Politeia Platon ,,Politeia" on Platoni dialoog, mis kätleb õiglust ja haridust. Antud tekstist selgub, et on olemas kahte tüüpi inimesi, on neid, kellel on omatud haridus, kuid nad on suunatud kindlale teele ja need kes ei ole haritud, kuna neile ei ole antud kunagi võimalust. Vaadeldes koopamüüdi näidet, kus on inimesed sunniviisiliselt koopas kinni seotud ja sellega täiesti harjunud. Nende arvates nad teavad piisavalt palju , mis nende ümber toimub. Seetõttu tundub neile, et see inimene , kes on saanud koopast välja ja näinud elu teistpoolt on tagasi tulles pimestatud. Tegelikkuses on aga , nii et väljas käinud inimese maailmapilt muutub, ta hakkab ise mõtlema, pead pöörama ja asju teistest külgedest nägema.. Mida rohkem inimesi jääb toppama ühele kohale võib juhtuda, et nad harjuvad sellege ja sel juhul ei toimu arengut. Haridus on teadmine, mida iga...
,,Politeia" Platon Põhiidee: Autor tahab öelda, et kõige paremini juhitud polis on selline, mida juhivad need, kes seda kõige vähem ihkavad. Nemad loovad hea riigi kõigi jaoks, sest neil on kogemusi nii ,,all" kui ka ,,üleval". Samas arutatakse ka ideaalse riigi valitsemise vormi üle ning, et ideaalses riigis peaks olema haritud rahvas, ühtekuuluvustunne ja õiglased seadused. Põhipunktid: 1. Koopavõrdpildi abil seletatakse lahti, kuidas võib koopast välja minnes inimese maailmapilt muutuda, ta hakkab ise mõtlema, pead pöörama ja asju teistest külgedest nägema. 2. Haridus on teadmised, mida iga inimene saab omandada, igaühel on selleks olemas vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. 3. Polist juhtima ei kõlba need, kes on harimatud või just vastupidi, kõrgelt haritud, sest esimestel puudub eesmärk midagi teha ning teistel tahe. 4. Kui inimene läheb üles valguse kätte, siis ei tohi tal lubada sinna ...
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2 POLITEIA (VII raamat514a-521 b) Platon Põhiidee: Parimad riigijuhid ja-rajajad oleksid oleksid need haritud ja valgustatud inimesed, kes ihkavad võimu kõige vähem. Nad oleksid õiglased ning tooksid rahva pimedusest välja. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Koopavõrdpilt kujutab harimatust ühiskonnas, vaimse arengu puudumist, eluaegset ühe koha peal sammumist
7) Ülesanne seisneb selles, et õpetada meid mõelda. Teaduses aga inimene ainult kordab. 8) Sellepärast, et ei ole olemas sellist inimest, keda ei huvitaks küsimus tema isikliku vabadusest ja ebaõiglusest, mis teda suhtub. 9) Ideed juhtivad maailma, nii et õiged ideed ja mõtlejad kes annavad sellised ideed leiavad ühiskonna jaoks parema tulevikku. See on side igapäevase ja igavese vahel. Platon: Politeia VII (koopa võrdpilt) 1) Ma arvan, et tema seisund tuleb halvemaks ta tunneb solvus ja kurjus. Ta näeb ainult seda, mis on tema ees, ta ei tea mis toimub maailmas, kuidas elu areneb. 2) Ta hakkab mõelda, et kõik need uued asjad mis ta näeb praegu on vale ja see on võõras tema jaoks. Talle tundub, et elu, mis oli vangis oli parem, sest seal ta saanud aru rohkem, kui praegu siin.
