Lauseliikmed konspekt (0)

Lauseliikmed
ÖELDIS
Kõige tähtsam lauseliige ehk lause tuum on öeldis. Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti? jne.
NÄITEKS: Me kuulame muusikat. Nad kõnnivad kitsal sillal .
Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema .
NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud.
Öeldiseks võib olla

• tegusõna liht- ja liitaeg , eitav kõne: kõnnib, luuletame, on õppinud, oli alahinnanud, pole näinud, ära ütle;
  
• ühendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja määrsõnast: kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi;
  
• väljendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja käändsõnast: murrame pead, õpin pähe, lasti jalga;
  
• tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: võid kasutada, tuleb harjutada, hakkas naerma, tundub oskavat, näib tukkuvat.
  

Eesti keeles väljendatakse tulevikku tegusõna olevikuvormide abil, saama-tulevikku peetakse ebasoovitavaks.
Öeldisest oleneb temaga lauses seotud käändsõnavorm – seda nimetatakse rektsiooniks.
Tegusõnad, mille rektsiooniga sageli eksitakse:
baseeruma, rajanema, põhinema – millel?
hooplema – millega?
kaasnema – millega?
kohanema – millega?
koonerdama – millega?
peegeldama – mida?
peegelduma – milles? millelt ?
rõhutama – mida?
sarnanema – millega?
tuginema – millele?
ALUS
Alus on tegevuse sooritajat ehk tegijat näitav sõna.
NÄITEKS: Kaarel puurib auku. Anne lennutas lohet .
Aluseks võib olla ka ese või nähtus.
NÄITEKS: Tool ohkas raskuse all. Vihmasadu lakkas.
Aluseks on käändsõna nimetavas (kes? mis?) ja harvemini osastavas (keda? mida?) käändes.
NÄITEKS: Aksel (nim) istub oksal. Riiulil on vaas (nim). Komme (os) on veel kapis. Tänaval liigub inimesi (os).
Alus võib lausest puududa või olla juurdemõeldav,

• kui öeldis on umbisikulises tegumoes;
  

NÄITEKS: Koolis õpitakse lauatennist mängima.

• Kui öeldis väljendab ilmastikunähtust;
  

NÄITEKS: Väljas külmetab. Öösel müristas kõvasti.

• Kui aluseks on isikuline asesõna (ma, sa, ta jt)
  

NÄITEKS: Pärast tunde läksime metsa.
Alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. Kui alus on ainsuses, on ka öeldis ainsuses ja vastupidi.
NÄITEKS: Albert sööb jogurtit. Linnud lendavad suvitama.
Aluseks olevat hulka näitavad nimi- või määrsõnad hulk, rühm, palju nõuavad ainsuslikku öeldist.
NÄITEKS: Hulk rahvast seisab tänaval. Klassis istus rühm õpilasi.