See on märk hakata tasapisi treeningukoormust suurendama. Esialgu tuleks pikendada treeninguaega. Kuid väga tähtis on ka puhkamine. Selleks, et olla võimeline tegema veelgi tõhusamalt tööd, on vaja taastuda. Kui inimene ei puhka, siis tema töövõime ei parane, vaid ta muutub hoopiski nõrgemaks. 4 Kokkuvõte Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Selle distants algab alates ühest miilist. Kuid algajatel oleks soovitatav alustada väiksemast distantsist. Tuleb määrata endale sobiv treeningprogramm või lasta oma treeneril see määrata. Seejärel hakata järk- järgult koormust suurendama. Enim levinud kehalise aktiivsuse võime hindamiseks. See kujutab endast pidevat jooksu 12 minuti jooksul. Seda kasutatakse ka sageli koolis kehalise kasvatuse tundides.
Pikamaajooks Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal, mis International Association of Athletics Federations e. rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks.
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906. a tuli olümpiakavva esimese pikamaajooksuna 5 miili – 8047 m – jooks. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 195...
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a....
Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks , tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10
Jooksujalatsid Jalatsid on jooksuvarustuse juures kõige olulisem osa.Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb tema jalgadele koormus, mis on võrdne 23-kordse kehakaaluga. Jooksmisel teeme kumbagi jalaga 1 kilomeetri läbimisel 400-500 sammu. See nõuab jala liigestelt ja lihastelt omajagu pingutust, et sellisele koormusele vastu seista. Siin tuleb abiks korralik jooksujalats, mis kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutuseks alati optimaalses asendis. Sobivaima jalatsi leiad hästivarustatud spordikauplusest. Nõu küsi alati spetsialistilt, olgu selleks siis kompetentne müüja või sõber. Arvestama peaksid, et parima kaitse ja toestusega jooksujalatsite hinnad jäävad 1500 ja 2500 krooni vahele. Jooksuriie Jooksuriietuse valikul tuleks lähtuda eelkõige mugavusest ja rõivaste funktsionaalsusest. Riietus peaks olema piisavalt elastne ja kerge ega tohi takistada jooksuliigutusi. On vältimatu, et akti...
Pärnu Hansagümnaasium. Referaat Vastupidavus pikamaajooksus. Tiina Otti 11B Pärnu 2012 Vastupidavus ja areng pikamaajooksus. Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Mis on vatsupidavus?
kasvas. Lõpuks muutusidki nad ainult spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Olümpia treeninguväljakute varemed Olümpiamängude kava Avapäeval toimusid pidulikud rituaalid ja ohvritalitused. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval võitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks uga (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks (384,54 m). Jooksjad Tõrvikutega jooks http Pikamaajooks http://www.hellenic-art.com/statues/olfresco.htm Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
varasematel „keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee 1.Enne 19.sajandit (16-17 saj) tegelesid spordiga Inglismaal põhiliselt Aristokraadid Elukutselised sportlased Üliõpilased 2.Oxfordi ja Cambridge´i ülikoolide sõudmisvõistlus peeti esmakordselt: 1755 1812 1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli: Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867 1877 1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.R...
Esimesed olümpiamängud toimusid 776 e.Kr. Peeti jumal Zeusi auks ja iga 4 aasta tagant. Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole, kuid olid Keskajal kavas on colf- golfi esivanem, kirve viskamine, hurling-sarnane hokile, hobuseraudade viskamine vastu
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja me...
