docstxt/125520695257646.txt
optilisteks või stereoisomeerideks. Enamik molekule rakus koosnevad vähemalt ühest asümmeetrilisest süsiniku aatomist, mida kutsutakse ka kiraalseks süsiniku aatomiks. Looduses on kõik suhkrud D-isomeerid ja kõik aminohapped L-isomeerid. D-L süsteemi aluseks on glütseeraldehüüdi paigutus (2C OH paremal/vasakul). Ravimitööstus peab õigete ravimite tootmiseks arvestama ka kiraalsusi ja kasutama looduslikke, sest muidu ravim ei toimi. 5. Eukarüootne replikatsioon. Mehanism ja läbiviivad ensüümid. Replikatsiooni mehhanism pärineb peamiselt viiruse SV40 replikatsiooni uurimisest. Replikatsioon algab järjestusest, mida kutsutakse origin'iks, igas DNA-s on neid palju. DNA polümeraasid ei saa DNA-ahelat lahti keerata.
Harf on näppkeelpill. Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pillil looklevad ülaosa, kaela küljes asuvate haalestusverbilid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asuvad pedaale ja kettaid ühendav mehanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega mängitakse kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat Ühte oktaavi seitsmest helist (keelest) pool- või täistooni võrra. Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva
KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil 5. Tähti iseloomustavad parameetrid, tähesuurused, nende tähendus 6. Tähtede spektriklassid, mida näitavad. Tähtede suuruse järgi taotamine 7
Immuunsüsteem. Ehitus ja funktsioon Ksenijs Tsistjakova LA1 Särevere 2014 IMMUUNSÜSTEEM. Ehitus ja funktsioon. See on elavorganismite kaitse mehanism. Immunsüsteem hoiab ära võõrkehadest ja teistest ohtlikutest organismidest nagu mikroobid, viirused ja bakterid. Ta kontrollib organismi füsioloogilised reaktsioonid ja tagab veresoonkonna korraliku töötamist. Immuunsüsteem (edasi IS)on keerukas võrgustik koosnev mitmesugustest elunditest, rakutüüpidest ja molekulidest. IS ehitus on väga keeruline. Seda võib võrrelda kesknärvisüsteemi ehitusega. - IS peaorgan on luuüdi, mis vastutab vereloome eest (erütrotsüütide,
molten globule struktuur Valgusünteesi aeg keskmise valgu jaoks minutites, seega pakkimine suures osas toimunud valgudomääni sünteesi lõpuks Tsütokroom b562 foldimine Ilma chaperonideta toimuks paljude valgudomäänide vahestruktuuride agregatsioon in vivo valkude pakkimist viivad läbi chaperonid Hsp 70 molekulaarne mehanism Molekulaarsed chaperonid on ATPaasid Hsp70-tsütosoolne Bip- ER Dnak- bakteriaalne homoloog Hsp 40- chaperonid, mis on kompleksis Hsp70-ga >85% eukarüootsetest valkudest kasutavad seda rada foldimisel GroEL struktuur GroEL/TCiP valgud koosnevad 14/8 subühikust (55 kDa) ATPaasid, kasutavad energiat valkude korrektseks foldimiseks GroEL molekulaarne mehanism -Ekvatoriaalne osa (243 AA) põhiliselt helikaalne- ATPd siduv domään
asetusest. Kui süsteem teenindab mitmeid kasutajaid, siis ühendatakse ta põhimise magistraaltorustikuna millest väljuvad harud kasutajate juurde. Magistraaltorustik koostatakse piki laeva kulgevana või ringtorustikuna. Olenevalt süsteemiteenindavate mehanismide jaotusest eristatakse: 1. Autonoomiasüsteem, kus iga veetiheda sektsioonitorustikud ja kasutajad teenindatakse omaette mehanismiga. 2. Grupisüsteem selljuhul - teenindab üks mehanism kasutajaid mitmes veetihedas sektsioonis 3.Tsentraliseeritud süsteem - seljuhul teenindabkõiki kasutajaid üks mehanism 4.Kombineeritud süsteem see annab suurema töökindluse seljuhul on igal sektsioonis oma mehhanismid, kuid ühe sektsiooni mehanismide rikke korral võivad seda sektsiooni teenindada naabersektsiooni mehhanismid. Seda nim ka dubleerimiseks. Trümmisüsteemid. Trümmisüsteem on süsteemide grupp mis on ette nähtud normaalse eksplotatsiooni käigus
1975. strateegia 20.saj lõpp, efektiivsus, kliendi rahulolu /internet(väljanägemine tänapäevane 95´) Tänapäeval globaalne tarneahel Masstoodang eritellimusel(arvutid) OP strateegia : disain, planeerimine/kontroll, uuendus Funktsioonid: PõhiArendus , müük/turundus, operatsionn(toetus, tarne) IT, finants Tugi Protsess Sisend väljund Supi keetmine: Sisend: isu,kohustus, oskus, milline?, tähtaeg Resurss: kokk, materjal, kes teeb, etc. Kontroll mehanism: et protsess toimub korrektselt, retsept Väljund: supp, tagasiside(sisend) ISO kvaliteedi standard Korralduse pool sama, tehnoloogi erinev. Typology of OP Tootmise hulk madal kogus(ei kordu, oma hind kõrgem) Erinevus suur(protsess paindlik, keerulised, kliendi vajadus arusaadud/rahuldatud, omahind kõrge) : madal(efektiivsus, standardiseeritud) Nõudlus kõigub palju (peab suutma planeerida, paindlikkus)
ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju, ei ole kindlat ruumala, liiguvad määramata suunas, puudub side. 30.1)Näiteks õues sooja ilmaga sulab jää.Aine üleminek tahkelt vedelasse. 2)Aine muutub veelast tahkeks nt külmkapis sügavkülmas vesi jäätub. 3)Aine üleminek vedelast gaasilisse nt:Soojaga aurab järve pealt vett. 4)Aine üleminek gaasilisest vedelaks nt:saunas leili visates. 31.NT:kui mehed tõmbavad midagi.Väljub jõud mõõtühik 1N. Et mehanism saaks teha tööd vajab ta energiat-mõõtühik 1J. 32.Siis kui hapniku on piisvalt. 33.Siis kui hapniku pole piisavalt.Vingu gaas on inimestele ohtlik. 34. 35.Sest aine soojenemiseks kulub energia kuna aineosaksesed vajavad seda liikumiseks.Vabaneb kuna energiat ei ole enam vaja.Kiirus väheneb. 36.See võib tappa *Mitte läheneda maha langenud liinile. *Mitte süüdata lõket elektri liini läheduses. *Mitte minna ujuma kui elektri traat on kukkuud nt mõnda järve . 37
11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsioonilise ja struktuurse epitoobi võrdlus. 26.Dimeerse IgA ja sekretoorse IgA erinevus. 27.Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi. 28.IgA tüüpi antikehade bioloogiline roll. 29.IgM tüüpi antikehade bioloogiline roll. 30.Võrrelge imetajate IgG ja lindude igY bioloogilist rolli. 31. Fc retseptorid ja nende funktsioon. 32.Kameliidide IgG2 eripära. 33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed. 34.Zümogeenid
d. Sellised sõnad on näiteks kandidaat(tihti kirjutatakse kanditaat) ja atentaat(tihti kirjutatakse atendaat). Teiseks probleemiks on on t tähe ära jätmine sõna tüvest nii kõnes kui kirjas.Seda juhtub sõnade puhul litsentseerima(vale oleks litsenseerima) ja potentsiaalne(vale oleks potensiaalne). 1.3.3 S Kaashäälikuühendi puhul kehtib s-i puhul erandreegel: l, m, n, r järel on ülipikk s. Näiteks allianss, ekstrasenss või konkurss. 1.3.4 H Sõnade mehaanika, mehanism ja mehaaniline puhul on võimalik kasutada nii ühekordset kui kahekordset h-d. Erandid on mehhanism ja mehhaniseerima, mille puhul on kohustuslik kahekordne h. 1.3.5 S ja Z Tähtede s ja z puhul ei tohiks kasutada kombinatsiooni sh või zh. Sakas sch, prantsuse ch ja inglise sh annavad eesti keeles võõrsõnadesse s (schlager - slager, chanson - sansoon, shampoo - sampoon). Mõned võõrsõnad on kohanenud eesti keelega (marsruut - marsruut, mazurka - masurka). 1.3.6 F
Rakutsükli kulgemist kontrollivad süsteemid tagavad selle, et järgmine etapp ei käivitu enne, kui eelmine on lõpetatud: · Pidurdatakse M-faasi algust kuni DNA replikatsiooni lõppemiseni. · Kontrollitakse kromosoomide kinnitumist kääviniitidele. · Inhibeeritakse rakutsükli M-faasi käivitumist DNA vigastuste korral. Nt. imetajate rakkudes pidurdatakse kahjustatud DNA-ga rakkudel rakutsükkel G1 faasis. Mehanism on p53 sõltuv ja juhul, kui p53 funktsioonides esinevad häired (mutatsioonid), siis selliste DNA kvalteedikontrolli puudumine võivad jaguneda ka muteerunud DNA-d sisaldavad rakud. Paljude kasvajate puhul on näidatud, et p53 funktsioonides esineb häireid. · Ekstratsellulaarsed faktorid, mis reguleerivad rakutsüklit koes · Missugused transkriptsiooni faktorid osalevad rakutsükli kontrollimises? (Rb,
Parim pesuhari on äärtest kõrgemate ja keskelt madalamate harjastega. Uutel harjadel on samuti vars eemaldatav. See tähendab seda, et kui hari läbi kulub, siis on võimalik osta uus hari ja varrele otsa keerata. Pikkavarreline seenpesuhari Sobib: · Põranda pesemiseks · Seinte pesemiseks · Akendepesemiseks · Selle ümbe võib panna põrandapesulapi Sellisel harjal on otsas shvamm, mis imab vett hästi sisse. Varre küljes väänamise mehanism ja selle harjaga töötamisel ei ole vaja käsi märjaks teha. Pikkavarreline narmas hari koos ämbriga Sobib: · Põrandate pesemiseks Komplekti kuulub vahetatavate otsikutega narmashari ja ämber, mille küljes narmaste kujuline kujuline rest vee välja väänamiseks. Narmasotsikuid on müügil kahesuguseid: 1) nöörist otsik, mida on raskem kuivaks väänata ja sobib seega esikute põrandate pesemiseks.
