, näitlejate juhendaja
5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine · paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon · ekstralingvistilised-hääle tugevus, tempo · visuaalsed-silmside, · miimika-näoilmed, · kineesika-zestid, poosid · prokseemika-ruumikasutus Edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata, sageli on mitteteadlik. Defineerib suhte:sümpaatia/antipaatia,staatus,seotus,suhte kvaliteet;Võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid;Toetab verbaalset kommunikatsiooni;Reguleerib kommunikatsiooni kulgemist;Tagasisideme vahend;tõhusal suhtlemisel on mitteverbaalne kommunikatsioon partneritel ühildunud. 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon
3. Sotsiomeetriline pertseptiivtest- mõõdab inimese enda ettekujutust suhetest grupis. TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE: 1.Sotsiomaatriks A B C A X - + B + X C + X 2. Sotsiogramm A B C 3 Indeksid. N. Emotsionaalse ekspansiivsuse indeks- kui palju sai valikuid. HALL, Edward Võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini "prokseemika" (sõnast proximity - tähendus i.k.). Prokseemika on teadus inimese ruumilisest käitumisest. Inimesi ümbritseb ruumivöönd ehk ruumimull, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Ruumimulli suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest tingimustest. Inimesed ei saa omada identseid ruumimulle. RUUMIVÖÖNDID.
katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 6. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 7. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon
Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 7. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: · Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) · Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 8
Kõige kergem on teise hingamisrütmi jälgida, keskendudes sellele, kuidas tema särgikaelus tõuseb ja langeb. Pange tähele hingamise kiirust ja sügavust ning seejärel matkige seda paar minutit. Millised muutused teie kehas aset leiavad? Milliseid tundeid teid valdavad? Teist matkides õnnestub tavaliselt tema tunnetesse sisse elada. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 61) Ruumisuhted Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See, kui kaugel te vestluspartnerist seisate, kuidas kodus mööblit paigutate ning kuidas reageerite sissetungijale oma isiklikul territooriumil, on tähtsad mitteverbaalsed sõnumid. Prokseemika looja oli antropoloog Edward T. Hall, kes kirjeldas nelja tsooni, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad: 1) intiimne tsoon, 2) personaalne tsoon, 3) sotsiaalne tsoon ja 4) avalik tsoon.
Psühholoogilise tasandi reeglid on suhtlemisreeglid, mis kujunevad välja sõprade ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon
närimine. Eestis tuntakse viha ära kõige vähem. Jaapanlased kontrollivad teiste juuresolekul oma nägu paremini. Viha iseloomustab nurgelisus, nurkvormide olemasolu. Naeratus on väga olulisel kohal. Aitab kaasa suhtlemisele. Kui peas on head mõtted, siis inimene naeratab. Väikesed lapsed jäljendavad teist inimest. Kui vanemad on väga väljenduslikud, siis see mõjutab ka lapsi. Lapsed muutuvad ka väljenduslikeks. Kas laste naeratus on geenides? 19. SUHTLEMISDISTANTSID (PROKSEEMIKA) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Prokseemika - Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm)
b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused, c) Puudutustega seonduvad tunded. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. Näoväljendused On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Suhtlemisdistantsid (prokseemika) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Territoriaalsus. Personaalne territoorium Inimeste territoriaalsuse määratlemise üheks peamiseks funktsiooniks on privaatsuse tagamine (Altman 1975). Üheks võimaluseks oma territooriumit määratleda on tema personaliseerimine.
Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel) Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsed (kehakeel): · Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon · Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo · Visuaalsed - silmside · Miimika näoilmed · Kineesika zestid käte ja käsivarte liikumine, poosid · Prokseemika ruumikasutus Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaane kommunikatsioon:
4. mõjutavad käitumist Me saame hoiakuid teistelt inimestelt või kujunevad nad ise välja. Kui meil ei ole isiklikku kogemust mõjutavad meid teiste inimeste kogemused või nt. Meedia. Koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta 2.Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud 3.Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvaid käitumisviise, võimed ja soov neid järgida. 15. Prokseemika ja kehakeel: Prokseemika- uurib suhtlust ruumisuhete kaudu Ruum ja distants pakuvad huvi mitmete valdkondade teadlastele. Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall'ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda:
Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ...- 360 cm sotsiaalne tsoon - ... - 610 cm avalik tsoon Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur Atraktiivsus loob eelduse suhete kujunemiseks.
säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ...- 360 cm sotsiaalne tsoon - ... - 610 cm avalik tsoon Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur Atraktiivsus loob eelduse suhete kujunemiseks.
kaitsepositsioonist, vaba olek aga avalusest(McKay 1995, 61). Teine oluline faktor mis kajastab teise osapoole tundeid ja hoiakuid on hingamine. Kiiret hingamist seostame tavaliselt erutuse, hirmu, ärrituse, suure rõõmu või ärevusega. Hinge kinni hoides ja aeg-ajalt õhku ahmides anname märku ärevusest või pingete kuhjumisest. 10 6. Ruumisuhted Ruumisuhete kaudu suhtlust uuriv teadus on prokseemika. Selle teadusharu loojaks oli Edward T. Hall , kes kirjeldas nelja tsooni, mida inimesed suhtlusel alateadlikult kasutavad. Esimeseks tsooniks on intiimne mille vahemaa on 0-45 cm ning sellesse tsooni lubavad inimesed üldjuhul vaid armsama, lähedased sõbrad, vanemad või lapsed. Teiseks on personaalne tsoon, mille vahemaa on 45-125 cm, mida kasutavad inimesed seltskonnas suhtlemiseks. Kolmandaks on sotsiaalne tsoon, mille kaugus on 120-360 cm, selles tsoonis
asukohta kõnes Kalle Küttis 2011 30 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 1.2. paralingvistilised intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu nutt, naer, köha, ohkamine 2. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid- info saatja seisukohalt motoorsed ning vastuvõtja seisukohalt visuaalsed suhtlemisvahendid · Silmad · Näoväljendused · Pealiigutused · Kehaliigutused ja poos · Prokseemika (ruumi kasutamine) E.Hall võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini "prokseemika" (sõnast proximity - tähendus i.k.). Prokseemika on teadus inimese ruumilisest käitumisest. Inimesi ümbritseb ruumivöönd ehk ruumimull, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Ruumimulli suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest tingimustest. Inimesed ei saa omada identseid ruumimulle. RUUMIVÖÖNDID. Edward Hall on vaatluste põhjal väitnud, et lääne kultuuris on 4 põhilist suhtlusdistantsi:
seda samuti lugeda ajalooliseks konstruktsiooniks. Kasutas mustvalget filmi kuna see oli esteetilisem ja näis vanem. Peale selle filmis veel Uus- Guineas Baruya hõime, need filmid olid keelatud filmitavale kultuurile kuna sisaldasid informatsiooni, mida kõik filmitavad ei võinud teada. 1950ndatel hakati suuremat tähelepanu pöörama kehakeelele. Selleks kasutati filmi ja fotod, mida sai pärast põhjalikult analüüsida. Edward T. Hall oli üks kehakeele uurijatest. Kasutab mõistet prokseemika e ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema identiteeti. Teine oluline nimi on Ray Birdwhistell. Tema on mõiste kineesika taga. Kineesika on kehakeel (zestid, näoilmed) ja selle tõlkimine. Üks tema on filmi ,,Microcultural Incidents in Ten Zoos", mis rääkis eri kultuuridest inimeste käitumisega elevandi puuri juures. Kolmas oluline nimi on Alan Lomax, kes on eelkõige tuntud muusika ja tantsu uurimise poolest. Temaga seostatav mõiste on koreomeetria
Need on sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita ning, milles antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab mitteverbaalne tõenäolisemalt sõnumi kogumõju, kaalub sõnad üles ja määrab sõnumist saadud tunded. Mitteverbaalset suhtlemist klassifitseeritakse: kineetika e. kehaliikumise käitumine - zestid, näoväljendused, liigutused, kehahoiak parakeel - hääle omadused, naermine, haigutamine, jms. prokseemika - füüsilise ruumi kasutamine ja taju olfaktsioon - lõhnatundmine naha tundlikkus - puudutuste tajumine materiaalsed objektid - riietus, kosmeetika, prillid, ehted, Kõik need mitteverbaalsed märgid võivad mõjutada seda, mil viisil me omistame sõnumile tähenduse. Organisatsioonisuhtluse puhul saadakse palju mitteverbaalseid märke /teateid keskkonnast. Kommunikatsioon Organisatsioonis
illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt. noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid jõllitamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused paralingvistilised, vokaalsed signaalid Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur 0 - 45 cm - intiimne tsoon ... -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) ... - 360 cm sotsiaalne tsoon ... - 610 cm avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted.