Antiikolümpiamängud Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publiku silme all ühiselt treenida
Mittetreenitud 500-700 70-80 Sprinterid 560-750 60-80 Keskmaajooksjad 750-900 50-60 Pikamajooksjad 900-1200 30-50 Kehaline koormus ja närvisüsteem Sportliku treeningu mõju närvisüsteemile sõltub kehalise koormuse iseloomust Närvisüsteemi erutuvus võib suureneda aktiivsematel spordialadel ( sprint,maadlus) Närvisüsteemi erutavus langeb vastupidavusaladel ( pikamaajooks,rattasõit) Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku paremini ja puhkab seetõttu paremini. Ainevahetus Sporti tehes suureneb happniku vajadus, sellepärast effektiivsem treening on väljas Töötavad lihased vajavad suuremat energiakogust mida nad saavad süsivesikutest Peale trennilihas vajab taastumiseks valke Peale treeningut organism jätab kalorite põletust ( taastumise käigul) Spordi tegevus aitab kiirenedada ainevahetust Optimaalse kehalise koormuse mõju
tasu vaatajatelt ei nõutud. Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom hobukaarikute jaoks. Olümpias oli avar gümnaasium võimlemiskool ja palestra - maadluskool koos saunade ja õpperuumidega ning varakamber. Olümpia staadion Gümnaasium Mis spordivõistlused toimusid? Staadionijooks (192,3m) Pikamaajooks (4,7 km) Viievõistlus Maadlus Rusikavõitlus Pankration Kaarikute võiduajamine Kaarikute võiduajamine Pankration Olümpiavõitjate autasustamine Võitjatele pandi pähe õlipuuokstest pärjad, mis olid lõigatud pühamu juures kasvavast hiiest Kes oli tulnud 3X võitjaks, sellele püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst Kodukohas võeti võitjaid vastu suure pidulikkusega linnamüüri raiuti ava, mille kaudu purpurrüüs
kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadionijooks ja kahe staadioni pikkune jooks. Neljandal päeval võisteldi hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Enne võistlusi pidid võistlejad end treenima 10 kuud kodus ja 30 päeva Elises publiku ja kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja see ka piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustele eelnesid ka eeljooksud, mõnikord ka isegi vahejooksud. Viiendal päeval oli autasustamine ning pidusöök. Võitjatele
Olümpiamängud Vana-Kreekas Olümpiamängud, mis on tänapäevalgi suur sündmus, pakkusid mulle kõige rohkem huvi. Kuna olen ise ka suhteliselt spordiinimene tundus see valik üsnagi meelepärane. Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas see alguses 20 000 vaatajat, hiljem aga juba ...
· Jooksmine on lihtne. · Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal. · Jooksmine on suurepärane vahend kehakaalu reguleerimiseks. · Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. · Aitab ära hoida külmetushaigusi. · Loob hea meeleolu. · Võimalik igas vanuses. · Jooksmine on odav spordiala, vaja on vaid spordiriideid ja jalanõusid. Jooksustiilid: · Lühimaajooks ehk sprint ehk kiirjooks · Pikamaajooks · Tõkkejooks · Teatejooks · Takistusjooks Jooksmine võib olla kõige parem viis vormi saavutamiseks: see on odav, seda võib teha igal ajal ja igal pool ning mis kõige tähtsam! see on väga tõhus. Jooksmine on mitmete spordialade lahutamatu osa ja see on üks kergemaid viise enda vormi parandamiseks. Jooksmist on mitut erinevat liiki: sörkimine, murdmaajooks, võidujooks ja maratonid, kuid enamik jooksjaid jookseb
Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega , seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos mille pikkuseks oli 384,54 meetrit. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida.
läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma ( erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide ( kohtunike) tribüünil). Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus ( 1 staadion = 192, 3 m). Pool sajandit hiljem tuli 2 staadioni pikkune jooks ning sellele lisandus pikamaajooks ( 24 staadioni ehk 4, 7 km). Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation ( maadlus koos rusikatega). 680. Aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha.
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et
Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus Nüüdisaja olümpiamängud I mängud 1896. a. Ateenas 1894. a. korraldas Prantsuse parun Pierre de Coubertin rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge.
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kõrgushüpe............................................................................................................. 3 Kaugushüpe............................................................................................................ 5 Kettaheide.............................................................................................................. 6 Kuulitõuge.............................................................................................................. 7 Kiir-, pika- ja keskmaajooks.................................................................................... 9 LISAD.................................................................................................................... 12 Kokkuvõte....................................................................................
Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: KETTAHEIDE STAADIONIJOOKS KAUGUSHÜPE KAHE STAADIONI JOOKS PIKAMAAJOOKS ODAVISE RELVISJOOKS STAADIONIJOOKS MAADLUS VÕITLUSALAD: HOBUSTE VÕIDUAJAMINE MAADLUS KAARIKUSÕIT RUSIKAVÕITLUS RATSAVÕISTLUS PANKRAATION OLÜMPIA MÄNGUDE AJAKAVA 1.PÄEV 3.PÄEV OHVRITALITUS ZEUSI AUKS OHVRITALITUS JA PIDULIK SPORTLASED,TREENERID JA RONGKÄIK ZEUSI AUKS KOHTUNIKUD ANNAVAD ZEUSI
Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: ● KETTAHEIDE ● STAADIONIJOOKS ● KAUGUSHÜPE ● KAHE STAADIONI JOOKS ● PIKAMAAJOOKS ● ODAVISE ● RELVISJOOKS ● STAADIONIJOOKS ● MAADLUS VÕITLUSALAD: HOBUSTE VÕIDUAJAMINE ● MAADLUS ● KAARIKUSÕIT ● RUSIKAVÕITLUS ● RATSAVÕISTLUS ● PANKRAATION OLÜMPIA MÄNGUDE AJAKAVA 1.PÄEV 3.PÄEV ● OHVRITALITUS ZEUSI AUKS ● OHVRITALITUS JA PIDULIK ● SPORTLASED,TREENERID JA RONGKÄIK ZEUSI AUKS
Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine
m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-
jõuvarusid väga efektiivselt, kuna füsioloogiliselt on võimatu joosta maksimaalse kiirusega rohkem kui 7 sekundit. 2. 400 meetri jooksja kehaehitus on väga sarnane 200 meetri jooksja omaga ning ka treening on sarnane. Suurema vastupidavuse saavutamiseks jooksevad nad kiires tempos sagedamini 200-600 meetri pikkusi distantse. 5000/10000 meetri jooks Antiikolümpiamängude kavas oli pikamaajooks – dolichos, mille pikkus oli 12 või 24 staadionipikkust. Sportlased pidid jooksma peaaegu 5000 meetri pikkuse distantsi võimalikult kiiresti. 19. sajandil Inglismaal joostud 3 miili (4828 m) ja 6 miili (9656 m) jooksudest arenesid nende mugandused meetermõõdustikus: 5000 meetri ja 10000 meetri jooksud. 1912. aastal Stockholmi mängudel lülitati mõlemad jooksualad meeste olümpiaprogrammi. Naiste 10000 meetri jooks sai olümpiaalaks alles 1988
Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Olümiamängude kava Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Olümiamängude kava Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Olümiamängude kava Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Olümiamängude kava Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine
jooksmine. Juba esimestel olümpiamängudel 776 eKr. oli jooksmine üheks võistlusalaks. Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud. Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu sprint, kesk- ja pikamaajooks, teate- ja tõkkejooksud [6]. 1.1. Mõju organismile Jooksmine kui sport on tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks. Jooksmine on kõige lihtsam viis füüsilise vormi hoidmiseks ja tervise tugevdamiseks regulaarselt jooksmas käimisel. Sportivatel noortel arenevad lihased kiiremini kui nendel, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed. Jooksmine tagab noortele tugevama tervise ja kehalise töövõime, hea enesetunde ning on ka suurepärane vahend stressi ja väsimuse vastu
pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele poistele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses,
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiarahu Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. 8
mängud naljaks ja isegi keisrid hakkasid mängudest osa võtma, kus nad alati võitsid. Viimased mängud toimusid 393 a. p.m.a, kui kristlik keiser Theodosius I väitis, et need on paganlikud pidustused ja Olümpia koos kõikide kunstiesemetega tuleb hävitada. Olümpiat tabas 522 pKr suur maavärin, mis purustas suurema osa Olümpia ehitisi. Võistlused Esialgsetel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus, mille pikkus oli 192,3 m. Hiljel lisandus kahestaadioni jooks, pikamaajooks (24 staadioniringi, ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Juurde tulid ka kontaktsporidialad nagu maadlus, rusikavõitlus ja pankraaton (maadlus ja rusikavõistlus koos). 680.a e.m.a lisati mängude kavasse veel ka kaarikute võidusõit ja veel hiljem hobuste võidusõit. Võistlused kestsid vaid ühe päeva, kuna algselt võisteldi üksikutel spordialadel. Alade lisamisega pikenes ka olümpiamängude kestvus. Hilisemad mängud kestsid koos pidustusega 5 päeva.
Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Võistlused olümpias Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala.