olevasse rakku. See käivitab antud rakus mitoosile iseloomulikud sündmused (kromatiini kondensatsioon, tuumaümbrise lagunemine). MPF on evolutsiooniliselt konserveerunud - näit. kannuskonna (Xenopus laevis) MPF toimib ka imetajate rakkudele. MPF kirjeldati esimesena Xenopus'e viljastamata munarakkudest, mis on arreteeritud M-faasis. Kui nende ekstrakt süstiti ootsüütidesse, siis see põhjustab ootsüütide küpsemise (sisenemise M-faasi). Sarnane mehanism toimib ka G1-faasis, kus G1-tsükliinist ja CDK-st moodustub kompleks, mis initsieerib DNA replikatsiooni. Sellise DNA sünteesi intitsieeriva aktiivsuse olemasolu saab näidata katse abil, kus S-faasis olev rakk ja G1-faasis olev rakk ühendatakse ja nende tuumad satuvad ühisesse tsütoplasmasse. Selle tulemusel käivitatakse koheselt DNA replikatsioon G1- faasis oleva raku tuumas. Rakule on eluliselt tähtis, et S-faasi ajal replitseeritaks kogu DNA. Kuid samavõrd tähtis on
Hdrolkide vhendamiseks on juhtkolvi all vedrud. Mitmekettaline sidur Teraskettad,rngaskolvist.. pidurdamisel surub kolb kettad omavahel kokku,ning sidur on henduses. Sidurite ja pidurite llitus ksikute kikude korral. P- ketaspidur, paremini lukustuv R 2,182 esimene sidur,ketaspidur,lintpidur vaba N- vaba D- 2,458 sidur tagumine, vabajooksusidur 1,5 --:--,lintpidur 1 esimene ja tagumine sidur, lintpidur vaba 2 - ---:--- 12 - ---:--- 11 - 2,5 Parkimisasendi lukustus mehanism. 1hammasratas 2lukustushoob 3hendusvarb 4koonuspind Planetaarreduktori ttamine A esimene lekanne ei tta 1 kroomratas mis on hendatud veetava vlliga 2 pikese ratas,mis saab prlemise 1 sidurilt 3 kaasavedaja, mida hoitakse kinni ketaspiduri abil 4 esimene sidur sisse llitatud 5 ketaspidur,sissellitatud 6 veetavvll D1 A esimene planetaarlekanne 2 kaasavedaja 3 pikeseratas-tagumine B tagumine planetaarlekanne (4)1. kroonratas saab prlemise veetavaltvllilt
...................................................................................30 RISTPEA...................................................................................................................................31 RISTPEAMOOTORI KEPS.......................................................................................................31 SPM KOLVI JAHUTUS................................................................................................................31 GAASIJAOTUS MEHANISM.....................................................................................................32 JAOTUS- EHK NUKKVÕLL...................................................................................................32 NUKKVÕLLI NUKID JA JAOTUSVÕLLID..........................................................................33 SPM KLAPID............................................................................................................................34 KLAPIVEDRUD....
