Kaassõnad ja määrsõnad on muutumatud sõnad. Kaassõnad käivad koos käändsõnadega (ümber metsatuka), määrsõnad tegusõnadega (läks ümber). Kaassõna, mis asub käändsõna ees nimetatakse eessõnadeks (üle mäe), käändsõna järel aga tagasõnadeks (pingi peal). Mõningad kaas- ja määrsõnad esinevad kolmes kohakäändes, nt sisse-sees-seest; poole-pool-poolt. Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse üldiselt muudest sõnadest lahku (väga tubli, piki teed). Pool, poole, poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (siinpool, eestpoolt, sissepoole) ja käändsõnast lahku (lõpu poole, igal pool) Määr- ja kaassõna kirjutatakse eelneva või järgneva sõnaga kokku, kui need koos moodustavad omaette mõiste (aegamööda, pealekauba) JÄTA MEELDE JÄRGMISTE SÕNADE TÄHENDUS: Kindlalt tugevasti, vankumatult Kindlasti kahtlemata Järel taga, pärast
7. spordi constantly... 3.tegevused mis on PS. Used to võib kasutame sel ja mille promise, swear, kommentaarid, 3.tegevused mis toimunud kasutada juhul tulemused ja guarantee.., lühijutud toimuvad väga määramata ajal , Määrsõnadega: kestva(pikema) tagajärjed olid ähvarduste, Määrsõnad: tihti ja aeg on teadmata yesterday, then , tegevuse puhul minevikus näha lootuste (hope) ja usually, after, väljendavad või pole oluline when, how long ago, N: I was skiing , Määrsõnad: pakkumite puhul 4.tegevuse kohta 4. tegevuste puhul
THE ADVERB määrsõna 1. Liht; Here soon now fast Tuletatud; internationally Liit; Outside, therefore, some kind Ühendmäärsõnad; Like phrases; from time to time, now and then 2. Ajamäärsõnad Koha ja suuna määrsõnad; above, there Viisimäärsõnad; quickly, clearly, well Määra määrsõnad; nearly, almost, enough, very, to, quite Põhjusmäärsõnad; therefore, for this reason Küsivad ja siduvad; how, why, how much, where III 2. in a friendly way/manner 3. he's a fast runner ADJECTIVE He runs fast 4. high vs. Highly, late vs. Lately
) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist. Määrsõnad jagunevad: 1) Kohamäärus 2) Ajamäärus 3) Viisi-ja seisundimäärus 4) Kvantiteedimäärus 5) Rõhumäärus Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde. Jagunevad eessõnadeks ja kaassõnadeks. Näiteks: kuni, ligi, üle, enne, pärast, eel, ees, taga, tõttu, abil Sidesõnade ülesandeks on siduda lause osadid ja lauseid omavahel. Näiteks: ja, ning, ega, ehk, või, nii, kui ka
Sõnaliigid Käänduvad sõnad Tegusõnad Muutumatud sõnad Nimisõnad, pöörduvad sidesõnad, Omadussõnad, hüüdsõnad, Arvsõnad, määrsõnad, Asesõnad kaassõnad Tegusõnad Käändelised vormid(19) pöördelised vormid(11)
järgneva nimisõnaga, kui tekib veerandaasta, kolmveerand järgnevast nimisõnast, poolest õppeaastast, kolmveerand omaette tähendusega sõna kui ta esineb hulgasõnana ja käändub tundi TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav ■ liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud
-nimisõnad (nimetab asju, olendeid, nähtusi. päike) -omadussõnad (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. särav) arvsõnad (näitab nimetatud asjade olendite, nähtuste arvu) asesõnad (asesõna asendab juba nimetatud asju, olendeid nähtusi, see) Põõrdsõnad -tegusõnad väljendavad tegevus paistab Muutumatud sõnad -hüüdsõnad (Tere aitäh jah nonoh) -sidesõnad seovad ja või ning et -kaassõnad "käivad kaasas" (minu) pool pärast (kooli) -määrsõnad määravad -aega-eile -kohta - eemal viisi - soojalt
MUUTUMATUD SÕNAD Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad. Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli. Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaasõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil. Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi,
Nimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest Hüüdsõnad muutumatud sõnad mis väljendavad tundeid või millega püütakse
põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) vastu, pärast(kooli) 3) sidesõnad ja , ning , et , või 4) hüüdsõnad oi , ahah , ehee , hurraa Astmevaheldus ASTEMEVAHELDUSETA SÕNAD ASTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD LAAD JA VÄLTEVAHELDUSLIK
eba-; c) põhisõnadena: -ohtu, -võitu, -karva, -värvi d) ne- ja line-omadussõnad: KOKKU LAHKU meetrilaiune, mäekõrgune nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune kuueteistkümneaastane, kahekümne kolme aastane, T-kujuline, 25- L.Koidula aegne, Atlandi ookeani tagune, aastane(25aastane), maja ja aia vaheline Koidula-aegne, Atlandi-tagune 5. Tegusõnad: a) käändsõnad, määrsõnad ja tegusõna tegevusnimed kirjutatakse tegusõna pöördelistest ja käändelistest vormidest LAHKU, nt puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, remonti vajav mootor, lauldes tehtud tõõ; b) liit- ja ühendtegusõnad - LIITTEGUSÕNAD ÜHENDTEGUSÕNAD KOKKU LAHKU abielluma, alahindama ette võtma (võtan ette, on ette (alahindan), ebaõnnestuma, võetud),
tunnustena. Tegusõnade ajavormi ja isikut eristatakse sõnalõppude alusel. Kui sõna lõpus on eristamiseks vokaal, siis võib esineda ,,vokaalharmoonia'' olukord, kus üks vokaal teiseneb teiste sõnas olevate vokaalide tõttu, et kõlada ühtsema ja ,,harmoonilisemana''. Eesti kirjakeeles sellist nähtust ei esine, küll aga näiteks Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)(Language Bengali, 2017) Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult
Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõnad e substantiivid On iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis?. Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat.
Koidula nimeline. Kui numbri järel on nim sõn siis 4)Kui liitsõna osa kordub 4)kase- ja tammepuu, koolivennad ja -õed ei panda käände lõppu. Lõunaeestlane, newyorklane 5)"Ja" sõna asemel 5)siia-sinna, edasi-tagas, vene-eesti 6)Määrsõnad, mis lõppevad -lt lõpuga 6)päev-päevalt, kuu-kuult, järk-järgult 7)-ne ja -line lõpulised sõnad, kui ees on number või nimi 7)18-aastane olla 12-aastaselt Koidula-nimeline 8)Numbri järele käände lõpu lisamine 8)5-lt, 5. õpilaselt
; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks Kaassõna kuulub nimisõna juurde ning vastab sellega koos ühele ja samale küsimusele. Asendi järgi põhisõna suhtes liigitatakse kaassõnu eessõnadeks (prepositsioonid) ning tagasõnadeks (postpositsioonid). (Mööda teed sõitsid autod.) Sidesõnad (konjunktsioonid) ühendavad sõnu või lauseid. (Ilm oli selge, kuid külm.) Hüüdsõnad väljendavad hüüdeid, häälitsusi jms. (Sulpsti
Esperanto keele kirjutamiseks kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on 28 tähte, kuue tähe puhul kasutatakse diakriitilisi märke ^ ja (, , , , ja ). Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale tähele vastab ainult üks häälik ning igat häälikut märgitakse ainult ühe tähega. Rõhk on alati eelviimasel silbil. Esperantos määrab sõna viimane täht ära selle sõna tüübi nimisõnad lõpevad tähega o, omadussõnad tähega a ja määrsõnad tähega e. Mitmuse tunnus on sõna lõpus täht j. Keeles on kaks käänet nimetav ja osastav. Osastava käände lõpp on täht n. Käändelõpp "n" lisandub alati pärast mitmuse lõppu j. Esperanto levikut piirab tema sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri. Esperanto keel on kõige lähedasem romaani keeltele, mistõttu nende keelte kõnelejatel on seda ka kõige lihtsam omandada. Eestis tegutsevad Eesti Esperanto Liit ja Tartu Esperanto Selts.
Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks. Muutmatud sõnad · Määrsõnad milline on tegevuse aeg, koht, viis, seisund, või muud asjaolud. Tagasi, kaugel, kaua, tihti, varsti. · Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde ja näitavad selle suhteid teiste sõnadega. Pärast, enne, heaks, kiuste, puhul. · Sidesõnad Seovad sõnu ja lauseid. Ja, ning, ega, ehk, või aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, justkui, jne.
PAARISMÄÄRSÕNAD KORDUSMÄÄRSÕNAD ühendavad sama skaala antonüüme: minimaalse fonoloogilise muutusega korduv sama või lähedase tähendusega sõna/tüvi edasi-tagasi, varem-hiljem, enam-vähem (sageli deskriptiivne): tipa-tapa, risti-rästi, tipp-topp, sinka-sonka Ka tüvekordusega lt-liitelised määrsõnad: Ka ilma sidekriipsuta: ääriveeri, uisapäisa tund-tunnilt, leht-lehelt Ka liitmäärsõnad, milles korduvad sama või lähedase tähendusega lekseemid: ennevanasti, ennemuiste, tasahilju
Kaassõnad Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). Nagu määrsõnad võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; (ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua)all, (laua) alt, (minu) meelest,
Mõningate ebareeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 24 Määratud omadussõna 25 Den / det / de + määratud omadussõna 25 Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32
alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab. -aluseks isikuline asesõna(ma, me jt) - Pärast tunde läksime metsa. 1) alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. alus ainsuses-öeldis ainsuses ja vastupidi. Albert sööb jogurtit. LInnud lendavad. 2) aluseks olevad hulka näitavad nimi- v määrsõnad hulk, rühm, palju - ainsuslik öeldist Rühm õpilasi sööb. Hulk rahvast seisab. 3) põhiarvsõna puhul öeldis võib olla nii ainsuses kui ka mitmuses. a) põhiarvsõna lause alguses - eelistatav mitmuse kasutamine - Kaksteist õuna ripuvad b) põhiarvsõna lause lõpus - eelistatav ainsuslik öeldis - Puuoksal ripub kaksteist õuna. c) hulk ebamäärane - ainsuslik öeldis - Sadakond mesilast ründas mind.
NÄITEKS: Koolis õpitakse lauatennist mängima. · Kui öeldis väljendab ilmastikunähtust; NÄITEKS: Väljas külmetab. Öösel müristas kõvasti. · Kui aluseks on isikuline asesõna (ma, sa, ta jt) NÄITEKS: Pärast tunde läksime metsa. Alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. Kui alus on ainsuses, on ka öeldis ainsuses ja vastupidi. NÄITEKS: Albert sööb jogurtit. Linnud lendavad suvitama. Aluseks olevat hulka näitavad nimi- või määrsõnad hulk, rühm, palju nõuavad ainsuslikku öeldist. NÄITEKS: Hulk rahvast seisab tänaval. Klassis istus rühm õpilasi.