4 Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel Mitteverbaalsed suhtlus: 1) Liigutused - näoilme, žestid ja kehahoiak. 2) Ruumisuhted - kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. - Illustraatorid - mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. - Regulaatorid - mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhtivad vestluspartneri kõnet. - Prokseemika - teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. Inimene Intiimne tsoon (0-45 cm) Personaalne tsoon (45-120 cm) Sotsiaalne tsoon (120-360 cm) Avalik tsoon (360-610 cm) Parakeel ja metasõnumid Parakeele koostisosad: 1) Hääle kõrgus. 2) Häälekõla.
Kehakeele ekspert Samy Molcho ütleb: ,,Meie tõelist olemust, näitab meie keha. Iga sisemine liigutus, tunne, emotsioon või soov väljendub keha kaudu. Kui meil on avatud meel ja terav silm märkamaks ja mõistmaks keha poolt saadetud signaale ja kommentaare, kulgevad paljud vestlused ja kohtumised palju kergemalt ja edukamalt. Kehakeele tundmine võimaldab vaba ja otsekohest suhtlemist". Kehakeele lugemine Sõnatu suhtlemise alaliigid on takseemika e kehaline kontakt, prokseemika e suhtlemise ruumiline aspekt ja kineesika e keha liikumise aspekt (miimika, pea ja pilgu liikumine, zhestid ja poosid jne). Taktiilse suhtlemise alla kuuluvad näiteks kätlemine, õlale patsutamine, üksteise puudutamine. Kehakontakt on läheduse selgemaid näitajaid. Paljud uuringud, veel enam aga praktilisi suhtlemisoskusi jagavad õpikud on pühendatud kehakeele märkide lahtimõtestamisele. Mitteverbaalse signaali lahtimõtestamisel mängivad kaasa kaks tegurit: märgilise käitumise
Egan'i SOLER programm : näoga kliendi poole, avatud kehahoiak, nõjatumine kliendi poole, silmside, lõõgastunud poos, keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm ( ei ole absoluutne! nt kuulmislangusega kliendid). Harper, Wiens ja Matarazzo : identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi : parakeel ( keele osa, mis ei oma tähendust nt mhm, ooo, ahhaa), nägu ja näoväljendused, kineesika (liigutused), pilk ja näoväljendused, prokseemika (ruumikasutus). Nõustaja puudutuse positiivne efekt, samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju ( kliendi käitumine ei ole pälvinud samaväärset tähelepanu!) . Nõustamise eristamine teistest praktilise psühholoogia valdkondadest on mõnevõrra kunstlik. Nõustamisprotsessi ja seansi struktuur Õpetamise mudel : 1. Eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient 2. Eeldab, et klient SOOVIB informatsiooni 3
Tegelase analüüs: · Kes tegelane on? Välimus, sotsiaalsed omadused, iseloom, suhted. · Miks tegelane nii räägib ja tegutseb? Motiivid, esteetilised, väärtushinnangud. · Kus, millal, kellega tegelane räägib? · Mida tegelane räägib? · Kuidas tegelane räägib? Sõnavara, lauseehitus, esitusviis. Mitteverbaalsed tegelasloomevahendid (remargid+näitlejatöö): - Paralingvistika hääletämber, kõnetempo, pausid, rütm, intonatsioon, hääletugevus, naer, nutt jne. - Kineesika, prokseemika miimika, zestid ja liikumine ruumis - Välimus grimm, kostüüm jne - Nulltasand neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus. - Miinusvõte tugevalt silmatorkav omadus puudub, nt I vaatuses oli tegelasel suur parukas, II vaatuses on kiilakas. Alastimäng. Aktantanalüüs süzees täidetud baasfunktsioonid. Näitleja on pindstruktuur, aktant on süvastruktuur. Aktantanalüüs on pärit vene formalistidelt, rahvaluulest. Selelga analüüsiti algselt muinasjutte
W. Labov: suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants Poliitilise ja ideoloogilise diskursuse kriitika (R. Fowler, G. Kress, T. van Dijk jt) Võimustruktuuride peegeldumine keeles Informatsiooni edastamise ja mitteedastamise (varjamise) vormid Kommunikatiivne kontekst, kommunikatsiooni mikro- ja makrostruktuurid Jerome Bruner: kognitiivne narratoloogia- mõtlemise seostumine jutustamisega Paradigmaatiline (teaduslik-loogiline) ja narratiivne mõtlemine- Psühholoogiline narratoloogia
säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine · Konteksti olulisus Prokseemika (E. Hall) Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ... - 360 cm sotsiaalne tsoon - ... - 610 cm avalik tsoon Lähedussuhted Sõprus
embleemid- iseseisva tähendusega liigutused.. pöial püsi (Y) gladiaatori ellujäämist näidati. Keenias ja Indias ei tasu hääletada pöial püsti, sest see on solvav, kuna meenutab fallost illustraatorid- kõnega kaasnevad liigutused tundeväljendused vestluse reguleerijad (vooruvahetus, tagasiside) Kes võib sõna võtta, aktiivne kuulamine adaptorid (nt. kehaasendi kohendamine, sügamine) Kehakatted ja kaunistused riided, ehted, soeng, kehamaalingud, jumestus Ruumi kasutamie Prokseemika- teadusharu, mis uurib inimkäitumise ruumilist liigitust. Neli distantsi HALL 1959 (intiimne (35 cm, kuhu igaüht ei lasta), personaalne, sotsiaalne, avalik 3-4 m) Oleneb kultuurist ja oleneb indiviidist!! Inimeste asetus üksteise suhtes: näod vastakuti (oponeerimine), külg-külje kõrval jne. nurgaasendit soovitatakse ärimeestele, et saavutada paremad läbirääkimised. Inimeste hulk ja tihedus ruumis ning kõrgus üksteise suhtes.