kinnituvad mikrotorukeste kääviniidid, koosnevad lihtsa järjestusega DNAst, heterokromatiin, väga erineva pikkusega nukleosoomsed piirkonnad, telomeerid on kromosoomi kaks otsa, telomeersete järjestuste lisamine telomeraasi poolt hoiab ära kromosoomide lühenemise, enamjaolt korduvad, oma 3' otsas kõrge G sisaldusega oligomeerid. - struktuur ja tähtsus neid kolme elementi on vaja replikatsiooni ja segregatsiooni korrektseks toimumiseks. 18. Telomeeri replikatsiooni mehanism. Et telomeeride lühenemist ei toimuks, lisab telomeraas, mis on valk-RNA kompleks, iga kromosoomi otstesse telomeerseid järjestusi. Telomeraas-assotsieeritud RNA on matriitsiks, millelt kromosoomi otstesse lisatav DNA- järjestus kopeeritakse. 19. Eukarüoodi (pärm) rakus toimub DNA vaigistamine (silencing) telomeersetes alades. Missugused biokeemilised protsessid on telomeerse vaigistamise taga? Heterokromatiini
82. fenokoopia (phenocopy) -- fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega. morfoosid - fenotüübilised muutused. Sellised muutused sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustega, aga tegelikult nad päritavad ei ole. 83. apoptoos ja kontrollitud raku surm on sünonüümsed ning tähistavad sellist raku suremist, mis on käivitatud raku enda poolt. Selline enesetapu mehanism on rakus geneetiliselt kodeeritud ja see mehanism on evolutsiooniliselt konserveerunud, s.t. ta toimub sarnaselt nii selgrootutel kui kõrgematel loomadel. Apoptoosi pole kirjeldatud üherakulistel organismidel, kuid seevastu esineb see enamikul (kui mitte kõigil) hulkrakse organismi rakkudel. Apoptoos on asendamatu protsess arengus ning ka täiskasvanud organismis kudede homeostaasi säilitamisel. Apoptoos erineb teist tüüpi raku surmast - nekroosist
82. fenokoopia (phenocopy) -- fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega. morfoosid - fenotüübilised muutused. Sellised muutused sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustega, aga tegelikult nad päritavad ei ole. 83. apoptoos ja kontrollitud raku surm on sünonüümsed ning tähistavad sellist raku suremist, mis on käivitatud raku enda poolt. Selline enesetapu mehanism on rakus geneetiliselt kodeeritud ja see mehanism on evolutsiooniliselt konserveerunud, s.t. ta toimub sarnaselt nii selgrootutel kui kõrgematel loomadel. Apoptoosi pole kirjeldatud üherakulistel organismidel, kuid seevastu esineb see enamikul (kui mitte kõigil) hulkrakse organismi rakkudel. Apoptoos on asendamatu protsess arengus ning ka täiskasvanud organismis kudede homeostaasi säilitamisel. Apoptoos erineb teist tüüpi raku surmast - nekroosist
kasutamiseks. Tavaline viskeoda on ohtlik relv, lubades vastasel seda enda vastu kasutada, pilum oli seevastu spetsiifiliselt kujundatud, et ta murduks kokkupõrkel. Esialgu aretas seda kontseptsiooni Gaius Marius, kasutades tera ja teiba kinnituseks ühte neeti ja üht puitpolti. Puidust polt pidi kokkupõrkel murduma ja jätma oda otsa lõdva neediga liigendatuks ehk teravik pidi jääma lõdvalt teiba külge rippuma. Puit aga tihtipeale ei hävinenud ja hiljem asendati see mehanism lihtsalt õhema rauaga, mis paindus kokkpõrkel. Sedasorti viskeoda osutus kasulikuks ka vastase koormamisel. Ära paindunud viskeoda polnud mitte lihtsalt kasutu, vaid ka raskemalt välja tõmmatav ja muutis kilbid, millese ta oli tunginud, kohmetuks ja kasutuskõlbmatuks. Kaitsevarustusena määrati leegionäridele ja praetooridele plaatidest koosnev liigendatud turvis lorica segmentata. Auksiliaarväed kandsid rõngas- või soomussärki (lorica hamata ja lorica squamata vastavalt)
Ainus probleem oli see, et tema vastus oli vale ja asi oli arvatumast raskem. Algne idee oli teha lamp plaatinast hõõgniidiga, metall mis oli aeglane oksüdeerima ja mis oli kõrge sulamistemperatuur.Edison oli välja mõelnud keerulise reguleeriva mehhanismi, mis oleks hoidnud hõõglampi ülekuumenemise ja läbipõlemise eest. Mehhanism oleks pidanud mõne aja tagant voolu hõõgniidist eemale juhtima, lubades sellel maha jahtuda. Selline mehanism oleks aga olnud väga keeruline, raske töötama ja hõõglamp, mis ennast iga mõne minuti tagant välja lülitab oleks olnud vaevalt praktiline.Edison ja tema kaastöötajad panid märkmikusse kirja kõik disainid ja katsed, mis nad tegid. Edison teadis, et need märkmikud on hindamatud kui ta läheb patenti nõudma. 1879. aasta oktoobris salvestas Edisoni kaastöötaja Batchelor katseseeria süsinikkiududest, mis olid tehtud erinevatest materjalidest
4 ratta pööramine toimub: 1 kiirusel alla 35km/h, pöörduvad tagarattad vastas suunas esiratasele. Saadakse väike pöörderaadius ja hea manööverdus. 2 kiirusel 35km/h ja üle tagarattaid ei pöörata ja auto pöörab nagu esiratta pööramisegagi. Sellega vähendame tagurataste tagasipöördenurka. Parandab sõidustabiilsust. Tagarataste pöörderaadius 5°. 1releede karp 2paisupaak 3kahesektsiooniline pump 4esirataste juhtimis mehanism 5kiirusandurid 6juhtplokk 7kardaan 8tagarataste juhtmehanism ESISILD 1kahe sekts pump 2õlipaak 3vasak esiratas 4juhtpea 5hüdrosilinder 6parem esiratas 7torustik tagaratastele 8hammaslatt 9kardaan 10tiguratas TAGASILD 1 pöördemoment 2 õli 3kardaan 4elektromagnet klapp 5hüdrosilinder 6pöördenurga andur 7vasak taguratas 8parem esiratas 9hammaslatt 10elektrimootor 11kolb 12juhtklapp
Kunstnikud kasutasid seda oma maalide maalimisel keskajal ja sõjaväelased näiteks Itaalias 17.sajandil salajases spionaazis. Samuti kasutati efekti päikese uurimisel, kuna nii sai päikesesse otsa sisse vaatamata (kahjulik) teda jägida. Pimedat ruumi sellise auguga nimetataksegi pimekambriks (camera obscura) Tegelikult töötab meie silm täpselt samamoodi: meie silma pupill on see ava, kuhu valgus koondub! Nii et tegelikult me näeme kogu maailma ümbritsevat tagurpidi; meie silmas on mehanism, mis pildi õigeks jälle keerab! DEMO 8 Demonstratsioon sellest, kuidas peeglist tulenev näiva kujutise asukoha üle ei lepi üksteisega sama joone peal, kuid peegli suhtes eri nurga all seisvad vaatajad kokku: nad vaidlevad selle üle, kus objekt peeglis asub. Mul on pikk peegel, peegli ees objekt ja kolm õpilast teie hulgast tulevad peegli ette. Igaüks ütleb mulle, kus tema arvates peeglist pall tuleb. Mida teen markeriga peeglile märgi. Siis vaatame tulemus ja võrdleme teooriaga.