Rühm ja kogu- kond; -stik;-stu. Eitust väljendavad liited- eba; - mitte. Omadusõna liited- -ne; -lik; -line; ( tu; -kas; -jas; -mine) . Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning+riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Liide
MORFEEMID (vormiõpetus ehk morfoloogia) moodustamisega tegelev vormiõpetuse osa morfoloogiline analüüs on sõnavormidest HÄÄLIKUD (foneetika, fonoloogia) arusaamisega tegelev vormiõpetuse osa (millest koosneb sõnavorm). MUUTUVAD SÕNAD JA MUUTUMATUD SÕNAD Pane õigesse lahtrisse: verbid (tegusõnad), adverbid (määrsõnad), substantiivid (nimisõnad), interjektsioonid (hüüdsõnad), adjektiivid (omadussõnad), konjunktsioonid (sidesõnad), numeraalid (arvsõnad), pronoomenid (asesõnad), adpositsioonid (kaassõnad) Pane õigesse lahtrisse: eile, tegema, mina, üks, maja, tohoh!, ilus, ning, taga Muutuvad sõnad Muutumatud sõnad Verbid (tegusõnad) tegema Adverbid (määrsõnad) eile
kaashäälikut (Eki, 2012). Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi. Meessoost nimisõnad berberi keeles tavaliselt algavad ühega nendest kolmest vokaalist: a, u või
isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. · Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks · Kaassõna kuulub nimisõna juurde ning vastab sellega koos ühele ja samale küsimusele. Asendi järgi põhisõna suhtes liigitatakse kaassõnu eessõnadeks (prepositsioonid) ning tagasõnadeks (postpositsioonid). (Mööda teed sõitsid autod.) · Sidesõnad (konjunktsioonid) ühendavad sõnu või lauseid. (Ilm oli selge, kuid külm.)
tud-kesksõna ja mata-vormi, mis on lauseks täiendiks või öeldistäiteks, nt saavutus oli silmapaistev=silma paistev, teokssaamata= teoks saamata unistus) 3. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse kokku, nt pealtvaataja, etteütleja, vastuvõtlik, kokkupandult MUUTUMATUD SÕNAD 1. Muutumatud sõnad (kaas- ja määrsõnad) kirjutatakse tavaliselt muudest sõnadest lahku, nt mere äärde, katuse all, piki teed; kui kahest sõnast moodustub aga uus määrsõnaline mõiste, kirjutatakse nad kokku, nt läbisegi, uisapäisa, hiljaaegu 2. pool, poole, poolt, moodi, viisi, kombel, pidi kirjutatakse käändsõnast lahku, nt igal pool, lõpu poole, varga viisi, teed pidi; aga määrsõnaga kokku, nt sealtpoolt, kuhupoole, niimoodi, nõndaviisi 3
d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, nad, keegi, kumbki, see, iga) Pöördsõnad: AINUSUS MITMUS 1. Ma Me 2. Sa Te 3. Ta Nad Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik Muutumatud sõnad: Neid sõnu ei saa käänata ega pöörata. 1. Sidesõnad (NT: ja, ning, ega, või, siis, kuid, vaid, et) 2. Hüüdsõnad (NT: ahhoi, tere, ohoh, hurraa, kurat) 3. Määrsõnad (NT: eile, homme, mullu, hästi, halvasti, kössis, kõveralt, veidi, natuke, pilgeni, veidi, natuke, alla andma) 4. Kaassõnad kaassõnad kuuluvad nimisõnade juurde. (NT: pall veeres laua alla) HARJUTUS 1: Täna on teine september. Üks ei tea mis teine teeb. Kumbki film polnud huvitav. Asesõna, nimis., verb , omadus. Klassivenna karvane koer kipub kõiki hammustama. nimis, omadus., nimis.,tegus, asesõna, tegus. Direktor armastab autoga kiiresti sõita. Nimis
Asesõnad Siduvad asesõnad (that, who); omastavate asesõnade - absoluutvormid (mine, yours); umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid (some/any/no). Unit 16, 19, 20 Eessõnad Aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad; enam Unit 3, 18 kasutatavad eessõnalised väljendid ( next to, in the middle). Arvsõnad Põhi- ja järgarvud; lihtmurrud (pool, veerand); kuupäevad, Unit 2, 16 aastaarvud. Määrsõnad Määrsõnade moodustamine; sagedusmäärsõnad (liitega ly); Unit 10 järjestavad määrsõnad; ebareeglipärased määrsõnad (fast); viisimäärsõnad; hulga- ja määramäärsõnad (a little, a few). Sõnatuletus Arvsõna tuletusliited (-teen, -ty, ); nimisõna tuletusliited (-er, Unit 2, 16, -or); määrsõna tuletusliide ly, omdasusõna (un-) Unit 20