Veenmine toimub aga ainult inimkommunikatsiooni abil. · Paranenud suhted inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus. · Tegevus veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised. Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Kehakeel, näoilmed, zestid, prokseemika ehk ruumikasutus, puudutused, pilk, miimika, välimus, riietus, nn signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on märksa raskem kontrollidaMitteverbaalsete sõnumite saatmine võib sagedasti olla mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid esinevad enamasti paralleelselt ning võivad olla teineteisest sõltumatud. Mitteverbaalsed sümbolid lähtuvad sageli emotsioonidest. 6
- silmside, - lõõgastunud poos, - Keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm. Kõik eelnevad punktid sõltuvad siiski olukorrast. Harper, Wiens ja Matarazzo (1978) identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi: 5 - parakeel, - nägu ja näoväljendused - kineesika (liigutused) - pilk ja näoväljendused - prokseemika (ruumikasutus) Nõustamioskuste alased uurimused Lecomte, Bernstein ja Dumont (1981) - sobiv interpersonaalne distants. Nõustaja puudutuse positiivne efekt (Alagna, Whitcher, Fisher ja Wicas, 1979; Hubble, Noble ja Robinsoni, 1981; Pattison, 1973), samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju (nt Stockell ja Dye, 1980). - Kliendi käitumine ei ole pälvinud samaväärset tähelepanu. Nõustamise eelsed ja välised tegurid
Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted Ruumiteema tuli psühholoogiasse 1960ndatel aastatel · Ruum 1) puhas ruum (nt maailmaruum) 2) piiritletud ruum (nt piirikontrolli järjekord) 3) tähenduslik ruum (nt lahingu toimumispaik) 4) sotsiaalne ruum (nt kellegi lähedal istumine, ruumiline asetus) · Inimestevahelised suhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruumiliselt paiknemine ei ole juhuslik. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator. · Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad. Idee arengulugu · Eelkäijad etoloogid. 1920ndatel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine, pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Uurijad: Christian, Calhoun, Tinbergen jne · Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel; hierarhia väljendub distantsis.