Kunstnikud kasutasid seda oma maalide maalimisel keskajal ja sõjaväelased näiteks Itaalias 17.sajandil salajases spionaazis. Samuti kasutati efekti päikese uurimisel, kuna nii sai päikesesse otsa sisse vaatamata (kahjulik) teda jägida. Pimedat ruumi sellise auguga nimetataksegi pimekambriks (camera obscura) Tegelikult töötab meie silm täpselt samamoodi: meie silma pupill on see ava, kuhu valgus koondub! Nii et tegelikult me näeme kogu maailma ümbritsevat tagurpidi; meie silmas on mehanism, mis pildi õigeks jälle keerab! DEMO 8 Demonstratsioon sellest, kuidas peeglist tulenev näiva kujutise asukoha üle ei lepi üksteisega sama joone peal, kuid peegli suhtes eri nurga all seisvad vaatajad kokku: nad vaidlevad selle üle, kus objekt peeglis asub. Mul on pikk peegel, peegli ees objekt ja kolm õpilast teie hulgast tulevad peegli ette. Igaüks ütleb mulle, kus tema arvates peeglist pall tuleb. Mida teen markeriga peeglile märgi. Siis vaatame tulemus ja võrdleme teooriaga.
on inimesel veri. Veri jahtub naha alustes piirkondades(eriti jalad, käed). Soojeneb veri siseorganites(süda, maks, neerud). Siseorganites ja lihastes eraldub soojus tarvitatud kütus, tarvitatud toidu põlemisest tekib nö kütus inimesel. Püsiva temp-I säilitamiseks inimese organismis muutuvate sise ja välis tingimustes on inimene varustatud termoregulatoorse mehanismi. Selle tööd juhib soojus tsenter mis asub inimese vaheajus. Sinna saabuvad andmed anduritelt(naha kude närvidelt). See mehanism automaatselt suurendab või vähendab vere voolu ja sellega pidurdab või kiirendab protsessi. Min soojuse tootmine inimesel on annab ära 1kg kaalu kohta 1Kcal =1,163W . Kui keha jahtub kiirelt siis tekivad h külmavärinad. Näljane inimene tunnetab tempi muutust paremini. Keha temp oleneb keha tegevusest. Puhkava inimese pinna temp on suurem tavaliselt. Kui ümbritsev temp langeb siis nahaalused veresooned tõmbuvad kokku, nahk muutub kahvatumaks ja kuivaks. Naha temp
b) kus need protsessid aset leiavad mitokondri membraanis c) mis on ATP süntaas ja milline on tema roll ATP-d sünteesivat ensüümi nimetatakse ATP süntaasiks ja see koosneb membraanis olevast kompleksist Fo ning membraanist väljaulatuvast kompleksist F1. Kasutab vesinikioonide gradienti, et teha ATP'd. d) milline on prootonigradiendi roll protsessis kuidas formeerub, milleks ta on vajalik. Mitokondrite ja kloroplastide organiseeritus ning nende ATP tekitamise mehanism on sarnane. See baseerub elektrokeemilisele prootoni gradiendi tekitamisele läbi membraani, mis käivitab ATP süntetaasi kompleksi. (prootonite (H+) tagasiliikumine piki gradienti omakorda käivitab ATP-süntetaasi kompleksi.) 9. Millised fotosünteesi faase eristatakse? Kus nad aset leiavad, mis on nende roll ja mida neis produtseeritakse? Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide tülakoidmembraanides. Faasid:
avastustest oli tema töö teaduslik ja põhjendatud ja ehkki vaidlused tema teooriate vettpidavuse üle kestsid aastaid, lükkasid vastaste argumendid lõplikult ümber röntgenuuringud ning W.H.Carothers'i uurimused (mis tõestasid polümeeride lineaarse struktuuri) [8]. Aastal 1953 sai Staudinger oma töö eest ka keemia Nobeli preemia [15]. Polümerisatsioon, kopolümerisatsioon 1950-1960 aastatel tehti kindlaks polümeeride keemias oluline mehanism polümerisatsioon. Uurimused kulmineerisid 1954. aastal K.Ziegleri ja G.Natta avastustega eüleeni polümerisatsiooni katalüsaatoritest. Nende tööle põhinedes said Milano ja Montecatini polütehnikumide teadlased katsete tulemusena kätte kristalsed polümeerid, mida nimetati isotaktilisteks polümeerideks, kuna nad koosnesid pikkadest ühetaoliste monomeeride ahelatest. Tööstuslikult hakati nendest avastustest tulenevalt tootma 1957. Polüpropüleeni (nimetuse all moplen)
tuumas, kuid mis funktsioneerivad tsütoplasmas (mRNA, tRNA, ribosoomide subühikud). Läbipääsuloaks raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus,nn nukleaarse lokalisatsiooni signaal (NLS), NLS võib valgul paikneda ükskõik millises kohas. Info NLS järjestuse jaoks on kodeeritud vastavas geenis. Eukarüootne rakk määrab oma geenide poolt mitte ainult valgu struktuuri, vaid ka koha, kus valk rakus peab paiknema. Tuuma impordi mehanism erineb teistest membraantranspordi mehanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata.