Juhendaja Helve Tina Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2.Kergejõustiku ajalugu 4 3. Kergejõustiku alad 6 3.1 Jooksud ja käimine 8 3.1.1 Kiirjooks (sprint) 9 3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12 3.1.5 Takistusjooks 12 3.1.6 Võistluskäiminr 13 3.2 Hüppealad 13 3.2.1 Kõrgushüpe 14 3.2.2 Kaugushüpe 14 3.2.3 Kolmikhüpe 15 3.2.4 Teivashüpe 15 3.3 Tõukealad 16 3.4 Mitmevõistlus 16
Ntks: Pergamoni altari reljeefid, ,,Milose Venus", ,,Laokooni grupp", ,,Samothrake Nike" Vaasimaal Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal 2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus · Pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest) · Staadionijooks · Hobuse võiduajamine · Viievõistlus · Kilbijooks 1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist 11) Teatrikunsti sünd (selle jätan vahele ) 12) Jumalad (jumalad jätan ka vahele) 13) 7 Vana-Maailma imet Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias,
vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Olümpia võistlused Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati
Aeroobsel glükolüüsil hapniku juuresolekul tekib 38 ATPd. (19x efektiivsem). Aeroobne tavaliselt töö korras energia vabastamise viis. Anaeroobne on suhteliselt intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobse puhul ei lähe glükoosi täielik oksüdatsioon lõpuni. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia Nt kui lähme trepist üles natukene kiiremini, siis u 4 korrusele jõudes tekib väsimus, peab tempot aeglustama. nt suusatamine, pikamaajooks tempo ei tohi nii väga kiireks minna 6. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Väsimuseks nim raku organi töövõime ajutist langust, mis tekib töö käigus või selle järgselt ja ka pärast puhkust. Väsimuse põhjusteks on energia varude otsasaamine ja ainevahetusproduktide puudumine. Väsimuse põhjuseks on ka psüühiline väsimus, mille teket soodustab eriti monotoonne tegevus. Lastel tekib see väsimus kergemini ja kiiremini.
Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine
pöidlad kõrval. Suruda pihkudega vastu põrandat, keha kallutada veidi taha. ________________________________________________________________________ Küünarvarre sirutajad: 1. Sirget kätt painutada teise käe randmest allapoole. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Lemberg, H., Nurmekivi, A., Jalak, R., 1996. Kestusjooksja tarkvara. Tartu. 2. Pisuke, A., Nurmekivi, A., 1985. Kesk- ja pikamaajooks. Tallinn. 3. Jalak, R., Neissaar, I., 2006. Jõu- ja venitusharjutusi igaühele. Tallinn. 14
192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava: Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis(segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7 24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine:
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine
7 2.1 Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 2.2 Mängudeks valmistumine ja võistlejad
Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemete hoidmiseks. 4.9.3. VÕISTLUSED OLÜMPIAS Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksus (1 staadion = 192,3 m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandusid pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. Aastal e.m.a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem gobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimesed mängud kestsid vaid ühe päeva. Hiljem kulus võistluste läbiviimiseks 3 päeva ja veel 2 päeva pidustustele. Seega kestsid olümpiamängud 5 päeva.
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti...
paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 2. Jooksud ja käimine Jooksud ja käimine jaguneb · kiirjooks (sprint) · teatejooks · tõkkejooks · kesk- ja pikamaajooks · takistusjooks · võistluskäimine Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii · käsiajavõtt kui ka · elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel
1)geograafilised ja looduslikud olud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Geograafiliselt paiknes Vana-Kreeka aladel mis olid vga knkalised ning liigendatud paljude saarte ja poolsaartega mis tttu on kreeka tugevalt killustunud ning sajanditega srvukateks sltumatuteks riikideks jagunenud . Kreeklasi peeti tsivilisatsiooni lhtekohaks euroopas . Mere tee oli siiski levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem. Geograafilised olud lid ka paremad eeldused hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagajrjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli pa...
lähedane ala 110 m tõkkejooks. Sisekergejõustikus võistlevad nii mehed kui naised 60 meetri distantsil. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 meetri jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. KROSSIJOOKS Krossijooks või murdmaajooks (varem nimetati ka maastikujooksuks) on pikamaajooks, mida jookstakse maastikul. Jooksurada on üldiselt 3-12 km pikk. Stardi- ja finisikoht asuvad tavaliselt lähestikku ja rada kulgeb üldiselt ringina. Osavõtjate hulk on varieeruv. XX sajandi alguses oli maastikujooks ka olümpiaala (viimati kavas 1924 Pariisis). KIIRJOOKS EHK SPRINT Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite
Judo, Atleetvõimlemine, 1,6 1,4 atleetvõimlemine* võimlemine* Tõstmine 1,7 1,5 Võrkpall, maahoki 17 Ujumine, kesk- ja Maahoki 1,8 1,6 pikamaajooks Jalgpall, sõudmine 1,9 1,8 Jalgrattasport Ujumine, veepall 2,0 2,0 Sõudmine Uisutamine 2,2 3,4 Suusatamine Jalgrattasport 2,5 Triatlon 2,6 Jalgrattasport 3,3 Suusatamine 4,0 Toidu energeetilist väärtust ei saa samastada toiteväärtusega. Toidu toiteväärtus seisneb selle toitainelise koostise vastavuses füsioloogilistele vajadustele. Täisväärtuslik toit peab sisaldama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
