4 2.1 Vastastikkus................................................................................................................................4 2.2 Kohustumine ja järjekindlus.......................................................................................................5 2.3 Sotsiaalse tõenduse printsiip.......................................................................................................6 2.4 Meeldivus ................................................................................................................................... 6 2.5 Autoriteetsus..............................................................................................................................6 2.6 Nappus........................................................................................................................................7 3. Mõjutamine klienditeeninduses...
Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 1...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4...
tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus , aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama · Järsk kriitika süvendab inimese tõdemust, et tal on tõsised probleemid, ta ei saa endaga hakkama ja on abitu...
· Robert Cialdini ( Mõjustamisepsühholoogia · Inimesed on mõjutatavad, sest sageli käituvad mehhaaniliselt, automaatselt teatud olukordades. Mõjustamistehnikad. R.Cialdini järgi 6 peamist tehnikat. · Vastastikkus ,,Mina sulle, sina mulle." · Kohustumine ja järjekindlus · Sotsiaalne tõendus · Meeldivus · Autoriteet · Nappus, vähesus Stress ja toimetulek. Eustress hea stress Distress halb stress Stressiga võib kaasneda füsioloogiline protsess. Kognitiivne tunnetuslik Hea enesehinnanguga inimene saab stressiga paremini hakkama. Tradistioonidest erinev ajastus tekitab stressi. Maohaavad on stressi põhilisi tagajärgi. Astma, kõrge vererõhk. Äärmine stress võib viia surmani. Müra mõjutab kognitiivset seisundit....
Armastust leidub erinevates variatsioonides ja vahel polegi palju vaja, et hingel hakkaks soe. Tähtis on ka, et inimene tunneks armastust enda vastu. Ilma eneses armastust tundmata, on raske seda teistele edasi anda. Armastus, ükskõik mis kujul, hoiab ärkvel meie hinge. Tunded on kindlasti need põhilised hinge äratuskella üleskeerajad. Armastuse kõrval on ka teisi emotsioone, mis meid igapäev tabavad. Rõõm, nutt, kurbus, naer, viha , meeldivus ... Neid on nii positiivseid, kui negatiivseid. Pole halba ilma heata ja vastupidi. Halb on aga väga subjektiivne mõiste. Kõik oleneb vaatenurgast, inimese enda lähenemisest. Kui kõik oleks tip- top korras ja elu oleks vaevast prii, siis inimeses tekib tunne, et nii peabki olema, et kõik hea on iseenesest mõistetav. Kui aga pingutama ei pea ja kõik kipub kergelt tulema, hakatakse asju vääriti hindama. Nii aga elu ju paraku ei toimi...
Mees suudab ja tahab naisele, kellega on äsja leitud sobivus, kellesse ta on võib-olla armunudki, muljet avaldada. Siiski tekivad suhte arenedes mitmed lahkhelid ja puudus millestki, mis ei ole ilmtingimata seksiga seotud. Naised ei ole rahul ja võivad ,,näägutama" kippuda. Kes selles süüdi on? Ikka mehed, kes naise rahulolematusele lahendust ei otsi, vaid seavad sammud Valli baari poole, et seal sovietliku leti taga vanema joobes härra käest küsida: ,,Mida naised tahavad?" Suhteprobleemid tekivad laiskusest ja sellest tingitud igavusest. Igavust/rahulolematust tunneb suhtes enamasti naine, kellele hakkab pinda käima mehe tegudevähesus. Mida ootab naine suhtest, mis on kestnud kauem kui ükski eelnevatest? Loomulikult tähelepanu ja uuendusi segatuna veidikese vabadusega. Mees tuleb töölt, viskub diivanile, et spord...
), mida võib takistada varem kujunenud suhtumine teise. Inimese muudab teise poolt mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Sõltuvus paneb arvestama esitatud nõudmistega. Strateegiad: · ähvardamine, · alandamine, · kauplemine, · kiitmine, · meelitamine, · loomulikud tagajärjed, · veenmine, · mängud. Mõju suurendab meeldivus Mäng: suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni ja tegelikud motiivid on varjatud: · olen hea · mina olen hea (sina ei ole) · sina oled hea (mina pole) · olen abitu · olen süütu · olen tugev · olen tark Mängud, käikude ahelad, aitavad saavutada ja hoida positsiooni ning rahuldada teatud vajadusi: · Mudakook · puujalg · alkohoolik · frigiidne naine · kurnatud · kas pole õudne · jah, aga ......