tuumas, kuid mis funktsioneerivad tsütoplasmas (mRNA, tRNA, ribosoomide subühikud). Läbipääsuloaks raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus,nn nukleaarse lokalisatsiooni signaal (NLS), NLS võib valgul paikneda ükskõik millises kohas. Info NLS järjestuse jaoks on kodeeritud vastavas geenis. Eukarüootne rakk määrab oma geenide poolt mitte ainult valgu struktuuri, vaid ka koha, kus valk rakus peab paiknema. Tuuma impordi mehanism erineb teistest membraantranspordi mehanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata.
tagamine (zoospoorid, spermid). Viburi südamikuks on paralleelne mikrotuubulite kimp 9+2 konfiguratsioonis: 9 mikrotuubulite dupletti paiknevad ringikujuliselt ümber kahe üksiku mikrotuubuli. Aksoneemi koosseius olevad mikrotuubulid on seotud omavahel spetsiaalsete valkude düneiini ja neksiini abil. Veel üks mootorvalgud: kinesiinid Aksoneemi liikumine pōhineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes. liikumist genereeriv mehanism paikneb viburi enda sees. Düneiini perekonna valgud tekitavad põhiliselt liikumist mikrotuubuli miinus-otsa suunas. Peale müosiini ja düneiini on ka veel 3. mootorvalkude perekond – kinesiinid, mille funktsiooniks on mikrotuubuli +otsa suunas liikumise tekitamine. Kinesiini ja düneiini osalevad raku vesikulaartranspordil. Vesiikulite liikumine raku keha poolt aksoni terminaali suunas on tekitatud kinesiini poolt, tagasisuunaline transport aga düneiini poolt. 15
kaltsiumhüdrosulfoaluminaate, sidudes neid ja takistades reaktsiooni. Edasi toimub: a)tsemenditerakeste pinnal toimub klinkrimineraalide lahustumine vees ja seejärel nende reaktsioonid veega, b) toimub kristallhüdraatide kristallisatsioon nendest vesilahustest (moodustuvad geelid ja kristallide tsentrid nende sees ) c)moodustunud kristallhüdraatide ümberkristallumine antud temperatuuril ja keskkonnatingimustel püsivamateks ühenditeks (uusmoodustisteks). Hüdratatsiooni mehanism ja kiirus uusmoodustiste moodustumisel on sõltuv nii tsemendi koostisest ja omadustest kui ka keskkonnatingimustest. 4.7.3.4.Tsemendi tardumine ja kivinemine Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kuid ei võta vastu välist jõudu. Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevusepiiri. 4.7.3.5
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks. 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). vastatud 27nda küsimuse juures. 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed Põhimõte Vanim mehanism andmete ladustamiseks on optiline tehnoloogia. Kutsutakse optiliseks mäluks, sest read/write operatsioonid viiakse läbi laseri dioodide abiga, mis on optiline seade. Peale selle, et optiline mälu suudab säilitada suurt kogust andmeid, on optilistel diskidel hea omadus - nad on pigem odavad, immuunsed tolmule. Kuna andmete lugemine/kirjutamine toimub läbi laserdioodi, mis ei puutu diski, ei saa see ka kunagi kriimustada “töö käigus”
sotsiaalne, vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise." Robert Redfield (1941): individualiseerimine ja kultuuriline desorganisatsioon. Kultuuriline ühtsustunne kaob, kollektiivne kultuur kaotab tähtsuse urbaniseerumine, individualiseerumine. Kultuurimuutuste liigid · Innovatsioon seletab seda, miks üldse kultuurimuutused tekivad. Innovatsioon on muutuste põhiline mehanism progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi. Võimekate indiviidide uuendused võetakse kollektiivi poolt vastu. · Akulturatsioon senisest kultuurist loobumine. Nt põlisrahvaste muutumine kultuurikontaktides tulenevalt. Rahvas jääb indiviididena alles, kuid eitakse, et kasulikum on üle võtta domineeriva kultuuri vaated. · Revitalisatsioon (A. Wallace, 1956) traditsioonilise kultuuri taaselustamine, mille keskseks