Politeia Platon Platoni dialoog Politeia arutleb meie ühiskonna ning riigikorralduse üle. Selleks kasutab autor koopavõrdpilti. Vangistatud inimesed seal pildil kujutavad lihtrahvast, kes proovivad välja lugeda võimalikult palju koopaseinte varjudelt. See on nende ainus infoallikas. Nagu ühiskonnas näeb lihtrahvas valitsejate tegevust, kui puudub võimalus lähikontaktiks. Nii püüame kõik välja lugeda sellelt infot, mis meile paistab. Rahvas ei talu kiireid muutusi. Need on meile vastumeelsed. Isegi kui need on meie endi
Politeia Platon püüab läbi kahekõne selgitada, kuidas polist juhtida ja kes peaksid seda tegema. Ta toob oma visiooni ideaalsest polise valitsejast. Ta väidab, et polis ei saa olla õnnelik, kui puudub õiglus ja õigluse saavutamiseks on vaja poliitika ning filosoofia ühendada. Veel toob ta võrdpilti koopaga(vanglaga) , et näidata,et valitseja, kes kord on juba ülal, ei taha sealt enam iial alla tulla. · Kui valitseja on harjunud nägema, et tema polises on kõik hästi, tunneb ta valu, kui teda tagasi tuua tavaliste inimeste sekka, ning ta näeb, et kõik ei olegi nii korras, kui ülevalt ennist tundus, siis põgeneb ta tagasi ,,ülesse", sest ta tajub asju, mis seal toimuvad palju paremini ning reaalsemana. · Võimelisus ja vahend, millega igaüks teadmisteni jõuab, on igaühe hinge sees, · Õigluse kaob kui mõtlemise voorus, mis nagu teised keha voorused saab m...
Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal. Mugavuse tõttu ei üritatagi pimedusest välja murda ning maailmavaadet avardada ning arvatakse, et piisab sellest, mida juba teatakse. Kui kedagi sunnitaks maailmapilti muutma ilma eelneva harjumiseta, tekiks pigem ilmselt trots ning hirm ning joostaks tagasi vana ning tuttava juurde. Seetõttu tuleb neid vaid õigesti suunata ehk siis inimesi harida, et neid õigele teele juhtida. Kuid vahend teadmisteni jõudm...
Platon ,,Politeia"(teksti analüüs) Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks maailmapildiks ja ettekujutuseks reaalsusest. Platoni arvates ei ole lihtne seda vangidele nii tuttavaks saanud maailmapilti muuta. Esimeseks põhjuseks on tõsiasi, et kui keegi ka vabastaks inimesed nende ahelatest ja võimaldaks näha neile seni selja tagant paistnud valgust, siis see pimestaks nad ja oleks valus ning ebameeldiv. Selle tagajärjel pööraksid inimesed tagasi tuttavate asja...
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu.
kristliku ja islamistliku eetika arengus. Aristotelese arvamus naistest Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. Riigikorraldused Inimene on poliitiline Aristoteles isiklikult eelistab loom, elab polises. politeia riigivormi. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinus poliste analüüsist. ÕIGED VALED Ta jaotab erinevaid ÜKS Monarhia Türannia riigikordasid nii: VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/i/indrme/aristoteles.htm (30.10.2013) http://www.annaabi
tagamises, mis oleks soodsaks keskkonnaks, kus igal ühel on võimalus teostada isiklikult eelistatud “õnne-mudelit”. Õiglane polis. Keskse poliitilise väärtusena käsitas Platon kreeka traditsiooni kohaselt õiglust. Tema õpetus õiglasest polis`est on esitatud Platoni kõige tuntumas teoses “Politeia”. Platoni määratluse kohaselt on inimese jaoks õigluseks – “teha endaomast” (ta eautou prattein, Politeia 433 a8-9), seda “milleks ta loomult on sobivaim.” (samas, a5-6) Seega käsitleb tema õpetus õiglasest polis`est küsimust, milline võiks olla põhjendatud rollide jaotus ühiskonda moodustavate indiviidide vahel? Sellele küsimusele vastates lähtus ta eeldusest, et inimeste võimekused on loomupäraselt erinevad. Loomupärase võimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevat inimesed kolme rühma: suuremal osal inimestest domineerivat hinges ihalev hingejagu, teisel osal söakas
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liik...
Platon ja tema filosoofia Viimsi Keskkool Räsad Nadzafov 5.D KLASS SISSEJUHATUS Platon(427347 eKr) oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming...
Jane Aru MT13-PE Platon Platon Ta oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, ta oli üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. ideedeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maail...
Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit jreldus, et inimsoo ldise nnelikkuse nimel tuleks tal elada hiskonnana, kus inimsoo vimekam osa hoolitseks ka vhemvimeka enamuse loomupraste pdluste teostumise eest. iglane polis. Keskse poliitilise vrtusena ksitab Platon kreeka traditsiooni kohaselt iglust. Tema petus iglasest polis`est on esitatud Platoni kige tuntumas teoses Politeia. igluseks on inimese jaoks Platoni mratluse kohaselt teha endaomast, seda milleks ta loomult on sobivaim. Seega ksitleb tema petus iglasest polis`est ksimust, milline viks olla phjendatud rollide jaotus hiskonda moodustavate indiviidide vahel? Sellele ksimusele vastates lhtub ta inimeste vimekuste loomuprase erinevuse eeldusest. Loomuprase vimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevad inimesed kolme rhma: suuremal osal inimestest domineerib hinges ihalev hingejagu, teisel osal sakas
alistatud. Headuse idee on nagu päike ideede riigis. Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega. Platoni ühiskonnakäsitlus Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest.
Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus), kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head riigivormid monarhia, aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles demokraatiat ei pooldanud. Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra puudumise ja diktatuuri. Loomuõigus on Aristotelese kohaselt iga õigus, mis kehtib igal pool ega sõltu sellest, kas inimesed teda kehtivaks tunnistavad või mitte. Aristoteles ja retoorika (Kõnekunst)
Tallinna Arte Gümnaasium Filosoof Referaat Egert Kaegas 12 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 Filosoof................................................................................................................................2 Ajalugu.................................................................................................................................2 Suured filosoofid..................................................................................................................3 Tänapäeva filosoofid............................................................................................................3 Lisa 1....................................................................................
filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O. Spengler d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn e. Politeia Platon 4. Kes olid järgmised isikud? a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ta oli imperaator Nero õpetaja ja hiljem nõuandja. Ta lõpetas elu enesetapuga. d
PLATONI KOOPA-VÕRDPILT Jan Szaif Kokkuvõte Platoni koopa-võrdpilt on dialoog, kus vestlust viib läbi Sokrates. Vestluspartneriteks on Platoni kaks nõbu, Adeimantos ja Glaukon. Politeia Sokrates pole ajalooline Sokrates, vaid ta formuleerib Platoni mõtteid. Peateemaks on küsimus, mis on õiglus ja selle toime ja kas õiglus toob õiglasele isiklikku kasu, pidades silmas tema eesmärki elada õnnelikult ja õnnestunult. Küsitakse seoses õigluse olemuse ja toime uurimisega, milline on ühe riigi ideaalne kord ja ka milline on inimese psyche parim võimalik sisemine korrastus. Õiglased
427- 347 eKr. Merilin Aavik Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass. Elulugu. Platoni tegelik nimi oli Aristokles, tema vanaisa järgi. Pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Tahtis algselt hakaa tegelema poliitikaga, kuid ta tõmbus tagasi ja põhendus filosoofiale. 20- aastaselt asus ta õppima Sokratese juurde. (Kuni Sokratese surmani. * 8 aastat) Kohtupidamist Sokratese üle jälgis ta kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal ,,Sokratese apoloogia". 387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil k...