09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
· Grupp peab omama tunnusmärke ja sümboleid · Grupi asjadest tuleb kõnelda meie vormis · Gruppi tuleb käsitleda kui tervikut · Grupi liikmed tuleb tasustada ja tunnustada nende panuse eest grupi eesmärkide saavutamisel · Tuleb luua õhkkond, kus valitseb avatus ja arvamuste mitmekesisus Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsus · Kohesiivsus on grupi sotsioemotsionaalne omadus,mida määratlevad grupiliikmete omavaheline meeldivus ja pühendumus grupile · Kohesiivsus näitab, mil määral grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed · Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsust mõjutavad · Lojaalsus; kommunikatsiooni määr · uhkusetunne, head koostöösuhted · pühendumine; edukogemused...
ning paljude valimiskoosolekute korraldamine. Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse langetamisel veel poliitiline teadlikkus, haridus, sotsiaalne saatus (rikas/vaene), sõprade mõju, vanus, kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli. Peamised valimissüsteemi: Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on selline, kus valituks osutub...
Valimiste mitteametlikud tulemused saadakse teada juba 3- 4 tunni pärast. Valimiste lõppedes peavad kõik erakonnad esitama valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande. Hääletusvalikut mõjutavad tegurid: 1. majanduslikud tingimused 2. poliitilised tingimused 3. valimiskampaania mõjutused 4. arvamused vaidlusküsimustes 5. kokkupuude parteiga 6. kandidaadi meeldivus 7. massimeedia mõju 8. sõprade mõju 9. ajaloolised tavad 10. väärtusorientatsioonid 11. valitsuse tegevus Tänapäeval kasutatakse laieldaselt eelhääletamist( valida saab ka nädal enne valimispäeva posti teel või valimiskomisjonides). Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. Erakonnad tänapäeva poliitikas Demokraatliku ühiskonna poliitikakeskkonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja...
13 4. SOTSIAALNE TÕENDUS......................................................................................15 Sotsiaalse tõenduse printsiip.................................................................................... 15 Kaitse........................................................................................................................16 5. MEELDIVUS ...........................................................................................................17 Miks sa mulle meeldid? Võimalikud põhjused ....................................................... 17 5.1.1. Füüsiline atraktiivsus..................................................................................17 5.1.2. Sarnasus......................................................................................................18 5.1.3. Komplimendid...
Ent arvestataval hulgal noortel ei ole võimalust valida kooli eriala järgi, nad peavad arvestama olmeprobleemide või isiksusega seotud asjaolusid (kooli asukoht kodu ja transpordi suhtes, õpilaskodude olemasolu, üüri suurus, õpiraskused eelmises koolis, konfliktid koolis või perekonnas). Kui populaarseid erialasid on võimalik õppida samas regioonis mitmes koolis, siis valitakse kool just eelkõige turvalisemate tingimuste järgi. Eriala meeldivus tähendab sageli tõenäosust leida sel alal tööd. Suureks probleemiks on Eestis puuduv organisatsioonilise struktuuri kogemus ning kogu riigis ega ka regionaalselt pole teada, milliseid erialasid vajab riik perspektiivis. Terje Otsa on viidanud koolide vähesele koostööle erialade planeerimisel. Koolid alluvad ju haridusministeeriumile. On loomulik, et info sellest, milliseid eriala spetsialiste regiooniti vajatakse, koondub õppeasutuste tööde koordineerivasse keskusesse, s.t...