süstemaatilised: lähedaste objektide nihe võrkkestal on suur ning mida kaugemal objekt asub, seda lühem on tema poolt läbitud teepikkuse projektsioon silmapõhjas. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendiga retseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. - Kontuur - koht kujutises, kus valguse intensiivsus või lainepikuste kompositsioon väga järsult muutub. - Lateraalne pärssimise mehanism - protsess, mille käigus kõrvuti asetsevad ühikud suruvad teineteise aktiivsust maha. Liikumistaju aluseks on hoopis sündmuse ajalise järgnevuse registreerimine. 20 Hermann von Helmholtz (1821-1894) - Teadvustamata otsustuste tajuteoorija. James Gibson (1904-1979) Cornelli Ülikooli professor
· VALMIMINE MINGIKS KINDLAKS TÄHTAJAKS · PROJEKTI KESTUSE LÜHENDAMINE TÖÖDE KESTUSE LÜHENDAMINE EHITUSPLATSIL MAKSAB MAKSIMAALSE AJALISE ÜHILDAMISE TAGAVAD PROJEKTEERIMIS- EHITUSLEPING JA JUHTIMISLEPING ( RISKI JAOTUS 1:4 ). PIKIM KESTUS PEATÖÖVÕTULEPING TÄIELIKULT VALMINUD KAVANDIGA ( 2,5:2,5 ) KUI KESTUS ON TÄHTSAIM K SIIS VÕIVAD KANNATADA ÜLEJÄÄNUD 2 K`d 3.3.4.MUUDATUSTE TÕENÄOSUS MUUDATUSED PROJEKTIS ON VÄLTIMATUD MUUDATUSTE MÕJU MEHANISM HINNALE JA TÄHTAJALE PEAB OLEMA FIKSEERITUD LEPINGUS ( ENNE MÕJU SUURUSE KIRJALIKKU FIKSEERIMIST MUUDATUSEGA MITTE ALUSTADA!) KUI MUUDATUSTE TÕENÄOSUS PROJEKTIS ON SUUR TULEKS EELISTADA JUHTIMISLEPINGUT ( JUHTIMISGRUPP ), RISKIJAOTUS 4 : 1 PEATÖÖVÕTULEPINGU PUHUL 2,5 : 2,5 ( LEPINGUTINGIMUSTES VÄGA DETAILSELT KIRJELDATUD MIDA TEHA MUUDATUSTE PUHUL ) 17
21. Evolutsiooni tõendid Evolutsioon ajaline areng Bioevolutsioon elu ajaline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 1) Bioloogilised tõendid Erineva vanusega geoloogilised kivistised sisaldavad erinevate organismide kivistisi. Liikide vahevormid nagu puuduksid: · Keskaegkonna kivimid hävinenud, puuduvad vahevormide ajast tekkunud kivimid antud punktis. · Liigitekke mehanism peidab vahevormid ära (hüppeline rühmaesindajate vahetus). Nt roomajad imetajad 2) Võrdlev anatoomia · Homoloogilised elundid, · lootelise arengu võrdlus. 3) Keemilise koostise võrdlus Näide: analoogilise keemilise koostisega Kapsauss sööb mõ- lemaid valimatult
3 kuu lguses hakkab loode end liigutama, ja on kuulda südamelööke. 6- nda kuu lõppedes on loode võimeline hingama, uriini väljutama, nutm, neelama, seedima. · SÜNNIEELSED RISKID looduse osa ja hoolitsemine on väga oliulised sünnieelses arengus.. Meelemürgid. Talidomiid-jäsemete moonutused. · IIVELDUS Profet on väitnud, et iiveldus on määratud evolutsiooni poolt, kui kohanemise mehanism. Et kaitsta embrüot teratogeenide eest. Eriti toidus olevade mürgiste kemikaalide eest. Loode on neile kõige vastuvõtlikum esimesel 2 kuul. Sünniolemus · IMETAMINE ternespiim on imikule väga kasulik, andes inikule erinevaid ja lulisi antikehi ja vasrase immunoloogilise kaitse. · ENNEEGSED JA VÄIKESE SÜNNIKAALUGA IMIKUD 38-42 nädalat pärast viljastumist sündinud last nimetatakse ajaliseks
See annab rakule vimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist
See annab rakule vimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist
mida pole leitud selgrootutes. Geeniduplikatsioon on oluline sama funktsiooniga geenide koopiate tootmisel ning sellega mRNA ja valgusünteesi suurendamisel. Mitmetel valkudel on sarnased funktsioonid või struktuur. • • Genoomse materjali duplikatsiooni viisid; nende olulisus evolutsiooni kontektstis 1. Osa geenist duplitseeritakse 2. Ühe geeni duplitseerimine – on oluline mehanism evolutsioonis. Teine geenikoopia on tihti vaba valiku survest – mutatsioonidel ei ole kahjulikku effekti. Ehk teine koopia on just kui varuosa, millelt mutatsiooni puhul saab siiski funktsionaalset produkti toota. Üks koopiatest võib ülevõtta uue funktsiooni. Ehk on peamiseks allikaks uutele genoomi funktsioonidele. 3. Osa kromosoomist duplitseeritakse 4. Terve kromosoomi duplitseerimine – aneuploidia või polüsoomia