Kõik koosneb seemnetest. 3. Leukippos ja demokritos maailm koosneb atomostest. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Demokritos aatomid erinevad üksteisest. Kuni aatomid liiguvad, seni on elu. Demokraatia veendunud pooldaja. Parem olla vanee ja demokraatlikus ühiskonnas kui rikkas ja mitte demokraatlikus. Kes tahab valitseda teisi, peab oskama esmalt valitseda iseennast. T.More utoopia Platon politeia I.Kant praktilise mõistuse kriitika O.Sengler õhtumaa allakäik A.Schopenhauer maailm kui tahe ja kujutlus Antisemitismi kolm põhjust: 1. Kristlastepoolne süüdistamine Jeesuse surmas 2. Inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle 3. Viha Siioni tarkade protokolli ehk juutide maailma valitsemise kava suhtes. 1930.ndatel oli kohtuprotsess, milel otsuses on kirjas, et sellist kava ei ole olnud ning protokoll on võltsing
alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (positivism Comte) c) Aksiomaatiline – väärtustamine, näit elu väärtstamine-camus leidis, et elu on mõttetu 2) millisel tegelasel milline teos 2) Mõisted a) Platon - Politeia a) Positivism – rajaja prantslane A. Comte 19 saj, teaduslik e positiivne tunnetamine, b) Schopenhauer - Maailm kui tahe ja kujutlus tunnetamine baseerub teaduslikult. c) Spengler - Õhtumaa allakäik b) Monoteism - ainujumalus, nt kristlus, islam, judaism
Kirjanduse KT I 1. kirjanduse eeldused on inimlik mõtlemine,mõistus,keel,kiri,materiaalsed vahendid,vabadus,aeg,lugejad. 2. kirjanduse algus. Inimene hakkas märkidega infot edastama,et teada kus on sõbrad,toit,oht. Edastati ka infot suhetest vaimsete jõududega. Tekkis mitmetes piirkondaded korraga: Euroopa,Ameerika,Aafrika, Esimeseks neist Mesopotaamia. Kirjandus on seotud mõistega kultuur, mõiste kultuur tuleb sõnadest kultus ja kultiveerimine Meie jaoks on kõige olulisem suulisel teel leviv rahvaluule,mida edastatakse järgmistele põlvkondadele ning elab tänases päevas. 3. müüt alglugu, jutustav tekst,ürgtekstid. Algselt edastati suuliselt. Müütide kaudu saame näha tsivilisiatsiooni alguse aja inimeste kogemusi. Müütide teadust nim. Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest. Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rit...
C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 2. Tunnetause 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. C Teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 3. Millised toesed kuulusid järgmistele autoritele ja oli see A rea variant (utoopia politeia jne) a.Utoopia = T.More b.Politeia = Platon c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant d.Õhtumaa allakäik = O.Sengler e. Maailm kui tahe ja kujutlus = A.Schopenhauer 4. Tuua välja keskaja filosoodia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid
Platon (428 või 427 348 või 347 eKr) Platon on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks o...
Kas võimu koondumine valitsejale vabatahtlik või vägivaldne? Ühiskondliku lepingu idee enne kui tekkisid seadused oli inimene inimesele hunt. Inimesed leppisid kokku et nad hakkavad käituma teatud seaduste järgi. Võimul on Hea Halb Üks monarhia Türannia Mitu Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja tagada seeläbi enda eesmärkide elluviimine. Võimu ressursid · Omand, kapital · päritolu · teadmised, oskused · Sotsiaalsed suhted Võimu teostamise meetodid Sund Autoriteet traditsioon, karisma, kaalutus Võimu legitiimsuse küsimus Poliitiline kultuur Eesti poliitilise kultuuri mõjutajad: · Ajalugu (nõukogude aeg)
aga vältimatu või pealesunnituga. 5. Riigikorraldused: Inimene on poliitiline loom, ta elab polises. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinud poliste analüüsist. Ta peab aktsepteeritavaks mitmeid erinevaid riigikordasid ning jaotab neid järgmiselt: ÕIGED VALED ÜKS Monarhia Türannia VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia 4 Aristoteles isiklikult eelistab politeia riigivormi. DESCARTES 1.Tema filosofeerimise põhiprobleem: 2.Metoodiline kahtlemine: Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda.
Õigeteks riigivormideks ehk need, mis seda ülesannet suudavad täita peab A. : Monarhiat ehk kuningriiklust- kus üks isik on oma voorustelt niivõrd üle muust rahvast, et ta on loomult juba seatud valitsema, aga sedasorti valitsejad olevat elanud vaid kauges minevikus, muistsete kangelaste päevil. Aristokraatia ehk kus valitsemisvõim voorusliku vähemiku käes, kes on juba sündinud valitsejatena ja saanud juba varakult sellekohast haridust Vabariik ehk politeia on valitsemisviis, kus võimu teostavad vooruslikud ja võrdsed kodanikud, kes on hariduslikult, majanduslikult või sünnilt juba paremad kui kodanikuõigusi mitteomav rahvamass. Ekslikeks või valedeks peab ta: Türanniat, sest seal üksikisik teostab oma piiramatut võimu- vaatamata sellele, kas ta on kõlbeline või mitte. Ühtki türanni pole iial huvitanud teiste inimeste või laiema rahvahulga arvamus ja üldine heaolu.