Monokroonsetes kultuurides, eriti Ameerika omas, mõõdetakse väga täpselt oma töökabineti suurust: samal tasemel asuvatel töötajatel peavad olema ühesuurused ruumid. Suurem ruum tähistab automaatselt suuremat võimu. Aja- ja ruumikasutus osalevad niisiis kommunikatsioonis ka ühe kultuuri sees, kuid sagedamini põhjustavad kultuuridevahelisi suhtlushäireid (täpselt nagu viisakusegi puhul ei "tähenda" kultuuris üldiselt aktsepteeritud "vaikimisi"-variant midagi). Prokseemika. Ruumikasutus kultuuriliselt määratud. Edward Hall ("Hidden Dimension"), Neli põhilist distantsitüüpi: - Intiimne (45 cm) ruumivöönd - Isiklik (45 cm 120 cm) ruumivöönd - Sotsiaalne (120 350) ruumivöönd - Avalik (350 - ) ruumivöönd Hall: erinevates kultuurides erinevad tegevused erinevates vööndites (näiteks sotsiaalne suhtlus võib sisaldada puudutamist).Samas võiks ka öelda, et vööndite pikkused erinevad. W.H. Auden: Thirty inches from my nose
Tegemist ei ole isegi filmidega, vaid ülesfilmitud loengutega vms, seda saadab Birdwhistelli enda kommentaarid. Õppe-eesmärgil üles filmitud. Nt itaallased olevat ise söönud, britid tegid kummarduse (pereisa olevat esinenud tõlgina, seletanud lastele, mida elephant teeb), taiwanis hoiavad kohalikud elevandist kaugele, ameeriklased haigutavad lol, indias ei saanud nad aru, mis toimps, kuidagi suvaliselt suhtuti (elevandid olid muidugi vabalt seal ka, vb liiga tavapärane vms). Prokseemika – on inimese ruumiline käitumine, see kuidas inimene ühes või teises kultuuris ruumi kasutab. Erinevates kultuurides on ruumiline taju erinev. Edward T. Hall The Hidden Dimension, 1966. Koreomeetria – tantsu liigutuste uurimine ja analüüsimine. Eelkõige kasutatud filme. Kuidas inimesed liiguvad tantsides on igale kultuurile erinev. Alan Lomax – uuris laulu (kantomeetria) esialgu, laulude laulmist ja ühiskonna vahelist seost
J.Bowlby, B.Murstein, T.Newcomb (1903-1984), E.Fromm (1900-1984), H.Fisher 1. Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid. 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne.
keskklassi baaris inimesed omavahel suhtlevad. Film Microcultural Incidents in Ten Zoos (1969 (34 minutit) jälgivad perekondi elevandi puuri ees (7 riigi loomaaias) vaadeldakse perekonnaliikmete käitumist selle kaudu uurida kui erinev on inimeste kehaline käitumine erinevates kultuurides. Kasutati varjatud kaamerat. Tegemist on rohkem ülesfilmitud loengutega ekraanil on pilt, mida saadab Ray kommentaar, nii- öelda loeng tudengitele. Prokseemika (proxemics) inimese ruumiline käitumine, kuidas inimene ühes või teises ruumis ruumi kasutab. Erinevates kultuurides on inimestel erinev ruumiline taju läheduse taju. Intiimne ruum (perekond) ->personaalne ruum (sõbrad, head tuttavad) - > sotsiaalne ruum (võõrad inimesed) - > avalik ruum, mis on kõigile avatud. Igal kultuuril on oma spetsiifiline ruumi taju. Fotode ja filmi abil saab selgitada, mis tüüpi suhtlus on inimeste vahel. Nimi keda seostatakse prokseemikaga: Edward T
6. INIMSUHETE RUUMILINE MÕÕDE Ruum ja inimsuhted Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Tähenduslik ruum paik, millel on mingi tähendus. Sotsiaalne ruum kui kaugel bõi lähedal kellelegi olen. Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid(loomade käitumisuuriad). 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Loomade käitumine on hästi täpselt kirjeldatavad. Tinbergen uuris ogalike käitumist igal ogalikul on oma pesa ja territoorium, mida ta kaitseb
• J.Bowlby, B.Murstein, T.Newcomb (1903-1984), E.Fromm (1900-1984), H.Fisher Helen Fisher 8. Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted • Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel • Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) • Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator • Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu • Eeelkäijad – etoloogid. 1920datel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. • Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) – fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne.
Samaviisi on tunnetuspsühholoogid huvitatud keeleoskuse ja keelekasutuse kontekstidest. Enamusel juhtudest muudavad inimesed oma keelekasutust vastavalt kontekstilistele tunnustele ilma seda ise teadvustamata. Erandi võivad moodustada esimesed kohtumised ja nn. pimekohtumised (kus konteksti ei suudeta haarata). Mõnede sotsiolingvistide uurimustes on olulisel kohal suhtlemise mittekeelelised elemendid. Siia kuuluvad sõnatu suhtlemise ja paralingvistilise suhtlemise aspektid, sealhulgas prokseemika, mis uurib isikuruumi ja mitmed teised valdkonnad. Kõneaktid Keelekasutuse üheks aspektiks on keelekasutuse korral taotletavad eesmärgid. Kõneaktide kategooriad Filosoof Searle (1975) esitas kõneaktide teooria, mis püstitab küsimuse, mida kõnega saavutada saab. Searle järgi jaotuvad kõik kõneaktid oma eesmärkide alusel viide põhikategooriasse. Kõneaktid
annaabi.ee 