PÖÖRDSÕNAD KÄÄNDSÕNAD MÄÄRSÕNAD KAASSÕNAD NIMI ARV -SÕNAD SÕNAD SIDESÕNAD HÜÜDSÕNAD TEGUSÕNAD ASESÕNAD OMADUS - SÕNAD · Muutuvad sõnad: käändsõnad ja pöördsõnad · Muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad · Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid
kolmveerand järgneva veerandaasta, kolmveerand järgnevast poolest õppeaastast, nimisõnaga, kui tekib omaette nimisõnast, kui ta esineb kolmveerand tundi tähendusega sõna hulgasõnana ja käändub TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud
suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome Määrsõnad Näitavad aega, kohta jne Kus? Kuidas? Miks? Eile, seal Kaassõnad On koos teiste sõnadega - Üle (tee), (seal) pool Sidesõnad Seovad sõnu, lauseid - et, ning, ja, aga Hüüdsõnad Annavad edasi hüüde - Ai, hurraa, appi 6) Sidesõnad Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega: Et, sest, kuid, vaid, aga seisavad koma taga.
ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane) MUUTUMATUTD SÕNAD Enamasti kirjutatakse lahku, kuid kokku siis, kui tegib uus mõiste SÕNALIIK LAHKU KOKKU määrsõna nad on nagu tekib mõiste iseseisvad eeskätt määrsõnad (=esmajoones), veel kord, kas või, käsikaudu, vastuoksa tohutu suur, niisama hästi, hilja õhtul, selgesti kostev kaassõna mööda teed, teed mõiste mööda, ümber maja, aegamööda, maja ümber, vastu pealekauba, tagaselja,
vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed Sõna pool, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu Nt. poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode Määrsõna pool ‘pooleldi’ Nt. pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes Tegusõnade kokku ja lahkukirjutamine KOKKU LAHKU Liittegusõnad Nt. abielluma, alahindama, Käändsõnad, määrsõnad ja verbide autasustama, ebaõnnestuma, tegevusnimed verbi pöördelistest ja esietenduma, heakorrastama, käändelistest vormidest Nt. puu on kahekordistama, kooskõlastama, vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed kuritarvitama, kuumsuitsutama, on kollaseks värvitud, selgesti loetav pealkirjastama, pealtväetama, käekiri, hiljuti saabunud külalised, lauldes
nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. Kohanimedes 1. Nimi- või määrsõna kirjutatakse järgneva 1. Eelneva sõnaga kokku 1. Käändsõnad , määrsõnad ja muudest sõnadest tavaliselt kirjutatakse lühitüveline asesõna kirjutatakse kirjutatakse liigisõna omadussõnaga kokku ,kui ta moodustab kirjutatakse sõnad teist , verbid kirjutatakse verbi lahku nt : väga hea , üsna käändsõnast , mille
uc/cu /k/. Üksinda seisev h on kõrisulghäälik (eesti kõnekeelses eituspartiklis mkmk; võru keele mitmuse tunnus q, nt kalaq) (Nahuatl orthography). Nahua keel on polüsünteetiline keel, mis tähendab, et sõnad koosnevad paljudest morfeemidest. Nad lisavad sõnatüvele erinevaid ees- ja järelliiteid, kuni tekivad väga pikad sõnad – üks sõna võib tähendada tervet lauset. Sõnad võib jagada kolme gruppi: tegu-, nimi- ja abisõnad (sinna kuuluvad ka üksikud olemasolevad määrsõnad). Omadussõnad on olemas, kuid enamasti käituvad nagu nimisõnad. Viimaseid iseloomustab kuuluvus (minu, sinu jne) ja ainsuse/mitmuse vorm. Sõnadel pole sugu ja keeles puuduvad käänded. Kuigi tavaline sõnajärg nahua keeles on VSO (öeldis-alus-sihitis), võib sõnade järjekord lauses olla väga erinev, nimisõnu saab tükeldada (ibid.). Sõnarõhk paikneb tavaliselt eelviimasel silbil, harva viimasel või eel-eelviimasel (Tuggy, 2008). Keelenäited (Ager, 2014 Useful...): Tere tulemast
veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja lt-liitelised määrsõnad Võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: allakukkumine või alla kukkumine, edasiarendamine või edasi arendamine, ülestõstmine või üles tõstmine, eemalseismine või eemal seismine, valmisõmblemine või valmis õmblemine, vastuvõtmine või vastu võtmine, kätteandmine või kätte andmine, juuresolija või juures olija, väljavaataja või välja vaataja, edasiõppija või edasi õppija, kordaseadja või korda seadja, segiajaja või segi ajaja,
• Sõna pool kirjutatakse järgnevas nimis-st lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub:pool aastat, pool tundi hiljem • Määrsõna pool ‘pooleldi' kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku:poolsurnud, pooljoostes, poolnuttes, pooltoores • Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand: veerand aastat, kolmveerand tundi, aga: veerandaasta, kolmveerandtaktis TEGUSÕNADE KLK • Üldreegel: käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku, • Üldreeglist kõrvalekaldeid on liit-, ühend- ja väljendtegusõnade ortograafias: - Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleeastuise teel:abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, esietenduma
vastavad küsimusele mis?/ kes?. · Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele missugune?. · Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve. · Asesõnad on käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis käituvad lauses nagu nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega. · Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimusele mida tegema?. · Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. · Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. · Sidesõnad o muutumatud sõnad, mille ülesandeks on siduda lause osasid ja lauseid omavahel. · Hüüdsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad tundeid või mis püüavad tähelepanu äratada.
infektsioon, sub-arktiline, tele-skoop, pro-gramm. 6) Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo-grad. Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded
· · Liitmäärsõnad kirjutatakse KOKKU · UUS MÕISTE · ühtelugu aina · päevapealt kohe · õigupoolest õieti · seljataga möödas · kõigepealt algul · sedamaid - kohe · · MÕTTELINE TERVIK · uisapäisa · umbropsu · aegapidi · ajapikku · mispoolest · seejuures · kusjuures · Pikemad viisiütlevad määrsõnad - LAHKU · ammuli sui · langetatud päi · lehvivi hõlmu · värisevi käsi · · · · Kahesilbilised viisiütlevad NII VÕI NAA · paljapäi/ palja päi · üksisilmi/ üksi silmi · vanuigi/ vanu igi · · SIDEKRIIPS määrsõnades · samatüvelistes liitmäärsõnades, kui esimene sõna on nimetavas, teine alaltütlevas käändes · päev-päevalt, aasta- aastalt, aeg-ajalt, tahes-tahtmata · · Küsisõna täiendiks · LAHKU
Direct speech Reported speech Mary asks me: ,,Do you like tennis?" Mary asks me if/whether I like tennis. She asked: ,,Is John coming to see She asked if John was coming to see her. me?" Tony asked if I had seen Tom. Tony asked: ,,Did you see Tom?" · Kaudsetes what, who, where, why, how, when jt-küsimustes jäävad need määrsõnad alles ning alus läheb öeldise ette. Direct speech Reported speech She asked him: ,,How old are you?" She asked him how old he was. He asked her: ,,Why are you looking He asked her why she was looking at him. at me?" Tony asked what that was. Tony asked: ,,What is that?" 4
Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik).