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut PLATONI MORAALIFILOSOOFIA Referaat Koostaja: Triin Hanikat TALLINN 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................3 1ELULUGU................................................................................. 4 1LOOMING................................................................................. 6 2PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA...................................8 2.1Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom.................................................8 2.2Voorusteõpetus...........................................................................9 2.3Ideed moraali alusena................................................................11 2.4“Riik”.......
Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud? C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust.
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
PLATON Õpetus ideedest. Meeltega tajutav(nägemine, kuulmine, kompamine, maitsmine, lõhna tundmine) maailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, ajalik ja ajutine. Maja ehitatakse, maja laguneb. Ideede maailm- muutumatu, ei eksisteeri hävimist ja tekkimist, igavene. See on tõeline olemine. Maja võib kaduda, kuid maja idee ei kao. Mida rohkem maja sarnaneb maja ideele, seda täiuslikum ta on. Meeltemaailmas näeme ideede peegeldusi, mitte ideid endid. Sokrates tundub meile tark, kuna temas peegeldub tarkuse idee. Ka väärtustel (headus, õiglus, tarkus, ilu) on üldkehtiv alus ideede maailmas. Õiglus ei saa olla tõlgendamise küsimus, et üks inimene arvab nt. et Sokratese surm oli õiglane ja teine, et see polnud. On olemas üks absoluutne ja püsiv õigluse mõõt- õigluse idee. See on alati kehtiv ja ümberlükkamatu. Tark armastab tõde. Tõde on püsiv ja muutumatu, ta ei allu tõlgendustele. Tõde on tõe idees. Targa inimese ülesanne on jõuda oma m...
saavutamiseks. Poliste tüpiseerimise, klassifitseerimise aluseks on kaks tunnust valitsejate arv ja valitsemise eesmärk. Valitsejate eesmärgiks võib olla kas valitsejate heaolu, mida ta hindab vääraks või kogu polise heaolu, mis on õige eesmärk. Kokku saab kuus tüüpi. Valitsejate arv õiged valed Üks monarhia türannia Vähemus aristokraatia oligarhia Enamus politeia demokraatia Erinevalt Platoni ideaalriigist on Aristotelesel õigeid riigi- ja valitsemisvorme rohkem kui üks. Kooskõlas praktilise mõtlemise õpetusega saab mingi valitsemiskorra kohasuse üle otsustada vaid konkreetses sotsiaal-ajaloolises olukorras. Nt monarhia on eelistatud siis, kui valitsejaks saab üksikisik, kelle kompetents ja suutlikkus ületab kõiki teisi koosvõetult (väga harvaesinev, legendaarsed kuningad on pigem minevik)
Omnis Determinatio Est Negatio Lõplik määratus on eitamine Non Omnis Moriar ma ei sure täielikult Quid prohibetis aquis miks te takistate vett Usus communis aquarum est vee kasutamine on kõigile tasuta Nunc est bibendum nüüd tuleb juua Sub aqua vee all Et tu, Brute! ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hoole...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses te...
Aristoteles Sissejuhatus "Tema surmast möödus kaks tuhat aastat, ilma et maailma oleks sünnitanud ainsatki filosoof, keda oleks saanud kasvõi ligilähedaseltki tema vääriliseks pidada" Bertrand Russel. Loomulikult on Aristotelesega. Filosoof, kes oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga taas põhjalikumalt langes valik Aristotelese kasuks. Aristoteles on mulle kõige südamelähedasem, kuna tema ratsionaalne ja fakte otsid loomus on minu loomusega kõige sarnasem. Lisaks äratas erilist huvi tema suur kriitika Platoni maailma "kahestumise" ...
korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia ning ladina civites ja res publica).2 Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest. Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalsel ja tuletatud ehk derivatiivsel viisil. Originaalsel teel tekib riik varem mitte kellelegi kuulunud territooriumil – nõnda tekkisid riigid ajaloos ühiskonna arengu käigus. Tänapäeval, mil kogu maailm on jaotatud, sellist võimalust enam ei ole
Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Aristotelese arvates sõltub parim valitsusvorm rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed. On poliitiline võrdsus ebaõiglane. leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid) eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides
Võib väljendada ka lihtsamalt: Platoni filosoofia on petmise filosoofia, kusjuures me ei saa olla kindlad, kas ta ise sai aru, et teeb petmise filosoofiat, kas ta tegi sihipäraselt petmise filosoofiat või ta tegi seda nii öelda heauskselt, ise arvates, et ta ei peta. PLATON JA TEMA ÜHISKONNAKÄSITLUS Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest.