Mittehuvitatud hindavad ja haakuvad reklaami meelelahutuslike tegurite ajel. Uus või tuntud bränd. Testides uue brändi reklaami, tuleb arvestada, et huvi ja uue info töötlemine tekitab kestvamaid ja tugevamaid seoseid inimese teadvuses. Tuntud brändi puhul on inimese hoiak väljakujunenud ja tal on vähem motivatsiooni pakutava info töötlemiseks järelikult reklaami mõju eeldused on nõrgemad. Meeldejäävus ja meeldivus - on olulised reklaami omadused juhul, kui täidetud on mõlemad tingimused: meeldejäävus ilma meeldivuseta tähendab kurikuulsat mainet. Meeldivus ilma meeldejäävuseta võrdsustab reklaami tapeediga. Meeldejäävust on eeltestis suhteliselt raske hinnata, kuna see ei võrdu pelgalt tähelepanu äratamise võimega või meenutamise lihtsusega. Oluline on mõõta, milliseid ja kui sügavaid seoseid või tõlgendusi reklaam vastaja isikliku taustsüsteemi tasandil esile kutsub...
Seksuaalsus Mehed ja naised erinevad oma seksuaalkäitumise poolest. Seksuaalse aktiivsuse kõrgperiood meestel on 20.eluaastate paiku, naistel 35.-40.eluaastate paiku ja kestab kliimaksini. Eelmise sajandi alguses sokeeris Sigmund Freud maailma väitega, et laps on seksuaalne olend. Lapse puhul on seksuaalsus platooniline (nn platooniline libiido), peamine on lähedussoov, meeldivus . Puberteedieas lisandub alles seksuaalne nüanss (erootilised kujutelmad jne), areneb välja erootiline libiido. Libiido areng tüdrukutel seotud vahetult isiklike kogemustega (menstruatsioonidega ei kaasne seksuaalhuvi), võib jääda platooniliseks kuni reaalse partnerlussuhte tekkimiseni. Olulised on isiklikud seksuaalsed kogemused (eriti esimene kogemus!) ning hinnang neile. Positiivsed stimuleerivad, negatiivsed võivad...
Need ei tea isegi, milleks teie suuteline olete. Piiril olemine Ettevõtja püüab ettevõtmiste kaudu parandada oma finantsilist olukorda. Töötades aga ka oma ettevõttega selle finantsiliste võimaluste piiril, kutsub see esile emotsionaalse dilemma. Dilemma allikas võib olla puht-psühholoogiline adrenaliini tõusu meeldivus , võiduga kaasneva avalikkuse tähelepanu või stressi tekitav võimetus sularaha ja/või aja reservi moodustamisel. Ettevõtja peab ikka jälle ja jälle tõestama, et ta on võimekas, suudab endaga toime tulla. Eduka ettevõtte loomiseks tuleb ettevõtjal selgeks saada see, kuidas suunata oma energiat selliselt, et tekiksid tulud pangaarvetele. Pereprobleemid Teie abikaasa on abiellunud ettevõtjaga mitte mõne teise inimesega. Ja ta ei tule teid õpetama, hoiatusi ja vasturohtu jagama...
7 jä r g i 7 M e e ld iv u s e jä r g i, o le n e m a t a 9 h in n a s t Tõmban seda, m id a t e is t e lt s a a d Nagu selgus, pole tubaka hind oluline. Põhiline on populaarsus ja meeldivus . Kui EI siis : 1.6 Kas tulevikus oleks sinu jaoks probleem see, kui su elukaaslane, või sinu tüdruk/poiss suitsetaks? 100% 80% e i te a ve e l 60% Ei 40% ja h 20% 0%...
Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
Juhtimissituatsioonide uuring asutuses -6- HERZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA Kuna inimesed veedavad suure osa ajast tööl, siis on oluline, et neile töö meeldiks, milleks on vaja töö sisu ja suhteid. Inimese suhtumist töösse iseloomustatakse sõnadega ,,rahulolu" ja ,,rahulolematus". Uuringud näitavad, et töökeskkonna meeldivus on seotud kompententse juhtimisega, sobivate kaastöötajatega, sobiva staatusega, heade töötingimustega, paindliku tööajaga, tihendatud töönädalaga (nt 4 päeva tööl ja 3 päeva vaba vms). Selgitamaks välja rahulolu ja rahulolematuse põhjusi, küsitles F.Herzberg inimesi kahel juhul: kui nad olid oma tööga rahul ja kui nad ei olnud oma tööga üldse rahul. Selle küsitlemise põhjal kujuneski välja kahe fakti teooria...