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
Vastavalt Frenkeli teooriale toimub vedelikus molekulide soojusliikumine järgmiselt: molekul võngub oma tasakaaluasendi juures; kui energia läheb suuremaks (naabermolekulid annavad pisut energiat juurde) või naabermolekulid nihkuvad pisut, hüppab molekul järgmisse kohta, uude tasakaaluasendisse. Tänu molekulide suuremale liikuvusele vedelikus võrreldes kristallidega, toimub ka difusioon vedelikes märgatavalt kiiremini kui kristallides, st difusiooni mehanism on sarnane difusiooniga gaasides. Vedelikke iseloomustab nn pindpinevusjõud. Tänu sellele, et vedelikes on osakestevahelised kaugused väiksemad kui gaasis, siis üritavad kõik vedelik võtta kuju, mille korral maksimaalne hulk molekule oleks ümbritsetud teiste molekulidega. St, keha üritab võtta kuju, mille korral antud ruumala puhul oleks minimaalne pindala. 30 IV Termodünaamika alused 4.1. Soojusmasin. Soojusmasina kasutegur
4 D- kere diameeter (m) d - rootori diameeter (m) b -rootori laius z- labade arv s- laba paksus. Reguleeritava tootlikkusega siiberpumbad . Kuna pumba tootlikkus on otseselt seotud rootori eksentrilisusega kere suhtes , siis e= D - d muutes rootori eksenrtilisust saame muuta ka pumba tootlikkust . Samuti on eksentrilisuse muutmisega pumba käiku reverseerida . Selliseid pumpasid kasutatakse hüdromootoritena. Reguleeritava siiberpumba ehitus. Pumba keres on mehanism ,mille abil on võimalik pumba staatorit liigutada. Pumba rootor pöörleb staatori sees asendit muutmata . Kui rootor asub staatori keskosas , siis eksentrik e = 0 ja pumba tootlikkus on null , pump töötab tühikäigul. Staatori liigutamisel ühele või teisele poole ,muudame tootlikkust suuremsks või vähemaks . Pumpamise suund oleneb kuhu poole staatorit nihutame. Mitmelabalised ja kahekordse tegevusega siiberpumbad: Kahelabaliste siiberpumpadel ,lisaks madalale rõhule 0,5 -0,6 Mpa on
tegelikkus ei lähe kokku, see on ilmselge. Nt 111 ütleb et meil on kroon, aga on euro lahknevus. Eesti kuulumisel Eli võidakse delegeerida .. on reegel ja erand, me rakendame erandi, kroon jääb igaks juhuks sisse. Igasugused lahendused on juriidiliselt võimalikud. Riigikohtu ülesanne ongi lahendus leida, mitte öelda et ta pole piisavalt pädev. Tuleks mõelda .. kasvõi Saksa Solange eeskujul. · Viimane riigikohtulahend 12.07.2012 · ESM Euroopa stabiilsus mehanism PiIGS riigid Portugal Iirimaa, Itaalia, Kreeka Hispaania. Nüüd on Küpros juurde tulnud. Selleks ,et need riigid vajasid laenu, majanduskasv kukkus ära, tuli majanduslangus. Riigi eelarve maht on 17 miljardit, nende võlg 200 miljardit. Nad on kordades EL toetust saanud. Hädasolijat tuleb aidata EL solidaarsus. Saame euroraha, turvalisust, välispoliitilist toetust, oleme ühe suure euroopa liige.
eeldus. Oletusi vigastuste tekke kohta saab teha juba välise vaatluse põhjal. Enamasti on teadvusel patsiendile võimalik esitada mõni suletud küsimus, millele saab vastata jaatava või eitava pealiigutusega. Kui patsient on teadvushäiretega või teadvusetu, saavad võimalikud õnnetuse tunnistajad informatsiooni anda (→ peatükk „Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega“). Kui trauma mehanism näib olevat täiesti selgusetu, tuleks koomas patsientide puhul võimaliku põhjusena arvestada ka mõnd haigust. Laste puhul, kelle pehme luustik sageli kahjustada ei saa, kes aga vastupidi täiskasvanutele pole võimelised mõjunud jõudu oma kehaga amortiseerima, on õnnetuse mehhanismi teadmine otsustava tähtsusega. Seetõttu võivad esineda siseelundite rasked kahjustused ilma nähtavate väliste vigastusteta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