Kreeka filosoofia Miks erinevalt varasematest seletustest peetakse Kreeka filosoofide ettekujutust maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks? Kreeka filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja kooskõlas loodusega. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende...
tunnetatavad. Ideid kogeda ei saa, kuid nad on mõeldavad. Seda müstilist seost seletab Platon oma hingeõpetuse kaudu: Himustav osa; Söakas osa; Mõistuslik osa. Hinge mõistuslik osa pärineb Platonil ideedemaailmast. Seega on filosofeerimine meeldetuletamine (anamnesis) ning ühtlasi surma poole püüdlemine -- siis ühineb mõistus taas ideedemaailmaga ning saabub mõisteline selgus. Ideede tunnetamist kirjeldab Platon kuulsa koopamüüdi abil, vt.Platon, Politeia. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdluse abil. Inimesed on nagu koopas. Aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha
Antiik kirjandus 12.01.12 Kultuur on termin mida kasutatakse paljude erinevate omavahel seostatud nähtuste iseloomustamiseks. Siiski kasutatakse seda sõna peamiselt 3s tähenduses: 1. "Kaunid kunstid" (kino, kirjandus jne ) 2. Inimtegevus üldse (maaharimine, toidu valmistamine, sotsaalsed suhted jne) 3. Mõnd üksikut sotsiaal gruppi iseloomustavad hoiakud (tavad, kombed jne) Sõna kultuur võeti sellistes tähendustes kasutusele 18-19 saj. Eelistatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. · Kõrgkultuur: elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt, erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvastiku indendeedi ja rahvusliku kristiisi? Kandja. · Massikultuur on laia tarvekunst, mida luuakse rahapärast, ning see töttu püüab vastutulla võimalikult laia publiku maitsele ja oodustele, ma...
Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Milline Aristotelese arvates parim? Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia Eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia Ei ole tugevaid klassivahesid politeia. Demokraatia: valitsus vaeste huvides. Halbadest vormidest halvim on türannia, demokraatia parim. 3) Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin 6. saj. Justianuse koodeks
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel ...
Hea (õiglane) ühistes Halb (kõrvalekalle, huvides ebaõiglane) valitseja 8 huvides üks monarhia türannia vähesed aristokraatia oligarhia paljud politeia demokraatia Parim? Sõltub rahva loomusest, kuidas jagunevad voorused. Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Kui leidub üks ülivooruslik monarhia (raske tunnustada, revolutsioonid) - , kui eristuvad parimad või jõukamad aristokraatia -, kui ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatiat pidas valitsuseks vaeste huvides. Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
Antsla Gümnaasium PLATON referaat 12 B Klass ...... Juhendaja: Antsla 2010 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Õpetused: Ideedeõpetus 5 Õpetus hingest 6 Õpetus riigist 8 Kunstikäsitlus 10 Kokkuvõte 11 SISSEJUHATUS Minu referaat on kirjutatud tuntud filosoofi Platoni kohta. Ma ei saa just öelda, et ma oleksin ise sellest inimest tahtnud kirjutada aga kuna see oli koolitöö pidin ma selle tegema. Selles referaadis saate te tundma Plaatoni elulugu ja tema vaateid maailmast. Samuti loodan ma ennast arendada seda referaati tehes ja ka natuke teisi valgustada sellel teemal. Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. N...
ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head, tõeline ja õiglane vorm) ja valitseja (halvad,valitseja huvides) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik on monarhia, seejärel väheselik aristokraatia ning politeia. Halbadeks on türannia, oligarhia ja demokraatia. Milline on Arsitotelese arvates parim? : Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid) eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