15. Missuguses tähenduses ei soovitata „Ametniku soovitussõnastikus“ kasutada terminit „immuniteet“? immuunsus 16. Mida soovitatakse kasutada lühendi a.k.a/AKA asemel? Ehk, tuntud ka kui, teise nimega, alias 17. Mida tähendab, kui sõna on sõnaraamatutes looksulgude vahel? Väljendid, mida on soovitatav vältida 18. Miks ei soovitata liialt kasutada lt-määrsõnu (nt aastaringselt, igapäevaselt, tähttäheliselt)? Lt-määrsõnad mõjuvad tihti eriti paberlikuna ja on seepärast ka tarbetud. 19. Mis on viltu Kristiina Ojulandi raamatu pealkirjas „Dekaad. Kümme aastat NATO-s ja Euroopa Liidus“? Dekaadi ei soovitata kasutada tähenduses kümme aastat kümnend. Dekaad – kümme päeva, kümmepäevak 20. Mis oleks parem variant lausest „Õnnestusime kohavalikul, aga ebaõnnestusime päevajuhi palkamisel“? Kohavalik oli täistabamus, kuid päevajuhi palkamine totaalne läbikukkumine. Nimed
● Deverbaalse nimisõna laiendosaks võib olla ka alusverbi laiendav ma-tegevusnimi või selle käändevorm (nt liikumahakkamine, magamaminek, istumajäämine, olemasolu), da- tegevusnimi on harvem (nt loodab võita > võidulootus, idee kinno minna > kinnominekuidee). ● Enamik määrsõnalise laiendosaga deverbaale on ühendverbituletised (nt laialivedu, ettekirjutus, ettepanek, etteütlus, ettevalmistus, mahajääja, allaandmine), vahel moodustavad ka alusverbi laiendavad vabad määrsõnad deverbaaliga liitsõna (nt jällenägemine, siiajäämine, teisitimõtleja). ● Deverbaalse liitnimisõna laiendosa võib olla ka omadussõna või selle lihttüvi (nt väärkohtlemine, kiirtöötlus, kiiruisutamine). Rindliitnimisõnad ... on ühendava e aditiivse tähendusseosega liitsõnad: koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises seoses nagu rindfraasi
omaette tähendusega sõna ega käändu. nt. Poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode. Määrsõna pool, "pooleldi" kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku. nt. Poolametlik, pooltoores, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes. Samuti kirjutatakse ka sõna veerand ja kolmveerand. nt. Veerand aastat, kolmveerand tundi. Erand: veerandaasta. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Üldreegel: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. nt. Puu on vette kukkunud, metsas kasvavad taimed, lauldes tehtud töö. Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. nt. Abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, nurisünnitama.
* Alistavad sidesõnad ET, SEST, KUI, OTSEKUI, JUSTKUI, NAGU, KUNA, KUNI, EHKKI, KUIGI esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Ühendsidesõnade SEST ET, SELLEKS ET, OLGUGI ET, ILMA ET, NIIPEA KUI, NII NAGU jne kombinatsioonide puhul pannakse koma tavaliselt sidesõnade ette, kui eriti ei rõhutata. * Siduvad asesõnad KES, MIS, MISSUGUNE, MILLINE, KUMB, MITU, MITMES (kõigis 14 käändes) esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Siduvad määrsõnad KUS(POOL), KUHU(POOLE), KUST(POOLT), KUIDAS(MISMOODI), MILLAL(KUNAS), MIKS(MISPÄRAST, MISTÕTTU), MILLEKS, KUI PALJU ja küsisõna KAS esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. 3. Segaliitlause Ma armastan arvutit, aga mitte sel määral, et ma sellega metsa või maanteele orienteeruma läheksin. 4. Lauselühend 1. des- ja mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast Jõudes koju, helista. / Koju jõudes helista. 2
Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõna e substantiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Nimisõnad - iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis? Nt Meri kohises
Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome Määrsõnad Näitavad aega, kohta jne Kus? Kuidas? Miks? Eile, seal Kaassõnad On koos teiste sõnadega - Üle (tee), (seal) pool Sidesõnad Seovad sõnu, lauseid - et, ning, ja, aga Hüüdsõnad Annavad edasi hüüde - Ai, hurraa, appi 6) Sidesõnad Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega: Et, sest, kuid, vaid, aga seisavad koma taga.
si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). 4. Sõnaliigid a) muutumisviisi järgi Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded
annaabi.ee 
